Narva Linnavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 23, 567

Narva Linnavolikogu 23. mai 2001. a määrus nr 75/40 Vastavalt jäätmeseaduse (RT 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72) § 21 lõikele 1 Narva Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Narva linna jäätmehoolduseeskiri» (lisatud). 2. Määrus jõustub pärast selle avaldamist. Volikogu esimees Elsa SUIKANEN Kinnitatud Narva Linnavolikogu 23. mai 2001. a määrusega nr 75/40 NARVA LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise ja kõrvaldamise korra Narva linnas. 2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine linnas, jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik kõigile Narva linnas asuvatele ja tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 4. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, loomakliinikute nakkusohtlike ja bioloogiliste, lõikavate ja torkavate jäätmete käitlemise kord määratakse eraldi Narva Linnavalitsuse poolt. 5. Jäätmehooldust Narva linnas korraldab linnavalitsus. 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja 6.1. Kui jäätmete omanikku pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo kinnisasja omanik või tema poolt volitatud isik; 6.2. Punktis 6.1 sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule; 6.3. Territooriumi korrashoiu eest vastutab kinnisasja omanik, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 7. Kõik jäätmevaldajad on kohustatud täitma nõudeid ja rakendama meetmeid jäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks. 7.1. Tuleb rakendada kõiki sobivaid meetmeid jäätmete tekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguse vähendamiseks, et mitte põhjustada ohtu tervisele ja keskkonnale; 7.2. Punktis 7.1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb: 7.2.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 7.2.2. valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral; 7.2.3. keelatud on toodete valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine, kui sealjuures tekkinud jäätmete käitlemisel pole võimalik täita normatiive ja on tekkinud või võib tekkida tervise- ja keskkonnaoht. Nimetatud toodete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. II. MÕISTED 8. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 8.1. jäätmed – on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 8.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduses loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 8.3. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 8.4. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 8.5. taaskasutatavad jäätmed – toodangu valmistamiseks, töötegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed, sealhulgas: 8.5.1. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 8.5.2. klaastaara jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaastaara; 8.5.3. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metalltaara ja muud metallijäätmed; 8.5.4. plastik – plastmassist kile, pakendid ja teised plastmassist asjad; 8.6. tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäätmed, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 8.7. segaolmejäätmed – olmejäätmete sorteerimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 8.8. bioloogilised jäätmed – elutegevuses tekkinud looduslikult lagunevad jäätmed; 8.9. toidujäätmed – toiduainete, toidu valmistamisel või tarbimisel ja toiduainete riknemisel tekkinud bioloogilised jäätmed; 8.10. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lilled ja muud sellega sarnased bioloogilised jäätmed; 8.11. ehitusjäätmed – ehitus- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 8.12. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja raskemad jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid jne); 8.13. pühkmed – üldkasutatavatelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt kokkupühitav liiv ja muud jäätmed; 8.14. kompostimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 8.15. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 8.16. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 8.17. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse ohutult keskkonda; 8.18. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 8.19. jäätmekäitluskohtade järelhooldus – suletud jäätmekäitluskohtade keskkonnaseire ning võimalik keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus; 8.20. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 8.21. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 8.22. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, ladustamise ja kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimusel; 8.23. jäätmekäitleja – jäätmeloa alusel tegutsev isik; 8.24. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 8.25. jäätmeluba – dokument, mis annab õiguse jäätmete tekitamiseks, kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, kuni nende üleandmiseni jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale; tavajäätmete veoks teenustööna; 8.26. korraldatud olmejäätmevedu – Narva Linnavalitsuse poolt oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu olmejäätmete valdaja ja linnavalitsuse või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga sõlmitud sellekohase lepingu alusel; 8.27. jäätmehooldusleping – jäätmevaldaja, kinnisasja omaniku, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisasja omaniku või lepingute alusel selle rentniku või hooldaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. 8.28. kinnisasja (kinnistu) omanik – hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik. III. JÄÄTMEVALDAJA JA KINNISASJA OMANIKU KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 9. Kõik jäätmetekitajad on kohustatud omama jäätmemahuteid või nad peavad jäätmehoolduslepingu alusel kasutama ühismahuteid. 10. Jäätmevaldajad ja kinnisasja omanikud on kohustatud sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmehoolduslepingu, liituma korraldatud olmejäätmeveoga või vedama nendele kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega. Kui jäätmevaldaja ja kinnisasja omanik on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri- või rendilepinguga või jäätmehoolduslepinguga. 11. Kõik jäätmeluba omavad isikud ning riikliku jäätmeregistri maakonna alamregistris registreeritud isikud, samuti ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle muudele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul ning esitama need dokumendid või jäätmehoolduslepingu linnavalitsuse järelevalveametniku nõudel kontrollimiseks. 12. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole territooriumi, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 13. Juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud: 13.1. Rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 13.2. Korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 13.3. Pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 13.4. Andma oma jäätmealasest tegevusest aru linnavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 13.5. Koostama linnavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 14. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle. 15. Narva Linnavalitsus teavitab juriidilisi ja füüsilisi isikuid linnas toimuvast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. IV. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 16. Kõik isikud, kes oma tegutsemisel tekitavad jäätmeid Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 1998. a määrusega nr 236 lubatust suuremates kogustes vastavalt täpsustatud tegevusvaldkondade loetelus tootmismahtusid iseloomustavate näitajate arvväärtusele, samuti kes tegutsevad jäätmete kõrvaldamisel, jäätmete taaskasutamise, ohtlike jäätmete kogumise ja veo alal, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine kuni nende üleandmiseni jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale ning tavajäätmete teenustööna veo alal, peavad taotlema jäätmeluba. Jäätmeloa taotlused koos vajaliku taotlusmaterjaliga esitab loa taotleja linnavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need keskkonnateenistusele. Jäätmeloa annab välja keskkonnateenistus. Loa andmiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul. 17. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 18. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. 19. Jäätmevaldaja on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude asjade või ainetega. 20. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ning kui see on vajalik tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks. 21. Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega on lubatud, kui sellega ei kasva oht tervisele ja keskkonnale ning see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 22. Jäätmete käitlemine ja taaskasutamine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud. 23. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja enne nende üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale. 24. Jäätmete kõrvaldamisel peab olema tagatud nende isoleeritus looduskeskkonnast kogu säilitamise aja jooksul. V. JÄÄTMETE KOGUMINE 25. Jäätmete kogumise korraldab jäätmevaldaja. 26. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise korraldab kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal jäätmed tekivad, või tema poolt volitatud isik, ning määrab kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha. Jäätmetekitaja on kohustatud toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta. Sama kohustus laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule. 27. Linnavalitsus määrab kindlaks jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. 28. Linnavalitsus või tema poolt määratud jäätmekäitlusettevõte edendab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses ja/või kõrvaldamist. 29. Jäätmete valdaja on kohustatud järgima linnavalitsuse või tema poolt määratud jäätmekäitlusettevõtte nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutisse. 30. Jäätmevaldaja või kinnisasja omaniku kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmete mahuteid. 31. Mahutid võivad olla jäätmevaldaja või kinnisasja omaniku omanduses või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 32. Mahutina võib kasutada: 32.1. kompaktoreid; 32.2. konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismidega või käsitsi jäätmeautodesse tühjendada või paigutada; 32.3. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 32.4. mahutite ja prügikonteinerite konstruktsioon peab välistama kogutavate jäätmete lendumise, nendesse sademete sattumise ja näriliste, lindude ning koduloomade juurdepääsu nendes olevatele olmejäätmetele. 33. Kinnistul või krundil (territooriumil) tekkivad jäätmed peab koguma samas asuvatesse mahutitesse. Mahuti peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. 34. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale alusele nii, et prügiveoauto pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele mahutist. 35. Mahutite omanik või rentnik vastutab nendele ligipääsetavuse, korrashoiu ja puhtuse ning mahutite vahetu ümbruse korrashoiu eest, kui jäätmehooldusleping ei sätesta teisiti. 36. Jäätmed, mida ei saa taaskasutada kinnistul või krundil, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutisse. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mõõtmete või muu põhjuse tõttu paigutada mahutisse, võib neid paigutada mahuti lähedusse käitlusettevõttega kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta. 37. Olme- ja segaolmejäätmete mahutisse ei või panna: 37.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 37.2. vedelaid jäätmeid; 37.3. ohtlikke jäätmeid; 37.4. käimlajäätmeid; 37.5. kogumiskaevude setteid; 37.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 37.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 37.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse, kuju või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 37.9. taaskasutatavaid jäätmeid; 37.10. ehitusjäätmeid. 38. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 °C). 39. Kuuma (üle 30 °C) tuhka võib paigutada mittepõlevast ja mittesulavast materjalist kaanega suletavasse mahutisse. 40. Olme- ja segaolmejäätmed, muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele, ega määriks mahuteid. 41. Jäätmete tekkimise kohas tuleb jäätmed sorteerida juhul, kui need sisaldavad taaskasutatavat paberit, pappi ja puitu, mida tekib üle 50 kg nädalas. Nende paigutamiseks nähakse ette eraldi mahuteid. 42. Klaastaara tuleb paigutada eraldi selleks ettenähtud mahutitesse sõltumata kogusest. 43. Vanametall tuleb anda üle vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada jäätmekäitluskohta vastavalt antud eeskirjade lisadele 1, 2 ja 3. 44. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. VI. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 45. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 46. Teiste isikute poolt tekitatud ja üle antud ohtlikke jäätmeid teenustööna käidelda võib ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav isik. 47. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad või lukustatavad mahutid. 48. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab nende kogumist reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 49. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumist maapinnale või kanalisatsiooni. 50. Koduses majapidamises kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jne tuleb üle anda ohtlike jäätmete vastuvõtupunktidesse, mille asukohad teatab linnavalitsus pärast nende määramist. 51. Koduses majapidamises tekkivad muud ohtlikud jäätmed peab üle andma vastavat litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele, mille asukohad on võimalik saada linna keskkonnaküsimustega tegelevalt töötajalt. 52. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis ei käidelda, peab ettevõte säilitama linnavalitsuse ja keskkonnateenistuse poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 53. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 54. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VII. JÄÄTMETE VEDU 55. Jäätmeveo korraldab jäätmevedaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 56. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja hais teket, selleks: 56.1. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse, vastavalt kehtivatele normidele ja eeskirjadele; 56.2. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu; 56.3. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus; 56.4. Kui jäätmeid veetakse lahtises autokastis, peab koorem olema kaetud selliselt, et oleks välistatud nende pudenemine veo ajal autokastist. 57. Jäätmeid võib vedada jäätmeluba omav ettevõte, jäätmete valdaja või kinnisasja omanik neile kuuluva või renditud transpordivahendiga. Jäätmete vedaja ja kinnisasja omanik peavad taotlema jäätmete veoks jäätmeloa vastavalt käesoleva eeskirja punkti 16 nõuetele. 58. Jäätmevedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest jäätmekäitluskohta. 59. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil (territooriumil) kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb ära vedada kohe. 60. Kui kinnistul või krundil (territooriumil) tekkinud mahukaid jäätmeid ei saa vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo jäätmekäitlusettevõttesse jäätmete tekitaja, kinnisvarahoolduse ettevõte või kinnisasja omanik kohe. 61. Vanametalli veo korraldab jäätmete valdaja. 62. Kui kinnitatud jäätmekäitluskohas jäätmeid vastu ei võeta, tagastab jäätmevedaja jäätmed isikule, kes jäätmed üle andis ning kes on kohustatud jäätmed tagasi võtma. Jäätmete tagasivõtmise kohustus ei laiene korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud olmejäätmetele. 63. Ohtlike jäätmete vedu maanteedel toimub ohtlikke veoseid käsitletavate õigusaktidega sätestatud korras. 64. Ohtlike jäätmete vedajal peab olema kaasas ohtlike jäätmete saatekiri, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete esmakordsel üleandmisel jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale, mille vorm ning koostamise, käsitlemise ja registreerimise kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. 65. Narva linna territooriumil toimub korraldatud olmejäätmevedu olmejäätmete valdaja ja linnavalitsuse või tema poolt seadusega ette nähtud korras valitud veoettevõtjaga sõlmitud sellekohase lepingu alusel. 66. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu käesoleva eeskirja punktis 35 sätestatud korras. 67. Linnavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja tema taotluse alusel, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmisel aru linnavalitsusele. 68. Korraldatud olmejäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui see on ette nähtud lepingus. VIII. JÄÄTMETE HOIDMINE JA TAASKASUTAMINE 69. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 70. Jäätmete taaskasutamist võidakse korraldada nende tekkekohas või teises ettevõttes töö tegemiseks, toodangu või energia saamiseks. 71. Jäätmete töötlemisel toimub jäätmete mahu vähendamine, kasutatavaks ja keskkonnaohutumaks muutmine bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste, termiliste, mehhaaniliste või muude menetlustega. IX. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 72. Jäätmevaldaja korraldab omajäätmete lõpliku kõrvaldamise. 73. Jäätmete, välja arvatud ohtlike jäätmete, kõrvaldamine Narvas on lubatud olemasolevasse prügilasse. 74. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitlemiskeskusesse. 75. Olemasolevasse prügilasse on vastavalt jäätmeloale lubatud kõrvaldada igat liiki jäätmeid peale ohtlike jäätmete. 76. Prügilat haldav ettevõte realiseerib ka prügitalongid prügilasse jäätmete veoks. 77. Prügilas jäätmete vastuvõtmine nende kõrvaldamiseks toimub haldava ettevõtte poolt väljastatud prügitalongide alusel. 78. Prügilasse toodavate jäätmekoguste üle peetakse arvestust, mis peab võimaldama aastaaruannete koostamist ning saastekahju hüvitise kalkuleerimist. 79. Prügilasse saabunud jäätmekoormad tuleb mittelubatud jäätmete väljaselgitamiseks kontrollida. Mittelubatud jäätmete olemasolul koormat prügilasse vastu ei võeta. 80. Jäätmed kõrvaldatakse prügilas selleks määratud töötaja juhendamisel kooskõlas tehnoloogilise projektiga. 81. Jäätmete põletamine prügilas on keelatud. 82. Prügilat haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel ja prügilas ning jäätmete sattumise vältimiseks väljaspoole. 83. Jäätmete väljavedu ja väljaviimine prügilast ilma jäätmeloata on keelatud. 84. Jäätmete sorteerimine prügilas võib toimuda jäätmelaos määratud tingimustel. X. JÄÄTMEKÄITLUSE FINANTSEERIMINE 85. Jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja või seadusega sätestatud juhtudel isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud. 86. Kui tootest tekkivate jäätmete käitlemine võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, korraldab toote valmistaja või sissetooja kas osaliselt või täielikult tootest tekkinud jäätmete käitluse või kannab jäätmehooldusega seonduvad kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud toodete loetelule. 87. Linnavolikogu võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri. 88. Jäätmete kõrvaldamisel peab teenustasu suuruse kindlaksmääramisel arvestama jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutus-, sulgemis- ning järelhoolduskulusid. 89. Juhindudes jäätmeseaduse (RT 1 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 24, on Narva Linnavolikogul õigus nõuda tema haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikul reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse territooriumil, sõltuvalt kinnisasja sihtotstarbest, suurusest ning seal tekkivate jäätmete liigist ja hulgast. XI. KOGUMISKAEVUDE SETETE KÄITLUS JA JÄÄTMETE KOMPOSTEERIMINE 90. Linna kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub linnavalitsuse poolt kehtestatud korras paakmasinatega selleks ette nähtud kohtadesse. 91. Bioloogiliste jäätmete kompostimine on lubatud linnavalitsuse kirjalikul loal ja tingimusel. Nimetatud nõue ei kehti individuaalkasutusel oleval maa-alal. 92. Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 93. Toidujäätmete kompostimine peab toimuma soojusest ja kahjuritest isoleeritud hoidlates. Komposti ei või ladustada jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. 94. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. XII. ARVESTUS JA ARUANDLUS 95. Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust. 96. Kõik jäätmeluba omavad isikud ning riikliku jäätmeregistri maakonna alamregistris registreeritud isikud, samuti ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle muudele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkohta kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. 97. Käesoleva eeskirja punktis 96 nimetatud isik esitab vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistusele aruande oma jäätmealase tegevuse kohta jäätmeregistrisse kandmiseks keskkonnaministri poolt kehtestatud korras. XIII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 98. Linnavalitsus või tema poolt volitatud isik kontrollib jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord kvartalis. 99. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse või isiku otsuse alusel. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. Kui reostuse tekitaja käesoleva eeskirja punktis 99 nimetatud kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 100. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. 101. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 102 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus. 102. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel võetakse süüdlased vastutusele seadusandlusega kehtestatud korras. Narva Linnavolikogu 23. mai 2001. a määruse nr 75/40 lisa 1 1. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemisega (kokkuostuga) võib Narva linna haldusterritooriumil tegeleda vastavat tegutsemisluba ja jäätmeluba omav äriühing, kelle põhikirjaliseks tegevusalaks on muuhulgas vanametalli ja metallijäätmete kokkuost, kogumine või taaskasutamine. 1.1. Füüsilistelt isikutelt on lubatud kokku osta musta vanametalli ja metallijäätmeid ning olmelist värvilist vanametalli ja metallijäätmeid. Füüsilistelt isikutelt on keelatud kokku osta: 1.1.1. vasest dektrotehnilist traati ja kaablit; 1.1.2. alumiiniumist elektrotehnilist traati ja kaablit; 1.1.3. alumiiniumist liiklusmärke ja teeviitasid; 1.1.4. ilmselt kunsti- või ajaloolist väärtust omavaid esemeid; 1.1.5. muid ilmselt vanametalliks ja metallijäätmeteks mitteolevaid esemeid. 1.2. Füüsiliselt isikult võib vanametalli ja metallijäätmeid kokku osta vaid Eestis kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel ja ostu-müügilepingu sõlmimisel, millesse tuleb kanda järgmised andmed (lisa 2): 1.2.1. müüja ees- ja perekonnanimi; 1.2.2. isikut tõendava dokumendi nimetus, number ja väljaandja; 1.2.3. müüja elukoht; 1.2.4. üleantava metalli ja metallijäätmete kirjeldus ja päritolu; 1.2.5. transpordivahendi mark ja riiklik registreerimisnumber, millega metall kohale toimetati; 1.2.6. üleantava metalli kogus ja hind. 1.3. Juriidiliselt isikult punktis 1.1.1–1.1.5 loetletud värvilise vanametalli ja metallijäätmete kokkuost on lubatud ainult vastava juriidilise isiku igakordse kaaskirja alusel, milles on ära näidatud üleantava metalli päritolu ja selgitus selle tekkeviisi ja kasutusest kõrvaldamise põhjendusega. Kaaskirjas peavad olema ära näidatud juriidilise isiku rekvisiidid, vastutava isiku (juhi) nimi, allkiri, pitser, metalli liik ja kogus, koostamise kuupäev. 1.4. Juriidiliselt isikult metalli kokkuostmise korral sõlmitakse ostu-müügileping analoogiliselt käesoleva korra punktis 1.2 toodud andmete äranäitamisega, rakendades vastavaid erisusi (juriidilise isiku nimi, asukoht, registrikood, esindaja jne) (lisa 3). 2. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. Narva Linnavolikogu 23. mai 2001. a määruse nr 75/40 lisa 2 MUSTA JA VÄRVILISE METALLI, VANAMETALLI JA METALLIJÄÄTMETE OSTU-MÜÜGILEPING (FÜÜSILISTELT ISIKUTELT)

Narva Linnavolikogu 23. mai 2001. a määruse nr 75/40 lisa 3 MUSTA JA VÄRVILISE METALLI, VANAMETALLI JA METALLIJÄÄTMETE OSTU-MÜÜGILEPING (JURIIDILISTELT ISIKUTELT)