Alajõe Vallavolikogu — Alalise eluruumi alatiste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel — KO, 22, 537

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 6 lõike 1, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 222 lõiked 5 ja 6 elamuseaduse (RT I 1992, 17, 254; 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509) § 7 lõike 1 punkti 2 ja § 37 lõike 3, Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvutamise korra kinnitamine», Alajõe Vallavolikogu määrab: 1. Toimetulekutoetuse määramisel võtta aluseks alalise eluruumi tegelikud kulud, mille kohta esitatakse kuludokumendid, kuid mitte üle vallavolikogu poolt kehtestatud piirmäärade. 2. Alalise eluruumi normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. 3. Juhul kui eluruumi tubade arv vastab pereliikmete arvule, kuid üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks üldpind. Kui aga üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. 4. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kahetoalise eluruumi puhul üldpind ja suurema tubade arvu puhul mitte rohkem kui 51 m2. 5. Kehtestada alates 1. jaanuarist 2002. a toimetulekutoetuse määramisel alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad alljärgnevalt: 5.1. korteriüür või hooldustasu – kuni 6 krooni 1 m2 kohta kuus; 5.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuludokumendi alusel kuni normpinna ulatuses 5.2.1. Ahjukütte kompenseerimise aluseks on: – halupuidu keskmine kütteväärtus 1500 kWh/rm – 1 m2 18 ºC kütmise kulu 1,5 kWh/ööpäevas – 18 ºC kütmise kulu 1,5 kWh/ööpäevas – 1 kWh puiduenergia hinnaks on lähtudes keskmisest rm hinnast 150 EEK/rm (10 senti/kWh) Kompenseerimine toimub järgmise valemi alusel: Pind m x 1,5 kWh x 30 ööpäeva x 0,10 krooni/kWh. Ülevaate annab järgmine tabel: Pere suurus normpind ruutmeetrites kompenseeritav summa (aastas) 1 inimene 18 +15 33 149 EEK (1043 EEK) 2 inimest 2x18 +15 51 230 EEK (1610 EEK) 3 inimest 3x18+15 69 311 EEK (2177 EEK) 4 inimest 4x18+15 87 391 EEK (2737 EEK) 5 inimest 5x18+15 105 472 EEK (3304 EEK) Kui pere eluase on väiksem normpinnast, võetakse aluseks eluaseme tegelik pindala; 5.2.2. Elektrikütte kompenseerimise aluseks on: – 1 m2 18 ºC kütmise kulu 0,3 kWh/ööpäevas Kompenseerimine toimub järgmise valemi alusel: Pind m x 0,3 kWh x 30 ööpäeva x elektrienergia hind/kWh; 5.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus eluaseme normpinna ulatuses; 5.4. tarbitud elektrienergia maksumus kuludokumendi alusel kuni 2 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus. Näit. Üksi elavale inimesele 33 m x 2 x 0,90 = 59,40; 5.5. elektrienergia kulu statsionaarsele elektripliidile elamutes ja korterites, kus puudub tsentraalne soojaveevarustus: ühe elaniku kohta kuus 80 kWh kahe elaniku kohta kuus 105 kWh kolme elaniku kohta kuus 130 kWh nelja elaniku kohta kuus 155 kWh alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh; 5.6. tarbitud majapidamisgaasi maksumus kuludokumendi alusel kuni 2 ballooni aastas; 5.7. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 5.8. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile, kuid mitte üle 150 EEK aastas. 6. Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist. 2002. a. Volikogu esimees Sergei ASMUS