Lihula Vallavolikogu — Alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel — KO, 18, 434

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 6 lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punkti 37, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 222 lõike 5, Lihula Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada alates 1. veebruarist 2002. a toimetulekutoetuse määramiseks alljärgnevad alalise eluruumi alaliste kulude hüvitamise piirmäärad üürilepingu alusel kasutatavates eluruumides, omandiõiguse alusel kasutatavates eluruumides, sh eramajades, samuti korteriühistu liikmete kasutatavates eluruumides: 1.1. Üüri või hooldustasu ülemmäär eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta kalendrikuus vastavalt Lihula Vallavolikogu kehtestatud üüripiirmäärale ühele elamispinna ruutmeetrile. 1.2. Kütteperioodil 1. oktoobrist 30. aprillini tarbitud soojusenergia maksumus hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele, kuid ühes kalendrikuus mitte rohkem kui tsentraalküte – 10,00 kr/m2; elektriküte – 12,00 kr/m2; puuküte – 7,00 kr/m2; brikett – 11,15 kg/m2. 1.3. Tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste maksumus hüvitatakse tegelike kulude järgi, kuid mitte rohkem kui 2 m3; ühe elaniku kohta kalendrikuus. 1.4. Tarbitud elektrienergia maksumus hüvitatakse: 1.4.1. Elektriboileriga soe vesi hüvitatakse 10 kWh iga pereliikme kohta kalendrikuus. 1.4.2. Elektrienergia kulu piirmäär elektripliidile: 1 elaniku kohta kuus 80 kWh 2 elaniku kohta kuus 105 kWh 3 elaniku kohta kuus 130 kWh 4 elaniku kohta kuus 150 kWh alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh 1.4.3. Eluruumide valgustuse kulu hüvitatakse aastas 6,0 kWh normpinna 1 m2 kohta, sellest I ja IV kvartal 0,65 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus, II ja III kvartal 0,35 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus. 1.5. Tarbitud majapidamisgaasi maksumus hüvitatakse ostudokumentide esitamisel ning arvestuse aluseks on: 1 elaniku kohta kuus 8,2 kg 2 elaniku kohta kuus 10,8 kg 3 elaniku kohta kuus 13,5 kg 4 elaniku kohta kuus 16,2 kg alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 1,0 kg 1.6. Maamaksukulude arvestamisel võetakse aluseks Maksuameti maamaksu teatises tasumisele kuuluv summa, mis on jagatud 12 kuuga, kuid mitte rohkem kui 250 krooni aastas. 1.7. Korterelamutes hüvitatakse kindlustuse kulutused elamu üldkasutatavate kaasomandis olevate osade kindlustamiseks veeavarii-, tule- ja tormikahjustuste vastu tehtud kulutuste ulatuses. 2. Normpind on 18 m2 eluruumi üldpinnast ühe eluruumis alaliselt elava elaniku kohta, millele lisandub 15 m2 pere kohta. Juhul kui tubade arv korteris võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks korteri tegelik pind (sotsiaalhoolekande seaduse 222 lõige 6, elamuseadus § 7 lõike 1 punkt 2). Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse 51 m2. 3. Vastavalt sotsiaalhoolekandeseaduse §222 punktile 7 alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel enne 1. jaanuari 2002. a tekkinud võlgnevust ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja seda ei kaeta toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahendite arvelt. 4. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 5. Määrus jõustub 2002. aasta 5. veebruaril. Volikogu esimees Paul GILL