Saare Vallavolikogu — Saare valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 26, 648

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 6 lõike 1 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 1672; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 21 lõike 1, Saare Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Saare valla jäätmehoolduseeskiri (lisana protokolli juures). 2. Määrus jõustub 1. märtsist 2001. a. Volikogu esimees Jüri KOORT Lisa Saare Vallavolikogu 25. jaanuari 2001. a määrusele 4 SAARE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Saare valla haldusterritooriumil. 2. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Saare valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja kõrvaldamise korraldamist. 3. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Saare vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas, jäätmekäitluskohtade olukorra parandamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 4. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Saare valla haldusterritooriumil. 5. Jäätmehooldust Saare vallas korraldab Saare valla majandusosakond vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele. 6. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: – jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; – aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; – ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; – heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; – jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. – jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisvarahoolduse ettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; – jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; – jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; – jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; – jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; – jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; – jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; – jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sortimine kaasa arvatud, mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; – jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; – jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; – jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; – territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; – klaaspakendjäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; – kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil; – korraldatud olmejäätmete vedu – kohaliku omavalitsuse korraldusel organiseeritud olmejäätmete vedu; – mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); – ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; – olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda ka ohtlikke jäätmeid; – prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. – püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele; – reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; – riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisvad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; – tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud algsed tarbimisomadused; II. JÄÄTMETE KOGUMINE 7. Kõigil jäätmete valdajatel peavad Saare vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 8. Jäätmete valdaja korraldab olme-, taaskasutatavate, ohtlike ja muude erikäitlust nõudvate jäätmete sorteerimise ja kogumise. 9. Jäätmed kogutakse selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 10. Jäätmete kogumisvahendid 10.1. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 10.2. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimaliku lekke vältimist. 10.3. Kogumisvahendina võib kasutada: 1) kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega või käsitsi; 2) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 3) sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 4) eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 11. Jäätmete valdaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 12. Jäätmete valdaja vastutab, et kogumisvahendisse (vt punkti 10 alapunktid 1–3) ei pandaks: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 3) ehitusprahti ja kive; 4) suuregabariidilisi jäätmeid; 5) kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid; 6) torkivaid ja lõikavaid jäätmeid. 13. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 14. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 15. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 16. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 17. Suuregabariidilised jäätmed veab jäätmete tekitaja ise jäätmeloaga määratud jäätmeladustuskohta või asetab need kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 18. Taaskasutatavad jäätmed (paber, papp, klaastaara, plastmasstaara, kile, metall) on jäätmevaldaja kohustatud viima jäätmekäitlusettevõtte paigaldatud kogumisvahenditesse. Informatsiooni nende asukoha kohta on võimalik saada vallavalitsusest. 19. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja või jäätmetekitaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti. Informatsiooni on võimalik saada vallavalitsusest. 20. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni kogumispunkti. 21. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. 22. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. III. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 23. Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Juhul kui territooriumi valdaja viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, peab tal olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta. 24. Jäätmete transpordil peab koorem olema kaetud, transportija kannab vastutust jäätmekoorma transportimise või laadimise käigus toimunud keskkonnareostuse eest. 25. Jäätmekogumisvahendite tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama tühjendaja. 26. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti vältimaks territooriumi reostumist. 27. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette veealaseid kohustusi. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. 28. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla. 29. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. IV. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 30. Jäätmeid (v.a ohtlikud jäätmed) võib ladestada vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. Saare vallale lähim prügila asub Toobal. 31. Territooriumi valdajad võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid komposteerida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil komposteerida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 32. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine vastuvõtukohtadesse toimub Saare VV kooskõlastusel. 33. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 34. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid tuleb kasutada teede jms täiteks eelnevalt kooskõlastades Saare Vallavalitsusega. 35. Põllumajandusloomade ja nende tapajäätmete matmisel tuleb matmispaik kooskõlastada Saare Vallavalitsusega. V. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 36. Saepuru ja muid puidujäätmeid ning taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja pappi põletatakse väikeste kogustena küttekolletes või komposteeritakse vastavalt käesolevale korrale või ladustatakse prügilas. 37. Lahtises tules on lubatud põletada riisutud kulu, oksi, lehti jms tuulevaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 38. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Jõgevamaa Päästeteenistusega. VI. KONTROLL JA VASTUTUS 39. Territooriumi valdaja vastutab käesoleva eeskirja täitmise eest. 40. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti 41. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Saare vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 42. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 43. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 44. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus), säilitades need vähemalt kaks kalendriaastat. 45. Saare Vallavalitsusel on õigus nõuda kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks valla haldusterritooriumil.