Kernu Vallavolikogu — Ruila Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 16, 380

Kuulanud ära Ruila Põhikooli direktor Tiia Rosenbergi ettekande ja vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni seisukoha ning võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288) § 3.1, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ruila Põhikooli arengukava aastateks 2001–2003 (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 1. septembril 2001. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Kinnitatud Kernu Vallavolikogu 9. augusti 2001. a määrusega nr 17 RUILA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2001–2003 1. SISSEJUHATUS Tallinnast umbes 25 km kaugusel asuvas Ruila Põhikoolis on haridust antud pea 130 aastat. Hoolimata riigikorra ja poliitiliste tuulte vahetumisest on kool suutnud püsima jääda ning viimasel aastakümnel vastupidiselt üldlevinud tendentsile isegi kasvanud. Kool on pidanud pidevate katsetuste ja reformimiste käigus leidma oma tee, täitmaks oma põhilist eesmärki – anda õpilastele omas ajas parimat haridust. Arengukava on koostatud hetkeolukorra analüüsimiseks ning selgepiiriliste tulevikuväljavaadete kujundamiseks. Antud arengukava tuleb aasta-aastalt edasi arendada, kaasates sellesse protsessi kõiki asjast huvitatuid. Sel juhul suudame tagada ajaga kaasas käiva koolihariduse järjepidevuse. 2. ÜLDANDMED 2.1. Ajalugu Ruila koolis alustati õppetööd 1871. aastal. Sel aastal valmis kohalike peremeeste Hindrek Iisreali ja Hans Laabani eestvedamisel koolimaja jaoks ehitatud hoone praeguse Vana-Pärnu maantee ääres. Koolihoone ehitamist juhatas Ruila esimene koolmeister Hans Tennijas. Valminud koolimaja oli madal, õlgkatusega ja väikeste akendega. Kooli ainukeses klassitoas oli üks pikk laud ja kahel pool lauda pikad pingid. Lapsed asetati pinki istuma tarkuse järgi. Ühes ruumis tuli õpeteada korraga üle 50 lapse. 1916. a valmis uus koolimaja, kus oli kaks klassiruumi, õpilaste jaoks köök ja söögituba, korter õpetajale ning pööningul kamber kooliteenijale. Koolil oli orel, millel mängis uue koolimaja sisseõnnistamisel helilooja Juhan Jürme. Selles koolimajas õpetati lapsi 26 aastat. 1931. a sügisest muudeti Ruila 4-klassiline algkool 6-klassiliseks ning koolis hakkas tööle kaks klassikomplekti kahe õpetajaga. Kooli juhatas Johannes Köster ja õpetajaks oli Helmes Isreal (Tungal). 1939. a pöördus Ruila mõisnik Arved von Bremen tagasi Saksamaale ja mõisahoone anti 1940. a Ruila kooli käsutusse. 1944. a märtsis kool suleti ajutiselt ja koolimaja ruumid anti üle Tallinna Keskhaigla käsutusse. Sama aasta sügisel paigutati koolimajja nõukogude tankistide väeosa. Õppetöö algas uuesti 27. detsembril 1944. a. 1956. a alustas Ruilas tööd kodulooring ning pandi alus koduloomuuseumile Helmes Tungali juhendamisel. Ruila kooli on lõpetanud tema tütar, tuntud poetess ja lastekirjanik Leelo Tungal, kellega on koolil praegugi heanaaberlikud suhted. Huvitav on ka märkida, et Ruila kooli on lõpetanud aastaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaanina töötanud farmakoloogia professor Lembit Allikmets, kes on Ruila esimese koolimaja ehitamise mõtte algataja Indrek Isreali neljanda põlve võsu, Ruila kooli direktoriks aga aastatel 1997–2000 oli tema vend Ants Allikmets. 1976.–1989. a liideti Ruila koolile Kernu kool. 1990. aastate keskel alustati mõisahoones põhjalikumate ümberehitustöödega. Kool sai uue elektrisüsteemi ja kanalisatsiooni, nõuetele vastavad klassiruumid, kaasaaegse arvutiklassi, koduloomuuseumi, garderoobi jne. Vanast mõisahoonest on saamas hubane ja kaasaaegne koolimaja. Ruila kool on läbi aegade olnud: aastatel 1871–1926 3-klassiline aastatel 1926–1930 4-klassiline aastatel 1930–1946 6-klassiline aastatel 1946–1962 7-klassiline aastatel 1962–1989 8-klassiline alates 1989. aastast 9-klassiline ehk põhikool Õpilaste arv koolis on olnud 80 ringis, kool on tasapisi kasvanud ning hetkel õpib Ruila koolis 110 last. Ruila kooli direktorid: 129 aasta jooksul on Ruila koolis olnud 15 juhti: 1871 – Hans Tennijas 1872 – Juhan Tasmut 1877 – Karl Karell 1890 – Mihkel Linnamägi 1930 – Helmes Israel-Tungal 1931 – Johannes Köster 1941 – Karl Kogerman 1945 – Helmes Tungal 1950 – Ludmilla Koržets 1951 – Helmut Elstrok 1957 – Maire Peep 1967 – Loreida Laidna 1980 – Aivo Sildvee 1989 – Sakari Sepp 1992 – Mart Roomets 1997 – Ants Allikmets Praegu juhib kooli Tiia Rosenberg 2.2. Õpilased Ruilas on kohalikele lastele haridust antud alates 1871. aastast. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Kernu valla Allika, Hingu, Kaasiku, Kabila, Kibuna, Laitse, Muusika, Pohla, Ruila ja Vansi külad. Lisaks veel Nissi valla Munalaskme ja Aude külad. Õpilaste arv läbi aegade on püsinud 80 ümber, vaid aastatel 1976–1989, mil Ruila koolile liideti Kernu kool, ulatus laste arv 139-ni. Praeguseks on laste arv koolis kasvanud 110-ni. Ruila kooli õpilaste arvu kujunemisel lähiaastatel etendavad tähtsat rolli järgmised tegurid: – Ruila kooli teeninduspiirkonda jäävad umbes 3000 suvilat, kuhu järjest alaliselt elama asutakse; – kaugus Tallinnast. Kuna elu koondub üha enam Tallinna ümber, on oodata selle piirkonna elanike arvu suurenemist. Ka Kernu valla arengukavas on planeeritud selles piirkonnas elamuehitust. Eelnevast tulenevalt võib prognoosida Ruila kooli laste arvu püsimist samal tasemel või suurenemist paarikümne õpilase võrra. Prognoos lähiaastateks: 2000–2001 2001–2002 2002–2003 2003–2004 1. kl 12 11 16 13 2. kl 9 11 11 16 3. kl 10 9 11 11 4. kl 14 10 9 11 5. kl 16 15 10 9 6. kl 16 17 15 10 7. kl 13 16 17 15 8. kl 17 13 16 17 9. kl 3 17 13 16 KOKKU 110 119 118 118 Ruila kooli lõpetajad on läinud enamasti edasi õppima: • Tallinna gümnaasiumidesse • Saue Gümnaasiumisse • Turba Gümnaasiumisse • Märjamaa Gümnaasiumisse Kahjuks puudub täpne ülevaade edasiõppimiste kohta. 2.3. Õpetajate kaader ja kvalifikatsioon Ruila põhikoolis töötab 18 õpetajat, neist – kõrgema haridusega – 13 õpetajat – keskeriharidusega – 4 õpetajat – keskharidusega – 1 õpetaja

4 õpetajat omandavad kõrgharidust TPÜ kaugõppes: 2 klassiõpetaja erialal; 1 inglise filoloogia ja 1 kunstiõpetuse erialal. Teist kõrgharidust omandavad ajalooõpetaja TÜ-s ja matemaatika õpetaja TPÜ-s. Kehtiva tunnijaotusplaani järgi peaks meil olema 11,34 õpetajakohta. Kuid tänase seisuga on meil 16 õpetajat (1 lapsehoolduspuhkusel ja 1 ringijuhendaja), s.t et paljud õpetajad töötavad alakoormusega. Tulevikus peaks kaadri otsingul eelkõige lähtuma olemasolevast õpetajate kaadrist ja ära kasutama kõik kohapealsed võimalused: 1) pakkuma pedagoogidele lisaeriala õppimise võimalust, 2) kuna Kernu vallas on kaks väikest põhikooli, oleks väikese koormusega õppeainete õpetajaid mõttekas tööle võtta kahe kooli peale. Õpetajate vanuseline koosseis

Viimaste aastatega on õpetajate kaader tublisti uuenenud ja noorenenud. Õpetaja keskmine vanus on 37 aastat. Muret tekitab meesõpetajate vähesus. Põhjuseks eelkõige väike palk. Kaadrivoolavust ei esine, seega on kujunenud hea meeskond, kus üksikud tulijad-minejad ei muuda põhiolemust. Koolis ei jää tunnid kindlasti ära, kuna õpetajad töötavad enamasti väikese koormusega, leitakse alati asendamise võimalus. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik Ruila kooli õpetajad omavad või on omandamas erialast kõrgharidust. 2.4. Kooli roll oma piirkonnas Tagame põhihariduse kodukohas. Vald tagab kõikidele lastele tasuta kooli- ja kojusõidu. Hariduse võimaldamine kodukohas aitab tugevdada inimeste sidet oma kodukohaga. Kooli roll piirkonnas: 1. Konkurentsivõimelise hariduse andmine kohapeal 2. Huvihariduse pakkumine kohapeal – rahvatants – koorilaul – orkester – spordiring – kunsti- ja käsitööring – näitering – ratsutamine Huvialaringid on kantud tunniplaani ja kokkuleppel lastevanematega on ringi tööst osavõtt neile, kes on hakanud aasta algul ringis käima, kohustuslik. 3. Kool kui kohalik tööandja Kool pakub tööd abipersonalile ning enamus õpetajaid on samuti kohalikud. 4. Kool on sotsiaalseks keskuseks oma piirkonna lastele Kooli jookseb kokku info abivajajate kohta, läbi kooli saab vald toetada vähekindlustatud peresid (tasuta koolilõuna, õppevahendid jne) 5. Kool on kujunemas külaelu kultuurikeskuseks Kooli ruumides ja peamiselt kooliõpetajate ettevõtmisel korraldatakse tähtpäevaüritusi külas. Külaelanikel on võimalus osa saada kooli üritustest. 6. Kooli koduloomuuseumis säilitatakse küla ajalugu, kantakse edasi põlvkondadevahelist järjepidevust. 2.5. Kooli omandivorm, koostöö omavalitsusega Ruila Põhikool on Kernu valla munitsipaalasutus. Kohalikule omavalitsusele on riigi poolt pandud ülesandeks kindlustada õpilastele hariduse andmine ja koolikohustuse täitmine. Kooli eelarve 2001. a on 1 598 040 krooni, moodustades 12,3% valla eelarvest. Olukorras, kus eelarvelisi vahendeid alati napib, tuleb kooli majandamisel pöörata rohkem tähelepanu võimalustele abi saada sponsoritelt ja erinevatelt sihtasutustelt, innustada ja toetada õpetajaid projektide kirjutamisel ja võimaldada osalemist projektikoolitustel. Samuti on võimalus otsida rakendust suviti tühjalt seisvale majale, pakkudes neid laagritele, ekskursioonidele jne. Ruila koolile kinnitatud teeninduspiirkond hõlmab väga suurt maa-ala ja sellepärast on meile oluline normaalne koolibussi töö organiseerimine. Hetkel ei rahulda koolibuss ei lapsevanemaid ega ka õpetajaid. Buss on väike ega vasta ohutusnõuetele. Samas on bussi graafiku seadmisel arvestatud ka nende õpilastega, kes huvialaringide tööst osa võtavad. Kuna meie kool asub väikeses vallas, puudub omavalitsuses haridusnõunik, kes kooli probleemidega tegeleks, koole nõustaks jne. Samuti on tühik lastekaitse alal. Puudub ametnik, kes tegeleks koolikohustuse mittetäitjatega, alaealiste õigusrikkujatega, sotsiaalsete probleemidega peredes jne. Õpetaja ei ole siiski sotsiaaltöötaja. Koolis napib tihti eripedagoogilistest ja psühholoogilistest teadmistest. Meil aga ei ole organiseeritud psühholoogilise abi andmise võimalust valla vahendusel. Kooli hoolekogu töös osaleb vallavolikogu esindaja. Õpetajad omakorda osalevad omavalitsuse töös, kuuludes nii kultuuri- ja spordi- kui ka haridus- ja sotsiaalkomisjoni koosseisu. Kooli ja sotsiaalkomisjoni koostöös selgitatakse välja abivajavad õpilased. Samuti koordineeritakse ja korraldatakse koos kooliga ülevallalisi üritusi. Väikese valla eelis on tihe ja konstruktiivne koostöö omavalitsusega. 2.6. Kooli töökorraldus Kooli juhib direktor. Töölepingu direktoriga sõlmib vallavanem kuni viieks aastaks. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ja kodukord, juhtida kooliõppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega. Ruila Põhikoolis töötavad õppealajuhataja 0,5 koormusega, majandusjuhataja 0,5 koormusega ja huvijuht. Kooli juhtkonna tööjaotus TÖÖKOHUSTUSED DIREKTOR ÕPPEALAJUHATAJA MAJANDUSJUHATAJA JUHTIMINE vastustab osaleb osaleb PLANEERIMINE – üldtööplaani koostamine vastutab osaleb KOOLI ARENGUKAVA – koostamine – kooskõlastamine – kinnitamine – hilisem täpsustamine vastutab osaleb osaleb ÕPPEKAVA – üldalused – üksikute ainekavade koostamine – koduloo ainekava koostamine osaleb vastutab ÕPPETÖÖ KORRALDUS – tunniplaani koostamine – tunniplaani kinnitamine – muudatused tunniplaanis – asendused tunniplaanis vastutab vastutab vastutab vastutab ÕPPERUUMID – planeerimine – korrasolek vastutab vastutab sügisene/kevadine suurpuhastus – remonttööde planeerimine vastutab vastutab osaleb ÕPPEPROTSESS – sisekontroll – tasemetööde korraldamine – eksamite korraldamine – õppetulemuste analüüs – ind.õpe – aineolümpiaadid – õpikute ja tv tellimine rmk. juh. vastutab nõustab osaleb osaleb osaleb osaleb organiseerib KASVATUSTÖÖ – põhisuunad – huvialaringide töö – õpilaste tunnustamine / karistamine – õpil. korrapidamine – toitlustamine – kooliümbruse heakord – tule- ja töökaitse – koolikohustuse mittetäitmine – põhjuseta puudumised vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab osaleb osaleb vastutab organ. UUTE ÕPILASTE VASTUVÕTT vastutab osaleb TÖÖ KAADRIGA – õppenõukogu töö – kaadri valik – ped. kaadri enesetäiendus – abipersonali enesetäiendus – klassijuhatajate töö suunamine – kaadri atesteerimine tunnustamine/distsiplineerimine – noorte õpetajate juh. – töötabeli koostamine – tarifikatsiooni koostamine vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab organ. osaleb vastutab osaleb osaleb osaleb TÖÖ LASTEVANEMATEGA – hoolekogu – lastevanemate koosolek – igapäevane kontakt (klassij.) lastevanematega vastutab vastutab organiseerib ARUANDLUS – statistiline aastaaruanne – revisjoni- ja majandusaruanded vastutab vastutab ASENDAMINE vastutab 2.7. Tööd reguleerivad juhendid Kooli töö juhtimisel lähtutakse Eesti Vabariigi haridusseadusest, mille ülesandeks on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ja areng. Lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kooli põhimäärusest ja ametijuhenditest. Koolis pööratakse palju tähelepanu informatsiooni kättesaadavusele. Sellepärast toimuvad regulaarselt õpetajate infotunnid ning õpilaste kogunemised. Koolis kehtivad sisekorraeeskirjad, mis on vaja iga õppeaasta alguses läbi vaadata. 2.8. Õppekorraldus Ruila Põhikoolis on traditsiooniline klassiõpe. Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb kooli õppekaval. Tunnijaotusplaani koostamisel on lähtutud riiklikust õppekavast, arvestades sealjuures kooli omapära ning prioriteete: – inglise keel – arvutiõpetus – kodulugu läbi erinevate ainete Koolis töötab pikapäevarühm 1.–4. klassile. Samuti parandusõpperühm õpiraskustega lastele. Parandusõpe toimub tunnivälisel ajal rühma- või individuaaltööna. Tunneme koolis puudust logopeedist. 2.9. Kooli sisehindamine Kooli sisehindamise eesmärk on hoida ja parandada kooli tegevuse kvaliteeti ja tõhustada arengut. Õpetajatele antakse rohkem vabadust, et nad oma oskusi paremini kasutaksid. Kool peab ise kavandama oma tegevust ning hindama nii protsessi kui ka tulemust. Sisehindamine aitab hoida ülevaadet õppimisest ja õpetamisest. Sisekontroll vaatleb ja analüüsib: 1. õpetamise taset koolis – gümnaasiumisse sissesaamise edukus – tasemetööd – eksamite tulemused – osavõtt maakondlikest aineolümpiaadidest – osavõtt piirkondlikest ja maakondlikest üritustest 2. õpetajate töö vastavust töökavadele, ainekavadele 3. suhteid töös õpilane–õpetaja 4. hindamist ja hinnangute andmist õpilastele 5. ettevalmistustööd tasemetöödeks ja eksamiteks 6. individuaalset lähenemine tunnis 7. õpetajate tööd enesetäiendamisel 8. koolidokumentatsiooni täitmist 9. õppemateriaalse baasi kasutamist Direktor ja õppealajuhataja koostavad igaks õppeaastaks plaani, mille alusel määratakse vaadeldavad ja kontrollitavad kriteeriumid. Tulemused teadvustatakse õpetajale: *tundide külastamise korral – analüüs toimub kohe pärast tundi või tööpäeva lõpul *dokumentatsiooni kontrolli puhul – tehakse kokkuvõtted juhtkonna nõupidamisel aineõpetaja osavõtul või õppenõukogus Õppeveerandi lõpul analüüsitakse tehtud tööd ning püütakse leida sobivaid lahendusi edaspidiseks. 2.10. Kooli enesehindamine Kooli enesehindamine koosneb kolmest osast: 1. organisatsiooni kultuuri hindamine 2. õpetajate enesehindamine 3. lastevanemate poolne hinnang koolile 2.11. Kooli traditsioonid: – tarkusepäev – sügispäev – õpetajate päev – mardi-kadri õhtu – kodanikupäev – kooli aastapäev – jõuluhommik – jõulupidu – aabitsapidu – vastlapäev – vabariigi aastapäev – sõbrapäev – lauluvõistlus – emakeele nädal – teatripäev – ülestõusmispühade hommik – kooli tantsupäev – emadepäev – lõpukell – lõpuaktus Koolis töötab spordijuht ning aasta jooksul viiakse läbi koolisiseseid võistlusi erinevatel aladel. Samuti osaletakse piirkondlikes ja maakondlikes võistlussarjades. 1. Traditsioonilised koolisisesed spordivõistlused: – sügisene spordipäev – kevadine spordipäev – talispordipäev – male-, kabe-, lauatennise-, koroonavõistlus 2. Kooli poolt korraldatud piirkondlikud võistlused: – Felix Tungali mälestusvõistlus keskmaajooksus – Jüripäeva tähistamine sportmängude ja jooksuvõistlusega 3. Osalemine piirkondlikel võistlustel: – sügisene kergejõustikuvõistlus – kevadine viievõistlus – talvine hüppajate päev – talvised Kernu valla meistrivõistlused males, kabes, lauatennises, koroonas, suusatamises, mälumängus 4. Osalemine maakondlikel võistlustel: – sügisene murdmaajooks – kevadine murdmaajooks – talvine kergejõustikuvõistlus – kevadine kergejõustikuvõistlus – male-, kabe- ja lauatennisevõistlus 5. Osalemine üleriigilistel võistlustel: – TV 10 olümpiastardi osavõistlused – krossijooksu teatevõistlus Kooli rahvatantsurühm ja mudilaskoor osalevad maakondlikel ja vabariiklikel laulu- ja tantsupidudel. Agaralt tegutsevad koolis noorkotkad ja kodutütred. 3. ARENGUEELDUSED Koolijuhtide hinnangul on kooli mõjutavateks võtmeteguriteks: – piirkonna majandustegevus – 1 – poliitikute mõjutused kohalikule arengule – 2 – piirkonnas toimuvad sotsiaalsed, demograafilised protsessid – 3 – koolivõrgu korrastamine – 4 Prognoosides nende tegurite arendusi Ruila Põhikooli teeninduspiirkonnas, leiame järgmist: Hetkeseis Reaalne tulevik 1. Majandustegevus vähene, vähe töökohti kohapeal, mõned talud Majandustegevuse tase säilib 2. – – 3. palju suvilaid, soodne kaugus Tallinnast, Keilast, Sauest perspektiivikas elamupiirkond 4. Kernu vallas on kaks põhikooli mõlemad koolid säilivad S.W.O.T. (STRENGTHS, WEAKNESSES, OPPORTUNITIES, THREATS) KOOLI TUGEVAD KÜLJED 1. Soodsad tingimused õppetööks 2. Noor arenev õpetajate kaader 3. Entusiastlik ja uuendusmeelne juhtkond 4. Avarad võimalused huvialaseks tegevuseks 5. Individuaalse lähenemise võimalus väikesest õpilaste arvust tingitult 6. Hea mikrokliima töökollektiivis 7. Õpilassõbralik ja turvaline õpikeskkond 8. Kaasaegsed arvutiõppimisvõimalused 9. Odav ja tervislik koolitoit KOOLI NÕRGAD KÜLJED 1. Õpilaste väike arv 2. Kooli töökorraldus peab sõltuma koolibussist 3. Meesõpetajate vähesus 4. Tänu pearahasüsteemile ei ole väikese kooli õpetajate palgad konkurentsivõimelised suurte koolidega 5. Töö lastevanematega 6. Õpilasomavalitsuse tegevus TEGEVUSKESKKONNA OHUD 1. Asotsiaalsus 2. Raha on tähtsam kui vaimsus, hinded on olulisemad kui teadmised 3. Vähesed finantsvõimalused õppeotstarbelise inventari soetamiseks 4. Teadmatus seoses haldusreformiga 5. Psühholoogilise ja logopeedilise abi kättesaamatus TEGEVUSKESKKONNA VÕIMALUSED 1. Kooli asukoht – prognoosime õpilaste arvu püsimist ja mõningast suurenemist 2. Omavalitsuse toetav suhtumine 3. Koostöö kohalike ettevõtetega 4. Kooli avatus ja seotus teiste allüksustega 5. Eelarvevälised võimalused 6. Hariduse väärtustamine 4. ARENGUEESMÄRGID 4.1. Koolisisene juhtimine a) Koolisisene juhtimine indikaatorid ülesanded ja eesmärgid klassijuhataja kontakti leidmine lastevanematega personal ja õpetajad kooli personal ja õpetajad tunnetavad end meeskonnana, töötavad ühise eesmärgi nimel õpilasomavalitsus kaasata õpilased koolielu organiseerimisse, juhtimisse sisehindamine lähtuda ülesannete püstitamisel ja töö organiseerimisel kooli tegevuse analüüsist koolikord koolikultuuri parandamine asjaajamine otstarbeka asjaajamiskorra sisseseadmine ressursside kasutamine vald toetab kooli piisavalt ja ressursse kasutatakse planeeritult b) Hoolekogu roll ja funktsioon hoolekogu osaleb aktiivselt kooli tegevuse alusdokumentide väljatöötamisel, osaleb probleemide lahendamisel suhted kooliga hoolekogu tegutseb aktiivselt kooli huvides, on kursis koolieluga suhted omavalitsusega hoolekogu suhtleb omavalitsusega c) Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus lastevanemate osalemine koolielus lapsevanemad teevad aktiivselt koostööd kooliga, omavad infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta koolis õpilaste osalemine koolielu korraldamises õpilased osalevad koolielu juhtimises läbi õpilasomavalitsuse 4.2. Kooli töö plaanimine a) kooli arengukava, plaanid arengukava väljatöötamine arengukava väljatöötamisest võtab osa kogu pedagoogiline kollektiiv kavas eritletud valdkonnad, selle mõju kooli tegevusele kogu kooli töö on korraldatud kooli arengukava silmas pidades, toimib arengukava uuendamise ja täiustamise süsteem esitlusvorm arengukavaga on võimalik tutvuda kõigil huvitatutel ja asjaosalistel õppeaasta tööplaan üldtööplaan lähtub arengukavast, enesehindamise analüüsist, plaani koostab ja sellega on kursis kogu kollektiiv, töö koolis toimub üldtööplaani alusel b) kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine informeeritus kooli arengukavast kooli arengukavaga peavad olema kursis lapsevanemad, vallavalitsus, õpilased ja kogu kooli kollektiiv mõju koolielule ja õppeaasta üldtööplaanile arengukava tagab kooli järjekindla arengu arengukava täitmise edukus saavutatakse kooli arengukavasse seatud eesmärgid 4.3. Õpetamine ja õppimine a) ainealase töö planeerimine õppekava üldosa kooli õppekava lähtub riiklikust õppekavast; täpsustada kooli õppekavas lähtudes kooli enesehindamise analüüsist kooli eesmärke, õppe- ja kasvatustöö suundi, üldtunnijaotusplaani, kooli kodukorda ainekavad erinevate ainekavade integreerimine lähtuvalt kooli eripärast ja võimalustest; koduloo ainekava koostamine õpetajate töökavad töökavad konkretiseerivad ainekavasid ja on vormistatud õppeveerandite või poolaasta kaupa õpetajate koostöö ja õpilaste osalus õppekava kujundamises parandusõppe õpetaja, logopeedi ja psühholoogi kaasamine aitamaks omandada õppekava, luues tööks ja arenguks sobivat õpi- ja töökeskkonda b) ainealase töö korraldus õppematerjalide ja -vahendite kasutamine ning hankimine kool peab muretsema õppekava täitmiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid õpitulemuste saavutamiseks kasutatud meetodite otstarbekus lisaks aine õpetamisele pööratakse tähelepanu ka õpilaste moraalsele, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule töö korraldamine klassis õppetöö diferentseerimine klassis vastavalt laste tasemele metoodiline töö õpetajad tegelevad enesetäiendamisega, et olla kursis erinevate õpetamismeetodite ja materjalidega õpetajad õpetajate kvalifikatsioon vastab kehtestatud nõuetele, kool toetab enesetäiendust ja koolile vajalike lisaerialade omandamist: – makstes kinni koolituse – kompenseerides sõidukulud õpiabi koolis osutatakse järjepidevat õpiabi õpiraskustega lastele c) õpilaste osalus õppetöös õpimiljöö kooli kodukorra teadvustamine ja sellest kinnipidamine, koolikultuuri paranemine õppimine kaasaaegsete meetodite ja õppimisvõimaluste vahendamine koolis, arvuti kasutamine õpetamisel ja õppimisel, videotehnika võimaluste kasutamine olümpiaadid, õpilasvõistlused kool võtab osa maakondlikest ja vabariiklikest olümpiaadidest ning võistlustes, õpetajaid motiveeritakse tegelema andekate lastega d) õpilaste hindamine hindamissüsteem hindamine peab kujunema õppimist motiveerivaks; pidada hindamisel olulisemaks lapse tahet, arengut, võimeid hindamise väljundid – õpilasi hinnatakse adekvaatselt – lapsevanemaid teavitatakse lapse edasijõudmise kohta koolis õpitulemused – õpilased omandavad õppekava vastavalt oma tasemele ja võimetele –suund laste õpioskuste arendamiseks – isiksuse kasvatamine, arendamine – tähelepanu pööramine üldise silmaringi laiendamisele – suhtlemisoskuse, esinemisoskuse arendamine – inglise keele suuremamahuline õpetamine – enama tähelepanu pööramine arvutiõpetusele 4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus koolikohustuslike laste arvestus teha tihedamat koostööd vallavalitsusega ja noorsoopolitseiga koolikohustust mittetäitvate laste osas puudumised enama tähelepanu pööramine põhjuseta puudumistele tingimuste loomine koolikohustuse täitmiseks nõuetele vastava koolibussi organiseerimine; vallavalitsuse poolt organiseeritud õpilasliin arvestab kooli tegevusplaani ja õpilaste huvialategevusi, tagab osavõtu maakondlikest ja vabariiklikest üritustest õpilaste algarvestus õpilaste algarvestuse sisseseadmine omavalitsuses 4.5. Kooli töökeskkond õppetingimused kooliruumide vastavusse viimine kehtestatud nõuetega, koolimööbli uuendamine; võimaluse korral avatakse igas klassiastmes üks klassikomplekt tööohutus koolimaja viimine vastavusse tuletõrje-eeskirjadega raamatukogu – raamatukogu töökorralduse aluste väljatöötamine – raamatukogu varustamine koolis vajaminevate teatmeteostega, populaarteadusliku kirjandusega, kohustusliku klassivälise lektüüriga, pedagoogikakirjandusega, pedagoogilise perioodika väljaannetega õpilaste toitlustamine koolis on kõikidel lastel võimalik kord päevas sooja sööki saada; nõuetekohase söökla väljaehitamine 4.6. Klassi- ja kooliväline töö klassi- ja koolivälise töö võimalused ja tingimused omavalitsus eraldab piisavalt vahendeid huvialategevuseks koolis: huvialategevuse korraldus *huvihariduse pakkumine kohapeal, *huvialategevus on järjepidev, seda koordineerib huvijuht, *huvialade valik on võimalikult lai: sport, rahvatants, koorilaul, orkester, kunsti-käsitööring, näitering, kodulooring, ratsutamine *kool peaks olema kohaliku kultuurielu tsentrumiks õpilaste osalus huvialategevuses ja töö tulemuslikkus õpilastele antakse võimalus esitada oma tegevuse tulemusi nii koolis kui ka väljaspool kooli töö vähekindlustatud peredest lastega olla sotsiaalseks keskuseks oma piirkonna lastele 5. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 5.1. Ülesanded ja projektid 5.1.1. Kontakti leidmine lastevanematega Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. üld- ja klassikoosolekute korraldamine vähemalt kaks korda aastas, erinevate pedagoogika ja psühholoogia eriala lektorite kutsumine esinema vanematele ja õpetajatele 3000 3000 3000 9000 direktor 2. ühisürituste korraldamine õpilastele ja lapsevanematele: – kooli aastapäeva tähistamine – isadepäev, jõulupidu, lauluvõistlus, emadepäev 17 500 2500 2500 22 500 kooli eelarve, kooli koostööpartnerite, lastevanemate, vilistlaste toetus huvijuht 3. klassijuhataja peab leidma aega pikemaks ja põhjalikumaks vestluseks lapsevanemaga kaks korda õppeaasta jooksul klassijuhatajad 5.1.2. Kooli personal ja õpetajad töötavad ühise eesmärgi nimel Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. koolisisesed koolitused, meeskonnatööalased koolitused 5000 15 000 15 000 35 000 kooli eelarve direktor 5.1.3. Õpilaste kaasamine koolielu organiseerimisse Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. õpilasomavalitsuse organiseerimine huvijuht 5.1.4. Lähtuda kooli töö organiseerimisel kooli tegevuse analüüsist Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. – õpetajate enesehindamine direktor 2. – organisatsiooni kultuuri hindamine 3. – tagasiside lapsevanematelt 4. – õpetajate töö analüüs õppeaasta lõpus 5. -tagasiside õpilastelt, süsteemi väljatöötamine 5.1.5. Laste sidumine kodukandiga Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. – koduloo ainekava koostamine kodulooringi juhendaja – kohapealsetest üritustest osavõtmine huvijuht 5.1.6. Kooli järjepidevuse tagamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finants. allikas vastutaja 1. – kooli ajalehe väljaandmine 800 1000 1000 2800 kooli eelarve – kooli vimplid 800 1000 direktor – kooli tutvustava voldiku kujundamine 3000 3000 3000 9000 – koolimärgi tellimine 10 000 10 000 – kodulehekülje täiendamine – almanahhi koostamine emakeele õpetaja – püsistendide ülesseadmine koridoris 4000 4000 kodulooringi juhendaja 5.1.7. Otstarbeka asjaajamiskorra sisseseadmine Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. asjaajamiskorra väljatöötamine koolis sekretär 5.1.8. Eelarve otstarbekas planeerimine ja kasutamine Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. – eelarveettepanekud õpetajatelt aineõpetajad 2. – kooli juhtkond esitab eelarve heakskiitmiseks hoolekogule direktor 3. – eelarve arutelu valla majanduskomisjonis 4. – eelarve kinnitamine vallavolikogus 5. – täiendkoolituskava koostamine 5.1.9. Vald toetab piisavalt kooli õppe- ja kasvatustegevuse prioriteetseid suundi Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. IT-alane areng tunnid, tarkvara 24 000 24 000 24 000 kooli eelarve infojuht 2. inglise keel tunnid, õppematerjal 13 167 2000 13 167 2000 13 167 2000 inglise k õpetaja 3. huviharidus 62 403 67 893 70 000 huvijuht 4. kodulooline tegevus ringitunnid, diktofon 8490 3000 5490 5490 kodulooringi juhendaja 5.1.10. Hoolekogu tegutseb aktiivselt kooli huvides Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. Hoolekogu korralised koosolekud kord veerandis hoolekogu esimees 2. Hoolekogu liikmed võtavad osa kooli ühisüritustest ja aitavad kaasa organiseerimisel hoolekogu liikmed 3. Vallavolikogu esindaja teavitab omavalitsust regulaarselt kooli probleemidest ja olukorrast hoolekogu liige volikogust 5.1.11. Lapsevanemad omavad infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta koolis Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. koostöö klassijuhatajaga klassijuhatajad 2. hinnete, teadete ja märkuste sissekandmine õpilaspäevikusse 3. hinnetelehtede väljaandmine veerandi keskel 5.1.12. Õpilased osalevad koolielu organiseerimises läbi õpilasomavalitsuse Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. kooli kodukorra väljatöötamine huvijuht 2. ürituste korraldamine 3. kooli esindamine 4. kooli ajalehe väljaandmine 5.1.13. Kooli arengukava väljatöötamine Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. arengukava väljatöötamine konsultandi osavõtul direktor 2. arengukava heakskiitmine kooli õppenõukogus 3. arengukava heakskiitmine hoolekogus 4. arengukava kinnitamine vallavolikogus 5.1.14. Arengukava uuendamine ja täiustamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. arengukava analüüsimine, uuendamine, täpsustamine igal õppeaastal jõuluvaheajal konsultandi osavõtul 1200 1500 1500 4200 kooli eelarve direktor 5.1.15. Arengukavaga on võimalik tutvuda kõigil asjaosalistel Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. – arengukava asub koolis õpetajate toas direktor 2. – arengukava tutvustamine kooli üldkoosolekul 3. – arengukava kooskõlastamine vallavolikogus 5.1.16. Õppeaasta tööplaani koostab ja sellega on kursis kogu kollektiiv Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. õppeaasta tööplaani koostamine augustis enne õppeaasta algust direktor 2. õppeaasta tööplaani kiidab heaks kooli õppenõukogu 5.1.17. Kooli õppekava täpsustamine ja korrigeerimine lähtudes eelmise õppeaasta analüüsist Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. – kooli kodukorra uuendamine direktor 2. – tunnijaotusplaani uuendamine õppealajuhataja 3. – õppe- ja kasvatustöö suundade täpsustamine 4. – koduloo ainekava koostamine kodulooringi juhataja 5. – erinevate ainekavade integreerimine omavahel õppealajuhataja 5.1.18. Vajaliku õpi- ja töökeskkonna loomine – koolimööbli uuendamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. õpetajate toa ja direktori kabineti sisustus koos 2. korr. kap. rem. kooli eelarve, RIP direktor 2. koolisöökla sisustus vt söökla remont 3. saali sisustus koos 2. korr. kap. rem. 4. õppevahendite hoiukapid 10 000 5.1.19. Kool peab muretsema õppekava täitmiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. – 2arvutit 40 000 valla eelarve Tiigrihüppe programm 2. – televiisor arvutimaterjalide demoks 12 500 3. – koolisisene arvutivõrk 15 000 4. – sülearvuti 30 000 5. – videoprojektor 65 000 6. – tüdrukute käsitööklassi vahendid 5000 7. – poiste käsitööklassi vahendid 5000 8. – pikapäevarühma klassi õppemängud 5000 9. – helivõimendussüsteem 26 900 10. – spordiinventar 11 000 15 000 15 000 11. – õppeotstarbeline videomaterjal 1000 1000 12. – epidiaskoop 7400 13. – klassitahvlid 1800 5.1.20. Kool toetab enesetäiendust ja koolile vajalike erialade omandamist Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. – makstes kinni koolituse *loodusained põhikoolis *kunstiõp. põhiastmes *ajalugu põhikoolis *parandusõpe 2. astmes *klassiõpetaja *koolipedagoogika *erinevate ainete täiendkoolitused 35 000 40 000 40 000 kooli eelarve direktor 2. – kompenseerides sõidukulud 10 000 10 000 10 000 5.1.21. Õpiabi osutamine koolis Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. – aineõpetajatel on oma konsultatsiooniajad kooli eelarve direktor 2. – logopeedi töölevõtmine 25 000 25 000 3. – psühholoogi töölevõtmine 17 000 17 000 4. – parandusõpperühm 8000 8000 8000 5. – individuaalne lähenemine tunnis 5.1.22. Kool võtab osa maakondlikest ja vabariiklikest olümpiaadidest ning võistlustest Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. nende õpetajate premeerimine, kes võtavad oma õpilastega osa üritustest väljaspool kooli 10 000 15 000 25 000 kooli eelarve direktor 5.1.23. Adekvaatse hindamise tagamine koolis Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. – tasemetööde, eksami ja hindelise arvestuse ning aasta ja veerandi hinnete analüüs uue õppeaasta alul õppenõukogus direktor õppealajuhataja 5.1.24. Õpilased omandavad õppekava vastavalt oma võimetele Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. – töö diferentseerimine tunnis õppealajuhataja 2. – individuaalne töö mahajäänutega 3. – individuaalne töö andekatega 5.1.25. Teha tihedamat koostööd vallavalitsusega koolikohustust mittetäitvate laste osas Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. – anda regulaarselt infot valla sotsiaalkomisjonile koolikohustust mittetäitvate laste osas direktor 2. – regulaarsete koosolekute sisseseadmine vallavalitsuse ja kooli juhtkonna vahel 5.1.26. Tingimuste loomine lastele huvialaringidest, piirkondlikest maakondlikest jne üritustest osavõtmiseks Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. – tasuta transpordi tagamine, juhul kui on tegemist kooli esindamisega, üritustest ja huvialaringidest osavõtmisega Ruila koolimajas 25 000 25 000 25 000 75 000 kooli eelarve direktor 5.1.27. Kooli õppe- ja üldotstarbeliste ruumide vastavusse viimine nõuetega ja õppekavaga Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. tulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. – matem. klassi remont – muusikaklassi väljaehitamine – keemiakabineti remont – riietusruumid poistele ja tüdrukutele – duširuumid poistele ja tüdrukutele – raamatukogu remont 427 000 RIP – saali remont – saali sein – õpetajate tuba – teise korruse eesruumid – direktori kabinet – fassaadi kahjustus – katuse vahetus ja sarikatööd – välisfassaad 917 000 RIP – söökla ja köögi remont 900 000 RIP – võimla 1,7 milj RIP – mänguväljak 65 000 erivevate projektide kaudu 5.1.28. Normaalsete õppetingimuste tagamine klassis Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. arvestades kohalikke olusid moodustatakse liitklass juhul, kui kahe klassi peale kokku on alla 16 lapse vald kompenseerib vajaduse korral ühe klassi õpetamise kulud, kui laste arv liitklassi moodustamiseks meie oludes on liiga suur (üle 16 lapse) oleneb laste arvust ja õppetöö läbiviija kvalifikatsioonist kooli eelarve 5.1.29. Koolimaja vastab tuletõrje-eeskirjadele Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. teostada elektrijuhtmete isolatsioonitakistuse mõõtetööd, paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioon, vahetada välja vana elektrijuhtmestik 50 000 50 000 RIP 5.1.30. Kõigil lastel on koolis võimalik süüa saada Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. – vallavalitsus toetab toitlustamisel paljulapselisi ja vähekindlustatud peresid 30 000 30 000 30 000 5.1.31. Õpilastel on võimalus esitada oma töö tulemusi Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. huvialaringid võtavad osa koolisisestest, valla- ja maakondlikest üritustest huvijuht 5.1.32. Kool peaks olema kohaliku kultuurielu keskuseks Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja 1. valla kultuuriürituste laienemine Ruilasse 2. ürituste läbiviimine Ruilas 5.1.33. Olla sotsiaalseks keskuseks oma piirkonna lastele Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja 1. koostöö valla sotsiaalkomisjoniga 5.2. Ressursside andmik Jrk nr Finantseerimise allikas 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu 2004. plan. kulu 1. vallaeelarve 2,1 milj 2,1 milj 2,2 milj 2. RIP 400 000 380 000 1,5 milj 1,7 milj 3. Tiigrihüpe 22 900 35 000 35 000 4. Erinevad projektid ja fondid 20 500 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse igal aastal. Arengukava uuendamise otsustab vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni ettepanekul.