Türi Linnavalitsus — Kesklinna Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 15, 367

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 30 lõike 1 punkti 2, koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454) § 91 lõike 3, Türi Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 22 kinnitatud Türi linna põhimääruse (KO 2000, 66, 996; 95, 1369; 2001, 17, 359; 46, 852; 50, 952; 92, 1681) punkti 22. 2 alapunkti 1 ning Türi Linnavolikogu 25. oktoobri 2001. a määruse nr 32 «Türi linna üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» (KO 2001, 83, 1459) punkti 1.4, Türi Linnavavalitsus annab välja määruse: 1. Kinnitada Kesklinna Lasteaia arengukava vastavalt juuresolevale lisale. 2. Avalikustada käesolev määrus ajalehes Türi Rahvaleht ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 5. veebruaril 2002. a. Linnapea Toomas LAIMETS Linnasekretär Lii LAANEMETS KESKLINNA LASTEAOA ARENGUKAVA 1. Saateks Kesklinna Lasteaia arengukava on dokument, mis Järvamaa hariduse arengukavast, Türi linna arengukavast ja hetkeseisundist (2000, täiendused 2002) lähtuvalt püüab sõnastada need eesmärgid ja sammud, mis lähitulevikus (kolme aasta jooksul) ja ka kaugemas perspektiivis (kuni 2007) tuleb ette võtta, et tagada lasteaiale ühiskonna muutumisega kaasaskäiv areng. Arengukava vaadatakse lasteaia hoolekogu, juhtkonna ja pedagoogide koostöös läbi kord aastas; viiakse vajadusel sisse märkused ülesannete täitmise, täiendamise või muutmise kohta. Lasteaia juhataja esitab uuendatud arengukava linnavalitsusele kinnitamiseks ühe kuu jooksul pärast hoolekogu või pedagoogikanõukogu vastavat soovitust. Jätkame oma tegevuse taseme pidevat parendamist, toetudes pikaajalistele kogemustele ja traditsioonidele. 2. Olukorra kirjeldus Kesklinna Lasteaed on Türi linna munitsipaallasteasutusena tegutsev haridusasutus, mis toetades ja täiendades perekonda võimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist ning otse lapsele suunatud sotsiaalabi andmist. Toetades lapse perekonda soodustab lasteaed lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lasteaed nõustab ka lasteaias mittekäivate laste vanemaid jt soovijaid koolieelse pedagoogika ja psühholoogia valdkonnas. Kesklinna Lasteaed on Türi piirkonna vanim koolieelne lasteasutus, mis tegutseb juba 20. sajandi esikümnendist alates. Lasteaias töötab kaheksa rühma, neist üks kõneravi rühm. Lasteaia kohtade järele on olemas piisav nõudlus; esineb ka ületäituvust (probleemsete perede puhul, kelle lapsi on vahel hädavajalik üle lubatud normi vastu võtta). Laste sündivuse üldise vähenemise tõttu viimastel aastatel oli võimalik avada sõimerühm. Lasteaiamaja on valminud tüüpprojekti järgi 1974. a 12 rühmale. Praegune täituvus on optimaalne – kõigil rühmadel on kaks tuba. Edasise laste arvu vähenemise korral vabaneda võivat ruumi saab kasutada tänapäeva lasteasutusele vajalike ja meil puuduvate töötubade, kodustele lastele tegevuse pakkumiseks mängutubade ja tervisekaitse nõuetele vastava personaliruumi sisseseadmiseks. Ruumide paigutus ja erinevad suurused võimaldavad paindlikku töökorraldust lähtuvalt tekkivast olukorrast ja vajadustest. Lasteaia koosseisus on 2000. a 42,9 ametikohta, mida täidavad 35 inimest. (2002. a 39,9 kohta, mida täidavad 44 inimest). Pedagoogiline personal (15 inimest 2000. a, 21 inimest 2002. a) on nõuetekohase haridusega. Muud töötajad on valdavalt kesk-eriharidusega, õpetaja abid osaliselt pedagoogilise ettevalmistusega. Lasteaial on välja töötatud oma õppekava, kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud põhimäärus, hoolekogu, teeninduspiirkond, laste lasteaedadesse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord. Kesklinna Lasteaeda rahastab Türi Linnavalitsus vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud lasteaia eelarvele. Lapsevanemad tasuvad toiduraha (hoolekogu otsuse põhjal 2000. a 11–13 krooni toidupäev; 2002. a 13–15 krooni) ja muude kulude katmiseks 180 krooni kuus (alates 1. jaanuarist 2002. a 200 krooni). Lasteaial on oma raamatupidamine, mis võimaldab operatiivset ja iseseisvat toimimist, lisab otsustusvõimet ja vastutustunnet, paindlikku arvlemist kitsastes finantsilistes oludes. Meie tugevuste hulka kuulub suur õueala ja hoone väga soodne asukoht haljastatud kvartalis kesklinnas. Töötajad on õpihimulised ja uuendusmeelsed. Lasteaial on kolm arvutit ja sissehelistamisega internetiühendus. Oleme tuntud oma kultuuritegevuse poolest – lasteaias tegutseb näitetrupp; vajadusel saab kokku panna professionaalse juhendamisega lauluansambli. Meie töötajad osalevad mitmetes kultuurikollektiivides ning on hinnatud peojuhid linnarahva hulgas. Koostöös koolitusfirmaga OÜ TAAS lastehoidjaid-koduabilisi ette valmistades oleme astunud sammu edasi piirkondlikuks nõustamiskeskuseks kujunemise poole. Viimastel aastatel on tunduvalt paranenud maja välisilme ja tehtud on palju sisemisi töid. Siiski on põhilised mured seotud just ruumide remondivajadusega. Väljavahetamist nõuavad torustik ja suur osa elektrisüsteemist. Puudust tunneme lastemööblist, kaasaegsetest õppevahenditest ja mänguasjadest. Nõuetele mittevastav on lasteaia köök ja enamus sanitaarsõlmi. (2002. a sanitaarsõlmed remonditud, köögil tervisekaitse ettekirjutus ümberehituseks). Pidevalt suureneb töötajate ja lastevanemate koolitus- ja nõustamisvajadus, ka selleks ei ole piisavalt vahendeid. Enam vajab tähelepanu lastevanemate kaasamine kasvatustöösse ja lasteaia tegemistesse. Väikelaste kasvatamine ja sellega seostuvad probleemid tunduvad suurele osale üldsusest vähetähtsatena. Selliste hoiakute muutmine eeldab senisest aktiivsemat lasteaiapoolset valgustus- ja nõustamistegevust. 3. Olukorrast tulenevad ülesanded 3.1. Piirkondlikuks koolieelse kasvatuse keskuseks kujunemine Selleks: Koolitada lasteaiapedagooge ja õpetaja abisid. Leida võimalusi kõigile õpetajatele läbida 160-tunnised kursused või samas mahus lühiajalised kursused – tähtaeg: 01.01.2003 – vastutajad: juhataja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal Tagada kõigi pedagoogide ja lasteaia juhtkonna esmatasandi arvutikasutamise kursuste läbimine – 01.09.2001, juhataja Jätkata lasteaia tegevuse tutvustamist üldsusele, eelkõige kohalike ajalehtede ja raadio kaudu; korraldada lahtiste uste päevi. Erilist tähelepanu pöörata kõneravirühma tegevuse tutvustamisele – pidev – juhataja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Korraldada loenguid lastevanematele, lasteaednikele jt soovijatele pedagoogilistel ja psühholoogilistel teemadel – pidev, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal Jätkata väikelaste lauluringide tegevust. Piisava arvu soovijate olemasolu korral avada tasulisi huviringe lastele – õppeperioodil pidev, muusikaõpetajad Korraldada lasteetendusi, kontserte, näitusi ka kodustele lastele. Talvistel koolivaheaegadel, kevadel – juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal Laste arvu vähenemise korral avada vabanevas ruumis mängutuba kodustele lastele samaaegse nõustamisvõimalusega lastevanematele. Lastevanemate soovidest lähtudes luua uusi hoiuvõimalusi lasteaias – vajadusel, juhataja Jätkata koostööd koolitusfirmaga OÜ TAAS – vastavalt tellimusele – juhataja Tutvustada lasteaia eesmärke ja tegevust linnavalitsusele, volikogule ja komisjonidele. Võimalusel jätkata lasteaia esindaja osalemist linnavolikogu ja hariduskomisjoni tegevuses – pidev Jätkata logopeediaalaseid esmaseid konsultatsioone laste kõneravi vajaduse määramiseks kodustel lastel – pidev, logopeed Korraldada näidistegevusi lasteaiaõpetajatele – vastavalt õppeaasta tööplaanile, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal Jätkata lasteaia varustamist arvutitega võimaldamaks kõigil õpetajatel soovi korral õppevahendite, rühma dokumentide ja kujunduselementide vormistamist arvutil; ühe aasta jooksul luua võimalus lastele arvuti tutvustamiseks algtasandil – juhataja Jätkata koostööd Türi piirkonna lasteaedadega ühise koolituse korraldamisel – juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal Jätkata osalemist Türi linna nõustamiskomisjoni töös – vastavalt vajadusele, logopeed Tihendada koostööd kooliga – pidev, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal Jätkata koostöösuhteid Amali lasteaednikega Rootsis – pidev, juhataja, õpetajad. Jätkata õppekava arendustööd – pidev, kõik pedagoogid Nimetatud eesmärkide saavutamiseks taotleda koolitusraha ja palgafondi suurendamist lasteaia eelarves – pidev, juhataja 2002 vahekokkuvõte: 3.1. täidetud, jätkata 3.2. Majandustegevus Kiiremat lahendamist vajavad probleemid: Rühmade sanitaarsõlmede kapitaalremont – kuus püstikukomplekti.–01.09.2001– juhataja – täidetud Köögi remont ja ventilatsiooni uuendamine – 01.01.2003. a, juhataja Suurte õuevahendite juurdeehitamine – 01.09.2005. a majandusjuhataja Lasteaia mööbliga (riidekapid, toolid, lauad) varustamine – pidev, majandusjuhataja Köögiseadmete, toidunõude jm tehniliste vahenditega varustamine, selleks omavalitsuselt vahendite taotlemine (keedukatel, tööstuslik köögikombain, tolmuimeja, keedunõud, lauanõud, grafoprojektor, arvuti) – pidev – majandusjuhataja, juhataja Mänguasjade ja õppevahendite jaoks vahendite taotlemine ning soetamine – pidev, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal, juhataja täidetud, jätkata Pikema aja jooksul – aastaks 2007 – vajalikud tegevused: Jätkuv sanitaarremont kogu majas tagamaks selleks ajaks kõigi rühmaruumide korrastamise. Asfaltkatte parandamine lasteaia territooriumil olevatel teedel. Elektrisüsteemi ja valgustuse uuendamise jätkamine. Väljaehitamata keldrile kasutusvõimaluse leidmine (juurvilja ettevalmistusruum). Infotehnoloogia riist- ja tarkvara täiendamine (õppeprogrammid, -mängud, skanner jm). Töörõivaste, voodipesu, käterättide varu uuendamine. Nimetatud eesmärkide täitmiseks: Olemasolevate eelarvevahendite ja tööjõu võimalikult otstarbekas kasutamine. Eelarvesse täiendavate vahendite taotlemine koostöös linnavalitsuse, linnavolikogu, hoolekogu ja lastevanematega. Lastevanemate kaasamine õueala vahendite ehitamisele. 3.3. Laste, lastevanemate ja töötajate huvide, vajaduste ja võimaluste ühildamine Töötajatele sobiva koormuse võimaldamine arvestades nende soovi ja töö tulemuslikkust ning kehtivaid seadusi – 01.09.2001, juhataja – täidetud, võimalusel jätkata Palgaastmestiku väljatöötamine koos motivatsiooni- ja kontrollisüsteemiga – 01.01.2003, juhataja Raskemates majandusoludes perede lastele soodustuste määramine koostöös lasteaia hoolekogu ja linnavolikogu sotsiaalkomisjoniga – kaks korda aastas – hoolekogu, juhataja – 2002 – täidetud, jätkata Koostöö linnaarsti ja linnavalitsuse sotsiaaltöötajaga probleemsete perede lastele turvalisust ja arengut tagavate tingimuste loomisel, vastavalt vajadusele, juhataja – 2002 – täidetud, jätkata Lasteaia toiduraha ja nn kohamaksu suuruse «valuläve» hindamine ja koostöö linnavalitsusega selle jõukohase suuruse planeerimisel eelarve koostamise käigus – üks kord aastas, juhataja – täidetud, jätkata Toitlustamise korraldamisel lastevanemate ettepanekute ja maksujõulisuse arvestamine koos lasteaia võimaluste (tehniline baas) ning toiduainete soodsama hinna ja kvaliteedi suhtega pakkujate otsimisega – majandusjuhataja, peakokk, pidev – täidetud, jätkata Lastevanemate soovi arvestamine rühma valikul paralleelrühmade olemasolu korral – vastavalt vajadusele ja võimalusele, juhataja – jätkata Lasteaia ja perede ühisürituste korraldamine tihedama suhtlemise, koostöö ja üksteisemõistmise edendamiseks (perepäevad, peod, kontserdid, tantsukursused, vestlusõhtud jm) – õpetajad, vastavalt tööplaanile – täidetud, jätkata Kesklinna Lasteaia arengukava on täienev ja arenev strateegiline dokument, mis muutub koos meile esitatavate nõudmistega, meid ümbritsevate oludega. Eeltoodu vaatles lasteaia perspektiive 2000. a kevad-talvise situatsiooni vaatenurgast. Lisatud on täiendused seisuga 01.01.2002. a. Lisa 1. Arengukava koostamise kulg. 1999. a septembris algatasime Kesklinna Lasteaia arengukava koostamise. Samal kuul korraldati traditsioonilise skeemi kohane SWOT-analüüs kõigi töötajate (35 inimest, nii pedagoogid kui ka muu personal) osavõtul. Tööd tehti väikeste (3–5-liikmeliste) gruppidena, kes tulemused ühiselt läbi arutasid. 2000. a veebruaris korraldati küsitlus lastevanematele. Küsimusi oli 16, neist 12 avatud küsimust ja 4 valikvastustega küsimust. Küsimustik hõlmas üldist infot (1., 2. küsimus); lapsevanema ootusi ja rahulolu või mitterahulolu lasteaia tegevuse suhtes (3., 10., 15., 5., 6., 14); kodu ja lasteaia koostööd ning info vahetamist (2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 15); toitlustamist (12., 14); majandusküsimusi (10., 11.); lasteaiatasu (11., 12., 13., 7). Küsimustikku koostades arvestati ka asjaoluga, et paralleelselt arengukavaga töötamisega käib õppekava arendustegevus, mille juures saadud teave samuti vajalik on. Samadest eesmärkidest lähtuvalt korraldati veebruaris küsitlus lasteaia pedagoogidele, mille sihiks oli hinnata lasteaia mikrokliimat, töötajate valmidust meeskonnatööks; saada teavet võimalikest kitsaskohtadest ja ettepanekuid töö parandamiseks. Saadud hinnangute kokkuvõtete põhjal tehti täpsustav avatud küsimustega küsitlus eraldi õpetajatele ja õpetaja abidele (lisad 5, 6). Tulemusi kõrvutati omavahel. Määratlemaks lasteasutuse tegutsemise üldist tausta palusime Türi Linnavalitsuse andmebaasist ülevaate laste sündivusest linnas ajavahemikul 1980–1999. a. Arvestamaks tegevuse järjepidevuse, olemasolevate traditsioonide ja väärtustega, vaatasime tagasi oma lasteaia pikka eelmise sajandi algusesse ulatuvasse ajalukku. Kasutada olid säilinud dokumendid, ajakirjanduses jm ilmunud teated lasteaia kohta, tänaseks meie seast lahkunud eelkäijate – kolleegide küsitlemise tulemused, fotod, tööplaanid jpm. Lisa 2. 1999. a septembris toimunud SWOT-analüüsi tulemused MEIE LASTEAIA TUGEVAD KÜLJED: 1. Haritud, töökas ja kokkuhoidev kollektiiv; algatusvõimelised töötajad. 2. Lasteaia ideaalne asukoht. 3. Tugev ja loominguline pedagoogiline kaader. 4. Optimaalne rühmade arv, suhteliselt palju ruumi. 5. Ilus õueala, korras väljastpoolt remonditud maja ja õuepaviljonid. 6. Väljakujunenud traditsioonid ja avatus uuele. 7. (Kõneravi) tasandusrühma ja logopeedi olemasolu. 8. Nõustamiskeskuseks kujunemine. 9. Soojustatud maja ja uus soojussõlm. 10. Teatritrupp lasteaias. 11. Väikelaste lauluringid kodustele lastele. 12. Tugev lasteaia juhataja. 13. Sisukas ja originaalne käsitööõpetus. 14. Eraldi võimlemisruumi olemasolu. 15. Osaliselt teostatud elektrisüsteemi kapitaalremont, uus elektripliit. 16. Kahe rühma «euroremonditud» sanitaarsõlmed. 17. Võimalus teha osa olulisi töid ise (väiksemad remondid, pesupesemine, toiduvalmistamine, õmblustööd-kostüümid, kardinad jne, maitsetaimede ja lillede kasvatamine suvel). 18. Personalile osutatud teenused ( juuksur, õmblustööd, ühised soodsad ostud hulgimüügist, tantsukursused, võimalus perekondlikel sündmustel saali kasutada jne). 19. Lasteaia hea maine hoidmine väljaspool maja. 20. Uued põrandakatted enamikus ruumides. Juhtkonna poolt korraldatud arutelul märgiti lisaks eeltoodule veel telefonikeskjaama, arvutite, printerite (käesoleval ajal mõlemaid 3), sissehelistamisega internetiühenduse, koopiamasina, muusikategevusteks hädavajaliku kaasaegse instrumentaariumi, korraliku televiisori, rühmade raadiote olemasolu. Personali juures hindas juhtkond ka töötajate pikaajalisi kogemusi töötamaks mitmesugustes tingimustes, head pingetaluvust. Pedagoogilise tegevuse juures tõid juhid välja veel uue õppekava olemasolu. MEIE LASTEAIA NÕRGAD KÜLJED 1. Remontimata sanitaarsõlmed ja torustik. 2. Laste mööbel vananenud (lauad, toolid, kapid). 3. Pedagoogilise personali (väikestest palkadest tingitud) suured koormused. 4. Vähesed kriisiolukordades käitumise oskused. 5. Kapitaalseid õueala mänguvahendeid vähe. 6. Vähe kaasaegseid koristusvahendeid ja tehnilisi vahendeid majandustegevuseks (köök, pesuköök). 7. Nõrgavõitu valgustus. 8. Köögis puudub korralik ventilatsioon; köök tervikuna vajab korralikku remonti. 9. Vähene koostöö kooliga (kuigi üritame). 10. Toidunõud, keedukatlad vajavad väljavahetamist. 11. Vajunud ja konarlik asfaltkate teedel ümber maja. 12. Personali tasapisi kasvav vanus ja sellega seotud probleemid. 13. Väljaehitamata kelder. Lisaks mainitule märkisid juhid arutelul ära: koolitusraha vähesust võrreldes vajaduse ja soovituga; palkade tagasihoidlikkusest tingitult otsivad inimesed lisatööd nii majas kui väljaspool ja paljud on jõudmas läbipõlemise piirile; töötajate (füüsiliste isikute) eelnevast tingitud vähesus tekitab raskusi haigestunutele, täiendusõppel või puhkusel olijatele asendajate leidmisega; uue ja heal tasemel õpetaja leidmise väikesed väljavaated; eelarves puudub raha täiendusõppel viibijate asendajate tasustamiseks; puudub videomagnetofon, vajalik oleks ka skanner; mänguasjade vähesus; kaasaegse erialase kirjanduse halb levik Järvamaal; kohati suur laste arv rühmades; jätkuvalt suur sanitaarremondi vajadus. OHUD Lasteaiavaenulikkus ja asjatundmatus seadusandluses üldsuse vähene teadlikkus väikelaste kasvatuse olulisusest laste sündivuse vähenemine lasteaiatasu tõus eelarvevahendite suhtelise vähenemise tendents kõikvõimaliku bürokraatia kasv, mis paberite kõrval surub tahaplaanile tegeliku sisulise töö väärtustamise lasteaiatöö vähene prestiiž ja väikesed palgad inimeste varandusliku kihistumise ja vaeste osakaalu kasv VÕIMALUSED nõustamisvajaduse kasv laste koolieelsest kasvatusest linna ja valdade ühinemine koostöö omavalitsuse ja teiste lasteaedadega koolitusvõimaluste suurenev valik SWOT-analüüsi tulemusena täpsustus lasteaia tulevikuvisioon. Lasteaeda nähakse pidevalt areneva, uuendusmeelse, kuid traditsioonidele toetuva koolieelse kasvatuse keskusena Türi piirkonnale. Lisa 3. Küsimustik lastevanematele Lp. lapsevanem Koostamisel on Kesklinna Lasteaia arengukava.Vajame Teie arvamust lasteaia tugevamate ja nõrgemate külgede kohta ning millisena soovite näha lasteaeda tulevikus. Järgnev küsimustik on anonüümne. Vastamisel tuleb valida Teile sobiv vastusevariant või kirjutada oma arvamus punktiirile. 1. Mitu last Teil meie lasteaias käib? ……………………………………. 2. Kas Teil on ka varem lapsi meie lasteaias käinud? ………………………… Kas käisite enne lasteaeda tulekut meie väikelaste lauluringis ………… …………………………………………………………………………… 3. Miks tõite oma lapse lasteaeda ja mida ootate lasteaialt oma lapse kasvatamisel? …………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………… 4. Kuidas saate informatsiooni lasteaia tegevusest (tähistage sobivad vastused)? a) õpetajaga suhtlemisel b) koosolekutel c) väljapanekutest rühmas ja mujal majas d) lapse käest e) teistelt vanematelt f) lasteaia pidude jt ürituste külastamisel g) …………………………………………………………………………………. 5. Kas peate saadud informatsiooni piisavaks…………………………………… Kui ei, siis millist informatsiooni ja kellelt soovite veel saada? ………………………………………………………………………………… 6. Milline on Teie koostöö (suhted) lapse õpetajatega? ……………………………………………………………………………… 7. Kas ja millist lisaõpet võiksid lapsed lasteaias veel saada? ……………………………………………………………………………… Kas oleksite nõus selle eest ka ise maksma?…………………………..…… 8. Kas ja millist koolitust vajaksid lastevanemad? ……………………………………………………………………………… 9. Milles võiks seisneda Teie arvates lasteaia ja kodu koostöö? ………………………………………………………………………… 10. Kuidas hindate lasteaia a) asukohta…………………………………………………………. b) hoonet………………………………………………… …………… c) õueala……………………………………………………………… d) sisustust……………………………………………………………. e) töötajaid……………………………………………………………. f) õppe- ja kasvatustööd……………………………………………… g) töökorraldust……………………………………………………….. 11. Kas praegune nn kohamaks on Teie võimalusi arvestades a) liiga suur b) paras c) liiga väike 12.Kas saate või olete saanud lasteaias kohamaksu, toiduraha soodustust ……………………………………………………………………… 13. Kas toiduraha a) võiks olla suurem b) on paras c) on liiga suur 14. Kuidas olete rahul toitlustamisega …………………………………………………………………………………… 15. Mis on Teie arvates lasteaias veel hästi……………………………………………………………………………… halvasti …………………………………………………………………………… 16. Mida soovite veel lisada? …………………………………………………………………………………… Suur tänu vastuste eest! Lugupidamisega, Helle Jago Lasteaia juhataja Kokkuvõte lasteaia mikrokliima hindamise küsimustikust Lastevanemate vastused küsimustikule Mitu last Teil meie lasteaias käib? vastanutest 64-l üks laps, 19 – 1–2 last Kas Teil on ka varem lapsi meie lasteaias käinud? 34-l vastanul oli varem meie lasteaias käinud 1–2 last. Meie väikelaste lauluringis oli käinud 11 vastajat. (Vanemate rühmade lapsed ei saanud käia, kuna lauluring tegutseb alles 3. aastat.) Miks tõite lapse lasteaeda ja mida ootate lasteaialt oma lapse kasvatamisel? Põhilise lasteaeda tuleku põhjusena mainitakse esmalt lapse vajadust olla omaealiste seas, saada asjatundlikku õpetust, kooliks ettevalmistust ja vanemate tööle minekut. Lasteaialt oodatakse laste ettevalmistamist kooliks; viisakate kommete, käitumise ja suhtlemise õpetamist; turvalist hoidu; mitmekülgset arendamist; lapsele sobiva ja huvitava tegevuse pakkumist. Kuidas saate informatsiooni lasteaia tegevusest? Peamine info saadakse: – õpetajaga suhtlemisel – kõik vastanud – koosolekutel – 45 vanemat – väljapanekutest rühmas ja mujal majas – 75 vastanut. (Väljapanekud on laste tööd, mitmesugune info toimuva kohta, kuulutused, teated tasude kohta, pedagoogiline ja psühholoogiline kirjandus jne, fotod, mitmesugused näitused. Seda koostöövormi kasutatakse meie majas traditsiooniliselt palju.) – lapse käest – 74 vastanut teistelt vanematelt – 25 lasteaia pidude ja ürituste külastamisel – 46 lisatud on veel: teistelt õpetajatelt; laste omavahelistest kõnelustest; aeg-ajalt lasteaias ise lapsi jälgides; igalt poolt natuke; ajakirjanduses. Kas peate saadud informatsiooni piisavaks? Kui ei, siis millist informatsiooni ja kellelt soovite veel saada? Piisavaks pidas 80 vastanut (jah, täiesti, normaalne, pean küll, siiani küll, usun küll) 1 jättis vastamata, 2 vastas: enam-vähem lisainfot soovis saada üks lapsevanem: mille jaoks kasutatakse täpsemalt kohamaksu. (Vanem oli ka märkinud, et laps käib lasteaias alles 1,5 nädalat – ilmselt seetõttu ei ole ka kogu teavet veel jõudnud saada). Milline on Teie koostöö (suhted) õpetajaga? normaalsed; väga head; vastastiku soojad; head – probleeme ei ole esinenud; väga sõbralikud; väga head – vestleme igal hommikul ja lapsele järele tulles; suhtleme nii lasteaias kui vabal ajal; küsin kuidas laps end üleval pidas; lapsel on väga toredad kasvatajad – kõige tähtsam on, et lapsele meeldivad nad väga; piisavad; suhted on meeldivad – võtame igati arvesse õpetaja märkusi ja soovitusi; probleemid saavad lahendatud; õpetaja on väga koostöövalmis; meeldivad – mina olen väga rahul; väga meeldivad õpetajad – alati kuulavad, annavad nõu; mure saab alati lahendatud; olen rahul – 80 vastust 3 vastajat peab oma suhteid rahuldavaks. Kas ja millist lisaõpet võiksid lapsed lasteaias veel saada? Kas oleksite nõus selle eest ka ise maksma? – mingit pilli, muusikalist –3 – võõrkeeli – 12 – arvutiõpe – 4 – liiklusalane õpe – 1 – tantsimine – 4 – ujumine – 4 – veel rohkem kombeõpetust – 2 – minu arust on õpetatava valik praegu ulatuslik, kui veel midagi lisada, kas laps suudaks kõike vastu võtta – 4 – ei ole vaja rohkem midagi – 7 – ei oska öelda – 4 25 vastanut arvasid, et võiks olla mingi lisaõpe (kuigi liiklusõpe ja 5–6-aastaste ujumine toimuvad. Ka arvutiga käivad lapsed tutvumas.) Lisaõppe soovijad olid vähemal või rohkemal määral nõus ka selle eest maksma. Valdav enamus vanemaid lisaõpet ei soovinud, vaid pidas olemasolevat õpet piisavaks või liiga pingeliseks – muretseti, et lapsel jääb vähe aega mängida. Kas ja millist koolitust vajaksid lastevanemad? psühholoogiaalast kuidas karistada last ja mõjutada võõraid lapsi korrale ja viisakusele kõige tavalisemat ja igapäevast suhtlemist ja viisakusreegleid miks lapsed käituvad kodus ja väljaspool kodu erinevalt. Vahel vanemad ei oska mõteldagi lapse tasandil lapse psühholoogia, lapse karastamine ei tea kuidas õieti aru saada väikese lapse mõttemaailmast arvan, et koosolekust piisab lapse psühholoogiat. Kuna olen seda nüüd ise ka õppinud, tean rohkem. Enne ei osanud arvatagi, et seda vaja on mõnele võiks selgitada lapse olemust ja õpetada suhtlemist lapsega laste ja vanemate vahelised suhted laste kooliks ettevalmistamisest eraldi kursusi ei pea vajalikuks lastele võiks anda kodutöid, et õppida koos lastega pereprobleemid Lastevanemate koolitust pidasid vajalikuks 37 vastanut ja eriti psühholoogiaalaseid loenguid, et osata suhelda oma lapsega, teda mõista ja suunata. Milles võiks seisneda Teie arvates lasteaia ja kodu koostöö? rohkem koosolekuid, et arutada! kas on seda üldse vaja? mingeid erilisi ootusi ei ole minu jaoks praegu on piisav koosolekutes ja vestlemises vestlemises ja vigadele tähelepanu juhtimises kui enamus lapsevanemaid oleks sellest huvitatud, võiks seda tihendada. Paraku on see veel kaugel vestlused, üritused, peod isiklikult arvan, et see on olemas pean seda piisavaks hoida vanemaid kursis toimuvaga usalduses ja mõistmises mõned käsitöömaterjalid võiks olla kodunt lahtiste uste päevad, lastevanemate abi asjade parandamisel ei pea oluliseks leian, et see on praegu küllalt hea see koostöö peabki selline olema nagu ta on 8. rühmas Valdav osa vanemaid pidas koostööd heaks või piisavaks. Leidus ka neid, kes tahavad selget piiri kodu ja lasteaia vahele tõmmata. Ilmselt on siin veel lasteaiatöötajatel tegevust küllaga, et seni üsna heaks hinnatud suhteid veelgi tihendada. Kuidas hindate lasteaia asukohta – vanemad leidsid, asukoht on väga hea või hea, linna keskel hoonet – hea õueala – hea, väga hea, ilus, hästi haljastatud, rohkem võiks olla õuevahendeid sisustust – hea, rahuldav võimalusi arvestades. Riidekapid vanad ja väikesed. Rohkem võiks olla kaasaegseid mänguasju töötajaid – väga head, head, tasemel, sõbralikud ja kodused inimesed õppe- ja kasvatustöö – hea, väga hea töökorraldust – hea, väga hea, normaalne, sobiv, igati tore, kasvatajatel väga pikad tööpäevad, rahul, väga rahul, ei tea, üks vanem arvas, et lasteaed võiks kauem lahti olla. Kas praegune nn kohamaks on Teie võimalusi arvestades liiga suur – 43 paras – 40 liiga väike – 0 On ilmne, et vanemate arvamuse järgi on kohamaks jõudnud n.ö talumispiirile ja lähemal ajal seda tunduvalt tõsta ei ole õige. Kas olete saanud lasteaias kohamaksu, toiduraha soodustust? soodustust on saanud 25 vastanut – vähem kui neid, kes hindavad kohamaksu liiga kõrgeks. Kas toiduraha võiks olla suurem – 3 on paras – 75 on liiga suur – 5 Toidupäeva maksumus 3 toidukorra eest (viimane, oode on suhteliselt kerge) on 11–13 krooni ja 90% vastanute hinnangul paras. Kuidas olete rahul toitlustamisega? ei oska öelda – 1 väga rahul, rahul – 81 ei ole rahul –1 Lisatud on: oode võiks olla tugevam (6); suppe liiga palju; hea, et on supid; puuvilja võiks rohkem olla (2); vanemad võiks aidata. Mis on Teie arvates lasteaias veel hästi: (vastasid enamus) Kõik on hästi; sõbralikkus hakkab silma; toredad igat last arvestavad peod, kena temaatiline kujundus; teatrid lasteaias, rühmas palju mänge, lapsel on huvitav, kasvatajad meeldivad talle väga; lasteaias on väga puhas ja soe; õpetajad on hingega oma töö juures, rühm ei ole üle paisutatud; meeldivad teatrietendused ja saaniga sõitmine; väga meeldiv mulje jõuluajast; huvitavad üritused; toredad peokavad ja kontserdid, kenasti kaunistatud aknad; õppetöö ja muud tegevused; meeldiv personal; kaunid, maitsekad ruumide kujundused; meie oludes on kasvatajad ja söögitädi super; peaasi et laps läheb ja tuleb rõõmuga; puhas ja hoolitsetud territoorium; kasvatajad on väga toredad ja lapsesõbralikud; väga meeldiv üllatus oli see, kui nad tegid koogikesi ja küpsisetorti, külastasid hambaarsti; ujumine, arendavad mänguasjad; ajaga kaasas käimine; on näha, et lastega tööd tehakse; lapsesõbralikud ja heatujulised töötajad; ekskursioonid; koridorid ja ümbrus väga puhas ja meeldiv; lapse arengus on poole aastaga toimunud suur pööre; arstlik kontroll; ei tea; kasvatajad tunnevad väga hästi oma tööd; kunstiline tegevus; lasteaias on laps kaitstud – kodus kahjuks mitte alati; ujumine, magamine, hambaarstil käimine, võimlemisruum. halvasti: 20 vastajat. ei ole midagi halvasti; koolivaheajal lapsed puuduvad massiliselt – kohaletulijatel igav; vananenud metoodilised vahendid; võiks olla rohkem üritusi lastega koos; toidud ei meeldi – võiks osta turult; maksud suured; riiete kuivatamise võimalus tagasihoidlik; osa lapsi liiga agressiivsed ja lärmakad; WC haiseb; kurb, et lasteaed sai vähe raha toetusteks; lasteaed võiks kauem lahti olla; rühmas liiga palju lapsi; ujumisel võiks olla transport; teatreid võiks veel rohkem käia; riidekapid liiga väikesed; õues vähe suuri mänguvahendeid, võiks olla logopeed, lapsed võiks ujuda. Kõige rohkem rahulolematust oli laste WC-de olukorraga – vajavad kapitaalset remonti. Teised pretensioonid olid üksikutelt vastajatelt. Mida soovite veel lisada? vastas 18 vanemat, kes tänasid tehtud töö eest ja soovisid jõudu edaspidiseks. Avaldati ka valmisolekut appi tulla, sooviti rohkem teadmisi kooliks ettevalmistamisest. Kokkuvõte lastevanemate küsitlusest Vanemad on üldiselt lasteaia tööga, eriti õpetajatega rahul, probleemid on suuresti seotud majandusküsimuste ja rahaliste võimalustega – remondid, õuevahendid, mänguasjad, transport, kohamaksud. Rahul oldi ka toitlustamisega, mille maksumust peeti sobivaks. Kaaluda võib tugevama oote pakkumist, ent nõuaks täpsustamist, palju vanemad on sel juhul nõus toiduraha suurendama. Saadavat informatsiooni hindasid lapsevanemad piisavaks. Heaks peetakse ka senist lasteaia ja kodu koostööd. Vanemad, kes pidasid oluliseks koostööd ja täiendusõpet, kes kasutasid kõiki võimalusi informatsiooni saamiseks, olid rahul lasteaiaga ja oma suhetega. Üksikud vanemad, kes ei soovinud tihedamat koostööd, ei saanud infot kõigi võimaluste kaudu, olid vähem rahulolevad. Leidub vanemaid (2), kellel ei ole ülevaadet lasteaias tehtavast – logopeed kontrollib laste kõnet; nimekirjas olevaist lastest käib kohal ca 15–16 – seega ei ole rühmas korraga liiga palju lapsi; väga sageli käivad lasteaias teatritrupid ja meie oma töötajad korraldavad mitu korda kvartalis etendusi; suuremad lapsed käivad ujumas; lastele tutvustatakse arvutit. Õigeks ei saa pidada ka seisukohta, et nõukogude ajal soetatud korras õppevahendid, pildimaterjal jne on liig vanad, et õppetöös kasutada. Nimetatud teemadel on koosolekutel vanematega räägitud, ent osa vanemaid ei pea koosolekul käimist vajalikuks. Pigem kõrgeks kui parajaks hinnati nn kohamaksu. Valdavalt langevad vanemate ja töötajate hinnangud lasteaia tegevuse kohta kokku, kusjuures vanemate väga positiivne ja heatahtlik hinnang motiveerib töötajaid motivatsiooni edaspidiseks tegevuseks. Lisa 4. Lasteaia mikrokliima hindamise küsimustik Palun vastake küsimustele tõmmates ringi ümber Teile sobiva vastuse numbrile Vastuste skaala on järgmine: 1 – täiesti nõus 2 – enam-vähem nõus 3 – pole seisukohta 4 – pole nõus 5 – olen teisel arvamusel 1. Meie lasteaia töö tugineb ühiselt heakskiidetud hariduseesmärkidele 1 2 3 4 5 2. Tööjaotuses arvestame üksteise soove ja vajadusi 1 2 3 4 5 3. Ma saan oma töös juhtkonnalt tuge 1 2 3 4 5 4. Ma saan oma töös kolleegidelt tuge 1 2 3 4 5 5. Minu ja juhtkonna suhted on head 1 2 3 4 5 6. Mu töö annab mulle erialase arengu võimalusi 1 2 3 4 5 7. Mu kolleegidel on ideid, mis on kasulikud minule ja teistele 1 2 3 4 5 8. Töökollektiiv ei ole muutuste vastu 1 2 3 4 5 9. Töös esilekerkivaist raskustest võin alati kõnelda mõne kolleegiga 1 2 3 4 5 10. Mul on piisavalt teadmisi, et oma tööd parandada 1 2 3 4 5 11. Mõistan hästi meie lasteaia peaeesmärki 1 2 3 4 5 12. Tööülesannete jaotamisel on võetud arvesse õpetajate võimeid ja kalduvusi 1 2 3 4 5 13. Meie lasteaia juhataja töötab sihipäraselt lasteaia eesmärkide saavutamiseks 1 2 3 4 5 14. Tunnen, et töö motiveerib mind ja pakub sisemist rahuldust 1 2 3 4 5 15. Lasteaias püütakse teadlikult arendada õpetajate ja muu personali vahelist koostööd 1 2 3 4 5 16. Ka muu personal peale õpetajate tunneb lasteaia hariduseesmärke 1 2 3 4 5 17. Vanemkasvataja poolne juhendamine aitab mul oma töös paremaid tulemusi saavutada 1 2 3 4 5 18. Meie lasteaias on hästi toimivad ja ühistegevust edendavad inimestevahelised suhted 1 2 3 4 5 19. Mulle on piisavalt pakutud koolitusvõimalusi 1 2 3 4 5 20. Töötajad aitavad teineteist vajaduse korral meelsasti 1 2 3 4 5 21. Soovin võtta endale vastutuse oma lasteaia arendamise eest 1 2 3 4 5 22. Meie lasteaias tunnustatakse tehtud tööd 1 2 3 4 5 23. Kogu lasteaia kollektiiv on kaasatud ühiste eesmärkide saavutamisele 1 2 3 4 5 24. Ühine lasteaia töö planeerimine ja hindamine edendab lasteaia arengut 1 2 3 4 5 25. Meie lasteaed on võimeline ise oma tegevust uuendama ja muutma 1 2 3 4 5 Lasteaia mikrokliima hindamise küsimustiku vastuste kokkuvõte Vastuste põhjal arvutati välja keskmised punktid, et teha kindlaks üldisi hoiakuid. 1. Meie lasteaia töö tugineb ühiselt heakskiidetud hariduseesmärkidele 1,1 p 2. Tööjaotuses arvestame üksteise soove ja vajadusi 1,5 3. Ma saan oma töös juhtkonnalt tuge 1,8 4. Ma saan oma töös kolleegidelt tuge 1,6 5. Minu ja juhtkonna suhted on head 1,4 6. Mu töö annab mulle erialase arengu võimalusi 1,7 7. Mu kolleegidel on ideid, mis on kasulikud minule ja teistele 1,5 8. Töökollektiiv ei ole muutuste vastu 1,8 9. Töös esilekerkivaist raskustest võin alati kõnelda mõne kolleegiga 1,4 10. Mul on piisavalt teadmisi, et oma tööd parandada 1,8 11. Mõistan hästi meie lasteaia peaeesmärki 1,4 12. Tööülesannete jaotamisel on võetud arvesse õpetajate võimeid ja kalduvusi 1,3 13. Meie lasteaia juhataja töötab sihipäraselt lasteaia eesmärkide saavutamiseks 1,0 14. Tunnen, et töö motiveerib mind ja pakub sisemist rahuldust 2,0 15. Lasteaias püütakse teadlikult arendada õpetajate ja muu personali vahelist koostööd 1,7 16. Ka muu personal peale õpetajate tunneb lasteaia hariduseesmärke 3,0 17. Vanemkasvataja poolne juhendamine aitab mul oma töös paremaid tulemusi saavutada 1,5 18. Meie lasteaias on hästi toimivad ja ühistegevust edendavad inimestevahelised suhted 1,5 19. Mulle on piisavalt pakutud koolitusvõimalusi 1,9 20. Töötajad aitavad teineteist vajaduse korral meelsasti 1,4 21. Soovin võtta endale vastutuse oma lasteaia arendamise eest 2,6 22. Meie lasteaias tunnustatakse tehtud tööd 2,1 23. Kogu lasteaia kollektiiv on kaasatud ühiste eesmärkide saavutamisele 1,5 24. Ühine lasteaia töö planeerimine ja hindamine edendab lasteaia arengut 1,0 25. Meie lasteaed on võimeline ise oma tegevust uuendama ja muutma 1,2 Kokkuvõte lasteaia mikrokliima hindamise küsimustikust Tulemusi saab hinnata järgmiste valdkondade kaupa: – eesmärgid (1., 11., 16. küsimus) – kiideti heaks, väheseks peeti mittepedagoogilise personali teadmisi lasteaia eesmärkidest; – struktuurifaktorid (2, 12, 23) – tööjaotusega oldi rahul; – juhtimine (3, 13, 17) – leiti, et juhataja töötab sihipäraselt lasteaia eesmärkide saavutamisel. Juhtkonnalt saadav tugi võiks olla suurem; – suhtumine muudatustesse (8, 21, 25) – enamus arvas, et ollakse muudatusteks valmis; samas ei soovinud paljud vastutust lasteaia arendamise eest enda peale võtta; – inimestevahelised suhted (4, 5, 9, 18) – hinnati hästi toimivaiks ja ühistegevust soodustavateks; – tunnustussüsteem (6, 14, 19, 22) – enamus leidsid, et lasteaiaõpetajana on neil võimalus areneda, tööst tunti ka rahuldust. Samas peeti vajalikuks rohkemat koolitust ja tunnustust; – toetussüsteem (7, 10, 15, 20, 24) – peeti õigeks ühist planeerimist ja hindamist; Ka sellest küsitlusest selgus töötajate koolitusvajadus. Kinnitust leidis personali hea kokkuhoidmisvõime, tööjaotuse, -korralduse sobivus. Lisa 5. Küsitlus lasteaiaõpetajale Palun anna hinnang oma senisele tööle ning millised oleksid sinu arvamused ja ettepanekud vastamisel järgmistele küsimustele: Kuidas hindad meie praegust õppe- ja kasvatustöö korraldamist? Milline on sinu arvamus oma rühmasisesest meeskonnatööst? Milline on sinu arvamus kogu maja meeskonnatööst? Millises osas ootad kolleegidelt, juhtkonnalt tuge? Millisel määral lapsevanemad on huvitatud meie maja pedagoogilisest tööst? (Teavad rühma käesoleva õppeaasta eesmärke, tunnevad huvi nädala teema vastu. Tunnevad huvi tööde vastu, mida lapsed iga päev teevad. Tunnevad huvi lapse arengu vastu jne.) Kuidas hindad koostööd lastevanematega? Kuidas hindad oma enesetäiendamist? Kas oled otsinud võimalusi end ise täiendada? Millise hinnangu annaksid oma senisele tööle? Mis võiks meie majas paremini olla? Küsitlus lasteaiaõpetaja abile Palun anna hinnang oma senisele tööle ning millised oleksid sinu arvamused ja ettepanekud toetudes vastamisel järgmistele küsimustele: 1. Kas oled teadlik meie lasteaia selle õppeaasta kasvatustöö eesmärkidest? 2. Kuidas hindad oma koostööd rühma lasteaiaõpetajaga? 3. Milles näed sina oma osa laste igapäevase elu korraldamisel? Kokkuvõte lasteaiaõpetajate ja nende abide küsitlustest Õppe- ja kasvatustöö korraldus, meeskonnatöö, koostöö lastevanematega hinnati heaks ja väga heaks. Oma tööd hinnati enamasti heaks. Enesetäiendamise osas leidus nii neid, kes pidasid oma teadmisi piisavaks kui täiendava koolituse soovijaid. Lasteaiaõpetajate abide vastustest selgus, et nende ülevaade lasteaia üldistest tegevusest on üsna hea. Samas ei osanud nad kirjeldada, milles seisneb nende endi osa laste igapäevase elu korraldamisel. Sooviti enesetäiendamist nii endale kui vanematele. Ka selle küsitluse põhjal on vajalik tähelepanu pööramine täiendusõppele. Lisa 6. Kokkuvõte lasteaia senisest tegevusest ja taustaolukorrast Kesklinna Lasteaed (endine Türi 1. Lastepäevakodu ja Türi Linna Lasteaed) tegutseb juba eelmise sajandi esimesest kümnendist alates. Asutamise täpset aega ei ole õnnestunud kindlaks teha, sest dokumendid hävisid sõjatules. Kaasaegsete mälestusi, fotosid ja kasvandike sünniaegu võrreldes võib pidada lasteaia töö alguseks ajavahemikku 1904–1909. a. Lasteaia asutas Türi puupapivabriku juhtkond eesmärgiga juba enne kooli õpetada oma tööliste lapsi. Kasutusel oli Montessori metoodika, eeskujuks võeti Fröbeli ja Pestalozzi õpetus. Sõja tõttu tuli mitu korda asukohta vahetada. 1932. a valmis Türil riigi toetusega ehitatud kahekorruseline spetsiaalne lasteaiamaja, mille kohta on säilinud küllalt palju andmeid ja fotosid. Lapsi oli selles lasteaias 60–80. Maja hävis 1941. a pommitamiste ajal. Tegevust jätkati esimeses asupaigas Vabriku tänaval. 1948. a kolis lasteaed Hariduse tn natsionaliseeritud eramajja. 1974. a 14. veebruaril peeti avapidu uues tüüpprojekti järgi ehitatud 280 kohalises hoones Vabaduse t 2a. Türi Linna Lasteaed sai nimeks Türi I Lastepäevakodu. Samas hoones jätkub tegevus tänapäeval Kesklinna Lasteaia nime all. Üle 90-aasta kestnud tegevuse jooksul on lasteaeda juhtinud suhteliselt vähe juhatajaid – teadaolevalt viis eriharidusega inimest. Kolm esimest olid lähisugulased, kes kandsid asutuse tegevuse järjepidevust keerulistel aegadel. Tipptäituvuse ajal (1978) oli lasteaias nimekirjas ca 320 last 12 rühmas. 1974. aastast tegutses lasteaias kaks logopeedilist rühma – alles on jäänud üks. Täna on lasteaias 175 last 8 rühmas, üks neist kõneravirühm. Lasteaias töötab 35 inimest (lisa 8). Meie lasteaeda on olnud pidevalt palju soovijaid nii linnast kui valdadest. Türi linnas on peetud ka lasteaia sulgemise plaane, millest saime üle lastevanemate protestide ja juhataja linnavolikogusse valimise abil. Türi linn oli esimene omavalitsus Eestis, kes kehtestas nn lasteaia kohamaksu, mis sealjuures on olnud pidevalt üks kõrgemaid vabariigis. Kunagisest neljast lasteaiast on Türile alles jäänud kaks. Nõukogudeaegne haridusjuhtkond hoidis lasteaial vaevu hinge sees. Rasketele oludele vaatamata olid meie töötulemused igati tasemel. Lasteaia majandusolukord paranes märgatavalt koos linnavalitsuse haldusesse tulekuga 1990. a. Algatus selleks oli lasteaiapoolne. Käesolevaks ajaks on maja saanud uue katuse, aknad, fassaadi-, liivakastide ja õuepaviljonide remondi. Hoone sees on tehtud palju sanitaarremonti, juhtmestiku väljavahetamist, kaks tualetti on kapitaalselt remonditud (2002. a kõik tualetid). Sündivus Türi linnas on pidevalt vähenenud. Kunagisest 70 töötajast olime sunnitud koondama pooled 1980. aastate lõpus. Lasteaeda tööle jäänud inimesed on välja valitud tugevas konkurentsis ja peavad end pidevalt tõestama. Tulemuseks on lasteaia hea maine. Omaalgatuslikult on muusikaõpetajad laste lasteaiaga paremaks kohanemiseks juba viis aastat juhendanud koduste väikelaste (0,5–3a) tasuta lauluringe. Õpetajad käivad linna ujulas 5–6-aastaste lastega ujumas – lisapersonali ega vahendeid selleks ette nähtud ei ole (peale mõningase toetuse laste ujulapääsme eest tasumisel). Meditsiiniõde on korraldanud laste hambaravi ning käib kõigiga ise perearstikeskuses hambaarsti juures. Raha vähesusele vaatamata oleme püüdnud inimesi koolitada. Linnas tegutseb ka poole väiksem Lokuta lasteaed, millega oleme heas koostöös. Siiski tugevneb pidevalt laste vähesusest tingitud konkurents. Olukorras, kus omavalitsus otsib kokkuhoiuvõimalusi, püsib pidev mure lasteaedade tuleviku pärast. Samal ajal kui lastevanemad peavad loomulikuks soodsa tasuga lasteaia olemasolu, räägivad seadusandjad laste kasvatamisest kui riigivõimusse mitte puutuvast tegevusest. Mõtteviiside erinevus on nii suur, et kumbki pool isegi ei suuda uskuda, et teine pool tõepoolest kirjeldatud moel arvab. Lasteaial on siin paratamatult vahendajaroll – tegutseme nagu kahe erineva maailma vahel. Peame oma üheks eesmärgiks üldsuses laste kasvatamise küsimustesse senisest asjatundlikuma suhtumise kujundamist. Järvamaa hariduse arengukava ja Türi linna arengukava põhjal töötame koolieelse kasvatuse nõustamiskeskuse väljaarendamise suunas. Juba kolm aastat oleme seotud koolitusfirmaga TAAS, millel aitame anda töötutele lastehoidja-koduabilise täiendusõpet. Oleme teinud ja teeme koostööd ning ühisprojekte Soome (Karkkila), Rootsi (Åmåli) lasteaedadega, kontaktid on olemas Leedu (Vilniuse) lasteaiaga. Korraldame kontserte, näitusi, etendusi ka kodustele lastele, esineme teistes lasteaedades. Igal aastal on meil mitmeid praktikante pedagoogika ja meditsiiniõppeasutustest. Pika tegevusajaga lasteaiana on meil kujunenud oma legendid, rituaalid ja sümbolid. Üks kauaaegne sümbol on meie maskott – karu. Selle märgi tugevust on hilisematel aastatel toetanud nii Karu-aabitsa tuntud tegelased kui lastekaitse liidu poolt karu kasutamine turvalisuse kehastajana. Kesklinna Lasteaia «vapikaru» on rahulik, sõbralik, abivalmis, armas, usaldusväärne ja ettevõtlik. Ta tahab kõike teada, on töökas, optimistlik ning natuke maias. Suur karu istub meie pidude ajal saalis või osaleb neis ühe tegelasena. Ta jagab maiustusi, lahendab arusaamatusi ning teeb pai. Karu on hea sõber ja mängukaaslane, kes laste koolisaatmispeol kutsub neid lasteaiaõpetajatele oma tunnistusi näitama ning lasteaeda jäävaid sõpru külastama. Lasteaia lõputunnistusel on pilt kooliminejale lehvitavast karust. Pidades karule omistatavaid jooni oma põhilisteks väärtusteks, toetudes oma loovusele, oleme seadnud eesmärgiks saada omal alal tunnustatumateks asjatundjateks, toetajateks ning nõustajateks kõigile, kes Türi piirkonnas tegelevad koolieelses eas lastega seonduvaga. Koostöö kohaliku omavalitsusega on tihe. Lasteaia juhatajal on olnud võimalus koostada linnavalitsuse ja volikogu otsuste projektid lasteaia põhimääruse, teeninduspiirkonna, hoolekogu põhimääruse ja koosseisu, lasteaia eelarve jm lasteaia tegevust käsitleva kohta. Seega haarab meie missioon nii lasteaias käivate laste ettevalmistamist kooli astumiseks kui ka kodustele lastele tegutsemisvõimaluste pakkumist ja kõigi soovijate nõustamist koolieelse kasvatuse valdkonnas. Püüame Türi piirkonnas levitada pedagoogilisi teadmisi ja suunata heatahtlikule, last toetavale ja säästvale ning läbi positiivse kasvatavale teadvustatud tegevusele nii lapsevanemaid kui üldsust. Lisa 7. Laste sündide registreerimine Türi linnas aastatel 1980–2001 aasta sündide arv 1980 79 1981 126 1982 114 1983 104 1984 93 1985 107 1986 76 1987 93 1988 98 1989 91 1990 76 1991 92 1992 87 1993 86 1994 72 1995 45 1996 66 1997 66 1998 54 1999 57 2000 58 2001 48 Lisa 8. Kesklinna lasteaia personal 2000. a. PEDAGOOGID Jrk nr 01.02.2000 Töötajate nimed Ametikoht Pedagoogiline staaž Haridus 1. Malle Elmik juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, õpetaja 27. a 7 k kesk-eri 2. Kaie Erberg õpetaja 25. a 7 k kesk-eri 3. Ülle Kaldoja õpetaja 30. a 4 k kõrgem 4. Maarika Kars õpetaja 13 a. kesk-eri 5. Piret Koiduste õpetaja 19. a 6 k kesk-eri 6. Kadri Lumi õpetaja 5 k. kesk-eri 7. Mare Neemelo muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, õpetaja 31. a 11 k kesk-eri 8. Merike Orav õpetaja 16. a kesk-eri 9. Milita Paal õpetaja 9. a 11 k + pedkool kesk-eri 10. Pille Paal muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, õpetaja 27. a 10 k kõrgem 11. Aime Rootsma õpetaja 29. a 4 k kesk-eri 12. Reet Talva logopeed, õpetaja 29. a 10 k kõrgem 13. Helle Uibu õpetaja 34. a kõrgem 14. Ene Viitman õpetaja 14. a 9 k kesk-eri 15. Sirje Vilpart õpetaja 14. a 10 k kesk-eri MUU PERSONAL JRK nr Töötajate nimed Ametikoht Haridus 1. Ulvi Esko õpetaja abi kesk 2. Kreede Fatal öövalve kesk 3. Hilja Ilves õpetaja abi kesk 4. Silja Järv majandusjuhataja, laohoidja kes-eri 5. Anu Jürioja õpetaja abi 8 klassi 6. Aksel Kallas remonditööline kesk-eri 7. Meeri Kesa kokk, abitööline 8 kl + kokanduskursused 8. Helgi Kruve meditsiiniõde kesk-eri 9. Lea Liidlein kokk, pesumasinist, abitööline 10 kl+eriharidus 10. Marika Lintnermann raamatupidaja kesk-eri 11. Anne Mallas õpetaja abi kesk-eri 12. Marek Paal öövalve kesk-eri 13. Maiu Paumverk õpetaja abi kesk 14. Maie Putk õpetaja abi kesk-eri 15. Elvi Piirits pesumasinist kesk-eri 16. Paavo Raidal majahoidja, remonditööline kesk-eri 17. Helin Repp õpetaja abi kesk-eri 18. Lii Stein koristaja kesk-eri KESKLINNA LASTEAIA töötajad arvates 01.01.2002 PEDAGOOGID (tumedas kirjas vanemõpetajad) Jrk. nr. Töötaja nimi 01.09.2001 Ametikoht Pedagoogiline staaž Haridus 1. Malle Elmik juhataja asetäitja 29. a 1 kuu kesk-eri õppe- ja kasvatustöö alal 2. Kaie Erberg õpetaja 27. a 2 k kesk-eri 3. Rita Järvik õpetaja 11. a 8 k kesk-eri 4. Ülle Kaldoja õpetaja 31. a 10 k kõrgem 5. Maarika Kars õpetaja 14. a 1 k kesk-eri 6. Piret Koiduste õpetaja 21. a kesk-eri 7. Kadri Lumi õpetaja 2. a kesk-eri 8. Anneli Must õpetaja 4. a kesk-eri 9. Mare Neemelo muusikaõpetaja 33. a 5 k kesk-eri 10. Merike Orav õpetaja 17. a 6 k kesk-eri 11. Milita Paal õpetaja lapsehoolduspuhkusel 14. a 5 k kesk-eri 12. Pille Paal muusikaõpetaja 29. a 4 k kõrgem 13. Siiri Poopuu õpetaja 19. a 1 k kõrgem 14. Aime Rootsma õpetaja 30. a 10 k kesk-eri 15. Reet Talva logopeed 31. a 4 k kõrgem 16. Marge Tedre õpetaja 22. a 11 k kesk-eri 17. Helle Uibu õpetaja 35. a 6 k kõrgem 18. Ene Viitman õpetaja 16. a 3 k kesk-eri 19. Sirje Vilpart õpetaja 16. a 4 k kesk-eri 20. Eve Vooremäe õpetaja 20. a 11 k kesk-eri 21. Marju Vürst õpetaja 18. a 11 k kesk-eri TEENINDAV PERSONAL Jrk nr Töötaja nimi Ametikoht Haridus 1. Ulvi Esko õpetaja abi kesk 2. Marika Kuusk valvur kesk-eri 3. Hilja Ilves õpetaja abi kesk 4. Silja Järv juhataja aset. maj. alal kesk-eri 5. Veronika Fatal õpetaja abi kesk 6. Meeri Kesa kokk-abitööline 8 kl. + kokanduskursused 7. Helgi Kruve meditsiiniõde kesk-eri 8. Lii Stein õpetaja abi eriharidus 9. Lea Liidlein peakokk eriharidus, õpib 10. Marika Lintnermann raamatupidaja kesk-eri 11. Anne Mallas õpetaja abi kesk-eri 12. Karlis Kask valvur 10 kl 13. Maiu Paumverk õpetaja abi kesk lapsehoolduspuhkusel 14. Maie Putk õpetaja abi 10 kl+eri, õpib 15. Elvi Piirits pesumasinist kesk-eri 16. Janne Polding õpetaja abi kesk-eri 17. Paavo Raidal majahoidja-remonditööline kesk 18. Helin Repp õpetaja abi kesk-eri 19. Helar Paal valvur põhiharidus 20. Sirje Vabar koristaja-õpetaja abi kesk-eri 21. Anu Veermets õpetaja abi asendaja kesk-eri 22. Merle Järv õpetaja abi asendaja 10 klassi, õpib