Kärla Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse määramiseks kulude piirmäärade kehtestamine — KO, 13, 325

Võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 85, 509; 2001, 98, 617) § 222 lõiked 5 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine (RT I 1999, 9, 138; 2000, 66, 427; 2001, 67, 403; 97, 613) punkti 21, Kärla Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada toimetulekutoetuse määramiseks kulude piirmäärad vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kärla Vallavolikogu 7. märtsi 2000. a määrus nr 9 «Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise korra kehtestamine». 3. Määrus jõustub 1. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Margus ÕUNPUU Kinnitatud Kärla Vallavolikogu 30. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISEKS KULUDE PIIRMÄÄRADE KEHTESTAMINE 1. Alalise eluruumi alaliste kuludena normpinna ulatuses võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse ainult need kulud, mille kohta esitatakse kuludokumendid. 2. Alalise eluruumi normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. 2.1. Juhul kui eluruumi tubade arv vastab seal elavate pereliikmete arvule, kuid üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks üldpind. Kui aga üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. 2.2. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kahetoalise eluruumi puhul üldpind ja suurema tubade arvu puhul mitte rohkem kui 51 m2. 3. Kinnitada alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad alljärgnevalt: 3.1. Hooldustasu (üür) 2.50 krooni normpinna ruutmeetri kohta. 3.2. Eluruumide kütmiseks ja sooja veega varustamiseks võetakse soojusenergia ühiku hinna aluseks vastav turbabriketi kogus ja hind. 3.2.1. Kulud eluruumide kütmiseks ja sooja veega varustamiseks kütteperioodil (ahi, väikekatel, kütteagregaat, elektriküte ja pliit või pliit soojamüüriga), kus soojusenergia ühikule hinda ei ole kehtestatud 1. oktoobrist kuni 30. aprillini, on 70 kg turbabriketti köetava normpinna 1 m2 kohta hinnaga 1.10 krooni kilogramm. Sellest: oktoobris 7,0 kg novembris 8,5 kg detsembris 12,0 kg jaanuaris 11,5 kg veebruaris 11,5 kg märtsis 11,0 kg aprillis 8,5 kg Erandkorras: Kui kütteperiood algab septembris ja lõpeb mais, siis nendel kuudel arvestatakse pool oktoobri- või aprillikuu normist. 3.2.2. Tsentraalse soojavarustusega hoonetes kütmise kulud 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini – jooksva kuu tegeliku tasumise ulatuses. 3.3. Kulud veevarustuse ja kanalisatsiooni eest – jooksva kuu tegeliku tasumise ulatuses. 3.4. Elektrienergia kulu valgustuseks 6 kWh normpinna 1 m2 kohta aastas, sellest: I kvartalis 0,5 kWh normpinna ruutmeetri kohta kuus II kvartalis 0,3 kWh normpinna ruutmeetri kohta kuus III kvartalis 0,4 kWh normpinna ruutmeetri kohta kuus IV kvartalis 0,8 kWh normpinna ruutmeetri kohta kuus. 3.4.1. Tarbitud elektrienergia kulu elektripliidile, 70 kWh ühe elaniku kohta kuus ja iga järgneva pereliikme kohta lisandub 20 kWh. 3.5. Tarbitud majapidamisgaasi kulu, kellel on gaasipliit, 8,2 kg ühe elaniku kohta kuus ja iga järgneva pereliikme kohta lisandub 2,5 kg. 3.6. Maamaksukulu kuni kolmekordne elamualune pind või konkreetsele eluruumile (korterile) arvestatud kulud. 3.7. Hoonekindlustuse kulu ainult konkreetsele kasutatavale alalisele eluruumile arvestatud kulud. 3.8. Soojaveeboileri olemasolul, kui puudub tsentraalne soojaveevarustus, arvestada 30 kg turbabriketti ühe elaniku kohta kuus vanni või duši tarbeks. 4. Alalise eluaseme alaliste kululiikide hindu korrigeeritakse ja uute hindade aluseks võetakse: 4.1. soojus – valla territooriumil kehtestatud MWh hind; 4.2. hooldustasu (üür) – piirmäär vallas; 4.3. turbabrikett – maakonna keskmine müügihind; 4.4. vee- ja kanalisatsiooniteenus – valla territooriumil kehtestatud kuupmeetri hind; 4.5. elektrienergia hinnaks on ametlikult kinnitatud kWh hind ja püsitasu; 4.6. majapidamisgaasil maakonnas kehtiv müügihind. 5. Kulude hulka ei arvata korteri (elamu)sisest remonti.