Tähtvere Vallavolikogu — Arengukava aastaks kuni 2006 kinnitamine — KO, 23, 576

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõike 3 punkti 2, § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37, Tähtvere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tähtvere valla arengukava aastaks kuni 2006 vastavalt lisale. 2. Määrus avaldada üldiseks teadmiseks Tähtvere valla lehes «Valla Elu» ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Aavo MÖLDER Tähtvere Vallavolikogu 1. veebruari 2002. a määruse nr 1 lisa TÄHTVERE VALLA ARENGUKAVA 2006 SISSEJUHATUS Arengukava aitab kooskõlla viia erinevate struktuuride tegevust (ettevõtjad, vallavõimud, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Valla arengukava koostamise kohustus ja arengukava ülesanded on sätestatud mitmes Eesti Vabariigi seadusandlikus aktis. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 9 ütleb, et: Valla või linna arengukava on dokument, mis sätestab antud omavalitsusüksuse sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arenemise alused. Valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332) § 8 sätestab, et laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse vaid arengukavas määratletud investeeringuteks; § 11 ütleb, et eelarve projekti koostab valla- või linnavalitsus arvestades arengukava. Arengukava aitab vältida juhuslikkust ja kaootilisust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ta ratsionaalsemalt kasutada olemasolevaid ressursse. Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik ja avatud protsess. Arengukava on kokkulepe, mille koostamisel osalevad võimalikult paljud kogukonna liikmed. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärgi saavutamiseks, kuidas kõige paremini kulutada piiratud ressursse. Üks arengukava eesmärk on olemasoleva olukorra kirjeldamine ja probleemide väljatoomine. Arengukava peab olema realistlik ja elluviidav. Arengukava koostamiseks korraldati töökoosolekuid, rahvakoosolek ja viidi läbi küsitlusi. Saadud informatsiooni põhjal koostati valla tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest maatriks. Samuti aitas inimestega suhtlemine püstitada erinevates valdkondades eesmärke. Arengukava koostajad tänavad kõiki inimesi, kes nõustusid intervjueerimisega ja osalesid koosolekutel ning andsid oma panuse käesoleva dokumendi valmimisse. VISIOON AASTAKS 2006 Tähtvere vald on kaasaegne, meeldiva elukeskkonnaga, kõrgetasemelise põllumajanduse ja areneva ettevõtlusega vald Tartu külje all. TÄHTVERE VALD VIIE AASTA PÄRAST 1. Toimetulija – valla elanikud ja vald kui omavalitsusüksus omavad stabiilset ja tugevat tulubaasi. 2. Turvaline ja puhas elukeskkond siin elavatele inimestele. 3. Hea mainega puhkepiirkond, pakkudes atraktiivseid loodusturismi võimalusi Alam-Pedja looduskaitseala serval asuva Kärevere silla juures ja Ilmatsalu kalatiikide vahele loodud puhkekompleksides. 4. Ettevõtlustsoon on Tartu linnast laienenud valla ja linna piirialadele. 5. Vallas tegutsevad kõrgetasemelise põllumajanduse, (bio)tehnoloogia ja turismimajanduse ettevõtted. TÄHTVERE VALLA TUGEVUSED, NÕRKUSED, OHUD JA VÕIMALUSED TUGEVUSED: • Valla maine on ümberkaudu hea. • Tartu lähedus, hea ühendus linnaga ja valla eri osadega. •Hea teedevõrk ja korralikud teed. • Puudub intensiivne transiit läbi valla. • Tugevalt arenenud põllumajandus, hästi korrastatud maastik. • Saastamata loodus ja elukeskkond. • Asustus on väljakujunenud. • Suhteliselt uus ja ruumirikas põhikool ja lasteaed. • Vallas suhteliselt palju haritud inimesi. • Oma hooldekodu, raamatukogu, kultuurikohad, võimla. • Oma velskripunkt ja heal tasemel hambaravikabinet. • Veekaitserajatised on renoveeritud ja enam-vähem korras. • Mitmekülgne ettevõtlus (kalandus, põllumajandus, puidutööstus, jne). • Oma ajaleht «Valla Elu». • Spordielu on aktiivne ja heal tasemel. • Maareform on 95 % ulatuses tehtud. • Endise näidissovhoosi baasil tekkis ligikaudu 17 erinevat ettevõtet ning kõik on hetkel heal järjel. • Säilis suurtootmine, see tagas tööd paljudele inimestele. NÕRKUSED: • Valla nimi ja asukoht pole kaugemates maakondades eriti tuntud (puudub nii negatiivne kui ka positiivne maine). Sageli aetakse segi Tartu linnaosaga. • Puuduvad atraktiivsed objektid, mälestised, ehitised, kirik, surnuaed. • Puuduvad otsest müügipotentsiaali omavad loodusressursid. • Suur korterelamute osatähtsus (Märjal, Haagel, Vorbusel, Ilmatsalus). • Puudub hästi kvalifitseeritud vaba tööjõud (töölised). • Rahva omaalgatus on väike. • Kehv ühistransport. • Rahva voolavus on suur. • Valla keskus asub umbtee ääres. • Ühiskonna kolmanda samba osalus vallaelu arendamisel on väike (mittetulundusühingud). • Nõrk koostöö avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel. • Elanike passiivsus. • Puudub valla kodulehekülg. • Puuduvad ujumiskohad. • Puudub aastaringne organiseeritud tegevus noortega. (Eriti oleks noortele rakendust vaja suvel.) • Infovahetus valla ja elanikkonna vahel on nõrk. VÕIMALUSED: • Tegeleda valla maine kujundamisega. • Koostöö arendamine avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel. • Investeeringute kaasamine piirkonda. • Loodushoidlikkuse väärtustamine inimeste seas. • Meelitada elama siia noori perekondi. • Luua inimestele puhkeala jalutamiseks, piknikuplatsideks, sportimiseks, ujumiseks. • Emajõe Jõeriik, turism. • Põllumajanduse arendamine, edendamine, intensiivistamine. • Kujuneda Tartu magala-piirkonnaks ja teenida sellelt. • Arendada individuaalelamute ehitust, mis kindlustaks põlvkondade järjepidevuse. • Pakkuda Tartu elanikele vabaaja veetmise kohti. • Noorsootöö organiseerimine – talvel sees, suvel väljas. OHUD: • Tartu lähedus, suhted linnaga on tugevamad kui valla eri osade vahel, see nõrgendab ühtekuuluvustunnet. • Kuritegevus linnast. • Maareformi (omandireformi) läbiviimise seadustest tulenevad vääratused, vead. Koordineerimata (sassis) omandisuhted takistavad valla arengut. • Kui kooli ei muudeta atraktiivse-maks, siis on oht, et lapsed lähevad linna (oma nokia). • Kohalik demokraatia on emotsionaalse pitseriga. • Läbitöötamata haldusreform. Tähtvere vallale oleks ühinemine teiste omavalitsusüksustega kasulik ainult siis, kui valla elanikud kokkuvõttes võidaksid. •Meeldiva loodus- ja elukeskkonna hävimine kontrollimatu ettevõtluse survel. TÄHTVERE VALD GEOGRAAFILINE ASEND, TERRITOORIUM, PIIRNEVAD ALAD Tartu maakonnas on 19 valda ja 3 linna. Maakonna pindala on 2942,09 km2, sh Tähtvere vald 114 km2 ehk 3,8% maakonna territooriumist. Tähtvere vald asub Tartu linnast lääne pool, otse linna külje all. Põhjas on Tähtvere valla piiriks Emajõgi, loodes Laeva, läänes Puhja, lõunas Nõo ja kagus Ülenurme vald. Inimesi elab 1. jaanuari 2002. a seisuga 2793. 16. mail 1991. aastal kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium Tähtvere vallale omavalitsusliku staatuse. 1. Ilmatsalu alevik 7. Pihva küla 2. Ilmatsalu küla 8. Rahinge küla 3. Haage küla 9. Rõhu küla 4. Kandiküla küla 10. Tähtvere küla 5. Kardla küla 11. Tüki küla 6. Märja alevik 12. Vorbuse küla LOODUSLIKUD TINGIMUSED Tähtvere vald asub Kagu-Eesti lavamaal. Sellest lähtuvalt on maastik enamjaolt tasane, kuid kohati ka lainjas. Mullad on valdavalt rasked, savised, kuid enamuses hea viljakusega. Põllumaade keskmine hindepunkt on 51. Ligi 95% põllumaast on kuivendatud. Liigvesi juhitakse Ilmatsalu jõkke ja Tellisetehase kanali kaudu Emajõkke. Valla territooriumil on looduslikke veekogusid vähe. Läbi valla voolab Ilmatsalu jõgi, mis suubub valla põhjapiiriks olevasse Emajõkke. Lisaks asuvad Ilmatsalus, Rahingel, Pihval, Tükil ja Rõhul maaparandustööde käigus ehitatud paisjärved. Ilmatsalus tegutseb kalamajand, mille tiikide pindala on 127 ha. Tähtvere põhilised loodusvarad on: maa, mets, vesi, turvas. Loodusvarade suhtes on Tähtvere vald suhteliselt vaene. Liivavarud on praktiliselt ammendatud. Kärevere silla juures on veealused kruusavarud, kuid nende kättesaamine on raske ja täpset varude suurust on raske hinnata. Turbaalad on ammendatud ja kuuluvad rekultiveerimisele. Metsa on ligikaudu 1830 ha eravalduses ja 2553 ha riigivalduses. Keskmine metsa boniteet vallas on 2,5 hindepunkti. Valdavad kasvukohatüübid on: angervaksa, naadi, jänesekapsa-mustika, madalsoo. Kasvava metsa tagavara Tähtvere vallas on 140,8 tm/ha kohta, Eestis keskmiselt 186 tm/ha. Metsa tagavara juurdekasv Tähtvere vallas on 2,6 tm/ha aastas, Eesti keskmine on 5,4 tm/ha aastas. Emajõe luhtadel pesitsevad rohunepid, kes on väga haruldased linnud ja kuuluvad kaitse alla. Nende pesitsuspiirkonnad tahetakse liita Alam-Pedja looduskaitsealaga. Lisaks rohuneppidele asub Tähtvere vallas palju erinevaid linnuliike. Veelindude seas on Ilmatsalu kalatiikide territoorium väga populaarne pesitsusala. ELUKESKKOND Tähtvere vald on looduslike eelduste poolest meeldiv ja nauditav elupaik. Turvalise elukeskkonna loomine on lihtsam kui naabervaldades, sest valla ümber on looduslikud barjäärid ning vald on avatud ainult Tartu linna suunas. Inimesed, kes otsivad maaelu positiivseid nüansse, oleksid potentsiaalsed elanikud. Heakord oli hea juba Nõukogude ajal ja suuremad tööd tehti siis ära. Lammutati vanad majad, kujundati maastikku, teeäärsed kraavid kaotati ja rajati drenaažid. Ehitati välja teedevõrk ja elektriliinid. Heakorra eest on siiani järjepidevalt hoolitsetud. Keskused on korras, teeäärsed on niidetud, praht on korjatud. Enam-vähem on ka tänavavalgustus igas suuremas asulas. Esmane ülesanne on üldplaneeringu väljatöötamine, milles selguks vallale vajalikud maa-alad ning ettevõtluseks ja elamuehituseks sobivad alad. Elamuehituseks perspektiivsed piirkonnad on Rõhu, Haage, Märja, Kandiküla, Rahinge, Tüki, Ilmatsalu, Kardla, Händi, Vorbuse, Tähtvere (raudtee ja Tallinna maantee vaheline ala). Tootmishoonete rajamiseks perspektiivsed piirkonnad on Ilmatsalus, Haagel, Märjal. Praeguseks on koostatud mõningad detailplaneeringud (lisa 1). Eesmärgid: • Üldplaneeringu väljatöötamine. • Spetsialistide kaasamine kohalike asjade otsustamisse. • Inimeste harimine ja teadlikkuse tõstmine. ETTEVÕTLUS Tähtvere valda iseloomustab mitmekülgne majandustegevus, eriti põllumajanduses. Vallas tegutseb 51 ettevõtet, nendest suurimad on AS Märja, aretusühistu Eesti Punane Kari, Haage Suurtalu, Lõuna-Eesti Riiklik Sordiaretuspunkt, AS Tartu Sideehitus, AS Tartu Agro, AS Ilmre ja OÜ Ilmatsalu kala. Eesti mastaabis on Tähtvere valla põllumajandus tugeval järjel. Siin tegeletakse mitmekülgse toomisega: vilja- ja karjakasvatus, tõuaretus, kalakasvatus, seakasvatus, sordiaretus. Pärast Eesti Vabariigi taastamist otsustati säilitada suurmajand. Praeguseks on endine Tartu näidissovhoos, nüüdne AS Tartu Agro erastatud. AS Tartu Agro harib ligi 3000 ha põllumaad ja annab tööd 200 inimesele, olles valla suurim tööandja. Teine suur põllumajandusettevõte on Haage Suurtalu, kus töötab 27 inimest ja haritavat maad on 1000 ha. Lisaks on veel 6–7 väiksemat talunikku. Põhilised probleemid on investeeringute puudus, tehnoloogia vananemine, kvaliteedi mittevastavus Euroopa nõuetele, vajalikku kutseharidust omavate noorte spetsialistide vähesus. Põllumajanduses ei saa teha järske muutusi ja nii on raske turutrendidele reageerida, mistõttu on vaja ka riigipoolset suuremat toetust põllumajandusele. Samas võimaldaks Tähtvere valla asend ja inimpotentsiaal (nii vallast kui linnast) senisest märksa aktiivsemat majandustegevust. Perspektiivne on puhkajate mitmekülgsele ja kvaliteetsele teenindamisele suunatud ettevõtlus, allhangete tegemine välis- ja kodumaistele tootmisfirmadele. Täiesti täitmata on selline nišš nagu köögiviljakasvatus. Heaks eelduseks sellele on linna lähedus. Uueks tegevussuunaks Tähtvere vallas võiks olla biotehnoloogia. Eeldused selleks on tugevamad kui teistel Tartu maakonna valdadel, sest olemasolev baas on hea. Tähtvere vald asub linna lähedal Põllumajandusülikooli, Tartu Ülikooli ja Tartu Teaduspargi naabruses. Lisaks on tegeldud siin teaduskatsetega juba Tartu näidissovhoosi aegadel. Praeguseks on neist säilinud aretusühistu Eesti Punane Kari, Rõhu katseaed, EPMÜ kalanduslaborid OÜ Ilmatsalu kala juures, AS Tartu Agro. Vallavalitsuse funktsiooniks oleks viia kokku teadlased ja tootjad ning aidata leida arendusrahasid erinevate välisprojektide kaudu. Tähtvere valla eesmärgiks ei ole suurtööstuse arendamine oma territooriumil, sest see rikub meeldivat elukeskkonda ja ei ole loodussõbralik. Kuid miinuseks on see, et väikeettevõtjatele pole pakkuda vabu kinnistuid. Potentsiaalseks ettevõtluskohaks tõotab kujuneda Tartu linna ringtee ümbrus. Eesmärgid: • Kodulehekülg, mis sisaldaks mitmekülgset informatsiooni vabadest kruntidest, tootmiseks sobivatest aladest, hoonetest, nõutavatest dokumentidest ja lubade taotlusvorme. • Ettevõtluse tugisüsteemi loomine – väikeettevõtjate nõustamine, teabepäevad, koolitused, info sihtasutuste kohta. • Detailplaneeringutes ettevõtlusega arvestamine. • Vallavalitsuse abivalmidus ja uuele vastuvõtlikkus ning valla hea maine. • Reklaam, reklaamtrükised. TURISM Turismi arendamise võimalusi on Tähtvere vallas palju, kuid puuduvad otsest müügipotentsiaali omavad looduslikud ja kultuuriloolised ressursid. Võimalikud teostatavad puhke- ja spordiprojektid aga nõuavad aega ja suuri investeeringuid. Samas loovad linna lähedus (kliendid), loodusmaastike lähedus ja hea teedevõrk sellele valdkonnale suured perspektiivid. Hetkel käib sellise projekti nagu Emajõe Jõeriik loomine ja arendamine, selle raames rajatakse matkarada endisest Jänese kõrtsist linnani. Üheks perspektiivseks loodusturismi alaks võiksid saada Ilmatsalu kalatiigid, Ilmatsalu kanal ning nende ja Alam-Pedja looduskaitseala vahele jääv territoorium. Sinna saaks rajada matkaradu ning linnuvaatlustorne. Kevadiste üleujutuste ajal saaks korraldada paadiretki. Edukaks võib osutuda ka kalaturism tiikides. Teine lootustandev koht on Kärevere silla ümbrus, mis oma looduslike eelduste poolest sobib veespordi- ja puhkekeskuse rajamiseks. Lisaks on sel ka soodne asukoht. Tähtvere valda iseloomustab valdavalt põllumajanduslik maastik. Seda saab ära kasutada, rajades jalgratta- ja jalutusteede võrgustikke, mis pakuksid vabaaja veetmise ja sportimise võimalust eelkõige oma valla elanikele, aga ka linnainimestele. Eesmärgid: • Kärevere silla juurde motell, ujumiskoht, paadisild, veematkad Alam-Pedjale. • Linnuvaatlustorn Ilmatsalu tiikide vahele. OMANDI- JA MAAREFORM MAAREFORM Omandi- ja põllumajandusreformi käigus on õnnestunud vältida varade hävimist, laialitassimist ja maade killustamist. Selle tulemusena on Tähtvere valla põllud korralikult haritud ja karjakasvatus edeneb. Tähtvere vallas on maad kokku 114 km2, sellest riigimetsa 2553 ha, erametsi 1830 ha, põllumaad 6000 ha, sood, võsa, üleujutatud Emajõeluhta ehk mittekasutatavat maad 400 ha. Õigusvastaselt võõrandatud maa ja vara tagastamiseks või kompenseerimiseks laekus 17. jaanuariks 1992. a avaldusi 462 inimeselt (subjektilt). 1. septembri 2001 seisuga oli tagastatud maad 249 subjektile, kokku 2542 ha (lisa 2). Peale riigimetsa vormistamist riigi omandisse on maareform vallas läbi viidud ca 95% pindalast. Eesmärgid: • Lõpetada maareform. • Et valdade vaheline piir oleks loogilisem, liita hetkel Ülenurme vallale kuuluv Õssu küla osaliselt Tähtvere vallaga (Viljandi maantee ja ringtee äärest). OMANDIREFORM Tähtvere vallas on 81 korterelamut, kus on kokku 800 korterit. Kõik korterid on praeguseks erastatud. 81 majast 70% on olemas korteriühistud, millest omakorda tõhusalt töötab ligikaudu 50%. Probleemiks on inimeste madal aktiivsus, sest avaldusi korteriomandi seadmiseks võetakse vastu 2001. aasta lõpuni. Kui korteriühistud või eluruume vallasasjana omavad inimesed ei ole selleks ajaks avaldusi esitanud, siis munitsipaliseeritakse või riigistatakse nende ehitiste teenindamiseks vajalik maa. Eesmärgid: • Ühine tegevus, et kortermajade elanikud oleksid liidetud ühistutesse või neil oleks ühine majaesindus. • Majade haldamine ja hooldamine ühistute eestvedamisel. • Seada igale elamule korteriomand 2001. aasta lõpuks. • Kinnisvara korrashoiuga tegelevad asjatundjad. ÜHISKONDLIK SEKTOR RAHVAARVU DÜNAAMIKA Aasta Elanikke 31.12. Sünnid Surmad Sisseränne Väljaränne 1994 2871 21 33 62 99 1995 2900 33 31 155 128 1996 2877 31 37 118 135 1997 2855 33 29 155 181 1998 2894 36 32 126 91 1999 2824 32 33 86 155 2000 2788 29 30 93 123 2001 2793 21 30 134 129 Valla elanike elektroonilise andmebaasi loomisega alustati Tähtvere vallas 1992. aastal. Täielik andmestik sai sisse aastaks 1994 (lisa 3). SOTSIAALHOOLEKANNE Tähtvere vallas on kaks sotsiaaltöötajat: sotsiaalnõunik ja hooldusõde. Vallas on olemas oma sotsiaalmaja, mille maksimaalne kohtade arv on 8. Eelkõige on see mõeldud vanureile. Sotsiaaltoetuste ja sotsiaalhooldusrahade maksmine valla eelaarvest on toimunud volikogu poolt kinnitatud korra järgi (esimese ja teise lapse sünnitoetus 3000 krooni, kolmanda jne lapse sünnitoetus 4000 krooni, matusetoetus 1000 krooni, juubelitoetus 300 krooni). Vähekindlustatud perede lapsed saavad toetust lasteaia ja koolitoidu eest tasumiseks. Pensionärid ja invaliidid on saanud osta soodustingimustel küttepuid, toetusi ravimite ostmiseks ja haiglakulude katmiseks. Valla sotsiaalhoolekandest sõltuvate inimeste arv on viimase kümne aastaga kasvanud. Hetkel on 80–100 inimest, kes vajavad sotsiaalabi. On olemas ka kohalik velskripunkt ja hambaravikabinet. KOOL Ilmatsalus on põhikool, mis avati 1. septembril 1988. Ilmatsalu kooli tugevuseks on hea õpetajate kaader, uus maja, muusikakooli olemasolu, head sportimistingimused, transport kooli-kodu vahel, kooli väiksus (säilib õpetajate kontroll laste üle). Suur miinus on see, et paljud lapsed eelistavad käia linnakoolides, kuna Ilmatsalus pole keskkooli ja linnakoolide haridust peetakse paremaks. Tulevikus võib tekkida päevakorda küsimus, kas on mõtet Ilmatsalus kooli edasi pidada, sest järjest näib kasvavat tendents, et noored lähevad linna koolidesse ja linnast tulevad õpiraskustega õpilased Ilmatsalu kooli. Miinuseks on ka see, et pole leitud koolile uut juhti, kes tegeleks aktiivselt kooli arendamisega. Eesmärgid: • Arendada Ilmatsalu kooli ja leida mingi huvitav eriala, mis meelitaks tugevaid õpilasi siia jääma, mitte linnakooli minema. • Tugevdada sidet lapsevanemate ja kooli vahel. • Motivatsiooni tõstmine õpetajatel. • Koolivälise tegevuse laiendamine, arendamine. • Klassiakende vahetamine soojapidavuse tõstmiseks. MUUSIKAKOOL Ilmatsalu muusikakool asub Ilmatsalu koolimajas. Seal töötas 2000/2001. õppeaastal 6 pedagoogi ja õppis 42 õpilast. Õppemaks on 1200 krooni aastas. Ilmatsalu muusikakooli taset hinnatakse heaks. Igal aasta toimuvad kontserdid lasteaias, põhikoolis ja raamatukogus. Lõpetajatel on olnud võimalus teha oma plaat. Sellest tasub kujundada traditsioon. Eesmärgid: • Hoida lapsed pahandustest eemal ja sisustada nende vaba aega. • Laste stimuleerimiseks korraldada rohkem esinemisi. • Arendada lapsi tugevamaks, rohkem võite vabariiklikel konkurssidel. • Isiklik õpetajate tuba. • Kooli riidehoiud ehitada ümber muusikaklassideks. • Muusikakoolile soetada oma telefon ja paljundusmasin. • Võimalusel sisustada ka Märjale ruumid, kus muusikatunde anda. LASTEAED Ilmatsalu lasteaed on Tähtvere valla ainuke koolieelne lasteasutus. Lasteaias on 2001. aastal 99 last, neist 20 sõimes ja 79 aias. Lasteaias töötab 20 põhikohaga töötajat ja 2 lepingu alusel. Lastead töötab täiskoormusega. Lasteaias korraldatakse erinevaid üritusi: laste lauluvõistlused, näidendid emadepäevaks, laste tööde näitused, rahvatants. Eesmärgid: • Arendada loovat kasvatust ja suurendada koostööd vanematega. • Lasteaia remont ja uue inventari ostmine. • Vanade akende vahetamine. • Rühmabokside välissoojustuse lõpetamine. • Rühmabokside katusekatete paigaldus koos soojustusega. RAAMATUKOGU Raamatukogus on ligikaudu 350 pidevat lugejat. Fondis on 8000 raamatut, on tellitud 7 suuremat ajalehte ja 24 ajakirja. Raamatukogus korraldatakse regulaarselt ka kultuuriüritusi. Eesmärgid: • Teaduskirjanduse uuendamine. • Infotehnoloogia arendamine, kaasaegsete vahendite muretsemine, teabetoa laiendamine, Interneti-punkti laiendamine. • Raamatukogu remont, sealhulgas turvaseadmete täiustamine. • Muusikakeskuse muretsemine ja korraliku muusikakogu soetamine. • Väikelastele mängunurga loomine. • Raamatukogu fondide sisestamine arvutisse, mis muudab töö lihtsamaks ja kasutajale sõbralikumaks. • Märjale laenutuspunkti loomine. KULTUUR Vallas puudub kultuurimaja kui eraldi hoone. Ringide töö ja kultuuriüritused toimuvad enamasti koolimajas, lasteaias ja raamatukogus. Kultuuritööd koordineerib vallas kultuuritööspetsialist. Tegutsevad järgmised ringid: kunstiring, poisteklubi, käsitööringid Märjal ja Ilmatsalus, aeroobikaring, karaktertants, loovtants, peotants, rahvatants lastele ja naistele, folklooriklubi, rahvamuusikaansambel, näitering, pühapäevakool, naisansambel. Klubidest tegutsevad Lions klubi Tähtvere, pensionäride ühendus, Tähtvere jahiselts ja Vorbuse maanaiste ühendus Mõnusad Moorid. Üks kord kuus toimuvad kultuuriüritused (kohvikklubid, tantsuõhtud jne), organiseeritakse regulaarselt ühiskülastusi teatrisse. Ajaleht «Valla Elu» ilmub keskmiselt 6 korda aastas. Eesmärgid: • Kultuuriüritused igasse külla. • Noorsootöö, noortele tegevuse leidmine. Arendada noorteaktiivi, kes hakkaksid korraldama noorteüritusi. • Kultuuri/külaruumide leidmine ja arendamine Vorbusele ja Märjale. • Koolimajaalune kelder kujundada noorteklubiks. • Arendada projektide kirjutamist vallas, õpetada inimesi. • Soodustada mittetulundusühingute teket. • Tõsta valla ajalehe sisukust ja parandada kujundust. SPORT Tähtvere vallas on välja kujunenud mitmed pikaajalised traditsioonid oma valla meistrivõistluste pidamisel (jooksukross, malevõistlused, mälumäng, orienteerumine jne). Võetakse osa ka piirkondlikest, maakondlikest ja üleriigilistest võistlustest. Lisaks toimuvad õpilastele ja täiskasvanutele ujumiskursused-treeningud Kivilinna Gümnaasiumis. Peamised eesmärgid on vallas tervise- ja rahvaspordi edendamine, spordiürituste korraldamine, võistlustel osalemine, spordivarustuse ja vahendite ostmine ka tulevikus. Eesmärgid: • Spordirajatiste parandamine ja väljaehitamine: Võimla a) viia lõpuni võimla remont – teha välisviimistlus, saali ventilatsioon; b) vahetada välja purunenud korvpallilauad ja -rõngad ning taastada treeninglauad. Teised rajatised a) taastada Ilmatsalu lasteaia välisbassein laste ujumise algõpetuse korraldamiseks; b) taastada ujumiskõlblikuks Ilmatsalu paisjärv, et suvel korraldada ujumiskursusi ja viia läbi rahvaspordiüritusi. Ilmatsalu küla elanikel puudub siiani ujumisvõimalus suvel; c) remontida Ilmatsalu Põhikooli juures olev spordilinnak ja katta olemasolevad asfaltkattega spordiplatsid uue spetsiaalse kattega, mis sobib nii pallimängudeks kui ka rulluisutamiseks; d) korrastada Ilmatsalu Põhikooli juures olev suusa- ja kelgumägi (niita võsa ja hein igal suvel), et talvel viia läbi rahvaspordiüritusi (vastlapäev jm); e) rajada igasse valla külla spordiväljakud (korvpall, võrkpall jt) ja mänguväljakud, terviserajad.; f) rajada igasse külla koos külasid ühendavate radadega igapäevaselt hooldatavad püsisuusarajad (võimalusel valgustatud). • Uute spordialaste huviringide loomine noortele ja täiskasvanutele (enesekaitse, tennis, saalihoki jm), ringijuhtide töö tasustamine. KORRAKAITSE Põhilised probleemid haldusküsimustes on omandiga seotud probleemid (maaküsimused, probleemid koertega, joodikud, peretülid jne). Kriminaalasjade seas on valdavad vargused (metalli, liiklusvahendite), suvilate ja maamajade rüüstamised. Suuremad kuritegevuse piirkonnad on Märja ja Haage, kuna asuvad linnale lähedal. Tähtvere vallas on üks vanemkonstaabel. Tihedat koostööd tehakse Laeva valla konstaabliga. Töövälisel ajal teenindab elanikke Tartu Politseiprefektuuri korrapidamisteenistus. Vallavalitsus toetab konstaablit materiaalselt. Kuritegevus on pisut tõusnud. Enamus kuritegudest valla territooriumil on sooritatud linnas elavate inimeste poolt. Kriminaaltoimikute arv on ametlikult vähenenud, mis tuleneb peamiselt sellest, et inimesed ei taha väiksemate probleemide puhul asja algatada, sest sellega kaasneb palju paberitööd. Tähtvere valla kuritegevus aastal 2000 (kokku oli 51 juhtumit, neist avastatud 24)

Eesmärgid: • Korrakaitse tugevdamine. • Öine patrull. • Korralikult toimiv naabrivalve Ilmatsalus ja Märjal. • Abipolitseiniku süsteemi loomine. TRANSPORT Valla elanikke teenindab ühistranspordiga Tartu bussipark, kuid bussiühendus on nõrk. Vallaelanike arvates oleks vaja tihedamat bussiliiklust. Kooli ja lasteaeda sõidutavad lapsi kaks valla bussi. Eesmärgid: • Aidata kaasa bussiühenduse paranemisele valla eri osade vahel. • Arendada veetransporti. INFOTEHNOLOOGIA Hetkel asub valla ainus avalik Interneti-punkt Ilmatsalu raamatukogus ning elanikel on kasutada esialgu üks arvuti. Eesmärk: • Valla kodulehekülje tegemine. • Valla Interneti-punkti laiendamine. • Kogu vald Interneti püsiühendusse. INFRASTRUKTUURID TEED Tähtvere vallas on suhteliselt hea teedevõrk. Asfalteeritud teid on kokku 39 km ja need jagunevad maakondliku tähtsusega teedeks (Tartu–Tallinna, Tartu–Viljandi maanteed) ja kohaliku tähtsusega teedeks (Tartu–Ilmatsalu, Tüki külast Tallinna maanteele). Kruusakattega teid on 63 km, mille hooldamine on vallavalitsuse ülesanne. Eesmärgid: • Ringtee pikendus (Tiksojalt tee rajamine Vahile, s.o Jõgeva maanteelt otse Tallinna maanteele). See aitaks vähendada transiiti läbi Tartu. See oleks kolme omavalitsuse ühistöö: Tähtvere vald, Tartu linn ja Tartu vald. • Tagada planeeringute kehtestamisega seotud uute teelõikude väljaehitus. ELEKTRIVÕRK Tarbijaid varustatakse elektrienergiaga valla maa-alal asuvast Vanaaseme 35/15/10 kV alajaamast ja Tartu 330 kV peaalajaamast 10 kV ja 15 kV jaotusvõrgu kaudu. KESKKOND Tähtvere vallas suuri keskkonnaprobleeme pole. Põhilised reostusallikad on olnud põllumajanduslik suurtootmine ja reoveepuhastite halb olukord. Praegune suurim reostaja on Ilmatsalu sigala, kus on vaja leida uudne lahendus läga käitlemiseks. Tunduvalt on vähenenud suurtootmisest tulenev keskkonnareostus (nt põldude üleväetamine, kütuste lekkimine ja priiska-mine, pestitsiididega liialdamine). ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS ENERGEETIKA Kommunaalteenused, eriti küte on muutunud kalliks. Seoses sellega on suletud tsentraalkatlamajad Rõhul, Haagel, Rahingel. Kuid selline teguviis ei ole õige. Tsentraalne kütmine on odavam kui elektriga. Tulevikus tõuseb elektrienergia hind veelgi. Lisaks saavad majade konstruktsioonid kannatada, kuna elektriga kütmise puhul ei köeta kogu maja piisavas mahus. Tsentraalkatlamajad on ka keskkonnasõbralikumad, sest väikestes asulates on võimalik kasutada alternatiivseid küttemeetodeid (nt hakkepuit, biokütused jne). Soojakadu on läbi trasside suur, kuid trasside renoveerimine on väga kallis. Eesmärgid: • Ilmatsalu katlamaja arendamine alternatiivkütusel töötavaks katlamajaks. • Soojatrasside uuendamine. • Valla energiakasutuskava koostamine. VEEMAJANDUS JA KANALISATSIOON Tarbijate veega varustamine toimub lokaalsetest salv- ja puurkaevudest. Tartu linna keskse veevõrguga ühendused puuduvad. Probleemiks on suur raua sisaldus joogivees. Tartu linna kanalisatsioonivõrku juhitakse ainult Märja asula reoveed (seal on kaks korras ülepumplat). Teistes suuremates asulates on puhastid. Ilmatsalus, Vorbusel ja Haagel on renoveeritud puhastid, mis töötavad ja on korras. Rahingel on renoveeritud ja korras puhasti, vaja oleks juurde ehitada biotiik. Rõhu puhasti vajab rekonstrueerimist. Enamik probleeme puhastitega on lokaalse tähtsusega ja neist tulenev saaste ei ületa looduse isepuhastumisvõimet. Puhastite puhul on probleemiks see, et trassid on ühisvoolsed. Nii läheb ka vihmavesi puhastitesse. Aga suurte vihmade ning samal ajal suure veehulga tarbimise korral ei pea puhastid koormusele vastu. Eesmärgid: • Rõhu puhasti rekonstrueerimine või uue ehitamine. • Rõhu veevärgi rekonstrueerimine. • Uute (lahkvoolsete) trasside rajamine, kuna vanad trassid on katki ja amortiseerunud. • Joogiveetrasse oleks vaja vahetada, renoveerida või pesta. • Uute elamurajoonide rajamisel teha ka veevärgisüsteemid. JÄÄTMEKÄITLUS Valla piires puuduvad nõuetele vastavad prügilad ja jäätmed veetakse Aardlapalu prügilasse. Endisi prügilaid on kaks ja need on nüüdseks suletud. Ilmatsalus asuv prügila suleti 1996. aastal ning kaeti turba- ja ehitusmullaga. Käesolevaks ajaks on seal toimunud looduslik metsauuendus. Vorbusel asus prügila vanas liivakarjääris ning selle sulgemist alustati 1989. ja lõpetati 1997. aastal. Prügila kaeti liiva ja mullaga ning seal on toimunud looduslik metsauuendus. Vorbuse endise prügila ühte serva on rajatud komposteerimisplats, mis on kujunenud prügilaks ja tuleb seetõttu kas likvideerida või korda teha. Märjal ja Ilmatsalus on mõningad kogumiskonteinerid. Elanikele toimuvad paar korda aastas aktsioonid, mille käigus saavad nad anda ära ohtlikke jäätmeid, tavaprügi ja kevadist koristusprahti. Probleemiks on jäätmete sorteerimise ja taaskasutusse suunamine puudumine. Lisaks tekitavad tüli looduse reostajad, kuid tänu kiirele reageerimisele on suudetud tuvastada reostajad ja ebaseaduslikud prügi mahapaneku kohad on likvideeritud. Eesmärgid: • Vorbuse komposteerimisplatsi sulgemine või selle kordategemine ja arendamine (tulevikus saaks korraldada biolagunevate materjalide ja jääkide kogumist valla territooriumil). • Valla jäätmekätluse süsteemi kujundamine euronõuetele vastavaks (jäätmekava koostamine). • Elanikkonna harimine, teabetöö, kampaaniad. Inimeste harjutamine prügi sorteerima. Sorteerimisplatsid (kogumisplatsid) vastavate konteineritega igasse suuremasse asulasse. • Spetsiaalsete prügikogumisringide korraldamine kevadel ja sügisel (ohtlikud jäätmed, metall, vanapaber jne). OMAVALITSUS 16. mail 1991. aastal kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium Tähtvere vallale omavalitsusliku staatuse. Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. Vallavalitsus on viieliikmeline: vallavanem, abivallavanem, ehitusnõunik, maanõunik, sotsiaalnõunik. Vallavalitsuse teenistujate koosseisus on 15 teenistujat. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu. Vallavolikogu koosneb 13 liikmest. Volikogu poolt on moodustatud 4 alalist komisjoni. Valla eelarvel on põhikool, lasteaed, võimla, raamatukogu, rahvamaja, tervishoid, muusikakool, valla transport ja teed. Eesmärgid: • Töötajate täienduskoolitamine. • Valla ajalehe arendamine ja täiustamine. • Valla elanikkonna liitmine ja ühtekuuluvustunde arendamine. • Erinevate huvigruppide arvestamine oma igapäevatöös. • Süstida inimestesse optimismi, teotahet, ärgitama inimesi tegema midagi oma kandi ja selle rahva heaks. • Mainekujundus, reklaam. • Suurem osalus projektide kirjutamisel. • Vallamaja parkla laiendus. HALDUSREFORM Tähtvere vallavolikogu on seisukohal, et haldusterritoriaalsed muudatused valdade piiride muutmise osas ei ole vajalikud. Põhjenduseks tuuakse, et rahvademokraatlik esindatus kaob suuremate üksuste puhul. Probleeme saab lahendada ka koostöö vormis (Soome eeskuju). Pooldatakse nn evolutsioonilist arengut. Vajalik on riigi ja omavalitsuse funktsioonide ja vastutuse reform. Lisa 1. Kehtestatud planeeringud tähtvere vallas. Kehtestatud üldplaneeringud: 1. Vorbuse asula maakasutuse plaan (1998. a) 2. Ilmatsalu aleviku planeerimise kava (1998. a) 3. Märja asula üldplaneering (1998. a) 4. Rõhu asula planeerimise kava (1998. a) 5. Haage asula maakorralduskava (1999. a) 6. Võsula maa-ala kruntimise plaan (2000. a) Kehtestatud detailplaneeringud: 1. Rahinge küla detailplaneering (1997. a) 2. Vorbuse küla nelja pereelamu krundi detailplaneering (1998. a) 3. Märja asula uue elamurajooni detailplaneering (2000. a) Lisa 2. Maareform Tähtvere vallas seisuga 1. september 2001 1. Õigusvastaselt võõrandatud maa ja vara tagastamiseks või kompenseerimiseks laekus 17. jaanuariks 1992 avaldusi 462 inimeselt (subjektilt). 2. Õigustatud subjektid elukoha järgi: 1) Tähtvere valla elanikud 94 subjekti 20% 2) Tartu linna elanikud 189 subjekti 42% 3) Tallinna elanikud 48 subjekti 10% 4) mujalt Eestist 93 subjekti 20% 5) välismaalased 38 subjekti 8% 3. Tartu Maakonnakomisjoni poolt on tehtud 328 vara tagastamise või kompenseerimise otsust. 4. Otsustest on vallavalitsuse poolt lahendatud 312 juhtumit. 5. Lahendamata või pooleliolevaid juhtumeid on 16. 6. Tagastatud on maad 249 subjektile, kokku 2542 ha. 7. Keskmine tagastatud maaüksuse pindala on 11,8 ha. 8. Kompenseeritud on maad 257 subjektile, kokku 3881 ha. 9. Keskmine kompenseeritud maa 1 ha maksumus 9215 krooni. 10. Kokku on makstud kompensatsiooni 35,37 miljonit krooni. 11. Ostueesõigusega on erastatud maad 435 subjektile, kokku 1083 ha. 12. Keskmine ostueesõigusega erastatud maaüksuse pindala on 2,6 ha. 13. Riigi omandisse on jäetud 53 maatükki pindalaga 5359,5 ha. 14. Antud maad munitsipaalomandisse 7 üksust pindalaga 8,6655 ha. 15. Enampakkumise korras on erastatud 32 maaüksust 141,9 ha. 16. Valla territooriumist (11 400 ha) on teostatud reform 9100 ha, see on 87,1%. 17. Määramata või erastamata on 2203 ha, sealhulgas riigi metsamaad ca 1500 ha. 18. Vaba põllu-, metsa- ja sihtotstarbeta maad on ca 690 ha. Lisa 3. Valla territooriumil elavate töötajate jaotus soo ja vanuse järgi aastal 2000 Tööealised Tööeast vanemad Mehed Naised KOKKU Mehed 16–62 Naised 16–57 Mehed 63 ja vanemad Naised 58 ja vanemad Töötajad kokku 612 465 37 83 649 548 1197 Neist töötavad palgatööl 567 450 36 82 603 532 1135 Oma talus 5 2 – – 5 2 7 Oma ettevõttes 35 9 – 1 35 10 45 Vabakutselisena 5 4 1 – 6 4 10 Lisa 4. Päevakoolides õppijate arv soo ja vanuse järgi aastal 2000 Õppijad Sugu Vanus Kokku 6–7 8–9 10–14 15 16–17 18–19 20–24 Päevakoolides M 17 32 104 19 40 23 112 255 N 22 47 109 18 46 18 19 286 Väljaspool valda M 14 10 53 13 36 20 18 166 N 15 26 69 14 42 18 19 210