Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani linna elanike arvamuse väljaselgitamise juhendi kinnitamine — KO, 19, 464

Aluseks võttes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 9 lõike 3 punkti 1 ja Suure-Jaani linna põhimääruse (KO 2000, 6, 139) § 19 lõike 3, Suure-Jaani Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Suure-Jaani linna elanike arvamuse väljaselgitamise juhend (lisatud). Volikogu esimees Tõnu SIIMSOO Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 24. jaanuari 2002. a määrusega nr 52 SUURE-JAANI LINNA ELANIKE ARVAMUSE VÄLJASELGITAMISE JUHEND I. ÜLDSÄTTED 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva juhend (edaspidi juhend) sätestab Suure-Jaani linna (edaspidi linn) elanike arvamuse (edaspidi arvamus) väljaselgitamise korra seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, mille tulemusena moodustatakse uus omavalitsusüksus Suure-Jaani linna, Olustvere valla ja Suure-Jaani valla senistes piirides. 1.2. Arvamus on informatiivse iseloomuga ning ei ole Suure-Jaani Linnavolikogule järgimiseks kohustuslik. 1.3. Arvamus selgitatakse välja vaba, üldise, ühetaolise ja otsese hääletusõiguse alusel salajasel hääletusel (edaspidi hääletus). 1.4. Hääletusnimekiri koostatakse linna rahvastikuregistri alusel seisuga 1. veebruar 2002. a. 1.5. Õigus hääletada on hääleõiguslikul linnaelanikul. Hääletusest ei võta osa linnaelanik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. 1.6. Hääleõiguslik ei ole linnaelanik, kelle on kohus tunnistanud teovõimetuks. 1.7. Hääletusel on igal hääletajal üks hääl. 1.8. Hääletustulemused selgitatakse hääletamisest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel. 2. Hääletuse toimumine Hääletus toimub 14.–16. veebruaril 2002. a Suure-Jaani Linnaraamatukogu ruumides Lembitu pst 42. 3. Hääletust käsitlevate otsuste ja teadaannete avaldamine Hääletuse korraldamise otsus ja hääletusele pandav küsimus ning muud hääletust puudutavad olulised teadaanded avaldatakse vastavalt Suure-Jaani linna põhimääruse §-le 27. II. HÄÄLETUSKOMISJON 4. Hääletuskomisjon 4.1. Hääletust valmistab ette ja korraldab hääletuskomisjon (edaspidi komisjon), mis moodustatakse hiljemalt kümme päeva enne hääletuse esimest päeva. 4.2. Komisjon peab oma tegevuses lähtuma rangest erapooletusest ja hääletajate tegeliku tahte võimalikult täpse kajastamise saavutamisest. 4.3. Linnavalitsus moodustab komisjoni viieliikmelisena, määrates komisjoni liikmete hulgast esimehe, samuti kaks asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal linnavalitsuse poolt määratud järjekorras asuvad nende komisjoni liikmete asemele, kelle tegevus on peatunud või lõppenud. 4.4. Komisjoni aseesimehe ja sekretäri valib komisjon oma liikmete hulgast. 4.5. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt kaks kolmandikku liikmetest. Otsused komisjonis langetatakse poolthäälteenamusega, välja arvatud käesolevas juhendis kehtestatud erandid. 4.6. Linnavalitsus on kohustatud abistama komisjoni nende töös ning andma selleks vajalikke andmeid ja materjale. Komisjoni sellekohase pöördumise korral peavad nad vastama hiljemalt kolme päeva jooksul, arvates pöördumise saamisest. 4.7. Oma tegevusest annab komisjonile aru linnavalitsusele. 4.8. Komisjon: 4.8.1. kontrollib käesoleva juhendi täitmist ja tagab selle ühetaolise kohaldamise; 4.8.2. otsustab hääletusega seonduvaid organisatsioonilisi ja tehnilisi küsimusi; 4.8.3. kehtestab hääletusdokumentide vormid, nende täitmise, hoidmise ja hävitamise korra ning hääletuskastide näidised; 4.8.4. korraldab hääletusdokumentide trükkimise; 4.8.5. tagab võimaluse tutvuda hääletajate nimekirjadega ja vaatab läbi hääletajate nimekirjade muutmise ja parandamise taotlused; 4.8.6. valmistab hääletamiseks ette hääletamisruumi, hääletuskastid ja muu hääletamise korraldamiseks vajaliku; 4.8.7. loeb hääled ja teeb kindlaks hääletamistulemused; 4.8.8. vaatab läbi avaldused ja kaebused komisjoni otsuste ja tegevuse peale käesoleva juhendi kohaldamisel ning võtab nende kohta vastu otsused. III. HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE 5. Hääletajate nimekiri 5.1. Hääletuse korraldamisel kasutatakse rahvastikuregistri andmeid. 5.2. Hääletajate nimekirjas peavad sisalduma hääletaja ees- ja perekonnanimi, elukoht ning sünniaeg. 5.3. Hääletajate nimekirjast väljajäänud isikud kantakse nimekirja hääletuse päevadel rahvastikuregistri andmete alusel. 6. Agitatsioon 6.1. Isikutel, nende ühendustel, erakondadel, juriidilistel isikutel ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel on õigus takistamatult agiteerida hääletuse, samuti hääletusele pandud küsimuse poolt või vastu. 6.2. Hääletuse poolt või vastu ei või agiteerida hääletust korraldava Komisjoni liikmed. 6.3. Agitatsioon hääletuse päevadel ei ole lubatud, välja arvatud varem ülespandud trükised või muu agitatsioonimaterjal väljaspool hääletamisruume ja hooneid, kus hääletus toimub. 6.4. Agitatsioonina ei käsitleta hääletust korraldava komisjoni informatsiooni hääletuse kulgemise kohta. IV. HÄÄLETAMISE KORD 7. Hääletuskoht 7.1. Hääletamine toimub Suure-Jaani Linnaraamatukogu ruumides Lembitu pst 42. 7.2. Hääletamisruumis on hääletussedelite väljaandmise koht ja hääletuskast. 7.3. Hääletamisruumis peab korda hääletuskomisjon. Komisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. 8. Hääletuskast 8.1. Enne hääletuse algust kontrollib komisjon hääletuskasti tühjust ning pitseerib selle. Seejuures peab kohal viibima üle poole komisjoni liikmetest. 8.2. Hääletuskasti ava on kaetud ning see avatakse üksnes hääletussedeli kasti laskmiseks. 8.3. Hääletuse vaheaegadel peab kolmandatel isikutel puuduma ligipääs hääletuskastile. 9. Nõuded hääletussedelitele 9.1. Hääletussedel trükitakse eesti keeles. 9.2. Hääletussedelile kantakse hääletusele pandud küsimuse täpne sõnastus ning vastusevariandid «jah» ja «ei». 9.3. Hääletussedeli täpse vormi kehtestab linnavalitsus. 9.4. Hääletussedelile trükitakse tekst ainult ühele küljele. 9.5. Hääletussedelid jaotatakse komisjonile hiljemalt kaks päeva enne hääletuse esimest päeva. 9.6. Pärast hääletussedelite kättesaamist paneb komisjon saadud sedelitele Suure-Jaani linnavolikogu pitsati jäljendi. 10. Hääletuse aeg 10.1. 14. ja 15. veebruaril algab hääletamine kell 12.00 ja lõpeb kell 19.00, 16. veebruaril algab hääletamine kell 10.00 ja lõpeb kell 14.00. 10.2. Hääletusaja lõppemisel võivad veel hääletada juba hääletusruumis viibivad hääletajad. 11. Hääletamise kord 11.1. Hääletussedeli saamiseks esitab hääletaja komisjonile kehtiva isikut tõendava dokumendi. Hääletussedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja hääletajate nimekirja. 11.2. Hääletusel teeb hääletaja hääletussedelile märke «jah» või «ei» juurde. 11.3. Hääletaja täidab hääletussedeli isiklikult. Kui hääletaja füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletussedelit ise täitma, võib ta lasta oma hääletussedeli täita mõnel teisel isikul. 11.4. Kui hääletaja rikub hääletussedeli, on tal õigus saada komisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab hääletaja rikutud hääletussedeli komisjonile tagastama. 11.5. Pärast hääletussedeli täitmist murrab hääletaja sedeli kokku ning annab selle komisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletussedeli välisküljele Suure-Jaani Linnavolikogu pitsati jäljendi. 11.6. Hääletaja laseb hääletussedeli ise hääletuskasti. Kui hääletaja füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletussedelit ise hääletuskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine isik hääletaja juuresolekul. V. HÄÄLETUSTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 12. Hääletustulemuste kindlakstegemine 12.1. Enne hääletuskastide avamist peab komisjon üle lugema ja kustutama kõik hääletajatele välja andmata jäänud, samuti nende poolt tagastatud rikutud hääletussedelid. Hääletussedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. 12.2. Hääletuskastid avatakse pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab viibima kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. 12.3. Hääletuskasti avamisel kontrollitakse hääletuskastil oleva pitsati jäljendi seisukorda. 12.4. Enne hääletuskasti avamist teeb komisjon hääletajate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud hääletajate arvu, hääletajate nimekirjadesse hääletussedeli saamise kohta antud allkirjade alusel sedeli saanud hääletajate arvu ja kannab need vormikohasesse protokolli. 12.5. Komisjon teeb hääletuskastis olevate sedelite alusel kindlaks hääletusest osavõtnud hääletajate arvu, kehtetuks tunnistatud sedelite arvu ja hääletusele pandud küsimusele jaatavalt ning eitavalt vastanute arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. 12.6. Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel: 12.6.1. millel puudub linnavolikogu pitsati kaks jäljendit või 12.6.2. millel ei ole märget tehtud kummagi vastusevariandi juurde või on neid tehtud rohkem kui üks või 12.6.3. millel tehtud märget on parandatud, kuid see ei ole üheselt mõistetav. 12.7. Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellele on arusaadavalt märgitud, kumma vastusevariandi poolt hääletaja hääletas, loetakse sedel kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse komisjon hääletamise teel. 12.8. Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokollis märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. 12.9. Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse eraldi kehtivad sedelid «jah» märke ning «ei» märkega, kehtetud sedelid, hääletajatele välja andmata jäänud ja hääletajate poolt tagastatud sedelid. Pakile kirjutatakse, millised sedelid ja kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla komisjoni esimees. 12.10. Hääletussedelid, hääletajate nimekirjad, komisjoni otsused, protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused ja kaebused edastatakse viivitamatult linnavalitsusele. 12.11. Hääletustulemuste kindlakstegemine on avalik. 13. Hääletuse tulemuste vormistamine 13.1. Hääletuse tulemused kantakse hääletuskomisjoni protokolli. 13.2. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokollile lisatakse komisjoni liikmete eriarvamused, komisjonile laekunud avaldused ja kaebused hääletuse käigus esinenud juhendi rikkumiste kohta. 14. Hääletustulemuste kinnitamine Hääletustulemused loetakse kinnitatuks linnavolikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 15. Hääletuse tulemuste teatavakstegemine Hääletuse tulemused tehakse teatavaks vastavalt Suure-Jaani linna põhimääruse §-le 27. VI. LÕPPSÄTTED 16. Avalduste ja kaebuste esitamine ja läbivaatamine 16.1. Avaldusi ja kaebusi komisjoni tegevuse või otsuste kohta võib esitada komisjonile viie päeva jooksul arvates hääletuse toimumise päevast, kes vaatab need läbi kolme päeva jooksul, tehes otsuse teatavaks kaebuse või avalduse esitajale. 16.2. Komisjoni otsusega mittenõustumisel on kaebuse või avalduse esitajal õigus kolme päeva jooksul arvates vastava otsuse kättesaamisest edasi kaevata linnavalitsusele, kes vaatab kaebuse läbi kolme päeva jooksul. Linnavalitsusel on õigus nõuda komisjonilt tehtud otsuse teistkordset läbivaatamist. 17. Hääletuse kehtetuks tunnistamine Kui hääletuse käigus rikuti olulisel määral käesolevat juhendit, võib komisjon kahe kolmandiku koosseisu häälteenamusega tunnistada hääletuse ja kõik seal antud hääled kehtetuks. 18. Vastutus käesoleva juhendi rikkumise eest 18.1. Käesoleva juhendi rikkumise korral kohaldatakse seaduses ettenähtud juhtudel haldusvastutust. 18.2. Käesoleva juhendi sätete rikkumise eest võib komisjon teha suulise või kirjalik noomituse. 18.3. Noomituse tegemise otsustab komisjon oma koosolekul sellekohase ettepaneku alusel.