Põltsamaa Linnavolikogu — Lasteaed-algkooli Tõruke arengukava kinnitamine — KO, 11, 268

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82,755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31, Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada lasteaed-algkooli Tõruke arengukava aastateks 2001–2004 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 23. jaanuari 2002. a määrusega nr 84 ARENGUKAVA 2001–2004 Põltsamaa linn 1. Ajalooline taust 1976. a otsustasid Põltsamaa linna ja ümbruskonna üheksa ettevõtet ja majandit ehitada koopereeritud vahenditega 280-kohalise lasteaia. Tellijateks olid Pajusi, Lillevere ja Lustivere kolhoos, Adavere ja Sakala sovhoos, Põllumajanduskombinaat, Jõgeva KEK, H. Pöögelmanni nim Kutsekeskkool, EPT Põltsamaa osakond. Ehitajaks oli Jõgeva KEK-i Põltsamaa jaoskond. Ehitust alustati 1979. a. 1981. a septembrist võeti tööle juhataja ja juba järgmisel aastal esimesed töötajad, keda kaasati ehituse ja sisustuse komplekteerimisse. Maja avati 9. detsembril 1983. a majanditevahelise ööpäevase lasteaiana. 10. jaanuaril 1984. a kinnitati asutuse nimeks Põltsamaa Majanditevaheline Lastepäevakodu Tõruke ning alustati rühmade komplekteerimisega. Sama aasta sügiseks töötas majas kaks ööpäevast ja üks päevane sõimerühm ning neli ööpäevast ja neli päevast aiarühma kokku 11 rühma 219 lapse ja 72 töötajaga. 1993. a suvel algas asutuste taasriigistamine. 5. augustil 1993. a andsid seoses majandite ja ettevõtete reorganiseerimise ja likvideerimisega lastepäevakodu osanike õigusjärglased Tõrukese üle kolmele omavalitsusüksusele: Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ja Pajusi vald. Tingituna majandite lagunemisest ja tööpuuduse pidevast suurenemisest hakkas 1991/92. õa vähenema lasteaias käivate laste arv. 1. septembril 1993. a reorganiseeriti lastepäevakodu lasteaed-algkooliks nimetusega Lasteaed-Algkool Tõruke. Samal ajal lõpetasid tegevuse Põltsamaa linna kaks väikest lasteaeda. Alates 13. oktoobrist 1997. a kuulub Lasteaed-Algkool Tõruke Põltsamaa linna omandisse. 1986. a septembrist alustasid Tõrukeses tööd 6-aastaste klassid Põltsamaa Keskkooli osana. Järk-järgult kahanes vajadus ööpäevaste rühmade järele ning 1989/90. õa alates töötavad majas ainult päevased rühmad. Järgmisest õppeaastast alustasid 6-aastaste klassidega tööd juba lastepäevakodu töötajad ja õpilased läksid Tõrukesest Põltsamaa Keskkooli II klassi. Prioriteediks sai kooliks ettevalmistamine ja esiõpetuse andmine, pedagoogide enesetäiendamine esiõpetuse osas. Sujuvalt läks lastepäevakodu 1. septembrist 1993. a üle lasteaed-algkooliks, mille põhiülesanneteks said perekonna toetamine alushariduse kujunemisel ja I kooliastme hariduse andmine. Õppe-kasvatustöös tugineb Lasteaed-Algkooli Tõruke personal pikaajalistele traditsioonidele ja kogemustele töös väikelastega. Esimestest aastatest peale on rõhku pandud laste kehalisele aktiivsusele ja koduloolisele õppele. Lastepäevakoduna oli Tõruke üle kümne aasta Jõgeva rajooni kehalise kasvatuse baas ning pälvis oma tegevusega laste õpetamisel ja kasvatamisel tunnustuse nii vabariigis kui ka kaugemal. Käesolev arengukava on jätk eelmisele arengukavale ning järgib Lasteaed-Algkooli Tõruke töö järjepidevust, võttes aluseks uuenenud nõudmisi ja arusaamu ning juhindub Põltsamaa linna arengukavast. 2 Hetkeseis 2.1. Komplekteerimine laste ja õpilastega Rühm klass 1999. a laste/õpilaste arv 2000. a laste/õpilaste arv 2001. a laste/õpilaste arv 1. 14 sõimerühm 13 sõimerühm 14 sõimerühm 2. 19 sobitusrühm 16 sobitusrühm 16 sobitusrühm 3. 22 22 16 sõimerühm 4. 22 22 23 5. 19 20 19 6. 23 20 21 7. 23 15 sõimerühm 21 8. 12 kooliks ettev. rühm 23 17 sobitusrühm kokku 154 151 147 I a 22 27 28 I b 24 – – II a 23 21 27 II b 22 22 – III a 24 21 19 III b 21 22 21 kokku 136 113 95 kokku 278 264 242 pikapäevarühm 64 48 32 Huviringide tööst osavõtt kolmel viimasel aastal 1999. a 2000. a 2001. a Rahvatants 18 28 19 Liikumisrühmad 34 52 42 Kunsti- ja käsitööring 29 26 27 Jalgpall 26 18 17 Spordiring 28 29 24 Näitering 16 16 16 Seltskonnatants 46 27 28 Kabe-malering 18 16 2 Laulustuudio lasteaiaealistele – – 20 Beebikool – – 18 Sündivus Põltsamaa linnas ja piirkonnas 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Põltsamaa linn 45 45 52 45 51 41 47 52 Põltsamaa vald 73 61 54 51 53 42 49 55 Pajusi vald 40 26 15 21 16 18 19 23 Kokku 158 132 121 117 120 101 115 130 Põltsamaa linna ja valdade osalus viimasel kolmel aastal arvuliselt ja protsentides vastavaealistest lastest vaadeldavas omavalitsusüksuses Lasteaias: 1999. a 2000. a 2001. a arv % arv % arv % Põltsamaa linn 93 31% 90 32% 93 33% Põltsamaa vald 34 9% 34 10% 31 10% Pajusi vald 15 9% 16 12% 11 10% Koolis: 1999. a 2000. a 2001. a arv % arv % arv % Põltsamaa linn 80 36% 77 38% 57 37% Põltsamaa vald 33 14% 32 14% 21 10% Pajusi vald 23 16% 25 18% 16 15% • laste ja õpilaste arv viimasel kolmel aastal on vähenenud 13% võrra; põhjuseks klassikomplektide vähenemine, mis on tingitud laste sündivuse järsust vähenemisest võrreldes 1991–1992. aastaga (1992. a sündis Põltsamaa piirkonnas 190 last) • lasteaiaealiste laste arvu vähenemine on minimaalne ning tingitud eelkõige sõime- ja sobitusrühmade arvu kasvust; seega on suurenenud erivajadustega laste arv piirkonnas ning vanemad soovivad lapsi järjest nooremalt lasteaeda panna • suureneb vajadus pikapäevarühma töö järele ning abiõppe võimaldamisele • suureneb järjest lastevanemate ja õpilaste huvi vaba aja tegevuste korraldamisele, vaatamata õpilaste arvu vähenemisele, on ringidest osavõtt arvuliselt sama; suureneb huvi andekate lastega tegelemise (laulustuudio, huvialaringid) ja laste varajase kollektiivi toomise vastu (beebikoolide populaarsus) • laste sündivus piirkonnas hakkab pikkamööda tõusma ning ei mõjuta olulisel määral lähitulevikus laste osalemist lasteaia töös, osalusprotsent näitab pigem aeglast tõusu 2.2. Lasteaia hõivatus laste kohalolek mai 2000 kuni jaan.2001 (protsentides Rühm Laste arv Mai 2000 Sept 2000 Okt 2000 Nov 2000 Dets 2000 Jaan 2001 Keskmine 1 14 72,7 84,8 80,6 68,6 50,5 71,5 71,5 2. 16 66,6 76,8 71,7 49,5 60,7 61,4 64,5 3. 22 80,4 89,4 74,4 70,9 88,1 75,4 79,8 4. 23 71,6 86,4 80,4 70,8 75,0 66,2 75,1 5. 19 82,3 75,4 64,5 78,0 61,6 71,4 72,2 6. 21 91,8 86,2 77,5 63,9 62,3 60,3 73,7 7. 16 76,6 67,8 54,9 75,2 52,1 64,8 65,2 8. 23 – 69,6 61,7 67,4 67,4 66,4 66,5 kokku 77,4 79,6 70,7 68,0 64,7 67,2 71,1 Jõgeva maakonna keskmine kohalolek on 66,3%, vabariigis 58 % • laste kohalkäimine lasteaias on hea • rohkem puuduvad lapsed sõimerühmades (7. rühm), kuid vaadeldaval perioodil on üsna erandlik noorema sõime hea kohalolek (1. rühm) • palju on haiged ka lapsed, kes tulevad esimest aastat lasteaeda (8. rühma 6–7-aastased lapsed) • puudumist mõjutavad koolivaheajad (okt., dets.) ja mitmesugused viirushaigused külmadel ja niisketel sügiskuudel 2.3. Personal pedagoogid hariduse järgi: Pedagoog Kokku Pedagoogiline kõrgharidus Pedagoogiline kesk-eri haridus Üld keskharidus Õpib kõrgkoolis Vanem õpetaja juhataja 1 1 õppealajuhataja 1 1 lasteaia õpetaja 16 3 12 1 3 3 klassiõpetaja 4 4 2 liikumisõpetaja 1 1 muusikaõpetaja 2 2 1 logopeed 1 1 1 Kokku: 26 5 19 2 6 4 pedagoogid vanuse järgi (seisuga 01.2001. a) Pedagoog Kokku alla 25 25–29 30–39 40–49 50–56 üle 57 juhataja 1 1 õppealajuhataja 1 1 lasteaiaõpetaja 16 1 3 8 3 1 klassiõpetaja 4 1 3 liikumisõpetaja 1 1 muusikaõpetaja 2 1 1 logopeed 1 1 Kokku: 26 1 5 9 9 1 1 • praegu on Tõrukeses kokku töötajaid 52, neist 26 teenindavast personalist; täidavad kokku 55,65 ametikohta koos kohakaasluse ja lisatöödega • liikumisõpetaja ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ja temaga on sõlmitud tähtajaline tööleping • pensionäre tööl ei ole 2.4. Õppe-kasvatustöö läbilõige • 1993/1994 kooli sisseseadmine, klassiruumide kujundamine, raamatukogu sisseseadmine, parandusõppe aluste omandamine; mängude toa ja looduse toa ühendamine lasteaiale; arengukava aastani 1998 • 1994/1995 õppetöö planeerimise täiustamine; täiendusõpe alushariduse õppekava rakendamises, võimlemises ja tantsuõpetuses; üldõpetuse aluste väljatöötamine lasteaias ja koolis • 1995/1996 uue aabitsa katsetamine, parandamine ja täiendamine I klassis (õp Ede Paju ja Helle Jürgenson); koopiamasina muretsemine, ainealane koolitus klassiõpetajatele; täiendusõpe üldõpetuses lasteaia rühmade töötajatele «Hea Algus», järkjärguline üleminek «Hea Alguse» metoodikale; rühmaruumide uus kujundus • 1996/1997 jätkub «Hea Alguse» koolitus ja sellesuunaline töö rühmades; ainekavade kursused õpetajatele; klassiõpetaja koolituse alustamine; arvutiõpetus kahele pedagoogile koos arvutijuhi tunnistusega; arvuti muretsemine •1997/1998 kooli õppekava koostamise alustamine; 1. klassi ainekavad; «Miksikese» materjalide kasutusele võtmine ja vastavate ainekavade koostamine; arvuti algkursus õpetajatele; muinasjutt ja käelised tegevused lapse arengu toetajana; ruumide ümberkujundamine õppeotstarbel; 3. klassi avamine; arengukava aastani 2001 • 1998/1999 kodu ja lasteasutuse koostöö; maakondlik konverents «Kust ja kuidas algab haridus», üleminek üldõppele kõikides lasteaiarühmades ja õppekava projekti väljatöötamine • 1999/2000 töö õppekavadega; seltskonnatantsu, ujumise ja liikluskasvatuse ainekavade väljatöötamine; tööplaanide ja aruandluse korra väljatöötamine; lastevanemate süstemaatiline kaasamine õppe-kasvatustegevustesse, arengumappide sisseseadmine; õppekavade valmimine koolile (kinnitatud 5.01.2000. a) ja lasteaiale (kinnitatud 5.06.2000. a) • 2000/2001 laste ja õpilaste arengu analüüs; individuaalne töö erivajadustega lapsega, lapse arengu kirjaliku analüüsi esitamine vanematele; mäng ja õppimine looduses; pikapäevarühma töö; väikelapse elu raamatu kaudu; täienduskoolitus töötervishoiu ja toiduhügieeni osas; riikliku järelevalve hinnang lasteaed-algkooli juhtimisele «väga hea» ja asutusele tervikuna «hea» 2.5. Hoone ja majandustegevus Lasteaed-Algkool Tõruke asub Põltsamaal Lembitu 1. Kinnistu suurus – 140 000 m2 Hoone pindala – 2343 m2 Hoone kubatuur – 9554 m3 Maja töötab üheksateistkümnendat aastat ning on 80-aastate võimalustest lähtuvalt suhteliselt rahuldava ehituse kvaliteediga püsinud ilma kapitaalseid kulutusi tegemata. Tänu järjepidevale sanitaarremondile ja hoidvale suhtumisele on ruumides väikelastega töötamine praegu võimalik. Tänapäeva arusaamadele ja nõuetele aga hoone ja tema ümbrus enam ei vasta. Kuni 1997. a kevadeni töötas kool lasteaia rühmaruumides samades tingimustes nagu lasteaed: ühe klassi kasutada oli kaks ruumi, samas toimus ka toitlustamine, igale klassile oli kolmeks tunniks päevas komplekteeritud ka kasvataja abi. Kuna avasime 3. klassi ja ruume enam ei jätkunud, siis ehitasime linna poolt antud investeeringute 130,0 tuhande krooniga 1997. a suvel oma jõududega (tehnik ühe abilisega) kinni katusealuse, millest sai vahetunniruum. Väikeste ümberehituste teel mahutasime ühe tiiva ülemisele korrusele 4 rühmaruumi asemele 6 klassiruumi, sama tiiva alumisele korrusele koolilaste söögitoa ja ühe rühma. Uued ruumid said raamatukogu, õpetajate tuba ja logopeed. Ümberehituse käigus tuli kahjuks likvideerida loodus-mängutuba. Sanitaarremontide intervall on kuni 2000. aastani olnud kolm aastat. Sellel aastal remonttööde järg katkes eelarveliste vahendite puudumise tõttu. 1999. a saadud investeeringutega alustati akende väljavahetamist (1/6 kogumahust), paigaldati katuseplekid, tehti sanitaarremont köögis ja saalis, parandati tänavapoolne aiapiire ja veeti täidet kõige madalamatele kohtadele mänguväljakul; paigaldati ka nõuetekohane tuletõrjesignalisatsioon. Inventari uuendada ei ole saanud. Klasside inventar on saadud humanitaarabi korras, lasteaia osas on kuni viimase ajani olnud mõningane tagavara vanadest varudest. Majanduslikud probleemid: • lasteaed-algkooli hoone vajab kapitaalremonti: – akende ja uste (ka siseuksed) vahetus – küttesüsteemi kapitaalremont – vee- ja kanalisatsiooni kapitaalremont – elektrisüsteemi väljavahetamine, valgustuse nõuetele vastavusse viimine – toitlustamise ja sanitaarsõlmede nõuetekohaseks viimine – välisfassaadi soojustamine • laste mänguväljakute renoveerimine • laste mööbli muretsemine • väikevahendite uuendamine (toidunõud, voodipesu) Eelarve tuhandetes kroonides Kokku omavalits. s.h majandus Riigi toetus Investeeringud Lapsekohamaksumus Õpilaskohamaksumus 1997 2539,6 983,5 130,0 8,3 4,7 1998 2680,98 969,28 11,7 3,1 1999 2740,3 981,1 11,1 527,5 13,3 3,3 2000 2817,0 1019,5 10,5 2001 3093,6 1051,8 19,0 Eelarve ei kata tegelikke vajadusi. Viie aasta jooksul on eelarve majanduskulude kasv olnud kokku 6,5%, kogu eelarve kasv 16%. Eelarve napi kasvu on «alla neelanud» miinimumpalkade tõus 2001. aastast ja 2000. a pedagoogide palgatõus omavalitsuse poolt. Hästi on eelarves kaetud klassiõpetajate palgad, täielikult piisab ka õpikute ja täienduskoolituseks vaja mineva finantseerimine. Abi on olnud kolmel viimasel aastal «Tiigrihüppe» poolt eraldatud summadest ja riigi poolt lasteaia õpetajatele täienduskoolituseks antav, mis tabelis on kokku veerus «riigi toetus». 3. Tõrukese arengut soosivad ja takistavad tegurid Kokkuvõte SWOT-analüüsist HEAD KÜLJED, arengut soosivad tegurid: • Hea asukoht, sõbralik ümbrus (7) • Sõbralik, edasipüüdlik, end regulaarselt täiendav, arenguvõimeline, teotahteline, meeldiv kollektiiv (8) • Hea töökorraldus, teadlik, vastutulelik ja uuendusi elluviiv juhtkond, nõudlik ja paindlik suhtumine igaühe töösse (6) • Lasteaia ja kooli koos eksisteerimine (4) • Hea ruumilahendus, kaks tuba rühmale, spordihoone ja ujula kasutamise võimalus, korralikud meditsiiniruumid (3) • Hea õppematerjali olemasolu, tehnilised vahendid, metoodikate mitmekesisus (6) • Traditsioonid, tasemel üritused nii lastele kui ka täiskasvanutele (4) HALVAD KÜLJED • Õueala halb olukord, mänguvahendite ja spordiväljaku puudumine oma õues (5) • Maja amortisatsioon, liiga aeglane remont (välisfassaad, köök, pesuköök, tualettruumid) ja sisseseade vananemine (3) • Pideva pinge all elamine; konfliktid gümnaasiumiga; linnapoolse kindla seisukoha puudumine lasteaedade ja koolide küsimuses jne (4) • Mööbli olukorra pidev halvenemine (2) • Puudub töökasvatuseks (2) • Väikesed palgad, eriti teenindaval personalil (2) PARANDAMISE TEED • Õueala planeerimine ja järkjärguline väljaehitamine, jalgrattateed, loodusrajad ümbrusesse (4) • Sponsorite otsimine (3) • Eri klasside ja rühmade avamine: mängurühmad, beebikool (3) • Pidev enesetäiendamine (2) OHUD • Progresseeruv laste sündivuse vähenemine (4) • Hirm tööta jäämise ees (3) • Ressursside puudus, materiaalne kitsikus (5) • Hirm linnavalitsuse ja volikogu ebapopulaarsete otsuste ees (2) • Hirm töökorralduse järsu muutumise ees: lasteaedade ühinemine (1) 4. Arengueesmärgid ja prioriteedid 4.1. Tulevikuvisioon aastani 2010 1. Töötada selle nimel, et säiliks 3-klassiline ja 7–8-rühmaline lasteaed-algkool Eeldused: • Laste sündivus Põltsamaa linnas ja selle ümbruses hakkab stabiliseeruma • Uute töökohtade loomine ja majanduskasv Põltsamaal hakkab lähiaastatel pikkamööda paranema ja toob juurde noori peresid • Põltsamaa Ühisgümnaasium leiab endale väljundi, mis toob juurde gümnaasiumiealisi õpilasi, uusi noori õpetajaid ja suureneb gümnaasiumi osa • Lastevanemate huvi ja teadlikkus vajab enam tuge kvalifitseeritud pedagoogidelt Põhjused: • Tõruke on lastele ehitatud maja ja asub loodussõbralikus ja rahulikus kohas • Kahe kooli ja kahe lasteaia korral linnas jääb lastevanematele valikuvõimalus • Väikese ja rahuliku miljöö vajadus osadele lastele (koolipikendus, sotsiaalne mahajäämus, erivajadustega laps jne) • Terve konkurentsi olemasolu haridusasutuste vahel 2. Taotleda võimalust lasteaed-algkooli hoone täielikuks renoveerimiseks ja õueala kapitaalseks remondiks 4.2. Arengueesmärgid lähemaks kolmeks õppeaastaks 1) töö erivajadustega lastega: 1.1) erivajadustega laste kooliks ettevalmistamine ja õpetamine esimeses kooliastmes erinevate raskusastmetega õppekavade ja eri õppevormides; selle finantseerimine eelarvest; 1.2) korraldada valmisolek vajaduse tekkimisel ööpäevase lasteaia või turvakodu ülesannete täitmiseks; 1.3) pöörata enam tähelepanu ka andekate laste arengu soodustamisele (individuaalsed õppekavad, laulu- ja kunstistuudio, huvialaringide osatähtsuse rõhutamine); 2) töö koduste väikelaste peredega: töötada välja õppekava töötamaks koduste lastega – «pere külastaja» ametikoht isetasuvuse korras; 3) tervislik toitumine, õige ja küllaldane liikumine, looduslikult puhas keskkond – lapse arenemise alusena; liitumine tervist edendavate lasteaedade projektiga; 4) mäng ja õppimine looduses; mänguvõimaluste täiendamine õuealal; 5) õppe-kasvatustöös siduda senisest enam loodus, lapse loovus ja muinasjutt-dramatiseering; 6) investeeringute taotlemine maja soojustamiseks, toitlustamise ja eneseteenindamise paremaks korraldamiseks; 7) jätkata «Hea Alguse» ja «Miksikese» põhimõtete rakendamist töös lastega; 8) töötada välja toimiv enesekontrolli mehhanism kõikidel tasanditel; 9) jätkata laste suvise töö mitmekesistamisega: laagrid Võrtsjärve ääres, lasteaialaste suvelaager Pärnus; alustada töö- ja puhkelaagriga, ringide töölaagritega (kunsti-, liikumisrühma, spordilaager); 10) kasutada laste ürituste ja sisulise töö projektide rahastamise võimalust eri fondide kaudu 5. Tegevuskava 2001–2004 5.1. Komplekteerimisplaan aastani 2006 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 lasteaed sõimerühmad 2 (28) 2 (28) 2 (28) 2 (28) 2 (28) 2 (28) aiarühmad (s.h sobitus 4 (80) 4 (80) 4 (80) 4 (80) 4 (80) 4 (80) liitrühmad 2 (36) 2 (36) 2 (36) 2 (36) 2 (36) 2 (36) kokku: 8 (144) 8 (144) 8 (144) 8 (144) 8 (144) 8 (144) algkool 1. klass 1 (28) 1 (24) 1 (24) 1 (24) 1 (24) 1 (24) 2. klass 1 (27) 1 (28) 1 (24) 1 (24) 1 (24) 1 (24) 3. klass 2 (40) 1 (27) 1 (28) 1 (24) 1 (24) 1 (24) kokku: 4 (95) 3 (79) 3 (76) 3 (72) 3 (72) 3 (72) rühmad kooliealistele pikapäevarühm 1 (32) 1 (28) 1 (24) 1 (24) 1 (24) 1 (24) parandusõpe 3 (24) 2 (16) 2 (16) 2 (16) 2 (16) 2 (16) tundide ettev.rühm – 1 (16) 1 (16) 1 (16) 1 (16) 1 (16) rühmad eelkoolieale beebirühmad 2 (16) 3 (24) 3 (24) 3 (24) 3 (24) 3 (24) laulustuudio 1 (20) 1 (25) 1 (25) 1 (25) 1 (25) 1 (25) mängurühmad – 1 (12) 1 (12) 1 (12) 1 (12) 1 (12) noorte emade kool – 1 (12) 1 (16) 1 (20) 1 (20) 1 (20) lastevanemate kool 1 (30) 1 (30) 1 (30) 1 (30) 1 (30) 1 (30) kodukülastus – 1 (10) 2 (20) 2 (20) 2 (20) 2 (20) Alates järgmisest õppeaastast, kui vabaneb osa ruume klasside vähenemise tõttu, on võimalik alustada mängurühmade ja teiste eri ruume vajavate ettevõtmistega. Mängurühmad on 3–6-a lastele, kes ei käi lasteaias; kodukülastus tähendab lasteaiaealise lapse hoidmist ja õpetamist ning vanemate nõustamist kodus 1–2 korda nädalas 2–3 tundi korraga. Noorte emade kool on beebiootel emadele konsultatsiooniks, võimlemiseks ja sünnitegevuse ettevalmistamiseks (koostöös meedikutega). Tundide ettevalmistusrühm on õpilastele, kes iseseisvalt ei saa hakkama koduste ülesannete lahendamisega põhikoolis. Lastevanemate kool hõlmab loenguid ja seminare sagedusega üks kord kuus pedagoogilistel ja meditsiinilistel teemadel. Mängu- ja pikapäevarühmad, tundideks ettevalmistav rühm ja kodukülastus on osalejate kulul. Lastevanemate koolide rahastamiseks püüame abi leida erinevatelt fondidelt. Beebirühmad ja laste laulustuudio ülalpidamine jääb lastevanemate ja eelarve kanda. 2001. a toimub ühe esimese klassi õpilase õpetamine lihtsustatud õppekava alusel koduõppe vormis. See jätkub järgmistes klassides ning 2003. aastast lisandub 1. klassi uus erivajadustega õpilane. Oma arengus eakaaslastest mahajäänud õpilastele rakendatakse individuaalset õppekava 5.2. õppe-kasvatustöö tegevusplaan 1) individuaalsete õppekavade täiustamine erivajadustega lastele (ka andekatele); 2) jätkata tööd õppe- ja ainekavadega; 3) avada laulu- ja kunstistuudio; 4) alustada kabemängu õpetamisega 5–6-aastastele; propageerida malemängu õppimist algklassides; 5) koostada õppekava tööks koduste lastega kolmel tasandil: beebid, kodukülastus, mängurühmad; 6) koostada töökasvatuse ainekava; 7) koguda, süstematiseerida ja täiustada liikumismänge vabas õhus; 8) õueala kujundamine keskuste põhimõttel; õuetöö täiustamine; õues vajalikuks töökasvatuseks vahendite muretsemine; 9) rajada eri matkaradu lähiümbrusesse, töötada välja õppekäikude ja matkade marsruutide kirjeldused metoodilise vahendina; 10) loovusmängud ja dramatiseeringud looduses; 11) jätkuvalt lastevanemate kaasamine rühmade tegevusse; 12) laste ja õpilaste vaatlus, nende arengule hinnangu andmine; 13) koostöö hoolekoguga lastevanemate koolide töö alustamisel; 14) suunata vanemõpetajaid linna ühisürituste korraldamisele ja Tõrukese tegevuse valgustamisele ajakirjanduse kaudu 5.3. Täienduskoolituse suunad 1) asendustöötajate koolitamine «Hea Alguse» metoodikale; 2) jätkata «Hea Alguse» 2. ja 3. etapi koolitusega: lapse vaatlus ja enesehinnang; 3) alustada lasteaia õpetajate koolitamist 160-tunnistel täiendkursustel; 4) koolitada välja kaks kodukülastajat «Hea Alguse» koolitusel; 5) draamaõpetus lasteaias ja koolis; 6) erivajadustega laps tavarühmas, -klassis; 7) teel kvaliteetlasteaia poole – sisekontrolli ja enesehinnangu mehhanism; 8) lapse seos loodusega, loodusvaatluse kursused Värskas 5.4. Majandustegevus Tegevusplaan: 1) iga-aastane eelarve juurdekasv majanduses 10%, millest teha järjepidevat sanitaarremonti, hoida paremini korras ruumid ja õueala ning soetada igal aastal uus inventar (mööbel) vähemalt ühele rühmale; 2) eelarve 20%-line juurdekasv palgavahendite osas 2003. a; 3) hoone täielik renoveerimine viie aasta jooksul, kokku 11,7 milj krooni (arvestusega m2 hind 5000 krooni); 4) projekti tellimine õueala sisustamiseks ning selle projekti järjepidev täitmine seitsme aasta jooksul, 820,0 tuhat krooni; 5) köögi ja pesuköögi inventari täielik väljavahetamine 2003. a 800,0 tuhat krooni; 6) välisfassaadi remont, uus krohvimine, värvimine, 320,0 tuhat krooni; 7) katuse soojustamine ja katmine (m2 hind 500) 700,0 tuhat krooni tegevusplaani järgi kokku 14 340,0 tuhat krooni Investeeringud kaheksaks aastaks: Aasta Tegevus Summa tuhat krooni Märkused 1. 2002 Köögi ventilatsioon ja siseviimistlus; Valgustuse nõuetele viimine rühmades Komplektsed ronimisvahendid õuealale; Aiapiirete remont 400,0 310,0 240,0 80,0 Tervisekaitse nõue Rühmade pind 1064 m2 2. 2003 Köögi uus sisseseade: katlad, pliit, külmkapid, jahutuskapp, töölauad, kapid; Akende vahetus Uste vahetus 800,0 950,0 240,0 476,8 m2 aknaid välis- ja siseuksed 38 tk 3. 2004 Vee- ja kanalisatsiooni kapitaalremont; Laste sanitaarsõlmede kapitaalremont, siseviimistlus; siseuste vahetamine; saali põranda vahetamine, siseviimistlus; põrandate soojustamine saalis ja WC-des; Mänguvahendite täiendamine õuealal ja nõuetekohase spordiväljaku väljaehitamine 3400,0 500,0 12 4-kohalist sanitaarsõlme 7. 2005 Küttesüsteemi kapitaalremont koos otstarbeka lahenduse leidmisega, radiaatorite vahetus 3200,0 8. 2006 Laste ruumide kapitaalremont: põranda ja seinakatete vahetus 2400,0 11. 2007 Üldruumide, koridoride, trepikodade kapitaalremont: põranda- ja seinakatete vahetus 800,0 12. 2008 Välisfassaadi remont 320,0 1600 m2 * 200,- 13. 2009 Katuse remont 700,0 1400 m2 * 500,- kokku: 14 340,0 5.5. Juhtimine, koostöö omavalitsuse ja üldsusega 1) pidevalt uuendada ja viia muutuvate seadustega kooskõlla lasteaed-algkooli dokumentatsioon; 2) jätkata kogu personali kaasamist juhtimistegevusse; 3) alustada arenguvestlustega; 4) töötada välja toimiv sisehindamise süsteem; kaasata sellesse enesehindamise kaudu iga töötaja; 5) leida meetod, millega hoolekogu liikmete töö viia lähemale rühmade ja klasside lastevanematele; 6) osaleda aktiivselt linnas korraldatavatel laste ja õpilaste üritustel ning pakkuda abi nende korraldamisel; 7) teavitada oma tööst ajalehe kaudu üldsust; osaleda üritustel väljaspool maja, «reklaamida» oma saavutusi; avada Tõrukese kodulehekülg Internetis; 8) teha koostööd teiste lasteaedade ja lasteaed-algkoolidega vabariigis (Tõrukeste kokkutulek). 6. Kokkuvõte 6.1. Arengukava ülesanne Arengukava on aluseks iga õppeaasta üldtööplaani koostamisel. Arengukava analüüsitakse töö käigus ja tehakse parandusi vastavalt vajadusele iga õppeaasta algul. Arengukava ja tema muudatused kinnitab Põltsamaa Linnavolikogu. 6.2. Töö arengukavaga 5.11.1998. a juhataja käskkiri nr 5 arengukava 1998– 2001 kinnitamise kohta 08.03.2001. a töötajate üldkoosolek SWOT-analüüs 27.03.2001. a hoolekogu koosolek SWOT-analüüsi tulemused ja hinnang sellele 18.05.2001. a töötajate üldkoosolek SWOT-analüüsi tulemused ja arengueesmärkide püstitamine pikemas perspektiivis 29.05.2001. a õppenõukogu koosolek hetkeseisu konkreetne analüüs; tegevuskava aastani 2006 02.10.2001. a õppenõukogu koosolek arengukava tervikteksti heakskiitmine 03.10.2001. a hoolekogu koosolek arengukava tervikteksti heakskiitmine 6.3. Lasteaed-Algkooli Tõruke missioon Lasteaed-Algkooli Tõruke lapsed ja nende õpetajad peegeldavad ühiskonna väärtusi ja kultuuri. Õpetajad ja vanemad teevad koostööd, et luua lastele võimalusi õppida igapäevaeluga toime tulema. Nad omandavad uusi teadmisi, õpivad kaaluma eri variante ja tegema otsuseid, hoolima endast ja teistest, väljendama oma mõtteid ja tundeid. Lapsekeskses kollektiivis saavad lastest eluaegsed õppijad. Tähtsaim meie majas on, et vundament saaks tugev ja tahtmine täisväärtuslikku elu elada antakse emotsionaalselt ja valutult. Meie lastest peavad saama valitsejad uues maailmas – loodetavasti paremas ja kaastundlikumas maailmas.