Vinni Vallavolikogu — Roela Lasteaia arengukava kinnnitamine — KO, 24, 607

Roela Lasteaia arengukava kinnitamine Vinni Vallavolikogu 6. veebruari 2002. a määrus nr 5 Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454),Vinni Vallavolikogu 4. juuli 2001. a määruse nr 12 «Vinni valla üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» ning haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanekut, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Roela Lasteaia arengukava. 2. Määrus jõustub 11. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Ain SAAPAR ROELA LASTEAIA ARENGUKAVA 2002–2005 I. SISSEJUHATUS Roela Lasteaia arengukava valmis lasteaia kollektiivi, lastevanemate ja hoolekogu koostöös. Arengukava näitab, millised on meie lasteaia konkreetsed eesmärgid, taotlused, ülesanded ning milliste võimaluste ja vahenditega neid eesmärke ellu viia. Arengukava aitab põhjendada lasteaia eelarves ettenähtud ning neid kulutusi otstarbekamalt aastate lõikes planeerida. Arengukava on vajalik edasise tegevuse planeerimiseks, et kogu lasteaia kollektiiv oleks informeeritud, millised ülesanded neid lähiaastatel ees ootavad. Arengukava on võimalik muuta üks kord aastas. II. LASTEAIA AJALUGU Roela Lasteaed avati 1975. aasta jaanuaris selleks kohandatud endises Tammiku koolimajas ühe liitrühmana. Asutus kuulus Roela sovhoosile. Kümne aasta jooksul kasvas majandi töötajate arv ning koos sellega suurenes ka eelkooliealiste laste arv. Kaheksakümnendate aastate keskpaigaks oli lasteaed paisunud juba kolmerühmaliseks lasteaiaks. Seoses ühiskonnas toimunud muutustega 1991–1992. aastal läks Roela Lasteaed Vinni valla omandisse. Majandite likvideerimise ning tööpuuduse tekkimisega kaasnes ka elanikkonna elujärje muutused halvemuse poole. Vähenes sündivus ning sellega seoses ka vajadus lasteaia kohtade järele. Lasteaia kohtade arv vähenes miinimumini – lasteaeda jäi 90-ndate aastate lõpuks lapsi alles kuni kümme. See omakorda tõstatas küsimuse lasteaia vajalikkusest üldse Roela alevikus. Põhjalike arutelude ning kaalumiste tulemusena leiti olevat otstarbekas viia Roela Lasteaed üle ühisesse hoonesse Roela Põhikooliga. 1999. aasta lõpul lasteaed suleti ajutiselt ümberehitusteks ja kolimiseks. Endises lasteaiahoones asub Vinni valla vanurite hooldekodu. III. LASTEAIA HETKESEIS Roela Lasteaed on Vinni valla omandis olev lasteasutus. Lasteaial on oma eelarve, põhimäärus ja pitsat. Raamatupidamist teostab Vinni Vallavalitsus. Lasteaed töötab alates 2000. aasta oktoobrist F. von Wrangelli nimelise Roela Põhikooliga ühes hoones, kuhu on lasteaia tarbeks välja ehitatud vajalikud ruumid ühele rühmale. Plaanis on teise rühma ruumide ehitus 2002. aastal. Lasteaia ruumidega ühises tiivas esimesel korrusel asuvad ka Roela Raamatukogu ja Roela osavalla ruumid, teises tiivas toitlustamisblokk, kust lasteaed ostab toitlustusteenust. Koolil on aula ning täismõõtmetes võimla, mida saab ka lasteaed kasutada. Keldrikorrusel on sisustatud juudosaal. Roela Põhikooli õppeklassid asuvad hoone teisel korrusel. Lasteaias töötab antud momendil üks liitrühm vanuses 3–7 aastat. Eelarveliste lastekohtade arv on 20, laste nimestikuline arv oli õppeaasta alguses 22. Rühm on üle koormatud, järjekorras on 6 last. Laste toidupäeva maksumus on 10 krooni, lastevanemate osalustasu 100 krooni kuus. Lasteaia kaader on komplekteeritud, põhikohaga töötajaid on neli. üks juhataja kaks lasteaia õpetajat üks lasteaia abiõpetaja Lasteaia lapsed on kohaliku perearsti meditsiinilise järelevalve all. IV. LASTEAIA MISSIOON Roela Lasteaia missioon on tänapäevatasemelise alushariduse võimaldamine kõikidele Roela aleviku ja sellega piirnevate külade lastele. • Koostöös lastevanematega suunata laste isiksuse arengut, kujundada õigeid eluhoiakuid ning väärtushinnanguid. Toetada vanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. • Hoida ja tugevdada laste tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset ja vaimset arengut. V. SISE- JA VÄLISTEGURITE KAARDISTAMINE Lasteaia tegevust positiivselt mõjutavad välistegurid: 1. Laste kodude lähedus 2. Looduslik ümbrus 3. Laste sündivuse vähenemise peatumine 4. Omavalitsuse suhtumine lasteaeda on pooldav 5. Laste kodune olukord on põhijoontes teada 6. Lastevanematel on pooldav hoiak lasteaeda 7. Koostöö teiste valla eelkooliealiste laste lasteasutustega 8. Tihedad sidemed kohaliku kooli, raamatukogu, rahvamaja ja noortemajaga Lasteaia tegevust negatiivselt mõjutavad välistegurid: 1. Vähene kohalik ettevõtlus 2. Suur tööpuudus ja sellega seonduv pessimism 3. Lastevanemate maksujõuetus 4. Vägivald televisioonis, üleüldine moraalne ja eetiline allakäik Eestis Lasteaia tegevust positiivselt mõjutavad sisetegurid: 1. Kvalifitseeritud, kogemustega kaader 2. Meeskonnatööks paraja suurusega kollektiiv 3. Väljakujunenud traditsioonid 4. Uued kaasaegselt sisustatud ruumid 5. Võimalus kasutada kooli aulat, võimlat ning juudosaali 6. Hea transpordi kasutamise võimalus kooli väikebussi ja õpilasliini busside näol 7. Interneti kasutamise võimalus kooli ja osavalla arvutivõrgus Lasteaia tegevust negatiivselt mõjutavad sisetegurid: 1. Materiaalsete vahendite nappus 2. II rühma ruumide puudus 3. Infotehnoloogia puudumine 4. Mänguväljaku puudulik sisustus VI. ROELA LASTEAIA EESMÄRGID AASTATEKS 2002–2005 • Turvalise ja lapsekeskse keskkonna säilitamine, mis on vajalik lapse igakülgseks arenemiseks ning nõutava alushariduse omandamiseks. • Lasteaia õppekava koostamine ja pidev sisulise poole täiendamine ning arendamine. Sellealase koostöö tegemine teiste valla lasteaedadega. • Ühise eesmärgi nimel töötav arenemisvõimeline, pingevaba ja kompetentne kollektiiv. • Traditsioonide järjepidevus ja uute traditsioonide loomine lasteaias ja antud piirkonnas. • Aktiivne ja sisukas koostöö omavalitsuse, kohaliku põhikooli, lastevanemate ning hoolekoguga. • Majanduslik kindlustatus. Kaasaegse tehnika toomine lasteaeda, et õppetööd veelgi paremini korraldada. • Kõikide Roela piirkonna elanike vajaduste katmine lasteaiakohtadega. • Kõikide Roela piirkonna kooliminevate laste kooliks ettevalmistamine. VII. ÜLESANDED EESMÄRKIDE TÄITMISEKS • Lastevanematelt laekuva õpperaha sihipärane kasutamine mängude ja õppevahendite ostmiseks. • Lasteaia personali pidev enesetäiendamine ning arenemine. Aastaks 2004 peab kõigil pedagoogidel olema läbitud vähemalt 160 tunnine täiendusõppekursus. • Osalemine projektides. Projektide koostamine. • Lasteaia osalemine Vinni valla laste ühisüritustel. • Lastevanemate laiem kaasamine lasteaia igapäevaelu töödesse ja tegemistesse. • Lapsevanemate koolitamine ja nõustamine. • Vajadusel lasteaia avamine ka suveperioodil. • Lasteaiale jõukohane (süva)õppelise suuna leidmine, näiteks arvuti kasutamise algteadmised vm. • Lugeda lasteaia ülesandeks eelkooliealiste laste ettevalmistamist kooliks, kaasa arvatud kodused lapsed. • Siduda lasteaia õpetajate töötasu kooliõpetajate palgamääradega (Vinni valla arengukava 2001–2005, Pajusti 2001). • Suurendada lastevanemate osalust kulude katmisel. • Laiendada lasteaia poolt pakutavaid teenuseid (arengukava). Materiaalne baas: • Lasteaia arvuti, printeri ja paljundusaparaadi muretsemine. • Tänapäevase muusikasüntesaatori muretsemine lasteaeda muusikaliste tegevuste mitmekesistamiseks. • Mänguvahendite muretsemine õuealale. Korraliku mänguväljaku loomine. • Lasteaia II järgu ehitamine (rühmaruumid, sisustus, juhataja kabinet, lasteaia territooriumi piirdeaia ehitamine, varjualuse ehitamine mänguväljakule). VIII. TEGEVUSKAVA 2002. aasta: • Välja selgitada piirkonna kooliminevad lapsed ning organiseerida kooliks ettevalmistus. • Koostada igale lapsele arengumapp. • Täiendada laste loovmänguvahendeid. • Osa võtta valla lasteaedade ühisüritustest. • Mängutunnid põhikooli algklassiõpilastega. • Osaleda raamatukogu lasteüritustel ning jõudu mööda ka kaasa aidata nende organiseerimisel. • Juhendada lapsevanemaid kasvatustöös ning kaasata neid ka lasteaia töösse. • Koostada projekt arvuti ostmiseks lasteaeda. • Tähistada koos kooliga rahvakalendri- ja muid tähtpäevi. • Teostada lasteaia II järgu ehitus. • Sisustada uued rühmaruumid ning täiendada olemasolevate ruumide sisustust. • Laste tutvumiskäigud kooli õppeklassidesse ning kooliminevate laste kohtumised tulevase õpetajaga. • Määratleda lasteaia poolt pakutavate tasuliste teenuste vajadus ning töötada välja hinnakiri. 2003. aasta: • Suunata 160-tunnisele koolitusele üks pedagoog. • Koolitada lapsevanemaid. • Täiendada ja süstematiseerida lasteaia metoodiline kabinet tänapäevase pedagoogilise materjaliga. • Luua Interneti-püsiühendus ning minna üle digitaalsele asjaajamisele. • Soetada paljundusmasin. • Koostada projekt süntesaatori muretsemiseks. • Luua eluslooduse nurk lasteaeda. • Koostada lasteaeda tutvustav infovihik. 2004. aasta: • Sisustada ja seada sisse lastevanemate külastus- ja jututuba. • Teostada temaatilisi projekte (iga rühm vähemalt üks projekt). • Võimalda arvuti tutvustamine lasteaialastele, luua lasteaia metoodilisse nurka arvutinurk. • Luua lasteaeda rahvatantsu rühm või võimalus keelt õppida. • Suunata 160-tunnisele koolitusele üks pedagoog. 2005. aasta • Lasteaia õueala ja mänguväljaku uuendamine: uute mänguvahendite soetamine, varjualuse ehitamine, piirdeaia tegemine. Tegevuskava Tegevus 2002 2003 2004 2005 Lasteaia II järgu ehitus: rühmaruumid, signalisatsioon, ruumide kindlustus 360 000.- Rühmaruumide sisustuse soetamine 80 000.- Koos kooliga videokaamera soetamine Kooli toetamine väikebussi ostmisel (kindlustus) Rühmade jooksev remont 10 000.- 3000.- 3000.- Arvuti ja printer 17 000.- Interneti-püsiühendus 10 000.- Paljundusmasin 15 000.- Süntesaator 5000.- Loodusnurk 5000.- Lastevanemate tuba 10 000.- Õueala-mänguväljak 150 000.- Aasta kokku 457 000.- 45 000.- 13 000.- 153 000.- Personali koolitus 2002 2003 2004 2005 Juhataja koolitus 160-tunnine lasteaia õpetajate kursus Enda Heinsaar 5300.- Maire Männapuu 5300.- Üks uuest töölevõetavast kasvatajast 5300.- Lühikesed kursused kogu personalile 1000.- 1000.- 1000.- Lastevanemate nõustamine 500.- 1000.- 1000.- 1000.- Aasta kokku 1500.- 7300.- 7300.- 6300.- IX. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava on koostatud 2001. aastal neljaaastase perspektiiviga ning kuulub läbivaatamisele ja muutmisele üks kord aastas. Muutuste tegemisel ja uue arengukava koostamisel lähtutakse käesolevast dokumendist, valla arengukavast, vabariiklikest seadusandlustest ja Vinni valla haridusasutuste arengukava koostamise korrast (Vinni Vallavolikogu 4. juuli 2001. a määrus nr 12 «Vinni valla üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord»). X. KOKKUVÕTE Arengukava valmis lasteaia personali, hoolekogu ja osavalla halduskogu koostööna arvesse võttes Vinni valla arengukava aastateks 2001–2005. Käesolevaks ajaks on Roela Lasteaed jõudnud edukalt arenevasse esimesse järku. Lasteaed on üle toodud Roela Põhikooliga ühte majja, mis on positiivselt mõjutanud tingimuste loomist laste igakülgseks arenemiseks, lasteaia lahtiolekuaeg on pikenenud, see aga omakorda soodustab lastevanemate töölkäimise võimalust. On loodud võimalus kõikidele Roela aleviku ja sellega piirnevate külade lastele omada kooliks ettevalmistav alusharidus. Praegu töötav üks rühm aga ei rahulda lastevanemate vajadust lasteaia kohtade järele. Nimetatud probleem lahendatakse 2002. aastal lasteaia II järgu ehituse käigus, mille tulemusena saab avada senisele liitrühmale lisaks ka sõimerühm 2–4-aastastele lastele. Arvestades Roela aleviku elanike arvu ja elanikkonna vananemise tendentsi, peaks piisama lähema kümne aasta jooksul planeeritud laste kohtade arvust Roela Lasteaias. Juba praegu töötab lasteaias eriharidusega kaader. Seoses uue rühma avamisega võetakse konkursi korraldamise teel tööle samuti kvalifitseeritud pedagoogid. 2005. aasta lõpuks loodab Roela Lasteaia kollektiiv täita koostöös Vinni Vallavalitsusega lasteaia arengukavas planeeritud nii sisulised kui ka majanduslikud ülesanded. Positiivselt peaks arengut mõjutama tööpuuduse aimatav vähenemine, see mõjutab otseselt lastevanemate maksujõulisust. Õpetamise kvaliteeti ning asjaajamise lihtsustamist paremusele muudab infotehnoloogia muretsemine.