Puka Vallavolikogu — Puka valla põhimääruse kinnitamine — KO, 24, 591

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 22 lõike 1 punkti 9, Puka Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Puka valla põhimäärus vastavalt lisale. 2. Lugeda kehtetuks Puka Vallavolikogu 14. veebruari 1994. a määrusega kinnitatud Puka valla põhimäärus. 3. Määrus jõustub 15. juunil 2000. a. Volikogu esimees Karin KÕRGESAAR Kinnitatud Puka Vallavolikogu 30. mai 2000. a määrusega nr 19 PUKA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse mõiste Puka valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Puka valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Puka valla kohalik omavalitsus (1) Puka valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Puka valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Pukas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) seaduslikkuse tagamine ja vastutus oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste (teede korrashoid, koolilaste transport, laste päevahoid jne) osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Valla omavalitsuse õiguslikud alused (1) Puka vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Puka vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Puka valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. § 5. Puka valla omavalitsusorganid Puka valla omavalitsusorganid on: 1) Puka Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kui valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Puka Vallavalitsus kui volikogu poolt seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel moodustatud täitevorgan. § 6. Puka valla omavalitsusorganite ülesanded ja pädevus (1) Omavalitsusorganite ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, planeerimis- ja ehitustegevust, valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsusorganite ülesanne on korraldada koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ning teiste valla omanduses olevate kohaliku omavalitsuse asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Puka vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena oma pädevuse piirides määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda välja korraldusi. Volikogu esimees ja vallavanem annavad neile alluvate struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Puka valla haldusterritooriumil ning peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele. § 8. Arengukava Puka valla arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsuse üksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 9. Puka vald avalik-õigusliku isikuna (1) Puka vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. (2) Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 10. Omavalitsuste liidud ja ühisasutused Valla omavalitsusorganitel on õigus ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 11. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Vallal on õigus astuda vastavasse rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Nimetatud organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab volikogu. (2) Puka valla esindamise nendes organisatsioonides otsustab volikogu. (3) Sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused Puka vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. § 12. Puka valla sümbolid (1) Puka valla sümbolid on lipp ja vapp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud kooskõlas seadusega. (2) Puka valla vapil on kujutatud rohelisel kilbil kuldset otsavaatavat sokupead, mida ümbritsevad kolm hõbedast tähtristi. (3) Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp mõõtmetega 105 x 105 cm. § 13. Puka valla sümbolite kasutamise kord (1) Valla vappi võib kasutada: 1) volikogu, vallavalitsuse, valla asutuste ning äriühingute, mille ainuomanikuks on vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla autasudel, suveniiridel, ametlikel trükistel ja tõenditel. (2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse loal. Vallavalitsus võib anda tasuta loa, kui seda taotleval asutusel või isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. (3) Valla vapi kasutamisel ärilistel eesmärkidel tuleb vallavalitsuselt taotleda eriluba ja eraldada kokkuleppeline summa valla tuludesse. (4) Valla lippu kasutatakse Puka valla ajaloolistel ja kultuurilistel pidupäevadel ning muudel tähtsündmustel kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis kehtivad riigilipu kohta. Päevad, mil valla lipp heisatakse, määrab vallavalitsus kehtestatud korras. (5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. § 14. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Puka valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. § 15. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida, selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus antud Puka valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 16. Valla piir (1) Valla piir koos selle kirjeldusega on määratud Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses koos valla piiri kirjeldusega. (2) Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. (3) Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja koos maakonna maa-ametiga. (4) Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel. § 17. Valla administratiivkeskus Puka valla administratiivkeskus asub Puka alevikus, Kooli tn 6. § 18. Puka valla elanik (1) Isik, kelle alaline elukoht või peamine elukoht on Puka vallas, on Puka valla elanik. (2) Puka valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. II. VOLIKOGU § 19. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Puka Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud üldistel, ühetaolistel ja otsesel valimisel salajasel hääletusel kolmeks aastaks Puka valla elanike esinduskogu. (2) Volikogus on vähemalt kolmteist liiget. (3) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (4) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (6) Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja reglemendi. § 20. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618). (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogu töös ning volikogu tegevusest tervikuna. (4) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) § 25 lõikele 1. Volikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema vanemaid, lapsi, abikaasat, õdesid, vendi või teisi lähedasi. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (6) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (7) Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. (8) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. § 21. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 22. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungil osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 23. Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 19.1 ja 12.2 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. (2) Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, kus kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks sama /erakonna või/ valimisliidu järgmine valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama /erakonna või/ valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal /erakonnal või /valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud /erakondade ja /valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Valimiskomisjoni otsused saadab valimiskomisjon vallasekretärile. (9) Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. Kui volikogu liikmete arv langeb seaduses sätestatud miinimumini või alla selle, siis korraldatakse volikogu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 24. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ning valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimehele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu või sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ning avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volikogu võib võtta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega või volikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib küsimuse lahendamise delegeerida valitsusele. (4) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 25. Volikogu töökord (1) Volikogu töötab täiskoguna ning volikogu töövorm on istung, mille kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees. (2) Volikogu ja komisjonide täpsem töökord, istungite ettevalmistamine, kokkukutsumine ja läbiviimine määratakse volikogu reglemendis. § 26. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (2) Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast volikogu koosseisu volituste ajaks salajasel hääletusel. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. (3) Volikogu esimehe kandidaate võivad üles seada volikogu liikmed. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (4) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni hääletamiskomisjoni moodustamiseni. (5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletuskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletuse. Hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse hääletamise tulemused ning sellele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Valituks osutub volikogu häälteenamuse saanud kandidaat. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (8) Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (9) Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimisi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud korras. Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla volikogu esimees. § 27. Volikogu esimees (1)Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Puka valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu esimehe asetäitja, nende äraolekul aga vanim volikogu liige. (3) Volikogu esimehel ja tema asetäitjal on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäevast. § 28. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ja nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse §-s 23 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 24 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 3 nimetatud küsimusi vallavalitsus. § 29. Tööandja kohustus volikogu liikmete ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 30. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada oma tööks volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 31. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe või komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotuse tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa sellele isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 32. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu ülesandel: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja valla asutuste ning valla ainuosalusega ettevõtete raamatupidamise õigsust; 4) vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist; 5) valla sõlmitud lepingute täitmist; 6) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon koostab kontrollimise kohta akti ja esitab akti vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjonikomisjoni akti saamist seisukoha ja esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogus oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. III. VALLAVALITSUS § 33. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Puka Vallavalitsus on Puka valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib oma praktilise tegevusega ellu õigusaktides Puka vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise, täitev-korraldava tegevuse ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus juhib valla allasutuste tegevust. § 34. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valib volikogu kolmeks aastaks kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (2) Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kellel on vähemalt rakenduslik kõrgharidus ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. (3) Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele suusõnaliselt volikogu istungil või kirjalikult. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. (4) Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul tutvustada end ning esitada oma valimisprogramm. (5) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. (6) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (7) Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. (8) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, toimubkordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat koosseisu häälteenamust, siis esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uued valimised vastavalt käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korrale. § 35. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd, vallavalitsuse teenistust ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ja läbiviimist; 2) esindab valda ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Puka vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal. 3) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 4) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgamäärad; 5) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse allasutuste juhtide kandidatuurid; 6) nimetab teenistusse vallavalitsuse ametnikud ning sõlmib töölepinguid vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ning valla allasutuste juhtidega; 7) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks välja käskkirju; 8) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 9) kinnitab valla töötajate töö korra; 10) kinnitab ametnike ametijuhendid; 11) sõlmib valla nimel lepinguid; 12) suunab lahendamiseks vallale saadetud kirjad; 12) kirjutab alla pangadokumentidele ja valla nimel saadetud kirjadele; 14) jälgib, et omavalitsusüksus ei tegeleks küsimustega, mis ei kuulu tema pädevusse; 15) täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid. (2) Enne ametiaja lõppu ametist lahkunud või vabastatud vallavanema asemele valitakse uus vallavanem sama ametiaja lõpuni. § 36. Vallavanema asendamine (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema kohusetäitja, kelle vallavanem määrab oma käskkirjaga. (2) Vallavanema ja tema kohusetäitja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse korralduse alusel vallavalitsuse liige. § 37. Vallavanema tagatised (1) Kui valitsuse istungil võetakse vastu määrus või korraldus, mille eelnõud ei ole eelnevalt vallavanemale või tema kohusetäitjale tutvustatud ning vallavanem või tema kohusetäitja hääletab valitsuse istungil eelnõu vastu, ei ole vallavanem kohustatud seda määrust või kohustust täitma kuni volikogu vastava määruse või otsuse vastuvõtmiseni. (2) Kui volikogu istungil võetakse vastu määrus või otsus, mille eelnõud või seal tehtavaid muudatusi ei ole vallavanemale või tema kohusetäitjale enne istungi algust tutvustatud, võib vallavanem seda määrust või otsust mitte täita, taotledes selle uuesti läbivaatamist järgmisel istungil. § 38. Vallavanemale tööülesannete andmine Vallavanemale annab tööülesandeid volikogu määruste ja otsustega ning valitsus määruste ja korraldustega. § 39. Vallavanema aruandekohustus Vallavanem on kohustatud aru andma oma tööst, kui seda taotleb volikogu oma otsusega, valitsus oma korraldusega või volikogu liige oma kirjaliku arupärimisega. § 40. Vallavalitsuse moodustamine, koosseis ja volituste tähtaeg (1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil, täites oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni (käesolev punkt ei kehti vallasekretärile). (3) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanema kaudu. (4) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. (5) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (6) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (7) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. (8) Enne kinnitamist annavad vallavalitsuse liikmekandidaadid süümevande. (9) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. (10) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad vallavalitsuse liikmete volitused päevast, mil vallavalitsuse uus koosseis on ametisse nimetatud. Käesolev lõige ei laiene vallasekretärile. § 41. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav kohusetäitja või valitsuse liige. (3) Vallavalitsuse täpsem töökord on sätestatud vallavalitsuse reglemendis. § 42. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) korraldab volikogu ning valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 3) esindab valda kohtus; 4) hoiab valla vapipitsatit; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) osaleb volikogu ja valitsuse istungite ettevalmistamises ja protokollib istungi materjalid; 7) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 8) kinnitab valijate nimekirjad; 9) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja ametijuhendis sätestatud ülesandeid. (Punkti 4 lõike 5 teine lause jõustub 1. jaanuaril 2002. a.) (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 43. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 44. Volikogu ja valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu määrused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallavalitsuse ruumides asuval stendil. (2) Volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses ei ole toodud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Volikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhendite kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused jõustuvad neis toodud tähtajast alates. (8) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (9) Volikogu määrused ja otsused ning vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil. Määrused, otsused ja korraldused on kõigile kättesaadavad valla raamatukogudes kogu nende kehtivuse ajal. (10) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. (11) Vallasekretär korraldab valla õigusaktide avaldamise, saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele. § 45. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada akti kehtivus või toimingu sooritamine; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse või otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest, ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. § 46. Vallavolikogu ja vallavalitsuse omavahelise tööjaotuse ja koostöö põhimõtted (1) Vallavolikogu: 1) Puka vallas valitseva olukorra analüüs, kohalikust omavalitsusest olenevate probleemide väljaselgitamine ja neile põhimõtteliste lahenduste leidmine; 2) koostöö vallavalitsusega valla elu küsimuste lahendamisel; 3) koostöö vallavalitsusega volikogu määruste ja otsuste eelnõude väljatöötamisel ja õigusaktide täitmise kontrollimisel. (2) Vallavalitsus: 1) vallaelu korraldamine; 2) koostöö vallavolikogu ja alatiste komisjonidega valla elu küsimuste lahendamisel; 3) määruste ja korralduste andmine vallaelu küsimustes; 4) volikogu poolt lahendust vajavate küsimuste tõstatamine ja ettevalmistamine koostöös volikogu alatiste komisjonidega. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 47. Õigusaktide algatamine Õigusaktide algatamise õigus on: 1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele vallavolikogu või vallavalitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul; 2) vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus esitatakse vallavalitsusele kirjaliku eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri; 3) kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga; 4) algatuse esitajad valivad endi hulgast esindaja, kellel on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. § 48. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul arvates õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest. (3) Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. (4) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi toimumise aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus anda selgitusi ja esitada küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. (5) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE § 49. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. § 50. Majandustegevus (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühistu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab ning nende põhimäärused kinnitab volikogu. (3) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. (4) Lepingute sõlmimiseks vallas on volitatud isikuks vallavanem. § 51. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel volikogu enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega. (2) Seaduses sätestatud korras võib volikogu määrusega panna valla territooriumil asuva kinnisvara omanikule või valdajale kohustuslikke reaalkoormisi nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. § 52. Valla arengukava (1) Valla arengukava on valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüs, pikemaajalise tegevuse kavandamine ning edasiste arengusuundade ja prioriteetide kindlaksmääramine valla tervikliku arengu tagamiseks tasakaalustatud võimalustega. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Volikogu kinnitab valla arengukava pärast kava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse. Arengukavaga saab tutvuda vallavalitsuses ja valla raamatukogudes. (4) Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal. (5) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamiseks ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata finantseerimise allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. § 53. Valla planeeringud (1) Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab volikogu Vabariigi Valitsuse õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (3) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavolikogu. (4) Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab üle vallavolikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste valimisi ning otsustab nende edasise kehtivuse. (5) Vald võib üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel seadusega sätestatud korras seada kinnisomandile kitsendusi ning kohaldada sundvõõrandamist. § 54. Kultuuriväärtuste kaitse Volikogu ja valitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kultuuri- ja muude mälestiste või väärtuste säilitamine. § 55. Keskkonnakaitse (1) Kohaliku omavalitsuse organite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Looduskaitseobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. (3) Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorraeeskirjas, valla ehitusmääruses ja volikogu määruste ja otsustega. § 56. Valla eelarve (1) Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 57. Valla eelarve koostamine ja vastuvõtmine (1) Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmist. (2) Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. Ettepanekute läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. (3) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla asutustest, äriühingutest ning vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (4) Eelarve kulud on: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (7) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumisel. Laene võib võtta majanduslikku kasu toovate või vallale tähtsate arengusuundade edendamiseks. Jooksvate kulude katteks võib võtta laene arvestusega, et need tasutakse sama eelarveaasta jooksul. (8) Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavanem. Pearaamatupidaja teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (9) Eelarve projekti arutab läbi volikogu alatine eelarvekomisjon, kes teeb omapoolseid ettepanekuid lähtudes käesoleva paragrahvi lõikest 2 ning esitab eelarve projekti vallavalitsusele. (10) Eelarve võtab vastu volikogu. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaaastaks ettenähtud kuludest. (11) Eelarves ettenägematute ja muude lisaassigneeringute tegemiseks koostatakse lisaeelarved, mis koostatakse ja kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (12) Eelarve jõustub eelarveaasta alusest. § 58. Eelarve avalikustamine Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vastavalt avalikustamise üldisele korrale. § 59. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus vastavalt kulude ja tulude allikate lõikes. (2) Vallavalitsus koostab eelarve täitmise aruande ja esitab selle volikogule kinnitamiseks koos volikogu revisjonikomisjoni arvamusega aruande kohta. Volikogu kinnitab eelarve täitmise aruande hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. § 60. Reservfondi käsutamine Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägematute kulude katmiseks kui 20 000 krooni ulatuses. VIII. LÕPPSÄTTED § 61. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu. (2) Põhimääruse või selles tehtud muudatuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu määratud päeval.