Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 25, 627

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 332; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31, Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava aastateks 2001–2004 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 25. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 20. veebruari 2002. a määrusega nr 88 ARENGUKAVA 2001–2004 I. SISSEJUHATUS 1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava on dokument, mis analüüsib hetkeolukorda, määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava lähtub Põltsamaa Ühisgümnaasiumi põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. 3. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava on heaks kiidetud 2001. aasta 31. augusti õppenõukogu otsusega (protokoll nr 540) ning hoolekogu esindajad on olnud kaasatud arengukava väljatöötamisse. 4. Arengukavas püstitatud eesmärgid on mõeldud reaalseks saavutamiseks ning arengukavas toodud tegevused kajastuvad ka iga-aastases tööplaanis. 5. Käesolev arengukava on esitatud koos kogu protsessi kirjeldusega, mis näitab püstitatud eesmärkide väljakujunemise protsessi ning täitmise vajalikkuse. 6. Arengukava õppeaasta ülesannete tabeli lahter «Finantseerimise allikas» sisaldab lisavahendite taotlust eesmärkide täitmiseks ning näitab ära selle suuruse ning taotluse koha. Arengukava on vajalik eelarve projekti koostamiseks ning kaitsmiseks. 7. Põltsamaa Ühisgümnaasium alustas oma arengukava tegemist juba 2000. aastal. Arengukava koostamisse kaasati kõiki osapooli (õpetajaid, lapsevanemaid, hoolekogu, lastevanemate ühenduse esindajaid, õpilasomavalitsust, direktsiooni, konsultandiks oli Jõgeva Maavalitsuse maasekretär Henri Pook). Esimeseks tööks oli direktsiooni ja nõuandja poolt arengukava koostamise plaani väljatöötamine ning teostuse võimalikkuse arutelu (26. august 2000). II. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PLAAN 1. Mis oli neli aastat tagasi. 2. Milline on praegune situatsioon. 3. Missiooni määratlemine. 4. SWOT analüüs (vajalik eelnev kodutöö) 5 sisekeskkonna tugevust 5 sisekeskkonna nõrkust 5 väliskeskkonna võimalust 5 väliskeskkonna ohtu 5. Pakutud SWOT variantidest valitakse üldtabeli igasse lahtrisse 5 tähtsamat (hääletus). 6. Juhtkond analüüsib SWOT tabeli andmeid ning toob välja põhitrendid (arengusuunad, sõltuvuse, sidemed). 7. Juhtkond selgitab põhitrende, ohtusid, võimalusi; toimub ühisarutelu. 8. Juhtkond, lähtuvalt missioonist ja SWOT analüüsist ning arutelu käigus selgunud trendidest, koostab eesmärgid järgmiseks kolmeks aastaks. 9. Organisatsiooni struktuuriüksused esitavad tegevuskavad, kuidas eesmärke saavutada, määrates ära tähtajad ja vajaminevad ressursid. 10. Juhtkond kinnitab arengukava kolmeks aastaks. 11. Arengukava esimese aasta alusel koostatakse detailne tööplaan järgmiseks aastaks. 12. Igal aastal vaadatakse paralleelselt arengukava koostamisega üle ka tööplaan. III. ÜLDANDMED 1. Kool teenindab kolme maakonna (Jõgeva, Järva, Viljandi) üheksat omavalitsust. 2. Oleme maakonna suurim gümnaasium – 40 klassikomplekti 1128 õpilasega (349 õpilast väljastpoolt Põltsamaad). Koolis on 52 õppeklassi. 3. Alates 2000. a on avatud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kaugõppeosakond 43 õpilasega gümnaasiumiosas. 2001. a avatud ka 7.–9. klass ja õpilaste koguarv 58. 4. Meil on 71 aineõpetajat järgmiste ametijärkudega: 2 õpetaja-metoodikut, 15 vanemõpetajat, 44 õpetajat, 4 nooremõpetajat, 6 õpetaja kandidaati. 5. Võõrkeeltena õpetatakse inglise, saksa ja vene keelt (2001. aastast ka prantsuse keelt). 6. Koolis on kaks arvutiklassi, püsiühendus (64 kpbs) ning personaalarvuteid on kokku 40. 7. Gümnaasiumis on kõrgkooliks ettevalmistava suunitlusega reaal- ja humanitaarklass ning üldklass. Hoonete tutvustus kooli maa-ala 8 ha hoonete pindala 8978 m2 Veski 5 (ehit. 1967, 7.–12.kl) Lille 2 (ehit. 1934, 1979 1.–6. kl) Kuuse 1 (ehit. 1976, 3 õppeklassi, tööõpetus) Lille 2 a (ehit. 1984, internaat) Veski 7 (ehit. 1748, mõisahoone) 26. oktoobril 2000. aastal toimus kooli pedagoogide ning õpilasomavalitsuse esindusega hetkeolukorra ja SWOT analüüs, kus jõuti järgmiste järeldusteni. 3.1. Mis oli neli aastat tagasi 1. Kõik õpetajakohad olid komplekteeritud. 2. Õpetajad tundsid ennast kindlalt. 3. Õpetajatel olid suured lisakohustused majanduse vallas (koristamine, poonimine jne). 4. Õpetajate vajadustega ei arvestatud. 5. Õpetajate sisemine motivatsioon midagi ära teha oli tugev (taheti tundi minna, taheti päevakorralistesse asjadesse sekkuda). 6. Õpetajate suur rahulolematus tunniplaaniga. 7. Oli kindlustunne palkade ja töö osas. 8. Rahalisi vahendeid oli vabamalt, haridus oli prioriteet. 9. Koolimajas oli külm (füüsiline töökeskkond oli halb). 10. Õppevahendeid oli vabamalt (kiled, paber, grafod, õpikute tellimine). 11. Kooli majanduslik olukord jättis soovida (toitlustamine, olme, valgustus). 12. Juhtkonnaga konfliktid (eelarve ei olnud avalikustatud). 13. Õppenõukogudes ei toimunud arutelusid, puudus diskussioon, õpetajaid ei kaasatud kooli arengusse ega juhtimisse. 14. Infopuudus (ei oldud kursis hariduselu uuendustega, juhtkonnal polnud piisavalt ülevaadet riigieksami läbiviimisest ja korrast). 15. Koolijuhtimisstiil oli juhtkonna poolt autoritaarne (kooli direktori ja õppealajuhataja poolt). 16. Lõhe Lille t ja Veski t maja vahel oli suur (eelistatud oli Veski t koolimajainfo, remondi jms. poolt). 17. Kollektiiv oli vaatamata autoritaarsele juhtimisele ühtne. 18. Õpilasomavalitsus ei töötanud (ei lastud töötada, eeldati passiivsust, kuuletumist). 19. Õpilased olid õpilased (polnud nii palju puudumisi, olid viisakamad, ei ropendanud). 20. Väga palju käidi täienduskoolituskursustel. 21. Õpilastel oli suurem lugemus. 22. Õpetamise meetodid ei arendanud loovust. 23. Klassid muutusid suureks (õpilaste arv klassis). 24. Oli viimane aasta vana õppekava järgi (õpetaja teadis veel, mida temalt tahetakse). 25. Sisekontroll oli formaalne.

3.2. Milline on praegune situatsioon. Positiivne 1. Meeskonnatööd taotlev, avatud, konkreetne, asjalik. 2. Direktor loov, avatud, sõbralik. 3. Positiivsed püüdlused füüsilise keskkonna parandamise osas. 4. Raha kasutamine on läbipaistev. 5. Juhtkond, õpilaskond, õpetajad liiguvad ühes suunas. 6. Juhtimine on demokraatlik. 7. Õpilasomavalitsus töötab, saab sõna sekka öelda. 8. Info liigub, toimub avalikustamine. 9. Kooliellu on lisandunud meeldivad pisiasjad (direktori vastuvõtt parimatele, logo, meened, sümboolika). 10. Direktor külastab Lille t koolimaja ja õpilased tunnevad teda. 11. Suur abi õpetajatele on huvijuhtidest. 12. Hea mikrokliima kollektiivis. 13. Juht püüab kollektiivi siduda. Negatiivne 1. Õppematerjalide osas on olukord kehv. 2. Ühiskonna valupunktide kandumine õpilaste kaudu kooli. 3. Meesõpetajate vähesus. 4. Õpilaste õigused-kohustused tasakaalust väljas. 5. Õppeprogrammid liiga tihedad, töö pingeline nii õpilase kui ka õpetaja jaoks. 6. Puudub kiituste süsteem ja karistuste määratlus. 7. Juhtkond on ebalev: ei võta erinevates olukordades selget seisukohta (näit korrarikkumise puhul karistused, õpetajal klassis probleem ühega, mis saab teistest?). 8. Tugevalt jätab soovida õpilaste käitumine, kõnepruuk (nii omavahel kui ka täiskasvanutega). 9. Praeguste ainekavade otstarve on segane. 10. Õpetajal on palju tööd (suur tundide koormus). 11. Ametijuhendid pole paigas (mis on kõigi asi, pole tegelikult kellegi asi). 12. Õpilaste erinevatesse klassidesse diferentseerimine ei õigusta ennast. 13. Õpilane–õpetaja, õpetaja– õpetaja, õpilane–õpetaja suhtlemisraskused. 14. Tagasiside peab olema selgem (hägune eelarve jne). 15. Puberteediiga on laienemas ealiselt nii üles- kui ka allapoole.

Õpetajad ametijärgu järgi (päevane õppevorm, seisuga 01.01.2002) Pedagoogilise hariduseta Nooremõpetajaid Õpetajaid Vanemõpetajaid Metoodikuid 6 12 41 16 2 Pedagoogide vanuseline koosseis (päevane õppevorm, seisuga 01.01.2002) 20–35 35–50 50–65 Üle 65 16 35 20 5 IV. MISSIOONI MÄÄRATLEMINE Üksmeelselt lepiti kokku, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi missiooniks on olla HEADE EELDUSTE LOOJA. Kooli missiooni määratlemise alustamisel leiti ühiselt järgmised märksõnad: • Parem haridus • Töökeskkond • Õpilasisiksus • Inimlikkus • Eneseteostus • Isamaalisus Õpilaste variant Oleme arenemisvõimelised inimesed, kellest kujunevad välja isiksused. Meile on tähtsad traditsioonid, eeskujud vilistlaste näol, perekond ja sõbrad. Eesmärk on omandada hea haridus ja saada harituks. Eesmärkide saavutamiseks on tähtsad hea koostöö õpilaste ja õpetajate vahel ning eneseteostuse võimalused. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tunnuslause – HEADE EELDUSTE LOOJA. Õpetajate variandid 1. Luua selline töö- ja õpikeskkond, mis võimaldab • Eneseteostust • Inimlikke suhteid • Turvalisust • Suunata väärtushinnanguid • Parimat võimetele vastavat haridust • Kujuneda ühiskonnas toimetulevaks inimeseks 2.

3. Õpilane – vastutus, kohusetunne, toimetulek igapäevaelus, soov esineda. Õpioskuste õpetamine – kõigile leida oma tase. Soodsa keskkonna loomine. 4. Õpikeskkond soodustab mitmekülgse ja eetilise isiksuse kujunemist. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi lõpetaja on õppimisele avatud, elus toimetulev, õigete väärtushinnangutega isiksus. 5. Igale lapsele jõukohane haridus, sest me oleme piirkonna kool ja ei saa õpilasi valida. Jõukohane haridus saadakse ainult siis, kui tehakse pidevalt tööd. Iga inimene on isiksus (suhetes õpetaja–õpilane, õpilane–õpetaja, õpetaja–õpetaja, õpilane–õpilane). Töökeskkond peaks võimaldama igal isikul eneseteostust ja jääda inimlikuks. Korduvad märksõnad: • Isiksus • Inimlikkus • Toimetulev (ühiskonnas) • Turvalisus, inimsõbralikum ühiskond • Õppimisvõimeline, avatud õppimisele • Turvaline töökeskkond • Eneseteostus V. SWOT ANALÜÜSI KOKKUVÕTE 5.1. Sisekeskkonna tugevused: • Hea pedagoogiline kaader • Koostööaldis direktsioon • Väikelinna kool • Head traditsioonid • Toetav vilistlaskond, vilistlastel oma kooli tunne • Järjest paranev töökeskkond • Aktiivne, noor ja toetav juhtkond • Hea õpetajate koolitus • Aktiivne õpilastegevus, tugev ja teotahteline õpilasomavalitsus • Avardunud võimalused (logopeedid, psühholoog, parandusõpe, koduõpe) • Hea asukoht (+ muusika-, spordikooli olemasolu) • Meeskonnatöö olemasolu õpetajate vahel • Koolisolijate soov muutuda • Arenguvõimeline kaader • Kooli ja lastevanemate avatud suhted Viis kõige tugevamat külge: 1. Hea pedagoogide kaader (kvaliteet) 2. Head traditsioonid 3. Koostööaldis, avatud direktsioon 4. Töökeskkonna pidev paranemine 5. Aktiivne õpilastegevus ja tugev õpilasomavalitsus 5.2. Sisekeskkonna nõrkused: • Väikelinna kool (kõiki tuntakse isiklikult, infomüra tekkimine, kool kui sotsiaalhoolekande asutuse funktsiooni täitja) • Vähe meesterahvaid • Kooliaia, pargi, ümbruse probleem lahendamata • Mitteküllaldased materiaalsed vahendid (õppevahendid, valgustus, mööbel, palgad) • Võõrkeeleõpetajate vähesus • Suure õpilaste arvuga klassid (vähe rühmatunde) • Õpilaste distsipliini probleemid (mõjutusvahendite puudumine) • Konkretiseerimata ülesanded ja vastutus, sellest tulenevalt õpetajad ülekoormatud lisaülesannetega • Vähene lastevanemate kaasamine distsipliini küsimustesse • Kahe maja olemasolul III astme õpilaste raskused kohanemisel • Kodukorda ei täideta järjepidevalt • Teenindava personali ametijuhendid ei vasta tänapäeva nõuetele • Mittekonstruktiivse kriitika olemasolu (klatš) • Sportimisvõimaluste puudumine (korraliku spordisaali puudumine) • Vähe noori õpetajaid • Õpilased koristavad klassiruume • Problemaatiliste laste arvu kasvamine • Võõraste kontrollimatu viibimine koolimajas Sisekeskkonna kuus kõige suuremat nõrkust: 1. Rahaliste vahendite vähesus 2. Pedagoogilise kaadri struktuur (vanus, meeste vähesus) 3. Distsipliiniprobleemid ja kodukorra mittetäitmine (õpilaste suhtumine) 4. Konkretiseerimata ülesanded ja vastutus (teenindav personal, õpetajad) 5. Suured klassid 6. Problemaatiliste laste arvu kasvamine 5.3. Väliskeskkonna võimalused: • Abi kooli Sihtasutuselt • Hoolekogu abi töös lastevanematega • Loodava koolituskeskuse abi töös lastevanemate koolitamisega ja noorte kutsenõustamine • Linnavalitsusepoolne toetus õpetajate väliskoolitusele saatmisel • Riik tagab kooli normaalse töö • Omavalitsus tagab normaalse töö • Parem koostöö seadusliku abi saamiseks omavalitsuselt • Lastevanemate huvi tõstmine kooli sisulise töö osas • Õpetaja töö väärtustamine riigi poolt • Meedia positiivne suhtumine kooli • Regionaalpoliitika riiklikul tasandil • Omavalitsuse tasandil piirkonna elu elavdamine (ettevõtluse arendamine) • Kooli toetava vilistlaskogu kaasamine kooliellu • Kooli korralik kodulehekülg Internetis, kooli ajaleht, raadio • Projektijuhi töölevõtmine (taotlused fondidest, välissuhted, sõpruskool) • Lastevanemate kaasamine kooliüritustesse • Õpilasomavalitsuse töö sidumine hoolekogu ja noorsoopolitseiga • Õpilaste ja vilistlaste kohtumiste korraldamine • Spordipäevade sidumine motoga ja tuntud sportlaste kutsumine (spordipäevad huvitavamaks) • Tervist edendava kooli projektis töö tõhustamine Väliskeskkonna kuus võimalust: 1. Luua koolile Sihtasutus (või toetav vilistlaskogu) 2. Kooli hoolekogu tõhusam kaasamine koolielu probleemidesse 3. Riik (tagab normaalse töö, õigussüsteemi toetuse) 4. Omavalitsus arendab piirkonna tööd, toetab ettevõtlust 5. Lastevanemate osakaalu tõstmine (kaasamine üritustesse, spordipäevadele, huvi tõstmine sisulise töö vastu) 6. Projektijuhi töölevõtmine 5.4. Väliskeskkonna ohud: • Noored on oma riigi nägu – ebaeetiline eeskuju riigi tasandil • Sotsiaalne kihistumine, elatustaseme edasine langus • Narkomaania, suitsetamine, AIDS • Omavalitsusel käib riigi poolt antud kohustuste täitmine üle jõu • Pereväärtuste ja traditsioonide hääbumine • Välismaa eeskuju valimatu ülevõtmine • Meedia negatiivne mõju • Väljastpoolt koolile pealetulev ebaeetilisus, väiklus ja moraalitus • Info vähesus ja väärtõlgendus • Lastevanemate passiivsus • Klatš info asemel • Ühiskonna väärtushinnangud paigast ära • Seadusandluse liiga kiire muutumine • Poe «Võiroos» liigne lähedus koolile • Kambamentaliteedi levik õpilaste hulgas • Lastevanemate aja piiratus lastega tegelemisel Väliskeskkonna kuus kõige suuremat ohtu: 1. Ühiskonna sotsiaalse kihistumise süvenemine 2. Meelemürkide üha suurenev levik ja mõju 3. Väärtushinnangute langus 4. Pereväärtuste hääbumine 5. Info vähesus ja väärtõlgendus (meedia halb mõju) 6. Pedagoogide palgavahendite üleandmine kohaliku omavalitsuse pädevusse (palgaressursside vähenemine) VI. SWOT ANALÜÜSI PÕHJAL KOOSTATUD TABEL (OMAVAHELISTE SEOSTE LEIDMISEKS) 8. märtsil 2001. aastal toimus arengukava juhtgrupi arutelu SWOT tabeli koostamiseks ja arenguvaldkondade leidmiseks, millest võtsid osa kooli hoolekogu esimees, linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik, Lastevanemate ühenduse esinaine, kaks õpilasesindajat, kaks õpetajate esindajat, seitse direktsiooni esindajat ning arengukava koostamise juht. Jõuti järgmiste tulemusteni tabeli näol. (Tabelis kasutatavad tähistused T – tugev seos, K – keskmine seos, N – nõrk seos, – seos puudub üldse). Tabel koos teesidega on esitatud lisas 1. Vastavalt tabeli tulemustele leiti ühiselt alljärgnevad arenguvaldkonnad, millega edasi töötada ning lepiti kokku ka valdkondadega töötavate meeskondade koosseisud. 1. Suhtlusvaldkond: õpilaste–õpetajate vaheline hea koostöö (ka õpetaja–õpetaja, õpetaja–lapsevanem). 2. Majandusvaldkond: töökeskkonna parandamine ja õppekavale vastavate õppevahendite olemasolu. 3. Arenguvaldkond: üldise suundumuse määratlemine (oma magnet, gümnaasiumiosa suundumused). 4. Sotsiaalne valdkond: problemaatiliste õpilaste arvu kasv – kool kui sotsiaalhoolekande asutuse funktsiooni täitja. 5. Põhimõtteline – HEADE EELDUSTE LOOJA? Grupid Esimees Teema Liikmed • Kaugõppeosakonna õppealajuhataja 1 õpetajate esindaja ja õpilasomavalitsuse esindaja • Majandusalajuhataja 2 hoolekogu esimees ja 7.–12. kl huvijuht • Direktor 3 linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik ja õpilasomavalitsuse esindaja • 1.–6. kl õppealajuhataja 4 lastevanemate ühenduse esinaine ja 1.–6. kl huvijuht • 7.–12. kl õppealajuhataja 5 õpilasomavalitsuse esindaja ja õpetajate esindaja VII. KOOLI ARENGU PÕHIVALDKONNAD 20. märtsil esitlesid juhtgrupi liikmed oma tulemused õpetajatele ning toimus arutelu ja täpsustamine. Tehti alljärgnevad ettepanekud koos vastutajate ning ajalise määratlusega. 7.1. Suhtlusvaldkond 1. Ülesannete konkretiseerimine: Ametijuhendid Direktsioon 2001 Majasisese info liikumise koordineerimine Direktsioon 2001 2. Lastevanemate kaasamine Klassijuhatajad 2001–2004 3. Projektijuhi töölevõtmine Direktor 2002 4. Hoolekogu töö täpsustamine Hoolekogu 2001 5. Kodukorra täitmise tagamine Direktsioon 2001–2004 6. Traditsioonide säilitamine ja arendamine Huvijuhid 2001–2004 7.2. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi majandusvaldkond Töökeskkonna parandamine 2001. aastal 1,3 miljonit Põltsamaa linna laenust Lille 2 0,2 miljonit Peauksed 0,05 miljonit Sademevete äravoolu korrastamine 0,15 miljonit Garderoobid 0,2 miljonit Veski 5 Peauksed 0,2 miljonit Võimlaploki ventilatsioonisüsteemi lõpetamine 0,27 miljonit Garderoobid 0,23 miljonit 10 000 krooni Lions klubi annetus – ühe klassiruumi valgustus. Tööde lõpetamise tähtaeg september 2001. a. Õppevahendid 350 000 krooni eest vastavalt ainekomisjonide vajadustele ja tellimustele. Rahalised vahendid lisaeelarvest. Täitmine 2001. a jooksul. Töökeskkonna parandamine 2002. aastal 31 820 000 krooni RIP 25,3 milj; Põltsamaa linn 6,32 milj; EV Majandusministeeriumi energiasäästuprogramm 0,2 milj. Maa-ala planeering 0,52 miljonit Lille 2 Katus (vana ja uus osa) 2,0 Uksed ja puuduvad aknad 1,8 Tugevvool 0,79 Nõrkvool 0,15 Köök + seadmed 1,5 Vana maja I ja II korruse remont ja sisustus 3,5 Galerii vana ja uue maja vahele 0,1 Veski 5 Välis- ja siseuksed 0,5 Tugevvool 1,1 Nõrkvool 0,17 Ventilatsioon 1,73 Köök 1,0 Aula 1,4 Võimla 1,35 I, II ja III korruse remont + sisustus 8,5 Võimlaploki san-sõlmed ja muud ruumid 1,4 Vestibüül 0,8 Invalift + kaldtee 1,5 Kõnniteed, parklad ja siseõued 1,0 Projekteerimine 0,3 Reserv 0,71 Õppevahendid 200 000 tuhande krooni eest vastavalt ainekomisjonide vajadustele. Rahalised vahendid eelarvest ja täitmine 2002. aasta jooksul. Töökeskkonna parandamine 2003. aastal 20 miljonit krooni – RIP 16,0 milj, Põltsamaa linnalt 4,0 milj. Lille 2 Uue osa I, II ja III korruse remont ja sisustus 7,2 milj Invalift ja kaldteed 2,0 Võimla 24 × 48 m 10,0 Reserv 0,8 Õppevahendid 150 000 krooni eest vastavalt ainekomisjonide vajadustele. Rahalised vahendid eelarvest ja täitmine 2003. a jooksul. Töökeskkonna parandamine 2004. aastal 22 miljonit krooni – RIP 17,6 milj, OV 4,4 milj. Lille 2a internaadi remont koos sisustusega 8,0 Kuuse 1 remont koos sisutusega 4,0 Veski 7 8,0 Reserv 2,0 Õppevahendid 100 000 krooni eest vastavalt ainekomisjonide vajadustele. Rahalised vahendid eelarvest ja täitmine 2004. a jooksul. 7.3. Arenguvaldkond 1. Omavalitsus ja volikogu aktsepteerivad kooli arengukava Direktor (2001 sept) 2. Gümnaasiumisse ainult katsed, PÜG vähemalt Eesti 50 (30) parema kooli hulgas, selleks õppevormide arendamine Direktsioon (2004) humanitaarklasside olemasolu, raamatukogu Direktsioon (2002) reaalklassidele ehitada laborid, füüsika, keemia, loodusained, programmeerimine Direktsioon (2002) C-klassile leida suunitlus: muusika, puhkpill, kutseõppe koostöö kutsekooliga, kaugõpe Direktsioon (2004) 3. Projektijuht – tegelemine projektidega, vilistlastega, lastevanematega, kooli maine kujundaja (Kuldsuud, kooli raadio) Direktsioon 2001 dets 4. Hoolekogu töö konkretiseerimine Hoolekogu esimees 2001 5. Ametijuhendid – asjaajamise kord, konkretiseerimata ülesanded, info edastamise paranemine, korralduste ja käskluste selgus Direktor 2001 dets 6. Toetava kogu loomine (Sihtasutus) Projektijuht 2002 7. Heade traditsioonide hoidmine – puhkpill, Huvijuht, koorid, kõnevõistlus jms projektijuht, orkestrijuht 2002–2004 8. Õpilasomavalitsuse töö konkretiseerimine ÕOV president 2001 9. Kooliajaleht, kooliraadio, üritused, tihedamad sidemed lastevanemate, hoolekogu ja vilistlastega ÕOV president 2002–2004 10. Perede kaasatõmbamine – talispordipäev, isadepäev, lapsed korraldavad ise oma vanematele üritusi Huvijuht, psühholoog, projektijuht 2002–2004 11. Meelemürkide suureneva mõju ennetamine (direktsiooni ülesanne) – distsipliin, kodukord, väärtushinnangute mõjutamine, igal poolaastal üks suurüritus). Direktsioon 2002–2004 12. Hea pedagoogiline kaader (konkurss läbi viia põhjalikumalt, isiksuse testid; arenguvestlused olemasolevate õpetajatega, psühholoogiaalased kursused). Direktsioon 2001–2004 7.4. Probleemsete laste arvu kasv ning kool kui sotsiaalhoolekandeasutus Kool ei võta endale sotsiaalhoolekandeasutuse ülesandeid, kuid kool on kasvatusasutus, mis kasvatab õpetuse, eeskujude ja mitmekülgsete tegevuste kaudu. 1. Võtta tööle vähemalt miinimumkoosseisule vastav arv psühholooge (iga 600 õpilase kohta üks psühholoog) Direktsioon 2002 2. Töö lastevanematega – lastevanemate koolitus, üldkoosolekud ühendada infopäevadega, iga klassi hästi ettevalmistatud koosolekud klassi ja kooli üritustele eesmärgistatud kaasamine Direktsioon 2001–2004 3. Projektijuht tööle – koolitusprojektid, lastevanemad, õpetajad, õpilased, tunnivälise tegevuse projektid Direktor 2002 4. Kutsuda appi meedia – kasvatusalase rubriigi avamine Projektijuht 2002 5. Koostöö erinevate kooliastmete vahel: olemas 1. ja 12. klassi vaheline koostöö, võiks lisanduda näiteks 4. ja 10. klasside vaheline koostöö, kestvusega kooliastme lõpuni Õppealajuhatajad 2001–2004 6. Parandusõppe laialdasem rakendamine algklassides 1.–6. kl õppealajuhataja 2002 7. Täienduskoolituses jätkata psühholoogiaalaseid koolitusi Direktsioon 2001–2004 7.5. HEADE EELDUSTE LOOJA 7.5.1. Õppetöö sisu 1. Tunnijaotusplaani vastavusse viimine kooli arengukava ja riikliku õppekavaga Õppealajuhatajad 2001 2. Õppesuundade – reaalharu, humanitaarharu, üldharu arendamine Direktsioon 2001–2004 3. Reaal- ja humanitaarharu õppijatel kindel suund kõrgkooli Direktsioon 2002 4. Riigieksamite tulemused suurlinnade keskmisele tasemele Direktsioon 2003 5. Õpilaste osavõtt Jõgeva maakonna aineolümpiaadidest saavutamaks I–III kohta Aineõpetajad 2003 6. Õpilaste aktiivsem osavõtt tunnivälisest ainealasest tööst (ringid, klubid) Aineõpetajad 2002 7. Humanitaarharu õppijatele retoorikaklass, mis oleks võimalus noortele, kes näevad end tulevikus palju suhtlemas, esinemas, kõnelemas; on taimelavaks tulevastele kõnemeestele, -naistele, poliitikutele, firmajuhtidele; kus õpetatakse retoorikakursust ja esinemisetiketti, oma seisukohti esitama ja kaitsma, oma sõnavõtuga inimesi mõjutama, veenma 7.–12. kl õppealajuhataja 2003 8. Meediakursus – oskust meediaga suhelda ja end meedia eest kaitsta, kasvatatakse kriitilist ajalehelugejat 7.–12. kl õppealajuhataja 2003 9. C-keelena saksa, soome, rootsi, prantsuse keelt Direktsioon 2003 10. Oma kooli õpetajate kõrval rakendada ka välislektoreid ja tunniandjaid Huvijuhid, projektijuht 2004 11. Üldharus rakendada koostöös KPTK-ga kutseõppe algteadmiste andmist Direktsioon 2003/2004 12. Õpetatakse kodu- ja käitumiskultuuri, etiketti Direktsioon 2002 7.5.2. Õpioskused 1. Õpilase ettevalmistamine järgmisesse kooliastmesse astumiseks (näit korraladada 6. klassi õpilaste päev) Õppealajuhatajad 2002 2. Välja töötada oskuste ja pädevuste loend iga kooliastme tarvis Metoodikanõukogu 2002 3. Töötada välja ainekavad, mis võimaldaksid õppeülesannete täitmist ainetundides 5.–8. kl ja gümnaasium (2002), 6.–8. kl, 8.–9. kl, 10. klass Aineõpetajad 2002 4. Vabanevate tundide arvelt hakata gümnaasiumis õpetama majandusõpet (siduda praktilise eluga; näit tööintervjuu) 7.–12. kl õppealajuhataja 2003 5. Arvutiõpetuse valikkursus gümnaasiumis (programmeerimine) Arvutiõpetajad 2003 6. Rakendada interaktiivset õpetust, s.o õppida läbi isetegemise, kasutades maksimaalselt aktiivõppe võimalusi 7.–12. kl õppealajuhataja 2003 7.5.3. Ainekavad 1. Eristada töökavade koostamisel oluline ja vähemoluline, s.t teha selgeks, mida ja mil määral kontrollida ja hinnata 7.–12. kl õppealajuhataja 2001 2. Rakendada nii ainesiseselt kui ka ainetevaheliselt integratsiooni Direktsioon 2002 3. Projektipäevade ja projektinädalate läbiviimine (loodusteadused, oskusained, kultuurilugu, keeled). Arutada läbi teemad ja kehtestada läbiviimise kord Metoodikanõukogu 2002 4. Aineõpetuse toetuseks ja isiksuse kujundamiseks õppeekskursioonide, teatrikülastuste ja loeng-kontsertide läbiviimine Huvijuhid, aineõpetajad 2001–2004 5. Töötada välja süsteem (gümn. kohustuslikud!) laagrid (näit kõnelaagrid, keelelaagrid) Metoodikanõukogu 2002 6. Selgitada välja, mis on ainete integreerimisel õnnestunud, mis toimis, mis mitte Metoodikanõukogu 2003 7. Kindlustada kabinetid tehniliste ja õppemetoodiliste materjalidega täitmaks ainekavasid Direktsioon 2004 7.5.4. Õpetajad 1. Koolitust planeerida lähtuvalt arengukavast Direktsioon 2001–2004 2. Õppimine õpetajalt – õpetajale (vastastikused tunnikülastused) Direktsioon 2001–2004 3. Õpetajale turvatuba!!! (vaikus, võimalus olla üksi, koos lapsevanemaga, õpilasega) Direktsioon 2004 VIII. EURODIMENSIOON 8.1. Eurodimensioon ehk välissuhted Alates 1991. aastast alustas Põltsamaa Linnavalitsus koostööd Soomes asuva Kokemäe linnaga. Erinevatel aastatel on saadetud vastakuti delegatsioone mitmetel tasanditel. Organiseeritud nii omavalitsuste, haridus- kui ka noorsootöötajate külastusvisiite. 1991. aastast algas koostöö ka haridusasutuste vahel. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Kokemäe kooli laste- ja noortedelegatsioonide vahetustest on tänaseks saanud meeldiv traditsioon. 2001. a tähistati 10. aastapäeva. Visiidid on keskendunud noortevahetustele, mille eesmärk on õppida tundma erinevate maade kultuuri, koolisüsteemi, elutingimusi ja noorte võimalusi. Lisaväärtusena saavad juba aastaid Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toiminud soome keele ringi õpilased oma keeleoskust rakendada. 1948. aastast töötab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester. Alates 1990. aastatest on orkestri kontsertreisid viinud Lätisse, Leetu, Valgevenesse, Soome, Rootsi, Norrasse ja Saksamaale. 1999. aastast algas koostöö Põltsamaa Noorteühendusega JUVENTUS. 1999. ja 2001. a osaleti multilateraalsetel noorsoovahetustel Soomes, mis keskendusid erinevatele kultuurivaldkondadele. 2000 ja 2001 oli noorsoovahetus Saksamaaga mõlemal maal ja rõhk oli keskkonnateemadel. 8.2. Arengusuunad Põltsamaa Ühisgümnaasium on seadnud eesmärgiks pöörata rohkem tähelepanu rahvusvaheliste suhete arendamisele, tehes selleks koostööd erinevate institutsioonidega. Aastal 2002 võetakse tööle projektijuht, kelle üks ülesanne on viia läbi erinevaid projekte, kasutades erinevaid rahvusvahelisi noortele mõeldud programme (Euroopa Noored, Sokrates, Leonardo jne). Koostöös kohalikele noortele mõeldud organisatsioonidega püütakse leida noortele rakendust, et oma koolivälist aega võimalikult aktiivselt ja kasulikult veeta, propageerides selleks erinevaid rahvusvahelisi võimalusi. 2002. a on saadud kokkulepped koostööprojektideks Noorteühendusega Juventus, mille raames saavad noortegrupid osaleda erinevates multilateraalsetes noorsoovahetustes, ja seda järgmistes maades: Poola, Inglismaa ja Hispaania. Lisaks viib Põltsamaa Ühisgümnaasiumi huvijuht läbi 7–10. novembril noorsootöötajate kontaktkohtumise, kuhu oodatakse ligi 30 noorsootöötajat ligi 15-st riigist. Eesmärk on keskenduda noorsoovahetuse propageerimisele programmis Euroopa Noored ja leida rohkem võimalusi Põltsamaa noorte vaba aja veetmiseks ja arendamiseks. 13–17. mail külastab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Kokemäe kooli delegatsioon. IX. LASTEVANEMATE JA PERSONALI OSA KOOLI ARENGUS 9.1. Lastevanemate osatähtsus koolitöös Lapsevanemad on kooli kõige tähtsamad koolivälised partnerid. Koostöövormideks on eelkõige vähemalt kaks korda aastas toimuvad lastevanemate üldkoosolekud, vastavalt vajadustele veel ka klassikoosolekud ning viimastel aastatel on kohtutud lastevanematega ka väljaspool kooli ruume, 2–3 korda aastas infotundides. Peamine koostööpartner on lastevanemate esindus – kooli hoolekogu. Eriti on hoogustunud koostöö uue hoolekoguga, mille koosseis kinnitati linnavalitsuse poolt 25. oktoobril 2001. a. 2002. a hoolekogu prioriteetideks on õpilaste turvalisus, probleemsed õpilased ja distsipliin, koostöö lastevanematega, kommunikatsioon lastevanematega ning tegevusplaani koostamine 2002/2003. aastaks. Saamaks teada lastevanemate arvamust ja nõudmisi tagasisidena koolile, on plaanis läbi viia 2002. aasta märtsikuus suurem küsitlus lastevanemate hulgas. Haridusministri moodustatud töögrupis, mida juhib Tarmo Salumaa, on välja töötatud lastevanematele kooli tulemuslikkuse hindamise 7 indikaatorit. Juhtimine kas kool on õppiv organisatsioon, mis suudab ennast kohandada keskkonna vajadustega ning on ise aktiivne keskkonna kujundaja. Avatus – koolis on loodud süsteem, mille kaudu lapsevanematelt küsitakse arvamust. Õpetajad – kõikidel õpetajatel on vastav ainealane ja pedagoogiline ettevalmistus. Keskkond – ümbrus on puhas ja hoolitsetud. Edasiõppimine – edasiõppijate protsent on kõrge. Hoolimine – kool suudab viia kõik gümnaasiumisse vastuvõetud õpilased lõpetamiseni. Õpitulemused – õpilastel on märkimisväärsed tulemused õppimises ja huvitegevuses. Arvestades eespool loetletud indikaatoreid, peab ka Põltsamaa Ühisgümnaasium andma lähiajal hinnangu oma koostööle lastevanematega. 9.2. Personali osatähtsus koolitöös Personali osatähtsus koolis on samuti suur, kuna nemadki moodustavad ühe osa kooli õppe- ja kasvatustööst. Koolis on 45 teenindava personali töötajat. Siiamaani pole suurt tähelepanu pööratud suhtlemis- ja pedagoogilistele teadmistele ning oskustele. Pigem on alustatud vastavasisuliste erialaste teadmiste täiustamisega (näiteks läbi viidud koolituspäevi koristajatele). X. TEGEVUS- JA INVESTEERINGUKAVA 2001/02., 2002/03. JA 2003/04. ÕPPEAASTAKS 2001/2002. õppeaasta tegevuskava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täitmine 1. Omavalitsus ja volikogu aktsepteerivad arengukava 0 2001 sept. 0 Direktor 2. Tunnijaotusplaani vastavusse viimine uue riikliku õppekavaga 0 2001 sept. 0 Õppeala-juhatajad 3. Rakendada ainetevahelist ning ainesisest integratsiooni 0 2001 sept. 0 Õppeala-juhatajad 4. Eristada töökavade koostamisel oluline ebaolulisest ning määratleda, mida ja kuidas hinnata 0 2001 sept. 0 Õppeala-juhatajad 5. Hoolekogu töö konkretiseerimine 0 2001 dets. 0 Hoolekogu esimees 6. Õpilasomavalitsuse töö konkretiseerimine 0 2001 dets. 0 Õpilas-omavalitsuse president 7. Ametijuhendite väljatöötamine ja korrastamine 2700 2001 dets. Põltsamaa linn Direktor 8. Õppevahendid 300 000 2001 dets. Põltsamaa linn Direktor 9. Projektijuhi töölevõtmine 63 840 2002 jaan. Põltsamaa linn Direktor 10. Majasisese info liikumise koordineerimine 0 2002 jaan. 0 Direktor 11. Infojuhi töölevõtmine 63 840 2002 jaan. Põltsamaa linn Direktor 12. Omavalitsustöötajate palgatõusu kompenseerimine (logopeedid, psühholoog, huvijuhid) 82 320 2002 jaan. Põltsamaa linn Direktor 13. Jätkata õpetajate psühholoogiaalast täienduskoolitust 100 000 2002 Kooli eelarvest 7.–12. kl õppealajuhataja 14. Toetava kogu või sihtasutuse loomine 0 2002 juuni 0 Direktor Projektijuht 15. Õppevahendid 200 000 2002 juuli Põltsamaa linn Direktor 2001/2002. õppeaasta investeeringute kava 1. Lille 2 Peauksed, sadevete äravoolu korrastamine, garderoobid Veski 5 Peauksed,võimlaploki ventilatsioonisüsteemi lõpetamine, garderoobid 1,3 milj. 2001 sept. Põltsamaa linna 1,3 milj laen Majandusala juhataja 2. Lille 2 ja Veski 5 kokku Maa-ala planeering Katus (vana ja uus osa) Uksed ja puuduvad aknad Tugevvool Nõrkvool Köök + seadmed Vana maja I ja II korruse remont ja koolimööbel Galerii vana ja uue maja Veski 5 Välis- ja siseuksed Tugevvool Nõrkvool Ventilatsioon Köök Aula Võimla I, II ja III korruse remont + koolimööbel Võimlaploki san. sõlmed ja muud ruumid Vestibüül Invalift + kaldtee Kõnniteed, parklad ja siseõued Projekteerimine Reserv 31,82 milj 0,52 milj 2,0 1,8 0,79 0,15 1,5 3,5 0,1 0,5 1,1 0,17 1,73 1,0 1,4 1,35 8,5 1,4 0,8 1,5 1,0 0,3 0,71 2002 august Riiklik investeering 25,3 milj; Põltsamaa linn 6,32 milj; EV Majandusministeeriumi energiasäästu-programm 0,2 milj. Direktor 2002/2003. õppeaasta tegevuskava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täidetud 1. Teise psühholoogi töölevõtmine 63 840 2002 sept. Põltsamaa linn Direktor 2. Parandusõppe laialdasem kasutamine 5000 2002 sept. Õppeala-juhataja 3. Kodukorra täitmise tagamine 0 2002 sept. Direktsioon 4. Eriklassidel suund kõrgkooli 15 000 2002 sept. Põltsamaa linn Direktsioon 5. Perede aktiivne kaasatõmbamine kooliellu 0 2002 dets. Huvijuhid, psühholoog, projektijuht 6. Välja töötada oskuste ja pädevuste loend kooliastmeti 0 2002 sept. Õppeala-juhatajad 7. Meelemürkide mõju ennetustöö 15 000 2002 dets. Projektid Projektijuht 8. Üldharule kodu- ja käitumiskultuuri õpetus 0 2002 sept. 7.–12. kl õppeala-juhataja 9. Projektipäevade läbiviimine ainetevahelisest integratsioonist 5000 2002 sept. Kooli eelarvest Õppeala-juhatajad, metoodika-nõukogu 10. Õpilaste ettevalmistamine järgmiseks kooliastmeks 0 2002 sept. 1.–6. kl õppeala-juhataja 11. Lastevanematega töö tõhustamine 0 2002 dets. Aineõpetajad, klassi-juhatajad, direktsioon 12. Haridusrubriigi avamine meedias 0 2002 dets. Projektijuht 13. Erinevate kooliastmete vahelise koostöö tõhustamine 0 2003 dets. Õppeala-juhatajad 14. Reaal- ja humanitaarklasside kabinettide olemasolu 50 000 2002 dets. Kooli eelarvest Projektidest Direktor 15. Õppevahendid 150 000 2003 august Põltsamaa linn Direktor 2002/2003. õppeaasta investeeringute kava 1. Lille 2 Uue osa I, II ja III korruse remont ja sisustus Invalift ja kaldteed Veski 5 Võimla 24 × 48 m Reserv 7,2 milj. 2,0 10,0 0,8 2003 august Direktor 2. Õpetajate turvatuba 20 000 2002 sept. Põltsamaa linn Direktor 2003/2004. õppeaasta tegevuskava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täidetud 1. Riigieksamite tulemused suurlinnade keskmisele tasemele (30 parima hulka) 0 2003 sept. Direktor 2. Õpilaste aktiivne osavõtt maakonna aineolümpiaadidest (I–III koht) 15 000 2003 sept. Põltsamaa linn Direktor, õppeala-juhatajad 3. Retoorikaklassi loomine 100 000 2003 sept. Põltsamaa linn, projektid Direktor 4. Traditsioonide hoidmine 15 000 2004 juuni Põltsamaa linn Huvijuhid 5. Majandusõppe õpetamine 0 2003 sept. 7.–12. kl õppeala-juhataja 6. Üldharule kutseõppe eelteadmiste andmine (KPTK koostöös) 0 2003 sept. Direktor 7. Rakendada interaktiivset õpetust 0 2003 sept. Õppeala-juhatajad 8. Programmeerimise valikkursus gümnaasiumis 0 2003 sept. Arvuti-õpetajad 9. 10 C-klass suunitlusega (kutseõpe, muusika) 0 2004 august 7.–12. kl õppealajuhataja 10. Õppevahendid 100 000 2004 august Põltsamaa linn Majandusala-juhataja 2003/2004. õppeaasta investeeringukava 1. Lille 2 a Internaadi remont koos sisustusega Kuuse 1 remont koos sisutusega Veski 7 Reserv 8,0 4,0 8,0 2,0 2004 august Riiklik investeering 17,6 milj, Põltsamaa linn 4,4 milj Direktor XI. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsib ja kava täiendab vajadusel direktsioon iga uue õppeaasta alguses. Kooli õppeaasta üldtööplaan, samuti ka eelarve koostatakse silmas pidades arengukava tegevuskava ning eesmärke. Arengukava kinnitab ja muudab üks kord õppeaasta alguses Põltsamaa Linnavolikogu vastavalt kehtestatud korrale. Lisa 1 1. Luua koolile Sihtasutus 2. Kooli hoolekogu kaasamine kooliellu 3. Riik tagab normaalse töö ja õigus-süsteemi 4. OV soodustab piirkonna ettevõtlust 5. Laste-vanemate kaasamine sisulisse töösse 6. Projekti-juhi tööle-võtmine 1. Ühiskonna sotsiaalse kihistumise kasvamine 2. Meele-mürkide suurenev levik ja mõju 3. Väärtus-hinnangute langus 4. Pere-väärtuste hääbumine 5. Info vähesus ja väär-tõlgendus 6. Pedagoogide palgavahendite üleandmine KOV 1. Hea pedagoogiline kaader K K T T K K – K K N T T 2. Head traditsioonid T K – K T K K T T K K K 3. Koostööaldis, avatud direktsioon T T N K T T – T K N T T 4. Töökeskkonna pidev paranemine T K K T K T N N K N K T 5. Aktiivne õpilastegevus ja ÕOV K T K K K T K T T N T – 1. Rahaliste vah. vähesus T N – T K T N K N N K T 2. Pedagoogilise kaadri struktuur K N T K N N – – T N N K 3. Distsipliini ja kodukorra mittetäitmine – N N – T – T T T T N – 4. Konkretiseerimata ülesanded ja vastutus – – – – – N – N – – T N 5. Suured klassid – – K K K N N K K N N T 6. Probleemsete laste arvu kasv K – K N T T T T T T T – Eelised 1. Sihtasutus motiveerib pedagooge end koolitama – premeerib. 2. Hoolekogult tuleb tagasiside õpetajatetööst. Tuleks kindlamalt määratleda. 3. See peaks nii olema, kuid on olemas ka selge oht. Segab pidev muutumine. 4. Ei mõju otseselt, kuid on väga oluline. 5. Võimaldab heal õpetajal töötada. 6. Haakub sihtasutusega, annab tuge õpetajale. Ohud 7. Praktiliselt ei oma seost. 8. Peab selle poole püüdlema, langema lapse tasandile. 9. Õpetaja peab väärtused õieti paika panema. 10. Töö lastevanematega annab natukene siiski tulemust. 11. Info liikumine peab olema kokku lepitud. 12. Hea palgaga kaasnevad ka nõudmised. Eelised 13. Igal juhul tugev. 14. Hetkel on nõrk, aga kool tahab rohkem tuge. 15. Seda küll riik tegema ei hakka. 16. See on traditsioonidele tõhus materiaalne tugi. 17. Nemad neid hoiavad ja toetavad. 18. Tugi on rahaline. Ohud 19. Seos on negatiivne – vaja leida lahendusi vähekindlustatute kaasamiseks. 20. Kui osaletakse ringides, ei jää jamaks aega. 21. Osalemine kuskil annab juurde eneseväärikust. 22. Aitavad peretraditsioone säilitada, vaja üritustele rohkem peresid kaasata. 23. Peaks saama traditsiooniks, just õige info edastus. 24. Eestvedajat vaja stimuleerida. Eelised 25. Kahtlemata tugev. 26. Kahtlemata tugev. 27. Mis kirjas, seda ei saa muuta, ainult leevendada. 28. Ettevõtjad tulevad (toovad lapsed) hea imidžiga kooli. 29. Vaja häid suhteid. 30. Peab olema ja tegema koostööd. Ohud 31. Ei mõjuta. 32. Direktsioon peab otseselt sekkuma. 33. Direktsioon jälgib, et liigutaks õiges suunas. 34. Ei ole eriti võimalik midagi teha. 35. Juhid peavad selle tagama. 36. Eriti tähtis hea koostöö. Eelised 37. Loodame, et saab olema tugev. 38. Hoolekogu roll täpsemalt määratleda. 39. Euro on vaja ka rahaliselt tagada. 40. On juba näha. 41. Võivad paljugi ära teha. 42. Seda ta peaks tegema. Ohud 43. Eriti ei mõjuta. 44. Ka ei ole erilist mõju. 45. Kui näeb häid tingimusi, hakkab ka ehk selles suunas tööle. 46. Side nõrk. 47. Võimalused info paremaks liikumiseks. 48. Materiaalselt kindlustatud õpetaja vaimselt stabiilsem, töötab ka vastupidine efekt – hea palk õpetajatele tähendab koomaletõmbamist mujalt. Eelised 49. ÕOV saab nõu ja esitada oma probleeme. 50. Hoolekogu tahab omale infot ennem lastelt kui lastevanematelt. 51. Alus on olemas. Hea kui ÕOV paistaks ka vabariigi tasemel silma. 52. Ka ÕOV vajab eksistentsiks vahendeid. Kooli eelarves selleks rida ei ole. 53. Lapsed korraldavad vanematele koosoleku. 54. Juba töötab, kuigi pole veel projektijuhti. NB! Laske lastel vahel puhata ja mängida ka! Ohud 55. Probleemsed õpilased. 56. Võiks olla isegi tugevam. Hea kui oleks ÕOV-s ka probleemseid õpilasi. 57. Kah võiks veel tugevam olla. 58. Mingit mõju siiski saab avaldada. 59. Info edastamine erinevatele struktuuridele – SA, HK, OV ... 60. Selle kohustuse võtame ÕOV-lt ära. Välisabi 61. Mitte vaadata SA-d kui rahalaeva. 62. HK-l on teine eesmärk. 63. Otsene side puudu. 64. Sealt see papp ju tulebki. 65. Saavad ka toetada. 66. Selleks ta ju tööle võeti. SOS 67. On üksikud toetajad. 68. Ei saa teha ennetustööd päris ilma rahata. 69. Kooli suhtes nõrk. 70. Mõjutab läbi traditsioonide. 71. Kui kommunikatsioonid kinni pannakse, ei ole võimalik infol liikuda. 72. Seos tugev. Välisabi 73. Soolist vist ei mõjuta, vanuseliselt saab luua tingimusi (noortele). 74. Ei ole esmatähti, eelkõige on tähtis sisu. 75. Raha võib ju olla, aga pole õpetajat. Noore kaadri probleem tuleb riigil lahendada. 76. Abikaasa saab tööd. 77. Isiksuse omadused jäävad selle alt välja. 78. Väheke on võimalik teha. SOS 79. – 80. – 81. Kui väärtushinnangud õpetajale on madalad, ei tule noori ja mehi õpetajaks. 82. Isaduse tuvastamine. 83. Mingil juhul on hea, kui on tasakaalus. 84. Stimuleerimine ja tulemuspalk. Välisabi 85. Sellega ta küll ei tegele. 86. Erimeelsete (kool–vanemad) otsuste vaidlustamiseks. 87. Teatavaid korraldusi tuleb arvestada, kuid teha saame vähe. 88. Seoseid ei leidnud, kuigi otsisime. 89. Kui lastevanemad on hooletud, on raskem korda nõuda. 90. Mõjud avalduvad mujal. SOS 91. Tugev. 92. Tarvitajad potentsiaalsed rikkujad. 93. Tugev. 94. Tugev punane. 95. Teavad küll, aga teevad ikkagi. 96. Ei mõjuta. Välisabi 97. Mõju pole. 98. Ikka ei ole. 99. Pole juurde tekkinud. 100. Ega vist ei tekigi. 101. Olukord endine. 102. Henri leidis siiski midagi. SOS 103. Pole mõju. 104. Vaja siiski mingil määral käsitleda. 105. Ei leidu. 106. Kah ei ole. 107. Siia ongi see koer maetud. 108. Paneks küll kellelegi ülesandeks, aga raha vähe. Välisabi 109. Siia ei puutu. 110. Toomas on väga rahul, et tuli siia kriips. 111. Eeldab raha jaotamise printsiipide muutmist. 112. On juba kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi. 113. Tasub arutada valdkondi, kus vanemad saaksid kaasa rääkida. 114. Ei ole võimalik projekte ette näha. SOS 115. Väikses oleks veel hullem. 116. Tähelepanu puudumine. 117. Keskmine mõju on see küll. 118. Igast asjast ei saa ka asja, klassijuhataja ei jõua iga pereni. 119. Mingil määral. 120. Seoses pearahaga side tugev. Välisabi 121. Märt Rask tuleb lastega rääkima. Liikmed saavad olla eeskujuks. 122. Ära hoida ei saa, peab tagajärgedega tegelema. 123. Õigussüsteem ei ole siiski võlukepike, kuigi peaks olema tõhusam. 124. Väga ei mõjuta. 125. Siin on palju vaja mõelda. 126. Side ennetava tööna. SOS 127. Tugev 128. Ikka tugev 129. Rasvane T 130. Kaks T 131. Ikkagi T 132. –