Ambla Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse taotlemise kord Ambla vallas ning toimetulekutoetusest kompenseerimise piirmäärad eluruumide normpinna tarbeks — KO, 17, 386

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755; 51, 322; 2001, 24, 133; 82, 489; 100, 642) § 6 lõike 3 punkti 1, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 22 lõike 3, § 22¹ ja § 222 lõike 5 alusel, Ambla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada toimetulekutoetuse taotlemise kord Ambla vallas vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2. Kinnitada toimetulekutoetusest kompenseerimise piirmäärad eluruumide normpinna tarbeks vastavalt käesoleva määruse lisale 2. 3. Tunnistada kehtetuks Ambla Vallavolikogu 21. veebruari 1997. a määrus nr 2 «Toimetulekutoetuse maksmise kord Ambla vallas kinnitamine» 4. Avaldada käesolev määrus Ambla Vallalehes ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 5. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a Volikogu esimees Ülle OJAMÄE Lisa 1 Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 20. detsembri 2001. a määrusega nr 19 TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMISE KORD AMBLA VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1. Toimetulekutoetust makstakse käesoleva korra alusel isikutele, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmebaasi andmetel Ambla vald. II. TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMINE 2. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks Ambla Vallavalitsusele. Esmakordsel pöördumisel avatakse taotleja kohta toimik. Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja isikukoodid ning andmed töö kohta. 3. Toimetulekutoetuse taotleja peab esitama toetuse arvestajale järgmised tõendid ja andmed sissetulekute kohta: 3.1. töötava(te)l pereliikme(te)l tõend töökohast taotlusele eelneva kuu töötasu suuruse kohta (kaasa arvatud loonus- e naturaaltasu) ja neist maha arvatud tulumaksu ja elatise (alimendid) kohta; 3.2. tööandja poolt välja antud tõendid palga kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuuluvad otsesele kontrollimisele ja neid võetakse arvesse ainult kui Tööinspektsiooni poolt töölepinguseaduse paragrahvide 58 ja 68 alusel aktsepteeritud juhud (töölepingus fikseeritud tööaeg ja töötasu). Kui kuupalgaks on näidatud riiklikult kehtestatud miinimumpalgast väiksem töötasu, lisada sellele töötundide arv; 3.3. töötu(te)l pereliikme(te)l tööhõivetalituse poolt väljastatud töötu kaart; 3.4. üle 16-aastastel peres olevatel õpilastel kehtiv õpilaspilet või kooli tõend; 3.5. mittetöötava(te)l pereliikme(te)l tööraamat; 3.6. andmed pensionide ja peretoetuste suuruse kohta; 3.7. tulumaksuseaduse alusel maksustatavad tulud (dividendid pangas, äriühingus jm, juhutöö või teenuste osutamisest saadud tulu, metsamaterjali, marjade ja seente müügist saadud tulu, tulu ettevõtluselt, honorarid, tulu kinnis- ja vallasvara rentimisest, üürimisest või müümisest); 3.8. lahutatud abikaasade puhul elatis (alimendid), kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta, kohtutäituri õiend elatise laekumise kohta; 3.9. Õiend ravikindlustuse hüvitiste kohta; 3.10. Õiend või teatis eluasemekulude kohta; 3.11. Omaniku ja üürniku vaheline üürileping, mis esitatakse esmapöördumisel. 4. Sissetulekuid tõendavate dokumentide ja elukoha andmete õigsuse kahtluse korral esitab Ambla Vallavalitsus need kontrollimiseks vastavalt Maksuameti kohalikule asutusele või rahvastikuregistri volitatud töötlejale. 5. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab vallavalitsus taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata. 6. Andmed kantakse sotsiaalregistrisse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 7. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Kui käesoleva seaduse alusel liigselt makstud toetussummad on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest, hüvitab toetuse saaja saadu vabatahtlikult. Kui alusetult saadut vabatahtlikult ei hüvitata, nõutakse liigselt makstud summad tagasi kohtu korras. Kui ebaseadusliku väljamakse põhjustas asutus või selle ametnik, hüvitab liigselt makstud summa asutuse juht või ametnik. 8. Toimetulekutoetuse taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. III. TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 9. Toimetulekutoetust makstakse rahvastikuregistrisse elukohaga Ambla vald kantud ja vallas alaliselt elavatele isikutele, kelle sissetulekud pärast eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud toimetulekupiiri. 10. Toimetulekutoetuse määramine toimub lähtuvalt järgmistest tingimustest: 10.1. toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek, kusjuures pereliikmeteks loetakse toetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid; 10.2. toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse eluasemekulud arvesse nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad, õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt välja antud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni või on ametlikult töötuks tunnistatud; 10.3. ajateenija arvestatakse perekonnaliikmete hulka; 10.4. tööhõivetalituses registreerimata mittetöötav isik arvatakse toimetulekutoetuse saajate hulka Vallavalitsuse korralduse alusel, kui ta osaleb abitöödel või sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis; 10.5. toimetulekutoetust arvutatakse iga kuu netosissetuleku ja normeeritud eluasemekulude alusel; 10.6. eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv vastab pereliikmete arvule, kuid üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksi elava pensionäri eluruumide normpinnaks loetakse kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema tubade arvuga korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 11. Eluasemekulusid ei hüvitata, kui elamispinda elamiseks tegelikult ei kasutata. 12. Toimetulekutoetuse taotleja peab esitama elamuvaldaja või kommunaalteenuseid osutava ettevõtte poolt antud vormikohase õiendi või teatise alatise eluasemega seotud alaliste kulude kohta normpinna ulatuses. 13. Alatise eluasemega seotud alalisteks kuludeks loetakse: 13.1. tegelik korteriüür või hooldustasu, kuid mitte rohkem kui volikogu poolt kehtestatud piirmäär; 13.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütte maksumus; 13.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 13.4. tarbitud elektrienergia maksumus; 13.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 13.6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 13.7. hoone kindlustuskulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. 14. Isiku avalduse või vallavalitsuse korralduse alusel võib toimetulekutoetusest kinni pidada eluasemekulud ja kanda need kommunaalteenuseid osutava ettevõtte arvele. 15. Toetuse saaja nõusolekul võib vallavalitsuse korraldusega sotsiaalkomisjoni ettepanekul toetuse summast kinni pidada vahendeid ja teha ülekandeid 15.1. toiduainete ostmiseks kaupluse arvele; 15.2. laste toiduraha ja õppevahendite kompensatsiooniks kooli või lasteaia arvele; 15.3. probleemsete perede puhul tarbekaupade ostmiseks. 16. Vallavalitsusel ja sotsiaalnõunikul on õigus kutsuda toimetulekutoetuse taotlejaid sotsiaalkomisjoni istungile või sotsiaalnõuniku vastuvõtule ning nõuda neilt seletusi perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta. Taotleja mõjuva põhjuseta mitteilmumisel on komisjonil õigus jätta toimetulekutoetus nimetatud kuul välja maksmata. 17. Ambla Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata: 17.1. töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsioonis või õppeprotsessis; 17.2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 17.3. kui Ambla Vallavalitsus leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 18. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. 19. Toimetulekutoetus määratakse vallavalitsuse korraldusega jooksva kuu 27. kuupäevaks pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud sissetulek toimetulekupiiri ulatuses, pärast käesolevas korras nimetatud ulatuses ja struktuuris eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta. IV. TÄIENDAVATE TOETUSTE MAKSMINE TOIMETULEKUTOETUSE SUMMADEST 20. Toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral makstakse toetust vajavatele inimestele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks täiendavaid sotsiaaltoetusi vallavalitsuse korralduse alusel. 21. Täiendavad sotsiaaltoetused määratakse nii taotleja avalduse kui sotsiaaltöötaja esildise alusel. 22. Täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse toimetulekutoetuse vahendite jäägi olemasolul: 22.1. lastega peredele kooli ja lasteaia toidukulude katteks sotsiaalkomisjoni või vallavalitsuse ja kooli või lasteaia hoolekogu otsuse alusel; 22.2. paljulapselistele peredele koolitarvete ostmiseks sotsiaalkomisjoni või vallavalitsuse otsuse alusel; 22.3. vähemalt 18-aastasele päevases õppevormis edukalt õppivatele perekonnast lahus elavatele üliõpilastele ning kutseõppeasutustes õppivatele noortele õpilase avalduse ja sotsiaalkomisjoni otsuse alusel eluasemekulusid samaaegselt kompenseerimata; 22.4. vanuritele ja puuetega inimestele eriabivahendite ostmiseks ja üürimiseks avalduse ja maksedokumendi alusel sotsiaalkomisjoni või vallavalitsuse otsusega; 22.5. õnnetusjuhtumite puhul sotsiaalkomisjoni otsuse alusel; 22.6. ravimite ostmiseks tšeki ja sotsiaalkomisjoni või vallavalitsuse otsuse alusel; 22.7. vanuritele ja puuetega inimestele küttepuude ostmise kompenseerimiseks sotsiaalkomisjoni otsuse alusel; 22.8. ühekordseks toetuseks sotsiaalkomisjoni otsuse alusel; 22.9. ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulude katteks, kooskõlastatult Lääne-Virumaa Haigekassaga, sotsiaalkomisjoni otsuse alusel. Lisa 2 Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 20. detsembri 2001. a määrusega nr 19 TOIMETULEKUTOETUSEST KOMPENSEERIMISE PIIRMÄÄRAD ELURUUMIDE NORMPINNA TARBEKS 1. Elektrienergia maksumus küttele kompenseeritakse ainult ilma keskkütte ja ahjukütteta korterites. 2. Kütteperioodiks lugeda 7 kuud ajavahemikus 1. oktoober kuni 30. aprill. 2.1. Kui ilmastikutingimuste tõttu alustatakse kütteperioodi septembris või jätkatakse mais, võib nende kuude eest küttekulude arvestamisel võtta aluseks normkulud kütteks vastavalt oktoobris ja aprillis, taandatuna küttepäevade arvule. 3. Kõikide arvestuste aluseks on eluruumi normpind, kuid mitte üle eluruumi tegeliku pinna, kui eluruum on normpinnast väiksem. 4. Kulud eluruumide kütmiseks eluruumides, kus selleks vajaliku soojusenergia ühikule hinda ei ole kehtestatud või on tsentraalne soojusvarustus välja lülitatud, kompenseerida alltoodud turbabriketi koguste maksumuse ulatuses, olenemata soojusallikast ja tegelikult tarbitavast kütuse liigist (gaas, vedelkütus, puit, turvas, elektrienergia jne). 5. Arvestuslikuks briketi hinnaks võtta 1320 krooni tonn (1,32 krooni kg). 6. Eluruumides, kus on keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat, perioodil 1. oktoober kuni 30. aprill kokku 50 kg turbabriketti eluruumi köetava normpinna ruutmeetri kohta, sellest: oktoober 4,7 kg november 6,5 kg detsember 8,0 kg jaanuar 9,0 kg veebruar 8,3 kg märts 8,0 kg aprill 5,5 kg 7. Eluruumides, kus on keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat, elektriküttekeha ja pliit (v.a gaasi- ja elektripliit) või pliit soojamüüriga, perioodil 1. oktoober kuni 30. aprill kompenseerida kokku 75 kg turbabriketi maksumus eluruumi köetava normpinna ruutmeetri kohta, sellest: oktoobris 7,0 kg novembris 9,8 kg detsembris 12,0 kg jaanuaris 13,4 kg veebruaris 12,4 kg märtsis 12,2 kg aprillis 8,2 kg 8. Elektrienergia maksumus kompenseeritakse kütteks ainult eluruumides, kus puuduvad muud võimalused eluruumide kütmiseks. Elektrienergia maksumus kompenseeritakse kütteperioodil 119 kWh, kuid mitte rohkem kui tegelikult on kulutatud: oktoobris 11,19 novembris 15,47 detsembris 19,04 jaanuaris 21,48 veebruaris 19,75 märtsis 19,04 aprillis 13,09 9. Eramajades ja ahiküttega korterites arvestatakse eluasemekulusid kütte ostmise kviitungi alusel, jagades kulutatud summa kütteperioodi seitsmele kuule. 10. Individuaalse sooja vee valmistamise seade vanni ja dušši tarbeks, kui puudub tsentraalne soojavee varustus – 30 kg turbabriketti ühe elaniku kohta kuus. 11. Gaasikulu elamutes, eramutes ja korterites, kus on: 11.1. statsionaarne vedelgaasipliit ning puudub tsentraalne soojavee varustus: 1 elaniku kohta kuus 8,2 kg 2 elaniku kohta kuus 10,8 kg 3 elaniku kohta kuus 13,5 kg 4 elaniku kohta kuus 16,2 kg alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 0,1 kg. 11.2. statsionaarne vedelgaasipliit ning tsentraalne soojavee varustus: 1 elaniku kohta kuus 6,0 kg 2 elaniku kohta kuus 8,0 kg 3 elaniku kohta kuus 10,0 kg 4 elaniku kohta kuus 12,0 kg alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 1,5 kg. 12. Elektrienergia kulu statsionaarsele elektripliidile elamutes, eramutes ja korterites: 12.1. tsentraalse soojaveevarustuse olemasolul: 1 elaniku kohta kuus 60 kWh 2 elaniku kohta kuus 80 kWh 3 elaniku kohta kuus 100 kWh 4 elaniku kohta kuus 120 kWh alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 10 kWh. 12.2. tsentraalse soojaveevarustuse puudumisel: 1 elaniku kohta kuus 80 kWh 2 elaniku kohta kuus 105 kWh 3 elaniku kohta kuus 130 kWh 4 elaniku kohta kuus 155 kWh alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh. 13. Elektrienergia kulu eluruumide valgustamiseks – 0,5 kWh normpinna kohta kuus. 14. Kulu veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest vastavalt Ambla Vallavolikogu poolt kehtestatud tarbimise normide ulatuses. 15. Maamaksu piirmäär on 3-kordne elamu alune pind. 16. Hoonekindlustuse kulude piirmäär arvestatuna kasutatavale eluruumile on 0,75 krooni/m2.