Kernu Vallavolikogu — Kernu valla põhimääruse kinnitamine — KO, 16, 381

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 esimese lõike punkti 9, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kernu valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kernu Vallavolikogu 16. aprilli 1998. a määrus nr 5 «Kernu valla põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998, 167/168, 636). 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Kinnitatud Kernu Vallavolikogu 17. jaanuari 2002. a. määrusega nr 1 KERNU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Kernu valla (edaspidi vald) põhimääruse eesmärk Põhimäärus reguleerib kohaliku omavalitsuse teostamist vallas omavalitsusorganite kaudu ning omavalitsusorganite ja nende komisjonide moodustamise korda, õigusi ja kohustusi, samuti külavanemate valimist ja ülesandeid, välissuhtlemist ning valla lipu ja vapi kasutamist. 2. Kohaliku omavalitsuse teostamine 2.1. Valla demokraatlikult moodustatud võimuorganitel on õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalikku omavalitsust teostavad vallas vahetu demokraatia vormis vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. 2.3. Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2.3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 2.3.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 2.3.4. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.3.6. tegevuse avalikkus; 2.3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 3. Valla ülesanded 3.1. Valla ülesanded on: 3.1.1. arengukava väljatöötamine ning elluviimine; 3.1.2. koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade, spordibaaside, turva-, hoolde- ja lastekodude, tervishoiuasutuste ning teiste vallaasutuste ülalpidamise korraldamine; 3.1.3. sotsiaalabi ja -teenuste, vanurite hoolekande, noorsootöö, elamu- ja kommunaalmajanduse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, heakorra, territoriaalplaneerimise, vallasisese ühistranspordi ning valla teede ja tänavate korrashoiu korraldamine; 3.1.4. ressursside ja infrastruktuuri kasutamise korraldamine, tervisliku elukeskkonna tagamine ning valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilitamine; 3.1.5. avaliku korra ja seaduslikkuse tagamine; 3.1.6. valla territooriumil asuvate mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimise tagamine; 3.1.7. vallale seadusega pandud muude kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; 3.1.8. kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 3.1.9. riiklike kohustuste täitmine, mis on vallale pandud seadusega või tulenevad vallavolikogu ja selleks volitatud riigiorgani vahelisest kokkuleppest. 4. Valla omavalitsusorganid ja nende õigusaktid 4.1. Valla omavalitsusorganid on: 4.1.1. vallavolikogu (edaspidi volikogu); 4.1.2. vallavalitsus (edaspidi valitsus). 4.2. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 5. Vald avalik-õigusliku isikuna 5.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik. 5.2. Valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem. 6. Valla eelarve Vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. 7. Valla lipp ja vapp 7.1. Lipp ja vapp on valla sümbolid, mille kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud käesoleva põhimäärusega. 7.2. Valla lipp ja vapp kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 8. Asjaajamiskeel Valla omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. II. VOLIKOGU 9. Valla esinduskogu 9.1. Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 9.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. 9.3. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 9.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 9.5. Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valitud volikogu liikmete registreerimise otsuse avalikustamise päevast. 10. Volikogu liige 10.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 10.2. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 10.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab vallaelanikele teavet oma tegevusest volikogus. 10.4. Volikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Järelepärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, eestseisusele või volikogu istungi ajal. Järelepärimisele vastatakse järgmisel volikogu istungil. Kui volikogu istungil järelepärimisele vastamist ei nõuta, vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul arvates selle esitamisest. Vallavanemal on õigus volitada enda asemel järelepärimisele vastama teist valitsuse liiget. Dokumendid ja muu teave esitatakse volikogu liikmele ühe kuu jooksul pärast vallakantseleile taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 11. Volikogu ainupädevus 11.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 11.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 11.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 11.1.3. vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 11.1.4. koormiste määramine; 11.1.5. toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 11.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 11.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 11.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 11.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 11.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 11.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 11.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 11.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 11.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 11.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 11.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 11.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 11.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 11.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 11.1.21. volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 11.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 11.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 11.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 11.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 11.1.26. kohtukaasistujate valimine; 11.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 11.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 11.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 11.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 11.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 11.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 11.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 11.1.34. ametiasutuse ja ametiasutuse poolt hallatavate asutuste (kõik koos edaspidi vallaasutused) moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning nende põhimääruste kinnitamine ja muutmine; 11.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 11.1.36. ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 11.1.37. muude küsimuste otsustamine, kui see tuleneb seadustest, käesolevast põhimäärusest või volikogu teistest õigusaktidest. 11.2. Seaduses sisalduva volitusnormita võib volikogu otsustada kohaliku elu küsimuste korraldamist. 11.3. Volikogul ei ole õigust otsustada küsimusi, mis seadusega või seaduse rakendamiseks kehtestatud õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse. 11.4. Volikogu võib delegeerida valitsusele küsimuste otsustamise, mis: 11.4.1. on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või -organi pädevusse; 11.4.2. käsitavad muudatuste tegemist aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 12. Vallaelanike küsitlus Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks elanike küsitlusi. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab volikogu kas volikogu liikme(te), fraktsiooni, valitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Küsitluse läbiviimise korra kehtestab igal konkreetsel juhul volikogu. 13. Volikogu struktuur Volikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 14. Volikogu esimees ja aseesimees 14.1. Volikogu esimees: 14.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ja eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist; 14.1.2. esindab valda; 14.1.3. kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele dokumentidele; 14.1.4. korraldab vastamist volikogule esitatud avaldustele; 14.1.5. võtab volikoguga kooskõlastatud aegadel vastu vallaelanikke; 14.1.6. täidab muid talle seaduse, käesoleva põhimääruse või muude volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. 14.2. Volikogu aseesimees täidab volikogu esimehe kohustusi tema äraolekul, samuti muid volikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud ülesandeid volikogu reglemendi kohaselt. Kui volikogu istungilt puuduvad nii volikogu esimees kui ka aseesimees, juhatab istungit vanim kohalviibiv volikogu liige. 14.3. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimist. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälte enamusega. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks, kutsutakse kokku uus istung, kus viiakse läbi kordusvalimised. 15. Volikogu eestseisus Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees. Eestseisus on nõuandev organ, kes arutab läbi volikogu esimehe (tema äraolekul aseesimehe) koostatud volikogu istungi päevakorra ning otsustab istungile arutamiseks esitatavate materjalide vastavuse volikogu reglemendis kehtestatud nõuetele. 16. Volikogu komisjonid 16.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjoni ülesanne on lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, volikogu õigusaktide algatamine, arvamuste andmine volikogu õigusaktide eelnõude kohta ning volikogu õigusaktide täitmise kontroll komisjoni tegevusvaldkonnas. 16.2. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast poolthäälte enamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast komisjoni esimehe valimist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälte enamusega. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Pärast komisjoni esimehe kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse volikogu liikmete hulgast lahtisel hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega lahtisel hääletamisel. Samas koosseisus häältelugemiskomisjon viib läbi ka komisjoni aseesimehe valimised. Kui komisjoni esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks, võetakse kordusvalimised volikogu järgmise istungi päevakorda. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni esimees esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu nimekirjana. Komisjoni liikmete kinnitamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse punktis 22.2 valitsuse liikmete kinnitamiseks kehtestatud korras. 16.3. Komisjoni tegevusvaldkonnad ja ülesanded sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses. 16.4. Komisjon arutab küsimusi vastavalt komisjoni poolt koostatud ja volikogu poolt heaks kiidetud töökavale, samuti muid vallaelus üleskerkinud küsimusi nii komisjoni enda algatusel kui ka volikogu, volikogu esimehe või valitsuse suunamisel. 16.5. Komisjoni töö vorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees vastavalt vajadusele. Koosoleku päevakord kinnitatakse koosoleku alguses. Koosolekuid juhatab komisjoni esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest. Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe hääl. 16.6. Komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehe kohustusi tema äraolekul. 16.7. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning viiakse ellu volikogu õigusaktidega, volikogu poolt määratud juhtudel aga valitsuse õigusaktidega. 16.8. Komisjoni esimehel on õigus nõuda volikogu menetluses oleva õigusakti eelnõu suunamist läbivaatamiseks komisjonile, kui see käsitab komisjoni pädevusse kuuluvat küsimust. Komisjoni arvamuse väljaselgitamiseni ei saa volikogu sel juhul eelnõu osas otsustusi teha. 16.9. Komisjonil on õigus: 16.9.1. saada valitsuselt ja vallaasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni; 16.9.2. kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja eksperte vallaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires. 16.10. Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollid asuvad vallakantseleis ja nendega tutvumiseks tuleb pöörduda taotlusega vastava komisjoni esimehe või vallasekretäri poole. 17. Revisjonikomisjon 17.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks oma liikmete hulgast kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse poolthäälte enamusega käesoleva põhimääruse punktis 16.2 volikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks kehtestatud korras. Revisjonikomisjoni liikmete kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast komisjoni esimehe valimist. 17.2. Revisjonikomisjon kontrollib: 17.2.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele; 17.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 17.2.3. vallaasutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 17.2.4. valitsuse ja vallaasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust; 17.2.5. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist. 17.3. Revisjonikomisjon kontrollib valitsust ja vallaasutusi oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Revisjonikomisjoni töökorraldusele ja koosolekute protokollimisele laieneb käesoleva põhimääruse punktides 16.5 ja 16.10 sätestatu. 17.4. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 17.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 17.6. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. 17.7. Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist esitama volikogule omapoolse arvamuse aruande suhtes. 18. Volikogu fraktsioon Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsioone. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti volikogu istungil. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme volikogu liikme allkirjaga avaldus. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada volikogu määruste ja otsuste projekte ning esitada kandidaate isikuvalimistel. 19. Volikogu istung ja töökord 19.1. Volikogu töö vormiks on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. 19.2. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 19.3. Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Valla valimiskomisjoni esimees juhatab volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. 19.4. Vallaelanikke informeeritakse volikogu istungi toimumisest vastava teatega, mis avalikustatakse vallakantseleis, raamatukogudes ja valla veebilehel. 19.5. Volikogu töökorra sätestab volikogu reglement. 19.6. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 19.7. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 11.1.2, 11.1.4, 11.1.6–11.1.10, 11.1.14, 11.1.15, 11.1.18 ja 11.1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 19.8. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Huvide konflikti olemasolul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 19.9. Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 20. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine ja nende jõustumine 20.1. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine toimub vastavalt käesolevale põhimäärusele ja volikogu reglemendile ning nende algatamise õigus on: 20.1.1. volikogu komisjonil; 20.1.2. volikogu fraktsioonil; 20.1.3. volikogu liikmel; 20.1.4. vallavanemal; 20.1.5. valitsusel; 20.1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel. 20.2. Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 20.3. Volikogu määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse valla veebilehel enne nende vastuvõtmiseks esitamist. 20.4. Volikogu määrused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallakantseleis ning nad jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 20.5. Volikogu otsused jõustuvad adressaadile (menetlusosalisele) teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui otsuses ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Avalikult teatavaks tehtud otsus jõustub 10. päeval pärast avaldamist, kui seadus ei sätesta teisiti. 20.6. Volikogu õigusaktidele, samuti istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees või istungit juhatanud volikogu liige. 20.7. Volikogu õigusaktid ja istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele vallamajas ja valla raamatukogudes. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 20.8. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. III. VALLAVALITSUS 21. Valitsus kui täitevorgan 21.1. Valitsus on volikogu poolt ametisse kinnitatav täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktidega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 21.2. Valitsus juhib vallaasutuste tegevust. 21.3. Valitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 22. Valitsuse moodustamine 22.1. Volikogu valib valitsuse juhi – vallavanema, kes valituks osutumise päevast saab volituse moodustada valitsus. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. 22.2. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nimekirjana. Kõik nimed kantakse ühele hääletussedelile. Hääletaja märgib hääletussedelil iga valitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. Hääletamise läbiviimiseks valib volikogu lahtisel hääletamisel häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll esitatakse volikogule kinnitamiseks poolthäälte enamusega lahtisel hääletamisel. Valitsuse liikmeks kinnitatuks osutub kandidaat, kes saab volikogu häälteenamuse. 22.3. Vallavanem ja valitsus saavad oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Valitsuse volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 22.4. Valitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue valitsuse liikme. Valitsuse liikme saab ametist vabastada ka talle volikogus umbusaldust avaldades. 23. Valitsuse pädevus ja töökord 23.1. Valitsus: 23.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 23.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduste, seaduse rakendamiseks kehtestatud õigusaktide või volikogu õigusaktidega on pandud täitmiseks või delegeeritud lahendamiseks valitsusele, samuti muid küsimusi, kui nad ei kuulu volikogu pädevusse; 23.2. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 23.3. Valitsuse töö vorm on istung. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega, häälte võrdsel jaotumisel otsustab istungi juhataja hääl. 23.4. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Valitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus, juulis ja augustis aga üks kord kuus. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. Vallasekretär võtab valitsuse istungist osa sõnaõigusega. 23.5. Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse valla veebilehel enne nende vastuvõtmiseks esitamist. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist väljapanemisega vallakantseleis. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Valitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 23.6. Valitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokollid asuvad vallakantseleis ja nendega tutvumiseks tuleb vastava taotlusega pöörduda vallasekretäri poole. 24. Vallavanem 24.1. Vallavanem on valitsuse juht. 24.2. Vallavanem: 24.2.1. korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 24.2.2. esindab valda; 24.2.3. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 24.2.4. nimetab kooskõlastatult valitsusega ametisse ametiasutuse struktuuriüksuste juhid; 24.2.5. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi ning sõlmib kinnituse saanud isikuga töölepingu; 24.2.6. juhib kohaliku omavalitsuse teenistust; 24.2.7. annab ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju ja kirjutab alla ametiasutuse dokumentidele; 24.2.8. täidab muid talle seaduse, käesoleva põhimääruse ning volikogu või valitsuse õigusaktiga pandud ülesandeid. 24.3. Vallavanemat asendab tema äraolekul valitsuse liige, kelle määrab vallavanem oma käskkirjaga. Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused. 25. Vallavanema valimine 25.1. Vallavanema valimiseks tuleb volikogu kokku kutsuda kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimesest istungist arvates. 25.2. Volikogu võib korraldada vallavanema valimiseks avaliku konkursi või valida vallavanema volikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. 25.3. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 25.4. Vallavanema kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik ettepanek. Muus osas toimub protseduur käesoleva põhimääruse punktis 16.2 komisjoni esimehe valimiseks kehtestatud korras. 26. Valitsuse komisjon Valitsus võib konkreetsete küsimustega tegelemiseks moodustada komisjone. Koos komisjoni moodustamisega otsustab valitsus ka komisjoni töökorraga seotud küsimused. 27. Vallakantselei ja vallasekretär 27.1. Valitsuse töö tagab vallakantselei, mille koosseisu võidakse moodustada ühe või mitme eluala küsimustega tegelevaid struktuuriüksusi. Vallakantselei tegevust reguleerib valitsuse kinnitatud vallakantselei põhimäärus. 27.2. Vallakantselei tööd juhib vallavanema poolt ametisse nimetatud vallasekretär. Vallasekretäri ülesannete hulka kuuluvad: 27.2.1. kaasallkirja andmine valitsuse määrustele ja korraldustele; 27.2.2. ettepanekute esitamine vallavanemale vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 27.2.3. volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamise ja töö avalikustamise korraldamine; 27.2.4. õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjade saatmine 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 27.2.5. valla esindamine kohtus või selleks teiste isikute volitamine; 27.2.6. valla vapipitsati hoidmine; 27.2.7. valitsuse istungite ettevalmistamisel osalemine ning valitsuse ja volikogu istungite protokollimise korraldamine; 27.2.8. vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirjade andmine; 27.2.9. valitsuse arhiivi korrashoiu tagamine; 27.2.10. ametiasutuse kaadrialase arvestuse korraldamine; 27.2.11. kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise registreerimine määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 27.2.12. muude talle seaduse, valla põhimääruse ja valitsuse töökorraga pandud ülesannete täitmine. 27.3. Vallasekretäri asendamise korra kehtestab vallavanem oma käskkirjaga. 28. Ametiasutus ja asutus 28.1. Ametiasutus käesoleva põhimääruse tähenduses on Kernu Vallavalitsus (asutuse, mitte omavalitsusorganina), kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. 28.2. Vald võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Ametiasutuse hallatavad asutused on haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 28.3. Vallaasutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 29. Kohaliku omavalitsuse teenistus 29.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine ametiasutuses. 29.2. Ametiasutuse teenistujad on ametnikud ja abiteenistujad. 29.3. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. 29.4. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 29.5. Ametiasutuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised, kui volikogu ei ole teenistujaile kehtestanud soodsamaid sotsiaalseid tagatisi. IV. KÜLAVANEMAD 30. Külavanem 30.1. Külavanema ja külavanema abi valivad ühe või mitme küla elanikud. Külavanema valimiseks kokkukutsutud külakoosolekust peavad osa võtma vähemalt pooled valimisõiguslikest külaelanikest, kusjuures otsus tehakse lihthäälteenamusega. Kui külavanema ja tema abi valimiseks kokkukutsutud külakoosolekust võtab osa alla poole valimisõiguslikest külaelanikest, kutsutakse kokku uus külakoosolek. Teistkordselt kokkukutsutud külakoosolek on otsustusvõimeline sõltumata seal osalevate valimisõiguslike külaelanike arvust juhul, kui teade koosoleku toimumise kohta on eelnevalt avaldatud valla infolehes. Samas korras saab külavanemat ka tagasi kutsuda, kui ta ei täida kohaselt oma kohustusi. 30.2. Külavanema ülesanded on: 30.2.1. küla ühistegevuse korraldamine; 30.2.2. külaelanike tahte esindamine valla omavalitsusorganites; 30.2.3. volikogu ja valitsuse külaelu käsitlevate õigusaktide ning muude teadete teatavakstegemine külaelanikele; 30.2.4. statistiliste ja muude andmete kogumine valitsuse ülesandel; 30.2.5. avaliku korra ja julgeoleku eest hoolitsemine külas; 30.2.6. vallavanemale õnnetustest ja kuritegudest teatamine; 30.2.7. küla heakorra eest hoolitsemine; 30.2.8. muude talle külaelanike või valla omavalitsusorganite poolt pandud ülesannete täitmine. 30.3. Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Külavanema poolt tema volituste piires antud korraldused on külaelanikele kohustuslikud. 30.4. Külavanema abi täidab külavanema ülesandeid, kui külavanem ise mingitel põhjustel neid täita ei saa, samuti abistab külavanemat vajadusel ka muul ajal. V. VALLAVARA JA EELARVE 31. Vallavara ja osalemine juriidilistes isikutes 31.1. Vallavaraks on vallale kuuluvad asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 31.2. Vallavaraks võib olla igasugune vara, mis on vajalik valla sotsiaalse ja majandusliku arengu kindlustamiseks ning mille munitsipaalomandisse kuulumine ei ole vastuolus seadusega. 31.3. Vallavara kohta peetakse valitsuses ühtset ja avalikku registrit. 31.4. Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulistes äriühingutes, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 32. Kohalikud maksud ja koormised 32.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 32.2. Volikogu võib kehtestada koormisi füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 33. Vallaeelarve tulud ja kulud 33.1. Vallaeelarve tulud on: 33.1.1. laekumised maksudest; 33.1.2. laekumised vallaasutustelt ja vallavarast ning omanikutulu valla osalusega äriühingutest; 33.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 33.1.4. laenud ja intressid; 33.1.5. muud laekumised. 33.2. Vallaeelarve kulud on assigneeringud: 33.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 33.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 33.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 33.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 34. Eelarveaasta Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 35. Vallaeelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine 35.1. Vallaeelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise kord on kehtestatud seaduste ning volikogu õigusaktidega. 35.2. Vallaeelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Iga ettepanek eelarve või eelarveprojekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 35.3. Vallaeelarve projekti koostamist korraldab valitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 35.4. Vallaeelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib valitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks või valla võlakirjade (obligatsioonide) emiteerimiseks. 35.5. Vallaeelarve peab volikogus läbima kolm lugemist. 35.6. Eelarve täitmisel täiendavalt saadud tulude, samuti summade, mille võrra tulud ületavad kulusid, kasutamise otsustab volikogu. 35.7. Täiendavate kulutuste tegemiseks juhul, kui eelarvelistest assigneeringutest ei piisa või kui vastavaid assigneeringuid pole ette nähtud, koostatakse lisaeelarved. 35.8. Vallaeelarve projekt, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve ning eelarve muudatused avaldatakse vallaelanikele üldiseks teadmiseks vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 36. Eelarve täitmise aruande esitamine ja kinnitamine 36.1. Valitsus esitab eelarve täitmise aruande volikogule kinnitamiseks järgneva eelarveaasta 1. märtsiks koos volikogu määratud audiitori arvamusega aruande kohta. 36.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avaldatakse vallaelanikele üldiseks teadmiseks vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 37. Valla majandustegevus 37.1. Valla majandustegevus on: 37.1.1. osalemine ettevõtluses; 37.1.2. tehingud vallavaraga; 37.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 37.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 37.2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 38. Lepingute sõlmimine 38.1. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 38.2. Valla nimel lepingute sõlmimiseks on volitatud vallavanem ja volikogu esimees. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhid võivad sõlmida asutuse nimel lepinguid, kui see õigus on neile asutuse põhimäärusega või valla omavalitsusorganite mõne muu õigusaktiga antud, ja kui lepingutega võetavad varalised kohustused ei ületa antud asutusele vallaeelarves ettenähtud rahalisi vahendeid. VI. VALLA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING 39. Valla arengukava 39.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 39.2. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 39.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 39.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 39.5. Arengukava on aluseks: 39.5.1. vallaeelarve koostamisele; 39.5.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 39.5.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 39.6. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 40. Valla üldplaneering Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 41. Valla kultuuriväärtuste kaitse Kaitse alla kuuluvate objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi ning volikogu õigusaktides sätestatud korras. 42. Keskkonnakaitse Vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut. VII. VALLA VÄLISSUHTED, SUHTED SÕPRUSVALDADEGA JA REGIONAALNE KOOSTÖÖ 43. Valla välissuhete korraldamise alused 43.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 43.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. 43.3. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki. 44. Regionaalne koostöö 44.1. Valla omavalitsusorganid teevad valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. 44.2. Valla omavalitsusorganite või nende volitatud esindajate sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kulutused vallaeelarvest või muud kohustused vallale. VIII. VALLA VAPP JA LIPP 45. Valla vapp Vapi kirjeldus: sinisel, alt ümara äärega kilbil on kirn ja ristikulõikeline vapitüvi – mõlemad kuldsed. Vapi pilt on lisatud käesolevale põhimäärusele. 46. Valla lipp Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 100 × 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 2:3. 47. Vapi ja lipu kasutamise kord 47.1. Värvides ja värvideta (mustvalget) vappi võib kasutada volikogu, valitsuse ja vallaasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, embleemidel, suveniiridel ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. 47.2. Vappi tarvitatakse valitsuse ja vallaasutuste pitsatites ja plommitemplites. Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel asutuse nimetus. Pitsati läbimõõt on 35 mm. 47.3. Peale eelnimetatud asutuste ja juhtude võib kasutada valla vappi vaid valitsuse loal. Valitsus võib loa tasuta anda juhtudel, kui seda taotleval isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. Vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb loa eest tasuda 10% kasumist valla tuludesse. Kui kasumi määramine on keerukas, otsustatakse eraldise suurus kokkuleppel. 47.4. Vapi värvideta (mustvalgel) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. 47.5. Valla lipp heisatakse riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, samuti muude sündmuste puhul valitsuse korralduse alusel või valitsusega kooskõlastatult. Lippu tarvitatakse kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis on maksvad riigilipu kohta. 47.6. Ilma valitsuse loata võib valla lipu heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. 47.7. Lipp heisatakse kell 9.00 (suveajal kell 8.00) ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl lippu ei langetata. Vallamajal heisatakse valla lipp alaliselt. IX. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 48. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 48.1. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused peavad volikogu istungitel läbima kolm lugemist. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 48.2. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu määratud päeval.