Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna hariduse arengukava kinnitamine — KO, 21, 513

Võttes aluseks Eesti Vabariigi Haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454) § 7 lõike 2 punkti 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 7, Jõgeva Linnavolikogu 28. septembri 2000. a määruse nr 32 «Jõgeva linna arengukava kinnitamine», Jõgeva Linnavolikogu määrab: kinnitada Jõgeva linna hariduse arengukava aastateks 2002 kuni 2003 vastavalt käesoleva määruse lisale. Volikogu esimees Raul KULL Kinnitatud Jõgeva Linnavolikogu 31. jaanuari 2002. a määrusega nr 2 JÕGEVA LINNA HARIDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2003 Sissejuhatus Igat organisatsiooni, ka Jõgeva haridusorganisatsiooni, võib käsitleda kolmeosalisena: • inimesed, kes selles organisatsioonis tegutsevad, kelle tegevus otseselt mõjutab käsitletavat organisatsiooni (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, haridusasutuste juhid, hoolekogud, poliitikud); • materiaalosa, mida kasutab vaadeldav organisatsioon (haridusasutuste hooned ja maa-alad, kogu inventar, eelarve); • reeglid-õigusaktid, mille järgi selles organisatsioonis tegutsetakse. Neid kehtestatakse kolmel tasandil: riiklikud õigusaktid (seadused, valitsuse ja ministrite määrused), kohaliku omavalitsuse õigusaktid (linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused ja otsused) ning haridusasutustes kehtestatavad korrad, eeskirjad jne. Arendusprotsessi taust Jõgeva hariduse arengukava koostamise aluseks on Jõgeva Linnavolikogu 28. septembri 2000. a määrus nr 32 «Jõgeva linna arengukava kinnitamine». Arengukava koostamine toimus kolmeetapilisena (hetkeolukorra analüüs, arengu eesmärgistamine, tegevuskava koostamine) ajavahemikus märts kuni detsember 2001. a. Arengukava on planeeritud 2002.–2003.a. Selline ajaline määratletus ühtib lähtedokumendiga – Jõgeva linna arengukavaga aastateks 2000-2003. Sellele perioodile (2001–2003) on omased ja iseloomulikud järgmised objektiivsed faktorid, mis mõjutavad otseselt Jõgeva hariduse arengut: • Jõgeva linna eelarve maht ei kasva (allikas: Jõgeva Linnavalitsuse prognoos). Sellest lähtuvalt ei ole võimalik suurendada hariduse finantseerimise osakaalu, mis tähendab seda, et haridusorganisatsiooni materiaalosa mahukat arendamist ei saa kavandada. • õpilaste arv prognoositavalt oluliselt ei muutu (allikas: olemasolev statistika). Sündivuse vähenemisest tingitud õpilaste arvu vähenemise kompenseerib ümberkaudsete valdade õpilaste senisest suurem õppima asumine Jõgeva linna koolidesse. Arendusprotsessi korraldus Jõgeva Linnavalitsuse otsus oli arendusprotsessi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks erapooletu konsultandi kaasamine. See tagas protsessi läbiviimise teoreetiliselt õigetel metoodilistel põhimõtetel lähtudes riiklikest ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ning statistilistest materjalidest linna ja maakonna haridusorganisatsiooni kohta, tagas protsessis osalejatele vajaliku operatiivse koolituse arendustegevuse osas. Arendustegevus toimus kindla kava kohaselt, mis oli Jõgeva Linnavalitsuse ja protsessi läbiviija – konsultant Vello Talvistega (Kesk-Eesti Arenduskeskuse Pedagoogiumi haridusvaldkonna juht) kooskõlastatud. Arendusprotsessi algul, märts–mai 2001. a, viidi läbi laiapõhjaline, kõiki osapooli haarav ning mitmeetapiline SWOT-analüüs (küsitleti 120 valdkonnaga seotud inimest). See andis objektiivse pildi, mida arvavad Jõgeva haridusorganisatsioonist selles tegutsejad ise. SWOT-analüüsi materjalid andsid mitmeid ideid tuleviku eesmärgistamiseks ja pakuti välja ka hulgaliselt ettepanekuid probleemide lahendamiseks. Edasise põhitöö koostajad olid «suure grupi» poolt valitud kuueteistkümne-liikmeline ekspertgrupp ja Jõgeva Linnavalitsuse liikmed. Arengukavaks valminud materjali avalikustamine toimus taas esimese «suure grupi» ees detsembris 2001. Jõgeva hariduse arengukava vormistamisel on kasutatud sama põhimõtet, mis Jõgeva linna arengukava aastateks 2000–2003 koostamisel – sissejuhatus, visioon aastani 2005, üldeesmärgid ning tabelvormis kuue alavaldkonna tegevuskavad, kus on eraldi välja toodud nende üldeesmärgid. Nii on tagatud käesoleva kava stiililine ühtsus lähtealusega, see tagab nende arusaadava, lihtsa ja praktilise kasutamise. VISIOON 2005 Aastaks 2005 on Jõgeva tuntud optimaalse haridussüsteemiga keskus. Linnas on arenguvõimelised alus- ja üldharidusasutused ning mitmekülgse huvihariduse saamise võimalused. Loodud on eeldused kutse-eelseks õppeks ja vabahariduseks. Linnas on võimalik turvalises keskkonnas omandada konkurentsivõimelist haridust. Jõgeval õpilasekeskselt saadud haridus aitab luua vaimse silla inimeste, aegade ja paikade vahel. ÜLDEESMÄRGID 1. Jõgevale optimaalse haridusvõrgu kujundamise jätkamine. 2. Jõgeva Linnavalitsuse struktuuri haridusküsimustega tegeleva spetsialisti ametikoha loomine. 3. Haridusasutuste haldamisküsimuste järkjärgulise üleandmise jätkamine asutusele Jõgeva Linnavara. 4. Haridusasutuste toitlustamise korraldamise põhimõtete väljatöötamine. 5. Haridusasutuste infotehnoloogiaalase riist- ja tarkvara hooldamise rahastamine. Eesmärgid aastateks 2002–2003 Analüüsist lähtuvalt sõnastades alavaldkondade arengu eesmärke on eraldi toodud välja alavaldkondi läbivad või alavaldkondade välised eesmärgid kui Jõgeva hariduse arendamise üldised eesmärgid • Jõgevale optimaalse haridusvõrgu kujundamise jätkamine See probleem oli olemas enne arendusprotsessi käivitamist, sellele viidati väga suures hulgas SWOT-analüüsis ning sellest tulenevalt pühendas töörühm ka palju oma tööst probleemi sügavaks lahtimõtestamiseks: kaks seminari olid täielikult hariduskorralduse võimaliku muutmise teemale pühendatud. Seminaridel kaaluti kahte võimalikku varianti: praegune koolikorraldus – tervikkool, kus 1.–12. klassid on koos ning uus võimalik koolikorraldus – lahutatud astmetega kool, kus 1.–12. klassid ei ole koos. Analüüsiti mõlema versiooni tugevusi ja nõrkusi ning jõuti järeldusele, et need on hetkel enam-vähem tasakaalus. Töörühma liikmetel oli ettekujutus lahutatud astmetega koolist kui Skandinaavia koolikorralduse mudelist (eraldi algkool 1.–6. klassid, eraldi põhikool 7.–9. klassid ja eraldi gümnaasium 10.–12. klassid). Konsultant Vello Talviste tutvustas töörühmale ka uut versiooni lahutatud kooliastmetega koolikorralduse kohta, mis võimaldab tunduvalt mitmekesisemate võimalustega koolikorraldust luua, kui Skandinaavia mudel. Arvestades esitatu uudsust, tegi töörühm ettepaneku ajabilansi vähesuse tõttu jätkata nimetatud arutelu 2002. aastal pärast hariduse arengukava kinnitamist iseseisva arendusprotsessina. • Haridusasutuste haldamisküsimuste järk-järgulise üleandmise jätkamine asutusele Jõgeva Linnavara Selle arenduseesmärgi põhjendusteks on mitmed asjaolud: praegu on haridusasutuste juhid koormatud hoonete haldusküsimuste lahendamisega ning seeläbi jääb vähem aega haridusasutuse põhitegevuse – õppe- ja kasvatustöö juhtimine ja arendamine – teostamiseks. Haridusasutuste juhid on spetsialistid, kes on saanud koolituse pedagoogiliste küsimuste lahendamiseks, mitte haldusküsimuste lahendamiseks ning samas toimub kaasaja ühiskonnas järjest suurem erialane spetsialiseerumine teenuste-toodete loomisel-pakkumisel. Jõgeva üldhariduskoolide hooned ja territooriumid paiknevad väga lähestikku – nad moodustavad nagu väikese koolilinnaku, mis võimaldab seda käsitleda kui tervikut. Sellist terviklikku kompleksi on lihtne hallata ühtselt, ühe haldusorganisatsiooni, ühe haldusjuhi poolt. See vähendaks ka praegu esinevaid subjektiivseid pingeid koolide vahel, mis on seotud oletatava vahe tegemisega koolide finantseerimisel. Uue põhimõtte rakendamine vähendaks ka haldusjuhtimiskulusid ning seeläbi võimaldaks mõnevõrra suurendada näiteks õppeinventari soetamise-hooldamise kulusid. Jõgeva linnas on juba olemas häid kogemusi munitsipaalasutuste haldamise kohta tsentraalselt, spetsiaalse üksuse poolt. • Haridusasutuste toitlustamise korraldamise põhimõtete väljatöötamine Teema on aktuaalne mitmel põhjusel – uued ja mahukat investeeringut nõudvad tervisekaitsenõuded ühelt poolt ning vajadus analüüsida erinevaid korralduslikke võimalusi laste toitlustamise teostamisel teiselt poolt. Seda eelkõige seetõttu, et teha õiged investeeringud optimaalse toitlustuskorralduse alusel. Kuna töörühm ei pidanud end piisavalt pädevaks spetsiifilist probleemi lahendama, tehti ettepanek, et toitlustuskorralduse analüüsi ja sellest tulenevad ettepanekud teeksid vastavad spetsialistid, eraldi komisjon 2002. a alguses. • Haridusasutuste infotehnoloogiaalase riist- ja tarkvara hooldamise rahastamine Probleeme, mis vajaksid lahenduste saamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid, on palju, eelarveraha ressurss aga väga piiratud. Ettepanek väheste finantside suunamiseks infotehnoloogiaalase (IT) riist- ja tarkvara hooldamise tagamiseks tuli koolide juhtidelt. Tõsi, juhid soovisid igasse kooli infojuhti, kuid esimeses etapis lahendaks soetatud IT-õppevahendite hoolduse ka üks ühine IT-spetsialist kõigi haridusasutuste peale. • Jõgeva Linnavalitsuse struktuuri haridusküsimustega tegeleva spetsialisti ametikoha loomine. Analüüsides Jõgeva Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku ametikohustuste senist mahtu, tõdes töörühm, et see on väga suur ning ei võimalda süsteemselt ning analüüsivalt lahendada nii olulise valdkonna nagu haridusküsimused ees seisvaid probleeme. Sama hinnang tuli välja läbiviidud SWOT-analüüsist. Enamikul analoogilise suurusega linnades on sellise töömahu täitmiseks rohkem kui üks ametnik – näiteks Paides 4 ametnikku. Tegevusvaldkond: ALUSHARIDUS Üldeesmärgid: 1. Alushariduse võimaluse tagamine kõikidele eelkooliealistele lastele 2. Laste hea koolivalmiduse tagamine õppe-kasvatustöö arendamise kaudu 3. Süsteemselt korraldatud alusharidusega haaratuse suurendamine Planeeritav tegevus 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Tagada alushariduse võimalus kõikidele eelkooliealistele lastele + + eelarve LV* Analüüsida ja otsustada alushariduse korraldus, reorganiseerida kaks asutust liitmise teel + eelarve LV Suurendada lasteaia pedagoogilise personali täienduskoolituseks ettenähtud rahaliste vahendite osakaalu eelarves + + eelarve LV Korrastada lasteaiatöötajate palgakorraldust + + eelarve LV Leida võimalusi lasteaia pedagoogilise personali töötasu konkurentsivõimelisemaks muutmiseks + eelarve LV Tugevdada lasteaia õppe-kasvatustegevuse materiaalset baasi • luua võimalused õppematerjalide saamiseks, koostamiseks ja paljundamiseks + + eelarve, fondid, erakapital LV, projekt, sponsor • uuendada õppe- ja mänguvahendeid + + eelarve, fondid, erakapital LV, projekt, sponsor • luua esteetiline ja kaasaegne keskkond õppimiseks ja kasvamiseks + + eelarve, ühiskondlik töö LV, asutused, lapsevanemad Koguda teavet alusharidusse mitte kaasatud eelkooliealiste laste kohta + + eelarve LV Pakkuda peredele täiendavaid võimalusi eelkooliealiste laste alushariduse omandamiseks haridusasutuste juures + + eelarve LV *Jõgeva Linnavalitsus – edaspidi LV Tegevusvaldkond: ÜLDHARIDUS Üldeesmärgid: 1. Põhihariduse tagamine kõigile koolikohustuslikele õpilastele 2. Kaasaegse õpikeskkonna loomise jätkamine 3. Kutsenõustamissüsteemi loomine, kutseeelse õppe võimaluste laiendamine 4. Võimaluste säilitamine täiskasvanutele tasemehariduse omandamiseks Planeeritav tegevus 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Täiustada olemasolevat koolikohustuse täitmise kontrollsüsteemi + eelarve LV Välja töötada õpilaste koolikohustuse täitmise kord + eelarve LV Luua koolipsühholoogi ametikoht + eelarve LV Eraldada koolidele õpetajate täienduskoolituseks rahalisi vahendeid vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele + + eelarve LV Tugevdada koolide pedagoogilist kaadrit kvalifikatsiooninõuetele vastavate noorte õpetajatega + + eelarve asutused Analüüsida koolide õppevahenditega varustatuse hetkeseisu + eelarve asutused, LV Analüüsida ning viia haldus- ja õppepersonali ametikohtade arv vastavusse haridusministri poolt kinnitatud miinimumkoosseisudega + eelarve asutused, LV Analüüsida gümnaasiumide valikainete tundide kasutamist + eelarve asutused, LV Viia läbi uuring õpilaste ja lapsevanemate soovide osas valikainete tundide kasutamisest ning võimaluste olemasolul teha vastavaid muudatusi gümnaasiumide õppekavades + eelarve asutused, LV Säilitada täiskasvanutele tasemehariduse omandamise võimalused + + eelarve LV Tegevusvaldkond: HUVIHARIDUS Üldeesmärgid: 1. Huvihariduse korralduse stabiilsuse tagamine 2. Huviharidussüsteemi finantseerimise tagamine vähemalt senises osakaalus Planeeritav tegevus 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Säilitada ja arendada olemasolevaid tingimusi huvihariduse andmiseks + + eelarve LV Luua huviharidust tutvustav infosüsteem ja tagada info kättesaadavus kõigile + eelarve, fondid asutused, LV Suurendada huvialakoolide pedagoogilise personali täienduskoolituseks ettenähtud rahaliste vahendite osakaalu eelarves + + eelarve LV Luua piirkonna omavalitsuste vaheline edukam koostöö huvihariduse arendamiseks + + eelarve LV Tagada huvihariduse finantseerimine eelarvest vähemalt senises osakaalus + + eelarve LV Analüüsida võimalust üldhariduskoolides teostatava huvitegevuse osaliseks finantseerimiseks lapsevanemate poolt + erakapital asutused, LV Soodustada MTÜ “Noorte oma maja” teket + + eelarve, fondid LV Soodustada erahuvikoolide teket + + LV Mitmekesistada ja täiustada huvialakoolide õppekavasid + + eelarve asutused Analüüsida huvialakoolide palgakorraldust ja leida võimalusi huvialakoolide pedagoogilise personali töötasu konkurentsivõimelisemaks muutmiseks + + eelarve LV Tegevusvaldkond: KUTSEHARIDUS Üldeesmärgid: 1. Hetkeolukorra analüüsimine 2. Infosüsteemi korrastamine kutsehariduse kättesaadavuse eesmärgil 3. Koostöö loomine erinevate koolitajate, tööandjate ning õppurite vahel Planeeritav tegevus 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Luua koolipsühholoogi ametikoht, kes tegeleb ka õpilaste kutsenõustamisega + eelarve LV Korrastada praegustelt kutseõppeasutustelt laekuva informatsiooni kättesaadavust koolidele + + eelarve asutused, LV Analüüsida paikkonna ettevõtluse kaadrivajadusi + + eelarve LV Arendada koostööd koolitajate, õppurite, tööandjate ja tööhõiveameti vahel + + eelarve, erakapital LV Pakkuda koostööd Põltsamaa ja Kuremaa kutsekoolide edasiste arengusuundade väljatöötamiseks + + eelarve LV Luua koostöövõimalusi ettevõtjatega koolide kutse-eelse õppe kvaliteedi tõstmiseks (praktikabaasid) + eelarve, erakapital koolid, LV Tegevusvaldkond: TÄIENDUSHARIDUS Definitsioon: (amet, kutse) konkurentsis püsimajäämine ja enesetäiendus Üldeesmärgid: 1. Täiendushariduse vajaduste selgitamine 2. Koostöö arendamine täiendusharidust pakkuvate koolitajatega 3. Infosüsteemi loomine täiendushariduse kättesaadavuse suurendamiseks Planeeritav tegevus 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Selgitada välja suuremad valdkonnad ameti- või kutsealase täienduse vajadustest linnas + + eelarve, erakapital asutused, LV Informeerida olemasolevaid koolitajaid enimvajatud täiendushariduse valdkondadest + + eelarve LV Soodustada uute erakoolitusfirmade teket linnas + + eelarve LV Koostöös Jõgevamaa Nõustamiskeskusega koguda informatsiooni paikkonna täienduskoolituse vajaduste kohta + + erakapital, eelarve Nõust.k., LV Tegevusvaldkond: VABAHARIDUS Definitsioon: vabaaja sisukas veetmine, enesetäiendus, eneseväljendus Üldeesmärgid: 1. Olemasolevate MTÜ*-de püsimajäämine ja propageerimine 2. Kolmanda sektori koolitusvajaduste väljaselgitamine 3. Informatsiooni vahetamine MTÜ-de tegevusest osalejatele-soovijatele Planeeritav tegevus 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Määratleda ära Jõgeva linnale olulised vabahariduslikud MTÜ-d ja toetada nende tegevust + + eelarve, fondid LV Toetada uute vabahariduslike seltside teket + + eelarve, fondid LV Selgitada välja kolmanda sektori koolitusvajadused + eelarve MTÜ, LV Koostöös koolitajatega leida võimalus koolituse korraldamiseks linnas + + erakapital, fondid LV Aidata kaasa informatsiooni vahendamisel vabahariduslikelt MTÜ-delt huvilistele ja vastupidi + + eelarve, fondid, erakapital LV * MTÜ – mittetulundusühing Tegevuskavad Analüüsides püstitatud eesmärkide täitmiseks koostatud alavaldkondade tegevuskavasid, hakkab silma suur korraldusliku iseloomuga tegevuste hulk. Eriti puudutab see selliseid hariduse kui tegevusvaldkonna osasid nagu kutseharidus, huviharidus, täiendusharidus ja vabaharidus. Neis alavaldkondades oli senine töösüsteem veel mittetäielik (huviharidus) või praktiliselt puudus (kutseharidus, täiendusharidus, vabaharidus). Alavaldkonnaga süsteemse tegevuse alustamine toimub põhjaliku analüüsi baasil ning alles sellele järgneb analüüsist tulenev tegevuskorraldus. Paljudel juhtudel ei nõua see täiendavat rahalist ressurssi, vaid arengut on võimalik tagada organisatoorsete meetme kaudu. Piiratud eelarveressursi tingimustes on see ainuvõimalik tee valdkonna arenguks. Tegevuskavades sisalduvate tegevuste realiseerimise kaudu on võimalik oluliselt tõsta Jõgeva linna haridusorganisatsiooni kui tegevusvaldkonna haldussuutlikkust, tõsta korralduse kvaliteeti. Lõpetuseks Jõgeva hariduse arengukava koostamise töörühm ning Jõgeva Linnavalitsus hindas töö tulemi heaks. Valminud arengukava toetub süsteemsele analüüsile, on valdkonna terviklik käsitlus ning eeldatavasti tagab linna võimaluste hetkeseisundile vastava Jõgeva linna haridusorganisatsiooni arengu aastatel 2002–2003.