Suure-Jaani Linnavolikogu — Toimetulekutoetuse arvestamisel kehtivate normpindade ja alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine — KO, 19, 463

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 89, 489; 100, 642) § 6 lõike 1, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 222 lõiked 5 ja 6 ning elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565) § 7 punkti 2 ja § 37 lõike 3, Suure-Jaani Linnavolikogu määrab: 1. Alalise eluruumi alaliste kuludena normpinna ulatuses võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse ainult neid kuluartikleid, mille kohta esitatakse kuludokumendid. 2. Toimetuletoetuse määramisel: 2.1. alalise eluruumi normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ning lisaks sellele 15 m2 perekonna kohta; 2.2. kui eluruumi üldpind on normpinnast suurem, kuid tubade arv vastab pereliikmete arvule, võetakse aluseks üldpind; 2.3. kui eluruumi üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind; 2.4. üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kahetoalise eluruumi puhul üldpind ja suurema tubade arvu puhul kuni 51 m2 pere kohta. 3. Kehtestada Suure-Jaani linnas toimetulekutoetuse arvestamisel alalise eluaseme alaliste kulude piirmäärad järgmiselt: 3.1. korteriüür või hooldustasu 5 krooni 1 m2 kohta kuus; 3.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus: 3.2.1. tsentraalse keskküttega eluruumides: 3.2.1.1. kütteperioodil (01.10.–30.04) 24 krooni 1 m2 normpinna kohta kuus; 3.2.1.2. suveperioodil (01.05.–30.09) 2 krooni 1m2 normpinna kohta kuus; 3.2.2. ahiküttega eluruumides (olenemata kütuse liigist) 12 ruumi küttepuude maksumus, kuid mitte rohkem kui 1600 krooni aastas; 3.2.3. kui perekond on sunnitud objektiivsetel põhjustel kasutama olmevajaduste rahuldamiseks projektikohase kütuseliigi asemel mõnda teist kütuseliiki, on linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel õigus arvestada selle perekonna küttekulu määruse punkti 3.2.2 järgi; 3.3. tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenused – 3 m3 ühe elaniku kohta kuus; 3.4. tarbitud elektrienergia maksumus esitatud kuluarvete alusel järgmiselt: 3.4.1. tsentraalse soojaveevarustuse korral ühe elaniku kohta kuus 80 kWh, millele lisandub iga järgneva pereliikme kohta 20 kWh; 3.4.2. tsentraalse soojaveevarustuse puudumisel ühe elaniku kohta kuus 100 kWh, millele lisandub iga järgneva pereliikme kohta 30 kWh; 3.4.3. elektrienergia kulu eluruumide valgustuseks – 9 kWh normpinna 1 m2 kohta aastas (sh üldvalgustus), sellest: 3.4.3.1. I kvartalis 1,0 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus; 3.4.3.2. II kvartalis 0,6 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus; 3.4.3.3. III kvartalis 0,4 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus; 3.4.3.4. IV kvartalis 1,0 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus; 3.5. majapidamisgaas – üheliikmelisel perel 4,0 m3 kuus; alates teisest pereliikmest lisandub pereliikme kohta 2,0 m3 kuus; 3.6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 3.7. kasutavale eluruumile arvestatud hoonekindlustuse kulud 0,70 senti eluruumi normpinna 1 m2 kohta kuus. 3. Määrus jõustub 28. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Tõnu SIIMSOO