Taheva Vallavolikogu — Taheva valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 20, 506

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõikele 1 ja § 22 lõike 1 punktile 37 ning jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 95, 565) § 21 lõikele 1, Taheva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Taheva valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Taheva Vallavolikogu 1. veebruari 2000. a määrus nr 4 «Taheva valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» tunnistada kehtetuks. 3. Määrus jõustub 1. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Tõnu PRANGLI Kinnitatud Taheva Vallavolikogu 22. jaanuari 2002. a määrusega nr 3 TAHEVA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri reguleerib: 1.1. jäätmete kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning nende tegevustega seotud tehnilisi nõudeid; 1.2. jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. 2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri kehtib Taheva valla territooriumil. 4. Jäätmehooldust vallas korraldab Taheva Vallavalitsus. II. MÕISTED 5. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 5.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 5.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.4. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.5. aiajäätmed on aia hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jms); 5.6. jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 5.7. jäätmeluba on Keskkonnateenistuse poolt väljastatav tegevusluba ettevõtetele ja muudele juriidilistele isikutele, kes tekitavad, koguvad, kasutavad, veavad, töötlevad, ladustavad või matavad jäätmeid; 5.8. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 5.9. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.10. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 5.11. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.12. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.13. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.14. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.15. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladustamine); 5.16. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 5.17. territooriumi valdaja on kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik ja maa-ala haldaja; 5.18. korraldatud olmejäätmevedu on olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. III. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 6. Jäätmete kogumine ja sorteerimine 6.1. Territooriumi valdaja on kohustatud korraldama jäätmete kogumist oma territooriumil. Selleks on vaja paigaldada jäätmekogumisvahendid ning toimetada jäätmed ladustamise kohta ise või kasutada jäätmemajandusele spetsialiseerunud ettevõtte teenust. 6.2. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, bussipeatused jm) paigutab kogumisvahendid vallavalitsus või isik, kes neid alasid haldab. Kaupluste ja söögikohtade juures peab nende lahtioleku ajal olema prügiurn. Avalike ürituste paigad varustab prügiurniga ürituse korraldaja, kes likvideerib 24 tunni jooksul pärast ürituse lõppu kogu ürituse käigus tekkinud prügi ja vastutab ürituse lõppedes territooriumi korrasoleku eest. 6.3. Territooriumi valdaja on kohustatud hoolitsema jäätmete sorteerimise eest nii, et taaskasutatavad jäätmed, ohtlikud jäätmed ja muud erikäsitlust vajavad jäätmed hoitaks teistest eraldi. 6.4. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 6.5. Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi panna: 6.5.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 6.5.2. ohtlikke jäätmeid; 6.5.3. mudalaadseid ja vedelaid jäätmeid; 6.5.4. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmete kogujaid, prügila töötajaid või jäätmetranspordi vahendeid; 6.5.5. raskeid aineid ja esemeid, mis võivad lõhkuda jäätmekonteinereid või nende tühjendamise seadmeid nende ülekoormatuse tõttu. 6.6. Ülalmainitud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 6.6.1. ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 6.6.2. jäätmete vastuvõtukohtades asuvad spetsiaalsed kogumispunktid; 6.6.3. muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. 6.7. Jäätmete kogumisvahendid ja -kohad peavad vastama kehtestatud nõuetele ning ei tohi põhjustada ohtu ega kahju inimestele, keskkonnale või territooriumile. 6.8. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: 6.8.1. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Organiseeritud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidlas; 6.8.2. jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadimist tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 6.8.3. kaanega suletavad jäätmemahutid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või milles transporditakse jäätmeid jäätmekäitluspaikadesse. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ning nendesse ei tohi pääseda sademed ja loomad. 6.9. Tuhk kogutakse kaanega kaetud mittepõlevast materjalist tuhanõusse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib panna olmejäätmete kogumisvahendisse vastupidavas pakendis. Tuhk ei tohi põhjustada tuleohtu. 6.10. Ohtlikele jäätmetele peavad olema eraldi kogumisvahendid. 6.11. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja -konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta. Suurte jäätmemahutite puhul peab jäätmeveoauto pääsema nende vahetusse lähedusse mehhaniseeritud laadimiseks. 6.12. Väljapoole hooneid paigaldatavad kogumisvahendid peavad asetsema tasasel alusel ja olema võimaluse korral varjatud. Piirded, katused ja alused tuleb rajada selliste mõõtmetega, et need ei takistaks kogumisvahendi tühjendamist. 6.13. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid võivad asuda ruumis, kus on hea ventilatsioon, valgustus ja lukustamata sissepääs. IV. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 7. Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda muudest jäätmetest eraldi. 8. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad mahutid. 9. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 10. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab nende kogumist reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 11. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda järgmiselt: 11.1. koduses majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) võib viia kogumispunkti, selle loomiseni vallavalitsuse korraldatava kogumisaktsiooni käigus jäätmete kogujale; 11.2. juriidiliste isikute tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed vastavalt jäätmeloale või selle puudumisel kogumispunkti või korraldatava kogumisaktsiooni käigus. 12. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitleja poolt. 13. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 14. Ohtlikke jäätmeid on võimalik ära anda kogumispunktides või kogumisaktsiooni käigus. V. JÄÄTMETE VEDU 15. Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. 16. Jäätmeid võib vedada jäätmeluba omav isik, samuti jäätmetekitaja või territooriumi valdaja jäätmeseaduse nõuetele vastava transpordivahendiga. 17. Organiseeritud jäätmeveo korraldamisel on kõik haaratavale territooriumile jäävate kinnistute (v.a kinnistud, kus puuduvad ehitised) omanikud või valdajad kohustatud ühinema valla poolt organiseeritud jäätmeveoga või omama ise jäätmekogumiseks vajalikke vahendeid. Vallavalitsusel on õigus kontrollida kogumisvahendite olemasolu. VI. JÄÄTMETE LADUSTAMINE JA PÕLETAMINE 18. Jäätmete ladustamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine ehitusprügiga) on keelatud. 19. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida, kusjuures: 19.1. kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 19.2. kompostimiskoht ei tohi salvkaevust või puurkaevust olla lähemal seaduses sätestatud piirangutest; 19.3. kompostimiskoht võib paikneda krundi piiril vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul; 19.4. kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis. 20. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid tuleb kasutada teede jms täiteks. 21. Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes ning kompostitakse vastavalt käesolevale korrale. 22. Lahtises tules on lubatud põletada tuulevaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides risu ja oksi. Pärast põletamist tuleb põlemisjäägid kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. 23. Jäätmete põletamine ei tohi tekitada kahju naaberkinnistule. Tuleohutuse tagab ja nõuete mittetäitmise eest vastutab jäätmete põletaja või kinnistu omanik. 24. Valla kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega. 25. Loomsed jäätmed töödeldakse vastavalt põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määrusega nr 65 kinnitatud korrale. VII. LÕPPSÄTTED 26. Järelevalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus. 27. Vallavalitsus on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 28. Seadusega sätestatud korras registreeritud jäätmekäitlejate ja ohtlike jäätmete tekitajate üle teostatakse järelevalvet perioodiliselt vastavalt vajadusele, olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid järelevalvekohustus ei hõlma. 29. Eeskirja mittetäitmisel kannavad füüsilised isikud rikkumise asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastustust. 30. Eeskirja mittetäitmisel kannavad juriidilised isikud haldus- või tsiviilvastutust. 31. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul.