Vinni Vallavolikogu — Ferdinand von Wrangelli nimelise Roela Põhikooli arengukava kinnnitamine — KO, 24, 606

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 479; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § lõike 3, Vinni Vallavolikogu 4. juuli 2001. a määruse nr 12 «Vinni valla üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» ning haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni ettepaneku, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ferdinand von Wrangelli nimelise Roela Põhikooli arengukava. 2. Määrus jõustub 11. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Ain SAAPAR F. V. WRANGELLI NIMELISE ROELA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2002–2006 KOOLI HETKEOLUKORD Roelas on kool eksisteerinud kinnitatud kirjanduslikel andmetel alates 1822. a. 1840. aastast, kui Wrangell ostis Roela mõisa, on Wrangellide elu seotud Roela, Roela kooli ja selle ümbrusega. F. v. Wrangelli nimelise Roela Põhikooli hoone on valminud algselt 464 õpilaskohaga keskkooli tarbeks. Alates 1996. a töötab kool põhikoolina ning hetkel on koolis tööl 15 pedagoogi ja 9 klassikomplekti 150 õpilasega. Valla eelarveliste kulutuste vähendamiseks on kooli ruumidesse paigutatud raamatukogu, mis töötab koostöös kooli raamatukoguga ning Roela osavalla sekretäri tööruumid. 1. oktoobrist 2000. a alustas kooli ruumides tööd ka Roela Lasteaed. Koolis õpetatakse riikliku õppekava alusel järgmisi õppeaineid: eesti keel, inglise keel, vene keel, matemaatika, ajalugu, bioloogia, loodusõpetus, geograafia, keemia, füüsika, inimeseõpetus, muusika, kunstiõpetus, tööõpetus, kehaline kasvatus. Samuti on plaanis Wrangellide perekonna abiga alustada uuesti saksa keele õpetamist. Maalaste õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks on kool läbi aegade otsinud mitmeid võimalusi. Tänaseks on F. v. Wrangelli nimelises Roela Põhikoolis lisaks riikliku õppekava alusel õpetatavatele õppeainetele veel kolm täiendavat ainet-suunda: majandusõpetus vanemate klasside õpilastele, arvutiõpetus alates algklassidest ning kodukandi ajaloo jäädvustamine ja teavitamine, tänu millele sai Roela kool 1999. a lõpus endale uue nime: F. v. Wrangelli nimeline Roela Põhikool. (Seda sümboliseerib ka uus kooli logo.) Klassiväliselt tegutsevad koolis täiendavalt järgmised huviringid: inglise keel, kirjandus, kunstiõpetus, käsitööring, tööõpetus, mudilaskoor, tütarlaste ansamblid, poiste ansambel, liikumisrühm (kantritants), rahvatantsurühmad, süntesaatorimängu õpetus ja spordialadest – võrkpall, jalgpall, kergejõustik, suusatamine. Koolil on välja kujunenud oma traditsioonilised üritused: õpetajate päeva tähistamine, «rebaste pidu», jõulud, vastlapäev, vabariigi aastapäeva tähistamine, valentini päeva tähistamine, emade- ja isadepäeva kontsert, käsitöönäitused, jüriöö jooks, tutipidu. Lisaks traditsioonilistele toimuvad muudki üritused (sügise sünnipäeva tähistamine, matkad, teatrite külastamised, kohtumised külalistega, diskod, ainenädalad, naljapäevad, spordipäevad, laulukonkursid, missivalimised, kohtumised teiste koolidega ja palju muud huvitavat). Soodustavaks asjaoluks huvialatöös on olnud head suhted ja koostöö Roela Rahva Majaga. Alates 2000. a jaanuarist on F. v. Wrangelli nimelisel Roela Põhikoolil väga tihedad sõprus- ja koostöösidemed Rootsis Ljusdali vallas asuva Järvsö Põhikooliga. Kogemuste ja teadmiste vahetamiseks on Roela kooli õpetajad ja õpilased külastanud Järvsö Põhikooli ning vastupidi. 2001. a suvel võtsid Roela kooli rahvatantsijad osa Järvsös toimuvast «Hambo» maailmameistrivõistlustest. 2000. aasta kevadel liitus F. v. Wrangelli nimeline Roela Põhikool Järvsö Põhikooli poolt algatatud pikaajalise rahvusvahelise projektiga «Model School», mille eesmärk on sidemete loomine eri maade koolide õpetajate ja õpilaste vahel, edastamaks oma kogemusi ja oskusi ning ise õppides teiste kogemustest ja oskustest. Nii nagu iga teinegi kool Eestimaal püüdleb ka F. v. Wrangelli nimeline Roela Põhikool lastele parema hariduse andmise poole, unustamata seejuures, et iga laps on teistest erinev ja vajab erinevat lähenemist. Selle nimel on kool otsinud ja otsib edaspidi uusi ideid, lahendusi, mida oleks võimalik ka praktilises elus täide viia. Õpetajad Näitaja Õpetaja ametikohti 11,5 Õpetajate arv 15 sh kõrgharidusega 11 sh pedagoogilise kesk-eriharidusega 2 sh muu kesk või keskeriharidusega 2 neist õpib 3 Õpetajate kvalifikatsioon Atesteeritud Õpetajaid Vanempedagoog 2 Pedagoog 11 Noorempedagoog – Pedagoogikandidaat 2 Õpetaja-metoodik – Õpilased Näitaja Õpilaste arv Õpilaste arv 150 Õpilasi 1.–4. kl 56 Õpilasi 5.–9. kl 94 Klassikomplekte 9 Meie missioon Üldhariduskooli põhiülesanne on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest. Meie lähiaastate visioon: • keskendumine koolitöö olulistele protsessidele, eriti selle tähtsaimale osale õppetunnile, eesmärgiga neid pidevalt täiustada, kvaliteetsemaks muuta; • heatasemelise põhikoolina jätkamine; • erivajadustega õpilastele võimetekohase õppekava võimaldamine (individuaalne või lihtsustatud õppekava); • sihipärane tegevus kooli hea maine ja oma näo kujundamisel (traditsioonid), jätkata demokraatliku koolikorra arendamist, laste ja lastevanemate kaasamist kooli arengusse; • luua erinevaid võimalusi huvihariduse saamiseks; • infotehnoloogia integreerimine õppeprotsessi; • kodukandi ajaloo jäädvustamine ning sellest teavitamine; • Roela kooli ja Wrangellide vahelise koostöö jätkamine; • koostöö nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil partnerkoolidega. Põhiarengusuunad Osalemine eri projektides leidmaks võimalusi õpilaste ja koolitöötajate silmaringi ja neile mitmekesist tegevust pakkuvate võimaluste avardamiseks. Tervist edendava koolina propageerida ja teadvustada tervislike eluviiside tähtsust vaimselt ja füüsiliselt terve inimese kujunemisel. Jätkata printsiipi, et kool ja õpetaja on laste ning lastevanemate teenistuses laste arengu eest hoolitsejatena. Õppetöö kvaliteedi parandamiseks tihendada koostööd koolieelsete lasteasutustega kooliks ettevalmistusrühmade tegevuses. Leida võimalusi õpilaste vaimsuse suurendamiseks nende paremaks läbilöögi ja konkurentsivõimeks, võimalikult mitmekülgse ja kvaliteetse hariduse kaudu. Selleks et olemasolevat taset säilitada ja arendada, vajame: • Kooli ruumide perspektiivset lahendamist. • Arvutiklassi ja -võrgu kaasajastamist. • Ruumide kaasaja nõuetele vastavusse viimist (valgustus, ventilatsioon jne). • Kooli spordiväljaku kaasajastamist. • Materiaal-tehnilise baasi uuendamist ja täiendamist. Tegevused Selleks et täita ühiskonna poolt koolile püstitatud ülesannet, tuleb koolis tagada kõik vajalikud tingimused selle ülesande edukaks ja kvaliteetseks täitmiseks. Eeldatavad tingimused on: Positiivne koolikultuur, mille aluseks on head traditsioonid ja kolmnurga õpetajad – õpilased – lapsevanemad hea koostöö. Kool mõjutab oluliselt protsesse ühiskonnas just nende väärtuste, tõekspidamiste ja kogemuste kaudu, mida inimesed on koolist saanud, seetõttu on oluline, et kool oleks demokraatlik. Selleks: • Teavitada õpilasi ja lapsevanemaid hindamise eesmärkide, aja ja viisi osas. • Luua süsteem õpilaste ja lapsevanemate informeerimiseks. • Võimaldada lapsevanematele kursisolekut kooli eesmärkide ja arendustegevusega. • Lahendada kiirelt sotsiaalsed probleemid. • Julgustada ja motiveerida õpilasi osalemaks koolielu probleemide lahendamisel. • Lapsevanematel osaleda kooli arendustegevuses hoolekogu kaudu. Õpilasest lähtuv õpetamine, mis eeldab personali planeeritud, vajalikku täienduskoolitust ja õpitu edukat rakendamist praktikas ning õpetaja – õpilase vahelist koostööd (kõigile vastavalt tema võimetele ja enamgi). Hea kvaliteetne töö on iga õpetaja kohustus. Kvaliteet algab koolitusest ja lõpeb koolitusega. Kvalifitseeritud ja arenemisvõimelise kaadri täienduskoolituse ja kvaliteedijuhtimise juurutamisega tagada pidev areng ja kaasajale vastavus. Lähtuvalt ühiskonnas toimuvatest muutustest peaks toimuma kooli õppekava ja ainekavade pidev uuenemine; inimestevaheliste igapäevasuhete kvaliteedi parendamine; ainekomisjonide töö kaudu tagada õpetamise kaasaegsete suundade ja metoodikate rakendamine igapäevatöös õpilaste õppima õpetamisel. Selleks: • Klassijuhatajad lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest, teevad koostööd teiste õpetajate ja kooli juhtkonnaga. • Pidev õppe- ja ainekavade analüüs ning täiustamine kooskõlas piirkonna ressursside ja vajadustega. • Õppetööks vajalike vahendite efektiivne kasutamine ning kaasaja tingimuste ja nõudmistega vastavusse viimine. • Õpetajate töökavade täiendamine iga õppeaasta algul vastavalt õppeprotsessi muutustele. • Õppetöö tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine õppenõukogus. • Eksami- ja tasemetööde tulemuste analüüsimine. • Õpilaste võimekuse suurem arvestamine. • Õpilaste õpioskuste täiendamine. • Erivajadustega õpilastele võimetekohase õppekava võimaldamine (individuaalne või lihtsustatud õppekava). • Puuetega laste igapäevaellu kaasamine. • Õpilaste psühholoogilis-psühhiaatrilise nõustamise korraldamine. • Koolihoone ja kooliümbruse viimine vastavusse tervisekaitse ja päästeameti nõuetega. • Turvalise töökeskkonna loomine. Õpilaste sisuka vaba aja veetmise võimalused. Selleks: • Korraldada traditsioonilisi üritusi. • Säilitada ja võimalusel suurendada huvihariduse tundide arvu. • Tagasisidest saadud informatsiooni alusel võimaluse olemasolul operatiivselt muuta pakutavaid huvihariduse valdkondi. Ühtsete eesmärkide nimel efektiivselt töötav meeskond (kooli personal). Selleks: • Kooli töötajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu, õppenõukogu otsustest. • Koostada kõigile töötajatele individuaalsed ametijuhendid. • Meeskonnatöö koolitus. • Ajurünnakud. • Kogemuste omandamine teistest koolidest kooli töökorralduse osas. • Eri aineõpetajatest töörühmade moodustamine, nende töö ainekavade täiustamisel ja projektides osalemisel. Piirkonna ressursside (ka inimressursside) maksimaalne kasutamine kooli hüvanguks. Selleks: • Süvendada koostööd kohalike ettevõtete ja inimestega. • Süvendada koostööd: kool–sotsiaalamet–politsei–naaberkoolid. • Jätkata tulemuslikku koostööd Roela Rahva Majaga. Head suhted avalikkusega. Selleks: • Täiustada kooli kodulehekülge. • Kajastada koolielu meedias. • Hoida koolielu kajastavaid dokumente aleviku raamatukogus. Infokommunikatsiooni tehnoloogia kasutamine ja tundmine on muutnud tänases infoühiskonnas pea kõigis eluvaldkondades möödapääsmatuks. Ka õpetaja töös on IKT muutunud arvestatavaks abimeheks õppetunni läbiviimisel, rääkimata õpilastest, kellele IKT valdamine tulevases iseseisvas elus on lausa hädavajalik. Seetõttu: • Arendada ning uuendada pidevalt arvutivõrku ja -klassi. • Uuendada ja täiendada (õppe)tarkvara. • Suurendada Interneti püsiühenduse kiirust. • Koolitada pidevalt õpetajaid IKT-alaselt. • Propageerida ja aktiviseerida arvutiklassi kasutamist ainetundide läbiviimiseks. • Integreerida IKT õppeprotsessi. • Jätkata õpilastele arvutialase huvihariduse andmist algklassidest alates. Ning tänu suurenenud arvutikasutuse võimalustele tõuseb õpilaste õpimotivatsioon, mis on eriti oodatav tulemus probleemsete laste puhul; mitmekesistub õpetajate töövahendite hulk ja tõuseb õpetamise kvaliteet; paraneb info kättesaadavus ja avardub inimestevaheline suhtlemisring nii õpetajatel kui ka õpilastel; paraneb õpetajate kvalifikatsioon, avardub silmaring. Kaasaegses, õppivas ja tihedalt suhtlevas ühiskonnas on muutunud tähtsaks koostöö nii regionaalselt kui ka eri riikide tasandil. Seetõttu: • Süvendada olemasolevaid suhteid sõpruskoolidega. • Luua uusi sidemeid. • Osaleda erinevates koostööprojektides. • Süvendada koostööd Wrangellide perekonnaga. • Koguda etnograafilist materjali ja jäädvustada ning uurida kodukandi ajalugu. Tegevuskava Kolmnurk: õpetajad – õpilased – lapsevanemad 2002 2003 2004 2005 2006 1. ÕOV ettepanekud koostöö arendamiseks * 2. Õpetajate ettepanekud * 3. Kokkuvõte ettepanekutest ja otsus * 4. Kooli kodulehekülje mitmekesistamine * * * * * 5. Olulise info edastamine õpilastele allkirja vastu * * * * * 6. Info hindamise kohta vastavalt kooli hindamisjuhendile * * * * * 7. Hinneteleht iga veerandi keskel * * * * * 8. Lastevanemate klassikoosolekud vähemalt üks kord aastas * * * * * 9. Lastevanemate üldkoosolek vähemalt ükskord aastas * * * * * 10. Üldinfo õpilaspäeviku kaudu * * * * * 11. Õppekava ja arengukava raamatukokku ning kooli koduleheküljele * * 12. Kodude külastus * * * * * 13. Individuaalsed vestlused õpilaste ja lastevanematega * * * * * 14. Ühisüritused lastevanematega * * * * * 15. ÕOV kaasamine kooliprobleemide lahendamisse * * * * * 16. ÕOV regulaarsed kohtumised direktsiooniga * * * * * 17. Koostöös ÕOV-ga kooliürituste planeerimine ja läbiviimine * * * * * 18. Hoolekogu koosolekud vähemalt neli korda aastas * * * * * 19. Lahtiste uste nädalad * * * * * 20. Õpilaste mõjutus- ja ergutusvahendite süsteemi väljatöötamine koostöös ÕOV-ga ning nende rakendamine ja täiustamine * * * * * 21. Sotsiaalabi kooli vahendusel * * * * * 22. Infovahetus: kool–sotsiaalamet–politsei–naaberkoolid * * * * * 23. Arvestus puudumiste kohta, teated vanematele * * * * * Õpilasest lähtuv õpetus ja turvaline töökeskkond 1. Õppekasvatustöö ülesannete arutelu kollektiivis * 2. Õppekasvatustöö ülesannete kajastumine klassi üritustes * * * * * 3. Küsitlused klassis * * * * * 4. Individuaalsed vestlused * * * * * 5. Nõudmiste ühtlustamine * * * * * 6. Õppetöötulemuste analüüs ja kokkuvõte * * * * * 7. Eksami- ja tasemetööde analüüs * * * * * 8. Ainekavade ühtlustamine kooliastmeti * * 9. Läbivad teemad eri ainetes * * 10. Ainekavade korrigeerimine, täiustamine * * * * * 11. Individuaalõppekavade koostamine * * * * * 12. Edukatele õpilastele lisaülesannete andmine * * * * * 13. Diferentseeritud hindamine * * * * * 14. Töökavade täiustamine * * * * 15. Täienduskoolitusel omandatu edastamine * * * * * 16. Koolisisesed koolitused, kus esinejaks oma kooli õpetajad * * * * * 17. Osalemine aineolümpiaadidel * * * * * 18. Õpioskuste arendamine ainetundides * * * * * 19. Õpioskuste puudumisega seonduvate probleemide analüüs * * * * * 20. Tagasiside õpinguid jätkavate vilistlastega, vilistlaste ettepanekute arutelu ja töösse rakendamine * * * * * 21. Õpilaste psühholoogilise nõustamise korraldamine * * * * * 22. Tunniplaan ilma vabade tundideta (õpilastele) * * * * * 23. «Postkast» teadete saatmiseks direktsioonile * * * * * 24. Direktsiooni vastuvõtuaegade teadvustamine õpilastele, õpetajatele, lastevanematele * * * * * 25. Pidev, kiire reageerimine vägivallaaktidele * * * * * 26. Puudumiste kontroll * * * * * 27. Mõjutusvahendite rakendamine * * * * * 28. Kooli omaniku informeerimine pidevast koolikohustuse mittetäitmisest * * * * * 29. Üritused koos lasteaia vanema rühmaga * * * * * 30. Kooliküpsustesti läbiviimine * * * * * 31. Instrueerida kooli töötajaid vastavalt tuleohutuse, töökaitse ja tervisekaitse nõuetele * * * * * 32. Õpilaste instrueerimine töötamiseks ainekabinettides * * * * * 33. Kõikidesse ruumidesse evakuatsiooniplaanid * * * * * 34. Regulaarsed evakuatsiooniõppused * * * * * 35. Tehniliste vahendite kasutamise juhised kättesaadavaks kasutajatele * * * * * 36. Kooli kodukorra kaasajastamine * * * * * 37. Kooliümbruse haljastuskava koostamine * 38. Haljastuskava täitmine * * * * * 39. Kooli staadioni jooksuradade hooldus * * * * * 40. Mänguplatsi korrastamine * * * * 41. Tööõpetusklassi ehitus * 42. Sanitaarsõlmede kapitaalremont * * 43. Õppekasside valgustuse vastavusse viimine kehtivate normidega * * * 44. Võimla kapitaalremont * * 45. Akende ja välisuste vahetus * * * 46. Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldus * 47. Õppeklasside remont * * * * * 48. Abiruumide remont * * * * * 49. Aula remont * * 50. Õppeinventari uuendamine * * * * * 51. Uue koolimööbli ost (võimlasse riietuskapid, arvutilauad-toolid, tahvlid) * * * * * Õpilaste vaba aeg 1. Õpilaste ja lastevanemate küsitlus * * * * * 2. Küsitluse tulemuste analüüs * * * * * 3. Plaanide koostamine õppeaastate kaupa, ringitundide jagamine * * * * * 4. Traditsiooniliste ürituste korraldamine * * * * * 5. Võimaluste leidmine ja projektitaotluste kirjutamine täiendavate ürituste läbiviimiseks * * * * * Efektiivselt töötav meeskond 1. Meeskonnatöö koolitus * * 2. Eri aineõpetajatest töörühmade moodustamine, nende töö ainekavade täiustamisel ja projektides osalemisel * 3. Ajurünnakud * * * * * 4. Kogemuste omandamine teistest koolidest kooli töökorralduse osas * * * * * 5. Kõigile töötajatele individuaalsed ametijuhendid * 6. Töötajate täienduskoolituse vajaduste kaardistamine (koolitusplaan) * 7. Töötajate täienduskoolitus vastavalt koolitusplaanile * * * * * 8. Erivajadustega laps tavakoolis- koolitus * * 9. Õpetajate stimuleerimise süsteemi täiustamine * * 10. Õppenõukogu otsuste kontroll * * * * * 11. Õppekava täitmise kontroll * * * * * 12. Arengukava täitmise analüüs * * * * * 13. Arengukava korrigeerimine * * * * * Piirkonna ressursid kooli hüvanguks 1. Süvendada koostööd: kool–sotsiaalamet–politsei–naaberkoolid * * * * * 2. Infovahetus * * * * * 3. Sotsiaalabi kooli vahendusel * * * * * 4. Rahaliste toetuste saamiseks avalduste esitamine kooli vahendusel * * * * * 5. Süvendada koostööd kohalike ettevõtete ja inimestega * * * * * 6. Jätkata tulemuslikku koostööd Roela Rahva Majaga * * * * * Suhted avalikkusega 1. Uue materjali sisestamine kooli koduleheküljele * * * * * 2. Arutelud uute ideede leidmiseks – ÕOV ja õpetajad * * * * * 3. Artiklite kirjutamine õppe-kasvatustööst * * * * * 4. Artiklite kirjutamine huvitegevusest * * * * * 5. Artiklite kirjutamine kooli uuendustest * * * * * 6. ÕOV töö tutvustamine * * * * * Infotehnoloogia 1. Interneti püsiühenduse kiiruse suurendamine * 2. Arvutivõrgu laiendamine kõikidesse õppeklassidesse * * 3. Riistvara uuendamine * * * * * 4. Serveri ost * 5. Tarkvara uuendamine * * * * * 6. Täiendavalt arvutite ostmine (arvutiklassi 15, õppeklassidesse 1 = 11, õpetajate tuppa 2, õppealajuh.-sekretär-direktor 3) * * * * * 7. Täiendavalt tarkvara ostmine * * * * 8. Projektsioonisüsteemi ostmine * * 9. Tiigrihüppe projektides osalemine * * * * * 10. Õpetajate koolitus tiigrihüppe programmide raames * * * * * 11. Õpetajate koolitus koolivaheaegadel kooli arvutiklassis * * * * * 12. Arvuti kui täiendava õppevahendi integreerimine ainekavadesse * * * * 13. Hoida arvutiklass võimaluste piires pidevalt avatuna ning leida selleks veel täiendavaid vahendeid * * * * * 14. Jätkata õpilastele arvutialase huvihariduse andmist algklassidest alates * * * * * 15. Leida vahendid infojuhi tööle palkamiseks (vähemalt 20 tundi nädalas) * * Koostöö 1. Osaleda rahvusvahelises koolide koostööprojektis «Mudel School» * * * * 2. Süvendada sidemeid Glamsbjergi ja Barcelona koolidega * * * * * 3. Arendada ja süvendada täiendavalt sidemeid Järvsö kooliga * * * * * 4. Võtta osa Järvsös toimuvatest «Hambo» MM-st * * * * * 5. Luua sidemed Ungari kooliga * 6. Taastada sidemed Tuusula ja Wrangelli linna koolidega * 7. Osaleda eri koostööprojektides ning kirjutada koostööprojektitaotlusi * * * * * 8. Süvendada koostööd Wrangellide perekonnaga * * * * * 9. Korraldada kodukandipäevi * * * * * 10. Koguda etnograafilist materjali ning jäädvustada ja uurida kodukandi ajalugu * * * * * 11. Parimale kodu-uurimistööle Wrangelli autasu fondi loomine * * Roela Põhikool annab konkurentsivõimelise hariduse ja tema töö kvaliteeti näitab õpilaste edukus ning toimetulek koolitee jätkamisel ja edaspidises elus. Arengukava muutmise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal õppenõukogus. Arengukava muudatused kinnitab Vinni Vallavolikogu.