Legislator Case Law & Legislation
162367 EE

Veriora Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse maksmise kord Veriora vallas — KO, 17, 418

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Veriora Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse maksmise kord Veriora vallas — KO, 17, 418

Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 8 lõike 2, § 22 lõike 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489, 100, 642) § 6 lõike 1 ja § 22 lõigete 2 ja 5, Veriora valla põhimääruse (KO 2000, 23, 375; 92, 1339) § 14 lõike 5 alusel Veriora vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada toimetulekutoetuse maksmise kord Veriora vallas. 2. Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavolikogu 8. aprilli 1997. a määrus nr 1 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine». 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2002. a. Volikogu esimees Rein RAADLA TOIMETULEKUTOETUSE MAKSMISE KORD VERIORA VALLAS 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord sätestab toimetulekutoetuse määramise ja maksmise korra Veriora vallas alaliselt elavatele valla elanikeregistrisse kantud isikutele ning väljaspoolt Veriora valla halduspiirkonnas viibivale isikule kooskõlastatult isiku elukoha valla- või linnavalitsusega. 2. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimused 2.1. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluasemega seotud alaliste kulude mahaarvamist normpinna (vt p 2.6.1) ulatuses on alla Eesti Vabariigi jooksva aasta riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiiri. 2.2. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. 2.3. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. 2.4. Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus käesoleva korra alusel vallaeelarvesse riigieelarvest laekunud vahenditest. 2.5. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks vallavalitsusele avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks. 2.6. Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid ning lisab dokumendid, mis tõendavad: 2.6.1. alalise eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamuühistus või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseaduse §-ga 29. Eluasemekulud võetakse arvesse normpinna ulatuses, milleks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 pere kohta. Juhul kui tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, võetakse kulude arvestamisel aluseks üldpind. Üksi elava töötu või pensionieeliku (isikud, kellel on jäänud vanaduspensioni eani vähem kui viis aastat) või pensionäri normpinnaks võib arvestada maksimaalselt 51 m2 olenemata tubade arvust; 2.6.2. töötava(te)l pereliikme(te)l tõend töökohast taotlusele eelneva kuu töötasu suuruse kohta (kaasa arvatud loonus- e naturaaltasu) ja neist maha arvatud tulumaksu ja elatise (alimentide) kohta. Tööandja poolt väljaantud tõend töötasu kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuulub otsesele kontrollimisele ja võetakse arvesse ainult tööinspektsiooni poolt töölepinguseaduse §-de 58 ja 68 alusel aktsepteeritud juhul. Kui kuupalgaks on näidatud riiklikult kehtestatud miinimumpalgast väiksem töötasu, lisada sellele töötundide arv või töölepingu koopia; 2.6.3. töötu(te)l pereliikme(te)l tööhõivetalitluse poolt väljastatud töötu kaart või õiend rehabilitatsiooniprotsessis osalemise kohta; 2.6.4. üle 16-aasta vanustel õpilastel kehtiv õpilaspilet või koolitõend; 2.6.5. mittetöötava(te)l pereliikme(te)l tööraamat; 2.6.6. õiend pensionide, hooldajatoetuste ning peretoetuste suuruse kohta; 2.6.7. õiend tulumaksuseaduse alusel makstavate tulude kohta (dividendid, teenuste osutamisest ja ettevõtlusest saadud tulud jt tulud); 2.6.8. lahutatud abikaasade puhul elatis (alimendid), kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta, kohtutäituri õiend elatise laekumise kohta; 2.6.9. õiend ravikindlustuse hüvitise kohta; 2.6.10. õiend või kviitung eluasemekulude kohta; 2.6.11. omaniku ja üürniku vaheline üürileping. 2.7. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. 2.8. Toimetulekutoetuse taotleja kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga. 2.9. Toimetulekutoetuse maksmist korraldab käesoleva korra alusel valla sotsiaalnõunik, kellel on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid tõendeid ja andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes võidakse need esitada kontrollimiseks maksuametile. 2.10. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või teadliku valeandmete esitamise korral lõpetatakse vallavalitsuse korralduse alusel toetuse maksmine ja määratud summad tühistatakse ümberarvestusega või nõutakse tagasi seadusega ettenähtud korras. Toetust võib uuesti taotleda pärast ebaseaduslikult saadud toimetulekutoetuse summa tagastamist. 3. Toimetulekutoetuse arvestamise alused 3.1. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. 3.2. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 3.2.1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 3.2.2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 3.2.3. riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust ning nelja- ja enamalapselise ja kolmikuid kasvatava pere toetust; 3.2.4. riigi tagatisel antud õppelaenu. Punkt 3.2.3 jõustub lapsetoetuse osas 2003. a 1. jaanuarist. 3.3. Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek. 3.4. Valla territooriumil heakorra või abitöödel osalevale isikule makstakse tehtud töö eest töötasu, mis toimetulekutoetuse arvestamisel arvatakse üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka. Tehtud tööd ei tasustata toimetulekutoetuse vahendite arvel. (Valla territooriumil heakorra või abitöödel rehabilitatsiooni eesmärgil rakendatavate isikute tööpanust arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel.) 3.5. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning käesoleva korra alusel kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud: 3.5.1. tegelik korteriüür või hooldustasu Veriora Vallavolikogu poolt kehtestatud üüri piirmäära ulatuses; 3.5.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse tegelik kulu vastavalt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud eluruumi normile: Lokaal- ja tsentraalküttega elamutes tegelike kulude alusel, kuid mitte üle vallavolikogu poolt kehtestatud soojusenergia müügi piirhinna (350 krooni/MWh). Eramutes või ahiküttega korterites arvestatakse küttekulusid kuludokumentide alusel, jagades kulud kütteperioodi 7 kuule, kuid mitte rohkem kui 0,5 ruumimeetrit (70 krooni) ühele ruutmeetrile köetavale pinnale; 3.5.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; Arvesse võetakse vee kulud vastavalt veemõõturi näitudele, kuid mitte enam kui 2 m3 ühe elaniku kohta kuus. Veemõõturi puudumisel on normatiivid samad; 3.5.4. tarbitud elektrienergia maksumus; Elektrienergiat eluruumide valgustamiseks arvestatakse 1 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus. Elektripliidi ja/või elektriboileri puhul lisandub 80 kWh kuus taotlejale, igale järgnevale pereliikmele lisandub 25 kWh kuus. Üldelekter võetakse arvesse tegelike kulutuste ulatuses; 3.5.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus gaasipliidiga varustatud eluruumides (kuludokumendi alusel): Balloonigaasi tarbimisel 1 balloon kolme kuu kohta; 3.5.6. prügiveo kulutuste katmine toimub tegelike kuludokumentide alusel; 3.5.7. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 3.5.8. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile 10% ulatuses. 3.6. Eluasemekulusid ei hüvitata, kui elamispinda tegelikult ei kasutata elamiseks või esineb fiktiivseid sisse- või väljakirjutamisi. 3.7. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel. 4. Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine 4.1. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. 4.2. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud sissetulek toimetulekupiiri ulatuses, pärast käesolevas seaduses nimetatud ulatuses ja struktuuris eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta. 4.3. Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata: 4.3.1. töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on teistkordselt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud temale kirjalikult pakutud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsiooni või õppeprotsessis; 4.3.2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 4.3.3. isikule, kes pole tasunud eluasemekulusid käesoleva korra alusel makstud toimetulekutoetuse arvelt; 4.3.4. füüsilisest isikust ettevõtjale, kes tegeleb aktiivselt ja reaalselt ettevõtlusega, mis tagab temale toimetulekuks piisavalt vahendeid. Ettevõtlusega mittetegelemise tõendamise kohustus lasub füüsilisel isikul; 4.3.5. kui vallavalitsuse leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 4.4. Vallavalitsus võib perekonnale toimetulekutoetuse määramisel täiendava kuluna arvesse võtta päevases õppevormis õppivate üliõpilaste ja õpilaste õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul. (Üliõpilastel ja õpilastel, kes elavad õppeperioodil üürilepingu alusel üüripinnal, võidakse kompenseerida normatiivsed elamispinna kulud käesolevas korras kehtestatud normide ulatuses.) 5. Arvestatud toimetulekutoetuse summa maksab vallavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotlejale tema pangakontole või sularahas vallavalitsuse kassast, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. 6. Veriora vallale üleantud toimetulekutoetuse rahaliste vahendite piisavuse korral makstakse toetust vajavatele isikutele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks täiendavaid sotsiaaltoetusi vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavalitsus juhindub täiendavate sotsiaaltoetuste maksmisel vallavolikogu 26. aprilli 2001. a määrusega nr 8 kinnitatud «Veriora valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord kehtestatud korrast». 7. Toetuse määramisel tekkinud vaidlused lahendab Veriora vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon. 8. Seaduse muudatuste korral jääb käesolev kord kehtima seaduse muudatuse redaktsioonis.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →