Taebla Vallavolikogu — Taebla valla põhimääruse muutmine — KO, 18, 444

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (RT I 2001, 82, 489) alusel: 1. Muuta Taebla Vallavolikogu 19. oktoobri 2000. a määrusega nr 19 kinnitatud Taebla valla põhimäärust järgmiselt: 1.1. p.19.2 jätta välja sõnad «volikogu või»; 1.2. p.19.3 asendada viimases lauses sõna «volikogu» sõnadega «valla valimiskomisjoni»; 1.3. p. 32 muuta sõna «ainupädevusse» sõnaga «pädevusse»; 1.4. p. 39.1.5 muuta sõna «ainupädevusse» sõnaga «pädevusse»; 1.5. p. 39.1.6 uueks sõnastuseks lugeda: «39.1.6 lahendab küsimusi, mis on põhimääruse punkti 20.2 alusel delegeeritud vallavalitsusele.»; 1.6. p. 56.1 lisada pärast sõna «asendaja» sõnad «,nende puudumisel volikogu vanim liige»; 1.7. p. 56.2 jätta välja viimane lause; 1.8. täiendada põhimäärust pärast p. 58.2 uue punktiga järgmises sõnastuses: «Volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.»; 1.9. p. 58.3 esimesest lausest jätta välja sõna «üldjuhul» ja teist lauset täiendada pärast sõna «istungi» sõnadega «küsimuse arutelu osas»; 1.10. p. 58.5 lisada pärast sõnu «vallavalitsuse liikmed» sõna «vallasekretär,»; 1.11. p. 60 tervikuna ja lugeda uueks sõnastuseks: «60. Umbusaldusmenetlus volikogus 60.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 60.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda; 60.3. Umbusaldushääletus on avalik ja umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega ning see toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavalitsuse, vallavanema või vallavalitsuse liikme vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu; 60.4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.»; 1.12. p. 61.1.2 ja asendada sõna «lõppemise» sõnaga «kokkutulemise» ja lisada lause teises pooles pärast sõnade «esimese istungi» sõna «kokkutulemise»; 1.13. p. 64.1 jätta välja sõnad «vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks»; 1.14. p. 64.4 jätta välja lõpust sõnad «koos aktiga volikogule» ja lisada «revisjonikomisjonile. Komisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste kohta, lisades otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.»; 1.15. p. 64.6 muuta ja lugeda uueks sõnastuseks: «64.6. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.»; 1.16. p. 68.6 jätta välja sõna «ametisse» ja asendada sõna «ametist» sõnadega «liikme kohustest»; 1.17. p. 68 täiendada pärast p. 68.9 uue punktiga järgmises sõnastuses: «esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.»; 1.18. p. 68 täiendada pärast p 68.10 uue punktiga järgmises sõnastuses: «ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi- või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osaluga äriühingu juhtorganisse.»; 1.19. p. 69.1 täiendada pärast sõnu «vastuvõetud otsused» sõnaga «,hääletamistulemused»; 1.20. p. 72 täiendada pärast p.72.3.12 uue punktiga järgmises sõnastuses: «registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast.» 2. Muuta põhimääruse punktide numeratsioon vastavalt käesoleva määruse alusel lisatud punktidele. 3. Vallasekretäril korraldada muudetud põhimääruse avaldamine terviktekstina kahe nädala jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. 4. Määrus jõustub 10. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Jüri HIIESALU Kinnitatud Taebla Vallavolikogu 19. oktoobri 2000. a määrusega nr 19 Muudetud 24. jaanuari 2002. a määrusega nr 42 (terviktekst) TAEBLA VALLA PÕHIMÄÄRUS Taebla valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Taebla valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. I. ÜLDSÄTTED 1. Valla omavalitsus 1.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.2. Kohalik omavalitsus vallas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 2. Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 2.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 2.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.6. tegevuse avalikkus; 2.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 3. Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega või nende liitudega ning teiste lepingupooltega. 4. Valla omavalitsusorganid on: 4.1. Taebla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.2. Taebla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 5. Vallal on iseseisev eelarve, volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. 6. Valla ülesanded ja pädevus 6.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 6.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, spordibaaside, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks punkti 6 alapunktides 1 ja 2 toodud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 6.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 7. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 7.3. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 8. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 9. Vald avalik-õigusliku isikuna 9.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 9.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 10. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 11. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 11.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 11.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. 12. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava määrusega. 13. Valla õiguste kaitse 13.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 13.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 13.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 14. Valla piirid ja halduskeskus 14.1. Valla piirid kantakse riigi maakatastri kaardile ja tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 14.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist. 14.3. Valla piirid tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel volikogu määrusega sätestatud korras. 14.4. Valla halduskeskus asub Taebla alevikus. 14.5. Valla halduskeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. II. VOLIKOGU 15. Volikogu moodustamine 15.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel salajase hääletamise teel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. 15.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 15.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 16. Volikogu liige 16.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 16.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 16.4. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 16.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 16.6. Volikogu liikmel on õigus siseneda valla asutusse ja vallale kuuluvale territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objektil viibimise eeskirju. 16.7. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest volikogu sekretäri kaudu kauem kui üks kuu vallast eemalviibimisest. 17. Volikogu liikmete volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 17.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 17.2. tagasiastumisega; 17.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 17.4. nimetamisega kohtunikuks; 17.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 17.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 17.7. teovõimetuks tunnistamisega; 17.8. surmaga. 18. Volikogu liikme volitused peatuvad: 18.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 18.2. nimetamisega prokuröriks; 18.3 valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 18.4. nimetamisega vallaametnikuks; 18.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 18.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 18.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 19. Volikogu asendusliige 19.1. Peatunud või ennetähtaegselt lõppenud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. 19.2. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. 19.3. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. 20. Volikogu pädevus 20.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 20.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 20.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 20.1.4. koormiste määramine; 20.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 20.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 20.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 20.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 20.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 20.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 20.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 20.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 20.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 20.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 20.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 20.1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 20.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 20.1.19. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 20.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 20.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 20.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 20.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 20.1.26. kohtukaasistujate valimine; 20.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 20.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 20.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 20.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 20.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 20.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 20.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 20.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 20.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 20.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 20.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 20.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 20.3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 21. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 22. Volikogu töö 22.1. Volikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. Volikogu kehtestab oma töökorra vastava määrusega. 22.2. Volikogu saab oma käsutusse rahalised vahendid töö korraldamiseks volikogu poolt määratud suuruses. 22.3. Volikogu tegevuse tehniliseks teenindamiseks määrab volikogu esimees volikogu antud koosseisu volituste ajaks ametisse volikogu sekretäri. Volikogu sekretär: 22.3.1. korraldab volikogu otsuste ja määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 22.3.2. protokollib volikogu istungid; 22.3.3. vormistab volikogu õigusaktid vastavuses käesoleva põhimäärusega ning haldusdokumentide vormistamise nõuetega; 22.3.4. korraldab volikogu kirjavahetust; 22.3.5. täidab volikogu esimehe teisi seaduslikke korraldusi. 23. Volikogu eestseisus 23.1. Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. 23.2. Eestseisus teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu töökorralduse kohta. 23.3. Eestseisuse koosolekust võtab osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige. 23.4. Eestseisuse otsused volikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 24. Volikogule esitatavad otsuste ja määruste projektid peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsdokumentide projektid ka pearaamatupidaja poolt. 25. Volikogu õigusaktide algatuse õigus on volikogu liikmel, volikogu fraktsioonil, volikogu komisjonil, vallavalitsusel, vallavanemal või vähemalt ühel protsendil vallaelanikel. 26. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja aktide jõustumine 26.1. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 26.2. Volikogu määrustele ja teistele volikogu dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 26.3. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse väljapanekuga vallakantseleis. 26.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses pole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 26.5. Volikogu määrused, otsused ja istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele vallasekretäri ja raamatukogude kaudu. 26.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Avaldamine sätestatakse vastuvõetud määruses. 26.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 26.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. 27. Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. 28. Arupärimine 28.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi volikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele. 28.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vähemalt 15 päeva enne volikogu korralist istungit volikogu sekretärile, kes edastab selle volikogu esimehele ja adressaadile. 28.3. Arupärimisele vastab adressaat volikogu järgneval istungil nii suuliselt kui kirjalikult. 29. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu tööst ning täita volikogu antud ülesandeid. III. VALLAVALITSUS 30. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. 31. Vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ning vallavalitsuse liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Ametikoha järgi kuulub vallavalitsuse koosseisu vallavanem. 32. Vallavalitsus on õigustatud lahendama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt või seadusega jäetud volikogu pädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku pädevusse. 33. Volikogul on õigus vallavalitsuse määruseid ja korraldusi muuta ja tühistada, kui need on vastuolus seaduste või volikogu otsustustega. 34. Vallavanemaks võib olla teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 35. Vallavanem esindab valda ainuisikuliselt seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 36. Vallavanema valimine 36.1. Vallavanema valib volikogu kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates kuni kolmeks aastaks. 36.2. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Volikogu liikmest vallavanema kandidaadid osalevad samuti vallavanema valimisel toimuvas hääletamises. 36.3. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid ametivande, kui nad seda varem andnud ei ole. 36.4. Igal vallavanema kandidaadil on õigus kuni 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 36.5. Igal volikogu liikmel on õigus esitada vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 36.6. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemise komisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 36.7. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema pikaajalise haiguse või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud isik. 36.8. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni. 36.9. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. Uus vallavanem võib esitada kinnitamiseks vallavalitsuse sama koosseisu. 37. Vallavalitsuse moodustamine 37.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast õigus moodustada valitsus. 37.2. Vallavalitsuse liikmete arvu, kuid mitte vähem kui viis liiget, määrab volikogu vallavanema ettepanekul. 37.3. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. 37.4. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega. 37.5. Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päeval. 37.6. Vajadusel esitab vallavalitsuse liige palve enda vabastamiseks enne volituste tähtaega vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 37.7. Kui umbusaldust avaldatakse vallavalitsuse liikmele, siis väheneb vallavalitsuse liikmete arv kuni uue, täiendava liikme kinnitamiseni. 38. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 38.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päeval. 38.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 38.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 39. Vallavalitsuse pädevus 39.1. Vallavalitsus: 39.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 39.1.2. korraldab valla vara valdamist ja kasutamist, koostab valla eelarve projekti ja teised volikogule esitatavate määruste ja otsuste projektid; 39.1.3. korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 39.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks vallavalitsusele; 39.1.5. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 39.1.6 lahendab küsimusi, mis on põhimääruse punkti 20.2 alusel delegeeritud vallavalitsusele. 40. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 41. Vallavalitsus täidab oma kohustusi õigusaktide andmisega ja nende alusel ülesannete delegeerimisega vallaametnikele või valla asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. 42. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 42.1. Määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist vallakantseleis ning need on kättesaadavad kõigile isikutele valla raamatukogude kaudu. 42.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 42.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 42.4. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses pole sätestatud hilisemat tähtaega. 42.5. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 42.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 43. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on valla õigusaktide algatamise õigus. 43.1. Algatus kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 43.2. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 43.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. 44. Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 44.1. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, vallavalitsus – ühe kuu jooksul. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlust võib arutada ka taotleja mitteilmumise korral. 44.2. Kui volikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 45. Vallavara on vallale kuuluv vara, mille valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 45.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad vallas- ja kinnisasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 45.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 46. Valla asutused ja osalemine ettevõtluses 46.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 46.2. Vallaasutuse asutamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Vallaasutuse põhikirja kinnitab volikogu. 46.3. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Juhil on õigus teha tehinguid ja sõlmida lepinguid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. 47. Maksud Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 48. Koormised 48.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 48.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 48.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 48.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 48.5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt volikogu kehtestatud korrale. 48.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 48.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 48.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 49. Arengukava koostamine ja vastuvõtmine 49.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 49.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustab volikogu valla raamatukogude kaudu enne selle vastuvõtmist. 49.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 49.4. Arengukava on aluseks: 49.4.1. vallaeelarve koostamisele; 49.4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 49.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 49.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 50. Valla eelarve 50.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 50.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 50.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning selle muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. Avalikustamine toimub valla raamatukogude kaudu. 50.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 51. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 51.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 51.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 51.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 51.4 Volikogu võib anda vallavalitsusele õiguse kasutada eelarveväliseid summasid volikogu poolt määratud suuruses ilma volikogu eelneva otsuseta. Selliste summade kasutamise kohta esitab vallavalitsus aruande järgmisele volikogu istungile. VI. TÖÖKORRALDUS 52. Volikogu ja vallavalitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja vallavalitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. 53. Volikogu ja vallavalitsuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valla ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 54. Volikogu esimees: 54.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 54.2. esindab valda ja volikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 54.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele, peab volikogu nimel kirjavahetust ja annab töö korraldamiseks käskkirju; 54.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 54.5. valmistab koos vallavalitsusega ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 54.6. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 54.7. otsustab vallavanema riigisisese ja välislähetuse ning määrab lähetuse kulud; 54.8. kinnitab vallavanema puhkusegraafiku; 54.9. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 55. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige. 56. Volikogu kokkukutsumine 56.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. 56.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. 56.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 56.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu erakorralise istungi kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt esitatud küsimuste arutamiseks. 57. Volikogu esimehe valimine 57.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. 57.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus ning vastavad volikogu liikmete küsimustele. Esinemise järjekorra otsustab volikogu. 57.3. Volikogu esimehe kandidaadid ei osale teiste kandidaatide arutamisel. 57.4. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. 57.5. Volikogu moodustab vähemalt 3-liikmelise häältelugemise komisjoni. 57.6. Häältelugemise komisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele. 57.7. Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälteenamuse saanud kandidaat. 57.8. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu poolthäälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 57.9. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses ega teises hääletusvoorus, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälteenamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul. 57.10. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 57.11. Volikogu aseesimehe valimine toimub volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 58. Küsimuste arutelu volikogus 58.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 58.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 58.3. Volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 58.4. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 58.5. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 58.6. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 59. Hääletamine volikogus 59.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 59.2. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 59.3. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 59.4. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 20 alapunktides 1.2, 1.4, 1.6–1.10, 1.14, 1.15, 1.18 ja 1.24 ettenähtud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 59.5. Volikogu kinnitab istungil määruse või otsuse projekti koos volikogu tehtud muudatustega või lükkab selle tagasi. 60. Umbusaldusmenetlus volikogus 60.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. 60.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda 60.3. Umbusaldushääletus on avalik ja umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega ning see toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavalitsuse, vallavanema või vallavalitsuse liikme vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu 60.4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 61. Volikogu tegutsemisvõimetus 61.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 61.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 61.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 61.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 61.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. 61.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seadusega ettenähtud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 61.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punktis 20.1.13 ja punktis 20.2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. 62. Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 63. Volikogu komisjonid 63.1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. 63.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ning läbivaatamiseks. 63.3. Komisjoni moodustamine toimub volikogu määrusega ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjoni põhikirja kinnitab volikogu. 63.4. Komisjoni likvideerimine, reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu algatusel. 63.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 63.6. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. 63.6.1. komisjoni otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega (poolt rohkem kui vastu). Häälte võrdsuse korral on määrav koosoleku juhataja hääl; 63.6.2. komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallasekretäri kaudu; 63.6.3. vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. 63.7. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 63.8. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha volikogule ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt, vallaametnikelt ja vallaasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös volikogu sekretäriga. 63.9. Volikogu liikmete osalemine komisjoni koosolekul hüvitatakse volikogu poolt ettenähtud korras. 63.10. Komisjoni esimees või liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni esimehe või liikme volitused lõpevad volikogu vastavas otsuses märgitud kuupäeval. Komisjoni esimehe tagasiastumisel loetakse tagasiastunuks kogu komisjon. 63.11. Komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. 64. Revisjonikomisjon 64.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 64.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 64.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 64.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 64.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 64.3.3. valla ametiasutuste ja ettevõtete ning vallaasutuste raamatupidamise õigsust ja ettevõtetesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 64.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 64.3.5. volikogu ülesandel ja selle ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 64.4. Avastatud puudustest nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul revisjoniakti saamisest seisukoha ning esitab selle revisjonikomisjonile. Komisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste kohta, lisades otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 64.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 64.6. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. 65. Volikogule esitatud ettepanekute, avalduste ja kaebuste lahendamine 65.1. Esitatud ettepanekutele avaldustele ja kaebustele vastab volikogu esimees või suunab need vastamiseks vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 65.2. Vallavalitsus või volikogu komisjon valmistab ette vastuse ja esitab selle volikogu eestseisusele. 65.3. Eestseisuses toimunud arutelu põhjal otsustab volikogu esimees, kas küsimus võetakse volikogu istungi päevakorda või saadetakse esitatud vastus avaldajale, informeerides sellest volikogu. 66. Volikogu fraktsioon 66.1. Vähemalt kolm volikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, võivad moodustada volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Volikogu esimees ja aseesimees ei või olla fraktsiooni esimees ega aseesimees. 66.2. Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu esimehele. Volikogu fraktsiooni registreerib volikogu oma otsusega. 66.3. Fraktsiooni liikmeks vastuvõtmine ja liikmest vabastamine viiakse läbi volikogu töökorras sätestatud korras. 66.4. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 66.5. Fraktsioonil on õigus: 66.5.1. algatada volikogu õigusakte; 66.5.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate otsuste ja määruste projektide kohta; 66.5.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 66.5.4. võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 66.5.5. võtta volikogu istungil vaheaeg enne otsuse või määruse projekti lõplikule hääletamisele panemist; 66.5.6. esitada arupärimisi; 66.5.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta. 67. Vallavalitsuse töö korraldamine 67.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 67.2. Vallavanema asendamise korra kehtestab volikogu. 67.3. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 67.4. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 67.5. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 67.6. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 67.7. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 67.8. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 67.9. Vallavalitsuse töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused otsustab vallavalitsus. 68. Vallavanem: 68.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 68.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires; 68.3. annab vallavalitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 68.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 68.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 68.6. esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme liikme kohustest vabastamiseks; 68.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi; 68.8. kinnitab vallavalitsuse töösisekorra eeskirjad; 68.9. esindab valda pangas, suhetes teiste isikutega, lepingute sõlmimisel ja kohtus erivolituseta; 68.10. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 68.11. täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 68.12. ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi- või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. 69. Istungite ja koosolekute protokollid 69.1. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused, hääletamistulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Volikogu istungi protokollile lisatakse ka ettekanded ja sõnavõtud. 69.2. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 69.3. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja. 69.4. Volikogu või vallavalitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 69.5. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 69.6. Volikogu ja vallavalitsuse istungite ning komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad igaühele vallasekretäri kaudu. 69.7. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 69.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. VII. VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED 70. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerivad seadused ning sellest tulenevad valla õigusaktid. 71. Sotsiaalsed garantiid ja hüvitis teenistusest vabastamisel. 71.1. Volikogu poolt valitud või ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid ja hüvitis ametnikele teenistusest vabastamisel määratakse vastavalt seadusele. 72. Vallasekretär 72.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega sätestatud korras vallavanem. 72.2. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 72.3. Vallasekretär: 72.3.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 72.3.2. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 72.3.3. korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 72.3.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 72.3.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 72.3.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 72.3.7. hoiab valla vapipitsatit; 72.3.8. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 72.3.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 72.3.10. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta; 72.3.11. teeb notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja piirides; 72.3.12. kirjutab alla valijate nimekirjale; 72.3.13. registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 72.3.14. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. 72.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 73. Vallakantselei 73.1. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille ülesanne on vallavalitsuse töö tehniline tagamine. 73.2. Vallakantselei: 73.2.1. kogub volikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid; 73.2.2. tagab vallavalitsuse istungite protokollilise teenindamise; 73.2.3. vormistab vallavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise nõuetega ning esitab allakirjutamiseks; 73.2.4. tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise; 73.2.5. tagab protokollidest ja õigusaktidest koopiate ning väljavõtete edastamise vastavalt korrale; 73.2.6. võtab vastu posti, registreerib, süstematiseerib ja edastab adressaatidele; 73.2.7. tagab tööks vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilimise; 73.2.8. korraldab vallavalitsuse kirjavahetust; 73.2.9. väljastab tõendeid ja õiendeid; 73.2.10. peab valla registreid; 73.2.11. peab kaitseväekohustuslaste arvestust; 73.2.12. vormistab perekonnaseisualaseid dokumente; 73.2.13. koostab ja esitab nõutavad statistilised aruanded; 73.2.14. korraldab valla kaadritööd; 73.2.15. täidab volikogu esimehe, vallavanema või vallasekretäri teisi seaduslikke korraldusi. 74. Külavanem 74.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 74.2. Külavanemal on õigus võtta osa antud küla arengut ja tema heaolu puudutavate küsimuste arutamisest kõigil valla juhtimise tasanditel. 74.3. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 74.4. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. VIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, JÕUSTUMINE JA MUUTMINE 75. Põhimääruse vastuvõtmine, jõustumine ja muutmine 75.1. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine toimub volikogu määrusega. 75.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks tuleb volikogu istungitel läbi viia vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. 75.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.