Suure-Jaani Vallavolikogu — Suure-Jaani valla elanike arvamuse väljaselgitamise juhendi kinnitamine — KO, 19, 467

Aluseks võttes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 9 lõike 3 punkti 1, Suure-Jaani Vallavolikogu määrab: 1 Kinnitada Suure-Jaani valla elanike arvamuse väljaselgitamise juhend (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Rein TAMM Kinnitatud Suure-Jaani Vallavolikogu 30. jaanuari 2002. a määrusega nr 57 SUURE-JAANI VALLA ELANIKE ARVAMUSE VÄLJASELGITAMISE JUHEND I. ÜLDSÄTTED 1. Üldsätted 1.1. Käesolev juhend (edaspidi juhend) sätestab Suure-Jaani valla (edaspidi vald) elanike arvamuse (edaspidi arvamus) väljaselgitamise korra seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, mille tulemusena moodustatakse uus omavalitsusüksus Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Suure-Jaani linna senistes piirides. 1.2. Arvamus on informatiivse iseloomuga ning ei ole Suure-Jaani Vallavolikogule järgimiseks kohustuslik. 1.3. Arvamus selgitatakse välja vaba, üldise, ühetaolise ja otsese hääletusõiguse alusel salajasel hääletusel (edaspidi hääletus). 1.4. Hääletusnimekiri koostatakse valla rahvastikuregistri alusel seisuga 1. veebruar 2002. a. 1.5. Õigus hääletada on hääleõiguslikul vallaelanikul. Hääletusest ei võta osa vallaelanik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. 1.6. Hääleõiguslik ei ole vallaelanik, kelle on kohus poolt tunnistanud teovõimetuks. 1.7. Hääletusel on igal hääletajal üks hääl. 1.8. Hääletustulemused selgitatakse hääletamisest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel. 2. Hääletuse toimumine Hääletus toimub 14.–16. veebruaril 2002. a. 3. Hääletust käsitlevate otsuste ja teadaannete avaldamine Hääletuse korraldamise otsus ja hääletusele pandav küsimus, hääletuse edasilükkamise ja hääletuse uue päeva määramise otsused, samuti hääletuse edasilükkamise või hääletuse mittetoimumise teadaanded avaldatakse vastavalt Suure-Jaani valla põhimääruses sätestatule. II. HÄÄLETUSKOMISJONID 4. Hääletuskomisjonid Hääletuse läbiviimiseks jaotab vallavalitsus valla territooriumi hääletusjaoskondadeks hiljemalt kümme päeva enne hääletuse päeva, määrates kindlaks nende arvu, piirid ja asukohad. 5. Hääletuskomisjonide süsteem 5.1. Hääletust valmistavad ette ja korraldavad järgmised hääletuskomisjonid: 5.1.1. valla hääletuskomisjon; 5.1.2. jaoskonnakomisjonid. 5.2. Hääletuskomisjonid peavad oma tegevuses lähtuma rangest erapooletusest ja hääletajate tegeliku tahte võimalikult täpse kajastamise saavutamisest. 5.3. Hääletuskomisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad kõik komisjoni liikmed. Otsused hääletuskomisjonis langetatakse poolthäälteenamusega, välja arvatud käesolevas juhendis kehtestatud erandid. 5.4. Vallavalitsus on kohustatud abistama hääletuskomisjone nende töös ning andma selleks vajalikke andmeid ja materjale. Hääletuskomisjonide sellekohase pöördumise korral peavad nad vastama hiljemalt kolme päeva jooksul, arvates pöördumise saamisest. 5.5. Oma tegevusest annavad jaoskonnakomisjonid aru valla hääletuskomisjonile ning valla hääletuskomisjon vallavalitsusele. 5.6. Hääletuskomisjonid teavitavad hääletajaid oma tähtsamatest otsustest. 6. Valla hääletuskomisjon 6.1. Valla hääletuskomisjon moodustatakse hiljemalt kümme päeva enne hääletuse päeva. 6.2. Vallavalitsus moodustab valla hääletuskomisjoni kolmeliikmelisena, määrates komisjoni liikmete hulgast esimehe, samuti ühe asendusliikme, kes komisjoni volituste ajal asub komisjoni liikme asemele, kelle tegevus on peatunud või lõppenud. 6.3. Valla hääletuskomisjoni aseesimehe ja sekretäri valib komisjon oma liikmete hulgast. 6.4. Valla hääletuskomisjon võib kasutada temale pandud ülesannete täitmiseks vajalikul hulgal abitööjõudu, sealhulgas häältelugejaid. 6.5. Valla hääletuskomisjoni liikmeks ei või olla isik, kes ei ole vastavalt käesolevale juhendile hääletusel hääleõiguslik. 6.6. Valla hääletuskomisjon: 6.6.1. kontrollib käesoleva juhendi täitmist ja tagab selle ühetaolise kohaldamise; 6.6.2. otsustab hääletusega seonduvaid organisatsioonilisi ja tehnilisi küsimusi ning tagab jaoskonnakomisjonide organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise; 6.6.3. kehtestab hääletusdokumentide vormid, nende täitmise, hoidmise ja hävitamise korra ning hääletuskastide näidised; 6.6.4. korraldab hääletusdokumentide trükkimise ja edastamise jaoskonnakomisjonidele; 6.6.5. kontrollib ja juhendab jaoskonnakomisjone hääletuse ettevalmistamisel ja korraldamisel; 6.6.6. loeb hääled ja teeb kindlaks hääletamistulemused iga hääletusjaoskonna kohta; 6.6.7. vaatab läbi avaldused ja kaebused jaoskonnakomisjonide otsuste ja tegevuse peale käesoleva juhendi kohaldamisel ning võtab nende kohta vastu otsused. 7. Jaoskonnakomisjonid 7.1. Jaoskonnakomisjonid moodustatakse hiljemalt kümme päeva enne hääletuse päeva. 7.2. Vallavalitsus moodustab jaoskonnakomisjonid kaheliikmelisena, määrates komisjoni liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 7.3. Jaoskonnakomisjoni liikmeks ei või olla isik, kes ei ole vastavalt käesolevale juhendile hääletusel hääleõiguslik. 7.4. Jaoskonnakomisjoni organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab valla hääletuskomisjon. 7.5. Jaoskonnakomisjon: 7.5.1. tagab võimaluse tutvuda hääletajate nimekirjadega ja vaatab läbi hääletajate nimekirjade muutmise ja parandamise taotlused; 7.5.2. valmistab hääletamiseks ette hääletamisruumi, hääletuskastid, salajase hääletamise kabiinid ja muu hääletamise korraldamiseks vajaliku; 7.5.3. loeb hääled ja teeb kindlaks hääletamistulemused hääletusjaoskonnas; 7.5.4. vaatab läbi hääletamise korraldamisega seotud avaldused ja kaebused ning võtab nende kohta vastu otsused. III. HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE 8. Hääletajate nimekiri 8.1. Hääletuse korraldamisel kasutatakse rahvastikuregistri andmeid. 8.2. Hääletajate nimekirjas peavad sisalduma hääletaja ees- ja perekonnanimi, elukoht ning sünniaeg. 8.3. Hääletajate nimekirjast väljajäänud isikud kantakse nimekirja hääletuste ajal rahvastikuregistri andmete alusel. 9. Agitatsioon 9.1. Isikutel, nende ühendustel, erakondadel, juriidilistel isikutel ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel on õigus takistamatult agiteerida hääletuse, samuti hääletusele pandud küsimuse poolt või vastu. 9.2. Hääletuse poolt või vastu ei või agiteerida hääletust korraldavate komisjonide liikmed. 9.3. Agitatsioon hääletuse päeval ei ole lubatud, välja arvatud varem ülespandud trükised või muu agitatsioonimaterjal väljaspool hääletamisruume ja hooneid, kus hääletus toimub. 9.4. Agitatsioonina ei käsitleta hääletust korraldavate komisjonide informatsiooni hääletuse kulgemise kohta. IV. HÄÄLETAMISE KORD 10. Hääletuskoht 10.1. Hääletamine toimub vallavalitsuse määratud hääletusjaoskondades. Hääletamisruumi asukoht avaldatakse hääletuse toimumise teadaandes. 10.2. Hääletamisruumis on hääletussedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletuskast. 10.3. Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. 11. Hääletuskabiin Hääletuskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. 12. Hääletuskast 12.1. Enne hääletuse algust kontrollib jaoskonnakomisjon hääletuskasti tühjust ning pitseerib selle. Seejuures peavad kohal viibima kõik jaoskonnakomisjoni liikmed. 12.2. Hääletuskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletussedeli kasti laskmiseks. 12.3. Hääletuse vaheaegadel peab kolmandatel isikutel puuduma ligipääs hääletuskastile. 13. Nõuded hääletussedelitele 13.1. Hääletussedel trükitakse eesti keeles. 13.2. Hääletussedelile kantakse hääletusele pandud küsimuse täpne sõnastus ning vastusevariandid «jah» ja «ei». 13.3. Hääletussedeli täpse vormi kehtestab vallavalitsus. 13.4. Hääletussedelile trükitakse tekst ainult ühele küljele. 13.5. Hääletussedelid jaotatakse jaoskonnakomisjonidele hiljemalt kaks päeva enne hääletuse päeva. 13.6. Pärast hääletussedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon saadud sedelitele: 13.6.1. jaoskonnakomisjonis, mis asub Paala rahvamajas, Suure-Jaani Vallavolikogu pitsati jäljendi; 13.6.2. jaoskonnakomisjonis, mis asub Sürgavere raamatukogus, Sürgavere raamatukogu pitsati jäljendi; 13.6.3. jaoskonnakomisjonis, mis asub Suure-Jaani vallamajas, Suure-Jaani Vallavalitsuse pitsati jäljendi. 14. Hääletuse aeg 14.1. 14. ja 15. veebruaril algab hääletamine kell 10.00 ja lõpeb kell 18.00, 16. veebruaril algab hääletamine kell 10.00 ja lõpeb kell 14.00. 14.2. Hääletusaja lõppemisel võivad veel hääletada ainult juba hääletusruumis viibivad hääletajad. 15. Hääletamise kord 15.1. Hääletaja hääletab selles hääletusjaoskonnas, mille hääletajate nimekirja ta on kantud. 15.2. Hääletussedeli saamiseks esitab hääletaja jaoskonnakomisjonile kehtiva isikut tõendava dokumendi. Hääletussedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja hääletajate nimekirja. 15.3. Hääletaja täidab hääletussedeli hääletuskabiinis. 15.4. Hääletusel teeb hääletaja hääletussedelile märke “jah” või “ei” juurde. 15.5. Hääletaja täidab hääletussedeli isiklikult. Kui hääletaja füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletussedelit ise täitma, võib ta lasta oma hääletussedeli täita mõnel teisel isikul. 15.6. Kui hääletaja rikub hääletussedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab hääletaja rikutud hääletussedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. 15.7. Pärast hääletussedeli täitmist murrab hääletaja sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletussedeli välisküljele vastavalt punktides 13.6.1, 13.6.2 või 13.6.3 nimetatud pitsati jäljendi. 15.8. Hääletaja laseb hääletussedeli hääletuskasti ise. Kui hääletaja füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletussedelit ise hääletuskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine isik hääletaja juuresolekul. V. HÄÄLETUSTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 16. Hääletustulemuste kindlakstegemine hääletusjaoskonnas 16.1. Hääletuskastid avatakse pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peavad viibima kõik jaoskonnakomisjoni liikmed. 16.2. Enne hääletuskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik hääletajatele välja andmata jäänud, samuti nende poolt tagastatud rikutud hääletussedelid. Hääletussedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. 16.3. Hääletuskasti avamisel kontrollitakse hääletuskastil oleva pitsati jäljendi seisukorda. 16.4. Enne hääletuskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon hääletajate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud hääletajate arvu, hääletajate nimekirjadesse hääletussedeli saamise kohta antud allkirjade alusel sedeli saanud hääletajate arvu ja kannab need vormikohasesse protokolli. 16.5. Jaoskonnakomisjon teeb hääletuskastis olevate sedelite alusel kindlaks hääletusest osavõtnud hääletajate arvu, kehtetuks tunnistatud sedelite arvu ja hääletusele pandud küsimusele jaatavalt ja eitavalt vastanute arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. 16.6. Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel: 16.6.1. millel puudub jaoskonnakomisjoni pitsati kaks jäljendit; 16.6.2. millel ei ole märget tehtud kummagi vastusevariandi juurde või on neid tehtud rohkem kui üks; 16.6.3. millel tehtud märget on parandatud, kuid see ei ole üheselt mõistetav. 16.7. Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellele on arusaadavalt märgitud, kumma vastusevariandi poolt hääletaja hääletas, loetakse sedel kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse jaoskonnakomisjon hääletamise teel. 16.8. Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutavad alla jaoskonnakomisjoni esimees ja sekretär. Protokollis märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. 16.9. Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse eraldi kehtivad sedelid “jah” märkega ning “ei” märkega, kehtetud sedelid, hääletajatele välja andmata jäänud ja hääletajate poolt tagastatud sedelid. Pakile kirjutatakse, millise jaoskonnakomisjoni sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. 16.10. Hääletussedelid, hääletajate nimekirjad, komisjoni otsused, protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused ja kaebused edastatakse viivitamatult valla hääletuskomisjonile. 16.11. Hääletustulemuste kindlakstegemine on avalik. 17. Hääletustulemuste kindlakstegemine valla hääletuskomisjonis 17.1. Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb valla hääletuskomisjon kindlaks hääletajate nimekirjadesse kantud hääletajate, hääletussedeli saanud hääletajate, hääletamisest osavõtnud hääletajate, kehtetuks tunnistatud hääletussedelite ning jaatavalt ja eitavalt hääletanute üldarv. Saadud tulemust kontrollitakse hääletussedelite ülelugemise teel. Hääletamistulemuste kohta koostatakse vormikohane protokoll. 17.2. Kui jaoskonnakomisjoni esitatud ja valla hääletuskomisjoni poolt loetud hääletustulemuste osas ilmneb erinevus, kontrollitakse hääletustulemusi ja selgitatakse erinevuse tinginud asjaolud. Lõplike hääletustulemuste kohta võtab vastu otsuse valla hääletuskomisjon. 18. Hääletuse tulemuste vormistamine 18.1. Hääletuse tulemused vallas kantakse jaoskondade kaupa vastava hääletuskomisjoni protokolli. 18.2. Hääletuse lõplikud tulemused kantakse valla hääletuskomisjoni protokolli. 18.3. Protokollile kirjutavad alla valla hääletuskomisjoni esimees ja sekretär. Protokollile lisatakse komisjoni liikmete eriarvamused, komisjonile laekunud avaldused ja kaebused hääletuse käigus esinenud juhendi rikkumiste kohta. 19. Hääletustulemuste kinnitamine Hääletustulemused loetakse kinnitatuks Vallavolikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 20. Hääletuse tulemuste teatavakstegemine Hääletuse tulemused tehakse teatavaks vastavalt vallavolikogu otsuste avalikustamise korrale. VI. LÕPPSÄTTED 21. Avalduste ja kaebuste esitamine ja läbivaatamine 21.1. Avaldusi ja kaebusi hääletuskomisjonide tegevuse või otsuste kohta võib esitada valla hääletuskomisjonile viie päeva jooksul arvates hääletuse toimumise päevast, kes vaatab need läbi kolme päeva jooksul, tehes otsuse teatavaks kaebuse või avalduse esitajale. 21.2. Valla hääletuskomisjoni otsusega mittenõustumisel on kaebuse või avalduse esitajal õigus kolme päeva jooksul arvates vastava otsuse kättesaamisest edasi kaevata vallavalitsusele, kes vaatab kaebuse läbi kolme päeva jooksul. Vallavalitsusel on õigus nõuda valla hääletuskomisjonilt tehtud otsuse teistkordset läbivaatamist. 22. Hääletuse kehtetuks tunnistamine Kui hääletuse käigus mõnes jaoskonnas rikuti olulisel määral käesolevat juhendit, võib valla hääletuskomisjon kahe kolmandiku koosseisu häälteenamusega tunnistada selles jaoskonnas hääletuse ja kõik seal antud hääled kehtetuks. 23. Vastutus käesoleva juhendi rikkumise eest 23.1. Käesoleva juhendi rikkumise korral kohaldatakse seaduses ettenähtud juhtudel haldusvastutust. 23.2. Käesoleva juhendi sätete rikkumise eest võivad hääletuskomisjonid teha suulise või kirjaliku noomituse. 23.3. Noomituse tegemise otsustab hääletuskomisjon oma koosolekul sellekohase ettepaneku alusel.