Vasalemma Vallavolikogu — Ämari Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 12, 304

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 ja sotsiaalkomisjoni 7. jaanuari 2002. a seisukoha, Vasalemma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ämari Põhikooli arengukava aastateks 2001–2005 lisana. 2. Määrus jõustub alates 28. jaanuarist 2002. a. Volikogu esimees Aado OHERD Kinnitatud Vasalemma Vallavolikogu 22. jaanuari 2002. a määrusega nr 2 ÄMARI PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 MOTO Edukas õppimine on võti tulevikku! Rumal õpib enda, arukas teiste vigadest! VISIOON Ämari Põhikool loob kõigile õppida soovijatele võrdsed võimalused saamaks konkurentsivõimelise ja heatasemelise põhihariduse. Kooli õppekava on paindlik ning tugineb Haridusministeeriumi poolt heaks kiidetud riiklikule õppekavale. Õpetajaskond on kvalifitseeritud ning võimeline abistama õpilasi nende haridustee jätkamise valikutes. Ämari Põhikool säilitab oma koha maakonna hariduselus ning tagab õpilastele turvalise õpikeskkonna. MISSIOON Ämari Põhikool on oma tegutsemise kuue aasta jooksul säilitanud turvalise väikese maakooli maine, andnud korraliku põhihariduse. Õpikeskkonda on arendatud vastavalt nüüdisaja nõuetele, millega on püütud tagada võrdsed võimalused teiste maakonna koolidega võrreldes. Õppekava arendamisel on lähtutud riikliku programmi nõuetest ja kohaliku ressursi võimalustest. Rõhuasetus on maaelu tingimusi arvestades väikeettevõtluse arendamisel ja keeleõppel, et olla valmis suhtlemiseks välismaailmaga. Oluline oli ja on luua olemasolevale kaadrile võimalused enesetäiendamiseks ning saada täiendust asendatavale kaadrile. I. ÜLDOSA ANDMED ÄMARI PÕHIKOOLI KOHTA 2001/2002. õppeaastal: Aadress: Lennu 18, Ämari 76 102, Harju maakond, Eesti Vabariik Direktor: Tatjana Rets Õppealajuhataja: Olga Petrosjan Huvijuht: Tatjana Mazur Õpetajate tuba: 671 3439 e-mail: amaripk @ isp.ee Ämari Põhikool on Vasalemma Vallavalitsuse haldus- ja valitsemisalas asuv munitsipaalkool. Õpilaste arv 1.09.2001. a seisuga – 146 Neist 1.–4. klassis – 50 ja 5.–9. klassis – 96 Klassikomplekte – 10 Õpetajaid – 14 Kõrgharidusega õpetajaid – 8 Keskeriharidusega õpetajaid – 5 Keskharidusega õpetajaid –1 Vanemõpetajaid – 1 Õpetajaid staaži järgi: Alla 5-a – 1; 5–10-a – 9; 11–19-a – 1; 20–25-a – 1; 26–34-a – 1. II. ÜLDISED ARENGUSUUNAD JA EESMÄRGID Säilitada oma positsioon maakonna haridusmaastikul, tagades kõigile maakonna õpilastele võimaluse saada heatasemeline põhiharidus. Valmistada õpilased ette õpinguteks gümnaasiumis või ametikoolis. Põhikoolis tegelda kutsesuunitlusega ning aegsasti selgitada välja õpilaste võimed nende edasiarendamiseks. Põhikooli lõpetajal peaks olema selge edasine õpingute jätkamise tee – gümnaasium või ametikool. Luua võimalused kõigi õpilaste edasiarendamiseks vastavalt nende võimetele – edukatele lisateadmised, nõrgematele järeleaitamine läbi tugiõppe. Pakkuda laialdast suhtlemisvõimalust Interneti kaudu, koguda informatsiooni ning arendada keeleoskust. Läbi huvitegevuse arendada kunstihuvi ning säilitada side rahvuskultuuriga, tutvustada Eesti rahvuskultuuri ning tagada tugev tervis ja head sportlikud saavutused. Selleks: Koostada optimaalne õppekava kõigile kooliastmetele arvestades piirkonna vajadusi ja ressursse. Põhikooli keskastmes alustada kutsesuunitlustööga. Selgitada varakult välja õpilaste võimed ja püüda arendada neid vastavalt võimalustele. Õpiraskustega õpilastele, kellel on probleeme ka koolikohustuse täitmisega, töötab lihtsustatud õppekavaga klass. Rahvusvahelise suhtlemise edasiseks arendamiseks luua võimalused osalemiseks rahvusvahelistes ja vabariiklikes projektides kõigis vanuseastmetes. Alustada arvutialast algõpet juba kuuendast-seitsmendast klassist. III. SEISUNDI ANALÜÜS Õpilaskond Viimasel viiel õppeaastal on õpilaste arv olnud ligi 150. Enamik õpilasi on oma koduvallast (Vasalemma vallast). Eelmisel õppeaastal õppis Ämari Põhikoolis viis õpilast väljastpoolt Vasalemma valda. Vasalemma vallas on kaks kooli: vene õppekeelega Ämari Põhikool ja eesti õppekeelega Vasalemma Põhikool. Kooli täituvus 2001/2002.–2005/2006. õppeaastani. 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 1. klass 9 11 10 11 9 2. klass 10 9 11 10 11 3. klass 11 10 9 11 10 4. klass 20 11 10 9 11 5. klass 15 20 11 10 9 6. klass 18 15 20 11 10 7. klass 24 18 15 20 11 8. klass 19 24 18 15 20 9. klass 20 19 24 18 15 Kokku 146 137 128 115 106 Kuna õpilaste arvu prognoosimisel ei ole arvestatud Ämari ja Rummu asula arengust tingitud elanike arvu suurenemisega, siis võib õpilaste arv kujuneda mõnevõrra suuremaks. Õpilaste arv võib muutuda ka seoses valdade eelseisvast liitumisest tingitud valla piiride muutumisega. Tuleks arvestada siiski võimalusega, et alates 2005/2006. õppeaastast võivad tekkida liitklassid. Kool peab vajalikuks sel juhul vallapoolset finantseerimist, et klasse mitte liita. Pedagoogiline kaader Kooli 13 põhikohaga töötavat õpetajat on atesteeritud järgmiselt: 3 nooremõpetajaks, 9 õpetajaks ja 1 vanemõpetajaks. Viimane atesteerimine leidis aset 2000. aastal, mil atesteeriti 2 õpetajat. Mõlemad atesteeriti õpetajaks. Koolis töötab 5 keskeriharidusega õpetajat (2 on lõpetanud Pedagoogikakooli koolieelse pedagoogika eriala, 3 õpetajat Pedagoogikakooli algklassiõpetaja eriala) ja 8 õpetajat on kõrgema pedagoogilise haridusega. Kolm õpetajat õpivad: eesti keele õpetaja Ülle Sirila – Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli filosoofia teaduskonnas eesti keel teise keelena erialal, muusikaõpetaja Jelena Tšernjajeva – Rakenduskunsti Erikoolis, Jaroslavli Pedagoogilise Ülikooli kehalise kasvatuse erialal, algklassiõpetaja Valentina Majerovitš – Jaroslavli Pedagoogilise Ülikooli pedagoogika ja psühholoogia teaduskonnas. Ükski riiklikus õppekavas ette nähtud aine ei jää kaadri puudumisel õpetamata. Vajalik on leida lisaks kvalifitseeritud eesti keele õpetajaid ning aineõpetajaid, kes oleksid võimelised ainetunde riigikeeles andma. Koolitus ja kaadriga kindlustatus Surve ülalt (kohalik omavalitsus ja kooli juhtkond) ja väljastpoolt (lapsevanemad) sunnib õpetajaid pidevalt tegelema enesetäiendamisega, et püsida konkurentsivõimelisena ning täita koolile seatud ülesandeid. Õpilased aga ootavad kooli nooremaid õpetajaid. Õpetajaskonna seas on õpetajaid, kes on aktiivselt huvitatud enesetäiendamisest ning otsivad ise võimalusi selleks. Kahjuks on piiratud materiaalsed ressursid. Kõigil õpetajatel oleks vajalik läbida arvutikoolitus ning kvalifikatsiooni tõstmise eesmärgil ainekursuseid. Kuna enamik õpetajaid on rahvuselt venelased, on vaja organiseerida riigikeele õpet. Laste õpetamine ja arendamine Pidevalt jätkub õppekavade täiustamine. Põhikoolis spetsialiseerumist ei toimu. Alates esimesest klassist õpitakse eesti keelt teise keelena, inglise keelt õpitakse alates neljandast klassist. Vabaaineteks on ökoloogia (9. klassis) ja informaatika (alates 7. klassist). Töötab pikapäevarühm. Huvitegevus Koolis töötavad järgmised ringid: eesti keele ring, inglise keele ring, tantsuring, lauluring, spordiring, näitering, arvutiring. Klassiväline töö Traditsioonilised üritused: õpetajate päeva, emadepäeva, vabariigi aastapäeva ja emakeelepäeva tähistamine. Osaletakse ka projektides teiste koolidega (J. Oro sünnipäeva tähistamine ja Jüriöö jooks). Õppebaas Õppetöö toimub suhteliselt uues koolihoones (valmis 1971. aastal). Klassiruumid ja koridorid on avarad ja valgusküllased. Igal algklassikomplektil on oma kindel klassiruum, nn koduklass. IV. KOOLI MATERIAALNE BAAS 1996.–2001. aasta ettenähtud programmist on täidetud: Hoonega seotud tööd Kolmeks aastaks planeeritud kapitaalremont jätkub. Välja on vahetatud kõik aknad ja siseuksed. Sööklas ja tualettruumides on tehtud euroremont, ehitatud duširuum. On välja ehitatud jõusaal. Sisustus ja õppeotstarbeline inventar Klassiruumidesse on ostetud uued tahvlid. On ostetud televiisor, videomagnetofon ja väike valik videofilme. Kooli sööklasse on ostetud uusi nõusid. Arvutid ja muud tehnilised vahendid Koolil on viie kohaga arvutiklass, majasisene lokaalvõrk ja Interneti püsiühendus. Tehniliste ja infotehnoloogiliste vahendite poolest on kool üsna halvasti varustatud. Raamatukogu Raamatukogu töötab alates 1995. aastast ning on komplekteeritud kahe kooli – Ämari Keskkooli ja Rummu Põhikooli – varadest. On palju õppekirjandust ja täiendavat materjali, kuid suure ruumipuuduse tõttu ei ole võimalik kirjandust reklaamida. Väga vähe on ilukirjandust, tänapäeva kirjanike teoseid ja Eesti kirjandust. V. KOOLI MATERIAALSE BAASI ARENDAMINE AASTATEL 2001–2005 Hoonega seotud tööd Jätkub siseruumide kapitaalremont. Välisfassaadi remont. Staadion ja spordisaal Ehitada välja koolistaadion. Teostada kapitaalremont spordisaalis. Muretseda juurde spordiinventari. Ruumide sisustamine Ruumide sisustust uuendada vastavalt kapitaalremondi jätkumisele. Eesti keele kabineti täielik sisustamine (koolimööbel, kapid, televiisor, videomakk jne). Klassidesse muretseda uued pingid, kapid. Arvutiklassi komplekteerimine (uued arvutid, mööbel). Õppevahenditest vajaks ülevaatamist ja uutega asendamist füüsika laboratoorsete tööde teostamiseks vajalikud vahendid. Mõnevõrra peaks uuendama seinakaartide valikut maateaduse ja ajaloo õpetamiseks. Vastavalt tervisekaitse ja ohutusnõuetele ning õpetamise vajalikkusele peab täiendama ka kemikaalide kogu. Tõsine analüüs ja läbivaatus tuleb korraldada õpikute osas ning viia sisse põhjendatud õpikute tellimuse süsteem. Raamatukogu Kapitaalremondi käigus suurendada raamatukogu üldpinda. Muretseda uusi riiuleid raamatute väljapanekuks. Õpilaste olme Klassiruumid vastavad üldiselt sanitaarnõuetele. Soovida jätab valgustus. Ruumide temperatuur on nõuetekohane. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad spordisaalis. Vajalik uuendada klassiruumide mööbel vastavalt õpilaste kasvule. Toitlustamine Õpilaste toitlustamist koolis korraldab alates 1995.–1996. õppeaastast kool ise. Toiduraha maksumus on viis krooni päev. Vald maksab kokkade palgad. Tervishoid Jätkata väljakujunenud iga-aastast õpilaste arstlikku järelevaatust lastearsti poolt. VI. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava uuendatakse või täiendatakse käesoleva arengukava tähtaja möödudes või kooli tööd reguleeriva seadusandluse muutumise korral. Arengukava ja selle muudatused kinnitab Vasalemma Vallavolikogu.