Kallaste Linnavolikogu — Kallaste linna ehitusmääruse kinnitamine — KO, 11, 258

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) § 3 lõike 2 punkti 5 ja linnavalitsuse ettepanekul Kallaste Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kallaste linna ehitusmäärus vastavalt määruse lisale. 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Olga KEREKETKINA Kallaste Linnavolikogu 28. novembri 2001. a määruse nr 13 lisa KALLASTE LINNA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDOSA 1. peatükk. ÜLDSÄTTED l. Käesoleva määruse ülesanne on planeerimis- ja ehitusseadusele ning sellega kaasnevatele teistele õigusaktidele vastava ehituskorralduse, maa-alade planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja hooldamise üldise korra sätestamine Kallaste linna territooriumil ja linna omavalitsusesiseste ülesannete piiritlemine. 2. Kallaste linna planeerimis- ja ehituspoliitika kujundamisel kuulub linnavolikogu pädevusse: 2.1. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 2.2. üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 2.3. kehtivat üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kehtestamine; 2.4. detailplaneeringute tühistamine; 2.5. muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine. 3. Kallaste linna ehituspoliitika elluviijaks on linnavalitsus, kelle pädevuses on: 3.l. planeeringute ja nende lähteülesannete koostamine; 3.2. detailplaneeringute kehtestamine; 3.3. muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine. II. MAA-ALADE PLANEERIMINE 2. peatükk. ÜLDPLANEERING 4. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi või linna osade kohta. 5. Üldplaneering on linnale kohustuslik ja selle ülesanded on: 5.1. territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 5.2. kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 5.3. maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 5.4. väärtuslike maastike ja looduskoosluste säilimiseks vajalike tingimuste kehtestamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5.5. maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 5.6. territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 5.7. põhiliste teede, tänavate ja sadamate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 5.8. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 5.9. puhkealade määramine; 5.10. ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; 5.11. muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine, kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamine; 5.12. vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 5.13. riigikaitseliste maa-alade määramine; 5.14. vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. 6. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringule. 7. Üldplaneeringus sätestatakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 3. peatükk. DETAILPLANEERING 8. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 9. Detailplaneeringuga määratakse: 9.1. planeeritava ala kruntideks jaotamine; 9.2. krundi ehitusõigus; 9.3. tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 9.4. haljastus ja heakorrastus; 9.5. ehitistevahelised kujad (kuja on ehitiste lubatud väikseim vahekaugus); 9.6. tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 9.7. keskkonnakaitse abinõud; 9.8. maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 50, 286; 56, 337; 97, 602; 2002, 6, 21), muinsuskaitseseadusele (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559) ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuse teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks; 9.9. vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 9.10. olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 9.11. servituutide vajadus; 9.12. riigikaitselised maa-alad; 9.13. muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 10. Ajalooliselt väljakujunenud krundi- ja hoonestusstruktuuriga ning tehnovõrkudega varustatud piirkondades, mille kohta kehtiv detailplaneering puudub, võib linnavalitsus kehtestada detailplaneeringu käesolevas peatükis sätestatust väiksemas mahus tingimusel, et see ei lähe vastuollu kehtiva üldplaneeringuga. 11. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk. 12. Krundi ehitusõigus sisaldab: 12.1. krundi kasutamise sihtotstarvet; 12.2. lubatud ehitiste arvu krundil; 12.3. ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 12.4. ehitiste lubatud kõrgus. 13. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 14. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele. 15. Linnavalitsus võib nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamises osalejatele arusaadavaks. 16. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel ja muudatus on eelnevalt linnavalitsusega kirjalikult kooskõlastatud. 17. Kui krundi suuruse ja piiride muutmine toimub maaomaniku või kasutaja taotlusel, on linnavalitsusel õigus sisse nõuda krundi suuruse vormistamisega kaasnevad kulutused. 18. Kui muudetav krunt on kaasomandis, kooskõlastatakse muudetav krundi plaan kõigi kaasomanike ja linnavalitsusega. 19. Krundi piire ei ole võimalik muuta, kui muutmise tulemusena muutub võimatuks krundi sihtotstarbeline kasutamine või katastriüksuse moodustamine või kui kaasomanik või linnavalitsus ei nõustu krundi piiride muutmisega. 20. Krunti ei ole lubatud jagada, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks krundi kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust või kui kaasomanik ei nõustu krundi jagamisega. 21. Kruntide ühendamisel moodustatakse kahest või enamast krundist üks terviklik iseseisev krunt. 22. Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele. 23. Krundi moodustamiseks, piiride muutmiseks või ühendamiseks tellib linnavalitsus või asjast huvitatu krundi plaani ja vajadusel detailplaneeringu muudatuse. 24. Uute kruntide moodustamise ja olemasolevate kruntide piiride muutmise otsustab linnavalitsus oma korraldusega. Korralduses näidatakse ära: 24.1. krundi moodustamise või piiride muutmise õiguslik alus; 24.2. muudetavate kruntide asukoht ja suurus; 24.3. uute või muudetud kruntide asukoht ja suurus. 25. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervise-, keskkonna-, muinsus- ja riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme. 4. peatükk. PLANEERINGUTE KOOSTAMINE JA AVALIKKUSE OSALEMINE SELLES 26. Üldplaneeringute koostamist korraldab linnavalitsus ning seda koordineerivad maavalitsus ja Keskkonnaministeerium. 27. Üldplaneeringu lähteülesande koostamise korraldab linnavalitsus ja kinnitab linnavolikogu. 28. Üldplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis. 29. Detailplaneeringu koostamist korraldab linnavalitsus. 30. Detailplaneeringu lähteülesande koostab ja kinnitab linnavalitsus. 31. Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks detailplaneeringu graafilise osa koosseis. 32. Linnavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala planeeringu koostamisest. 33. Linnavalitsus tutvustab iga linnavalitsuse poolt algatatud planeeringu eesmärke teabevahendites kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. 34. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab linnavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. 35. Planeeringu koostamiseks vajalikku informatsiooni on planeeringualal asuvad või planeeringuala kohta käivat informatsiooni valdavad isikud kohustatud tasuta andma planeeringu koostamist korraldavale linnavalitsusele või selleks volitatud planeeringu koostajale. 36. Linnavalitsus on kohustatud korraldama ja tagama planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele linnavalitsuse arhiivis. 37. Linnavalitsus võib kehtestada detailplaneeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud planeeringud muudavad selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. Ajutine ehituskeeld hakkab kehtima detailplaneeringu lähteülesande kinnitamisest. 38. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. 39. Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist. 40. Ajutine ehituskeeld tehakse tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 41. Detailplaneeringute koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab linnaplaneerimise osakond avalikke arutelusid. 42. Enne avalikku väljapanekut kooskõlastatakse üldplaneering planeeringuala naabervallavalitsustega ja vajadusel vastavate riigiametite ja inspektsioonidega. 43. Pärast volikogu või linnavalitsuse otsust planeeringu vastuvõtmise kohta korraldab linnavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku. 44. Linnavalitsus teatab kohalikes teabevahendites avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädal enne avaliku väljapaneku algust. 45. Avaliku väljapaneku kestus on detailplaneeringutel kaks nädalat ja üldplaneeringutel neli nädalat. 46. Planeeringuala kinnisasjade omanikel ja Kallaste linna elanikel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. 47. Linnavalitsus korraldab planeeringute avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu. 48. Linnavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise koha ja aja vastavalt käesoleva määruse punktides 34 ja 44 kehtestatud teatamise korrale. 49. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb linnavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. 50. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korraldatakse avalik väljapanek ja avalik arutelu planeeringu parandamise järel käesolevas määruses kehtestatud korras. 51. Üldplaneeringu alusel kuni kolme ühepereelamu detailplaneerimisel võib avaliku väljapaneku asendada planeeringuala kinnisasjade omanike kirjalike kooskõlastustega, rikkumata seejuures huvitatud isiku õigusi. Kooskõlastuste tulemused tehakse teatavaks kohalikus ajalehes pärast kõigi kooskõlastuste saamist. 5. peatükk. PLANEERINGUTE KEHTESTAMINE JA TÜHISTAMINE 52. Üldplaneeringu kehtestab linnavolikogu. 53. Detailplaneeringu kehtestab linnavalitsus, olles seda tutvustanud linnavolikogu seda valdkonda suunavale komisjonile. 54. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu. 55. Planeeringu kehtestamisest teatab linnavalitsus kohalikes ja maakondlikes teabevahendites. 56. Planeeringute kehtestamise otsuse saadab linnavalitsus järelevalvet teostavale maavalitsusele ja riigi maakatastri pidajale. 57. Kehtestatud planeeringu vastuolu korral seaduse või maakonnaplaneeringuga teeb järelevalvet teostav maavalitsus linnavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub maavanem kohtusse planeeringu vaidlustamiseks. 58. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu tühistab linnavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest teabevahendites. 59. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. 60. Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga. 61. Kehtestatud planeeringuga tutvumine tagatakse linnavalitsuse arhiivis, kus võimaldatakse omandada kehtestatud planeeringute koopiaid asjast huvitatu kulul. 62. Kehtestatud planeeringud vaadatakse üle ja ülevaatuse tulemused esitatakse maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi linnavolikogu ja -valitsuse uue koosseisu liikmetest moodustatud komisjoni poolt. 63. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda kehtestatud planeeringust tulenevate kitsenduste tõttu või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üld- ja detailplaneeringutest tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju linnavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 64. Hüvitise suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus huvitatud isiku nõudel. 65. Linnavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 66. Planeeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59,1006) ettenähtud alusel. III. EHITAMINE 6. peatükk. MÕISTED 67. Ehitis on hoone või rajatis. 68. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 69. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 70. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse linnavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. Ajutise ehitise projekteerimine, ehitamine, kasutamine ja lammutamine toimub käesoleva määruse sätete kohaselt. Ajutiseks ehitiseks käesoleva määruse mõistes loetakse kõik teisaldatavad ehitised sõltumata püstitamise tähtajast (kioskid, vagunelamud, paatsuvilad jms). 71. Väikehoone on kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. 72. Väikerajatis on ühel krundil omaniku tarbeks ehitatud: 72.1. kommunikatsioonide ühendus tänavavõrguga; 72.2. lahtine katusealune ehitusaluse pinnaga kuni 12 m2; 72.3. maa-alune või maapealne mahuti mahuga kuni 3 m3; 72.4. muud väikesemahulised või lihtsad rajatised, millel ei ole avalikku funktsiooni (estakaadid, antennid) linnavalitsuse äranägemisel. 73. Väikehoonet ja väikerajatist võib ehitada linna linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusjärelevalveta ning võtta kasutusele ilma kasutusloata. 74. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis, välja arvatud punktides 116–118 nimetatud juhud. 75. Ehitus ehk ehitamine on käesoleva määruse tähenduses: 75.1. ehitise püstitamine maa peale, vette või vee peale või maapõue; 75.2. olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 75.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 75.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 75.5. ehitise lammutamine. 76. Ehituslik projekteerimine hõlmab: 76.1. projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja tingimuste taotlemist ja kooskõlastamist; 76.2. ehitusprojekti koostamist; 76.3. ehitusprojekti ekspertiisi; 76.4. ehitusprojekti esitamist ehitusprojektide läbivaatamise komisjonile kooskõlastamiseks ja heakskiitmiseks. 77. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite kohaselt, mis tagavad ehitise tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutusaja jooksul. 78. Hoone projekteerimisel ja väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgust, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuletõrje- ja päästeamet. 79. Hoone kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel ta asub, kui naaberkrundile ei ole kehtestatud nendele ettenähtud spetsiaalseid servituute. Hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel ei või hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadil esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda rohkem kui 1/4 kõnnitee laiusest. 80. Ehitis peab omama piisavat kandevõimet, püsivust ja kestvust, ta ei tohi luua ohtu inimestele, varale ja keskkonnale ning ta tarbeomadused peavad säilima kogu kavandatud kasutusea jooksul. 81. Üldkasutatavad rajatised ning ehitiste üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumispuudega isikutele. 82. Ehitise kasutamine peab vastama tema otstarbekusele ja funktsionaalsetele nõuetele ning tagama ohutud elu-, töö- ja liikumistingimused. 83. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peab olema tehtud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestavalt. 84. Ehitus muinsuskaitsealal võib toimuda ainult kooskõlas muinsuskaitseala korraldamise määrusega. 7. peatükk. EHITUSÜLDJÄRELEVALVE 85. Ehitusüldjärelevalvet teostab linnavalitsus, kes ehitustegevust reguleerivate seaduste, eeskirjade ja käesoleva määruse sätete kohaselt: 85.1. korraldab ehitusprojektide kehtivatele seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrolli ja vastavalt vajadusele teostab või korraldab ehitusprojektide ekspertiise; 85.2. väljastab ehituslubasid; 85.3. informeerib ehitus- ja hooneregistrit ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest; 85.4. kontrollib ehitustööde tegijal tegevusloa olemasolu tema poolt teostavateks töödeks ning nende juhtimiseks nõutava kvalifikatsiooniga spetsialistide olemasolu; 85.5. kinnitab omanikujärelevalve teostaja; 85.6. kontrollib ehitustöid; 85.7. korraldab ehitustööde lõppemisel ehitiste ülevaatuse; 85.8. annab välja ehitise kasutusloa; 85.9. kontrollib ehitiste kasutamist ja korrashoidu ning teeb ettekirjutusi puuduste likvideerimiseks; 85.10. korraldab ehitistega toimunud avariide uurimist; 85.1l. kontrollib ehitusplatsidel puude mahavõtmise lubade olemasolu. 86. Ehitusjärelevalvet käesoleva määruse järgi ei kohaldata alljärgnevatele rajatistele: 86.1. elektri- ja telekommunikatsioonid; 86.2. maavarade kaevandamine; 86.3. allmaakaeveõõnte abil rajatud ehitised; 86.4. veehoidlad, tammid ja lüüsid; 86.5. tehnoloogiliste seadmete paigaldamine; 85.7. tänavad, maanteed, raudteed; 86.8. torujuhtmed. 87. Linnavalitsusel on üldjärelevalve korras õigus: 87.l. nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 87.2. pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks; 87.3. teha ettekirjutusi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 87.4. tühistada või peatada ehitus- või kasutusluba. 88. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib linnavalitsus omanikujärelevalve jätta määramata. 89. Uusehituseks, juurde- ja ümberehituseks, lammutamiseks, kaevetöödeks, samuti ehitise kasutuselevõtuks peab ehitise omanik saama loa käesoleva määrusega sätestatud korras. 90. Eritööde (lõhketööd, puuraukude rajamine jt) lubasid annavad vastavad ametkonnad erimääruste ja eeskirjade kohaselt. 91. Ehitise kasutamine peab toimuma kasutusloa ja ekspluatatsiooni reguleerivate eeskirjade kohaselt (tuleohutus-, elektri-, gaasi-, veetarbimise, liftide ja tõsteseadmete ohutu ekspluatatsiooni, tootmise korraldamise ja teised ehitiste ekspluatatsiooni korraldavad eeskirjad). 92. Ehitiste ja krundi korrashoiu ja ohutuse eest ehituse ajal, ehitise kasutamise ja lammutamise ajal vastutab ehitise omanik; ehitustööde teostajad ja rentnikud vastutavad ehitise omaniku ees, kui seadused või Kallaste linna heakorra ja avaliku korra eeskiri ei sätesta vastutust eri juhtudel teisiti. 93. Monumentide, skulptuuride, mälestusmärkide, tänava- ja pargiinventari, firmasiltide, reklaami ja muude linna ilmet mõjutavate monumentaal- ja väikevormide püstitamise korra kehtestab linnavalitsus. 8. peatükk. EHITUSPROJEKTID 94. Ehitusprojekte või nende eriosasid võivad koostada ettevõtjad, kellel on tegevusluba projekteerimistöödeks, samuti kõrgharidusega arhitektid ja insenerid oma erialal. 95. Ühepereelamut, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaži ning teisi lihtsamaid ehitisi võib enda tarbeks projekteerida erihariduseta eraisik linnavalitsuse ühekordse projekteerimisloa alusel, mis väljastatakse pärast eskiisprojekti läbivaatamist. 96. Ehitusprojekti koostamise aluseks on kehtiv detailplaneering ja vajadusel planeeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused, mis väljastatakse linnavalitsuse poolt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 97. Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetrid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning vastavalt kehtivatele seadustele arheoloogiliste ja muude uuringute tegemise kohustusi ning ühisvajaduste arvestamist. 98. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning asutused, kellega projekt tuleb kooskõlastada enne ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni. 99. Projekteerimistingimuste vormi kinnitab linnavalitsus. 100. Projekteerimistingimused väljastatakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 101. Projekteerimistingimused kehtivad projekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat ja nende kehtivust võib linnavalitsus pikendada ühe aasta kaupa tingimusel, et kehtiv detailplaneering pole muutunud. 102. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. 103. Ehitusprojekti koosseis ja vormistamine peavad vastama ehitusprojekti koostamise eeskirjadele. 104. Ehitusprojekti esitab ehitise omanik või tema esindaja läbivaatamiseks linnavalitsusele. Ehitusprojektide läbivaatamise korra kehtestab linnavalitsus. 105. Ehitusprojektide läbivaatamise komisjon kontrollib esitatud projekti, korraldab vajadusel projekti ehitusekspertiisi ja keskkonnaekspertiisi. 106. Ehituse käigus tehtavad olulised projektimuudatused, millega kaasnevad ehituse otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbitavate võimsuste, fassaadilahenduse ning oluline plaanilahenduse ja ehitise põhikonstruktsioonide muudatus, tuleb enne muudatuste realiseerimist ehituses kooskõlastada linnavalitsuses, kes sõltuvalt projektimuudatuste ulatusest ja iseloomust korraldab projekti täiendava läbivaatuse ja kooskõlastab muudatused. Muudatused peavad olema eelnevalt kooskõlastatud projekti autori ja ehitise omanikuga. 107. Projekt peab olema vormistatud eesti keeles. 108. Ehitusprojekt kinnitatakse linnavalitsuse kehtestatud korras. Munitsipaalobjektide projektid kinnitab linnavalitsus. 109. Ehituse projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks annab loa linnavalitsus. 110. Ehitusprojekti tellija on kohustatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tulemused teatavaks tegema linnavalitsusele. Linnavalitsusele antakse üle rajatud geodeetiliste võrkude andmestik ja koostatud maa-alaplaanide koopiad. 111. Uuringu teostaja on kohustatud kooskõlastama eelseisvad tööd, k.a geodeetiliste märkide paigaldamine, visiirsihtide raiumine ning kaeve- ja puurimistööd, maaomanike või -valdajatega, kelle maal uurimistöid tehakse. 112. Uurimistööde teostaja on kohustatud hüvitama maaomanikule uurimistööde tegemisega tekitatud kahju. 113. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste projekteerimisele peavad eelnema uuringud Muinsuskaitseameti määratud mahus ja tingimustel. 9. peatükk. EHITUSLUBA 114. Ehitusluba on linnavalitsuse poolt antav luba uusehituseks või ehitustööde tegemiseks olemasoleval ehitisel. 115. Ehitusloa taotlemine on kohustuslik järgmistel juhtudel: 115.l. uute ehitiste püstitamiseks; 115.2. ümberehitusteks (juurde- ja pealeehituseks, olemasolevate ehitiste gabariitide muutmiseks); 115.3. tänavate, kõnniteede ja väljakute rajamiseks või ümberehitamiseks; 115.4. mullatöödega seotud kommunikatsioonide rajamiseks; 115.5. kaldakindlustuse, sadamate, sildade, müratõkete ehitamiseks; 115.6. ehitiste lammutamiseks. 116. Ilma ehitusloata, kuid linnavalitsuse kirjaliku kooskõlastuse alusel toimub: 116.l. väikesemahuliste fassaadimuudatuste tegemine; 116.2. avade juurde- ja ümberehitamine välisseintes; 116.3. kapitaalsete konstruktsioonide (kandeseinad, laed, trepid, katused) ümberehitamine; 116.4. hoonete välisviimistluse või katusekatte muutmine; 116.5. eesaedade ja tänavaäärsete piirete ehitamine ja ümberehitamine; 116.6. väikehoonete ehitamine; 116.7. väikerajatiste ehitamine; 116.8. õhuliinide ehitamine ja ümberehitamine; 116.9. reklaamsiltide ja vaatekastide väljapanemine; 116.10. ajutiste ehitiste püstitamine avalikesse kohtadesse; 116.11. väikesemahuliste rajatiste (kõnepunktid, paviljonid, mastid jms) püstitamine linnavalitsuse äranägemisel; 116.12. teede, tänavate, väljakute katte muutmine ja äärekivide vahetus kõrgusmärke muutmata; 116.13. bussiooteplatvormide, tänava- ja kõnniteelõikude (pinnaga kuni 100 m2) ehitamine või ümberehitamine; 116.14. maaparandus- ja vesiehitustööd; 116.15.väikesemahuliste ehitiste ja rajatiste lammutamine; 116.16.parkide ja haljasalade rajamine. 117. Ehitusluba ei ole vajalik kommunikatsioonide remondiks, kui sellega ei kaasne trasside asetuse muutus. 118. Ehitusluba ei ole vajalik ehitamise ajaks ehitusplatsile ajutiste ehitiste püstitamiseks, kui nende asukoht ja konstruktsioonid on ehitusprojektis näidatud. 119. Linnavalitsus annab ehitusloa kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Ehitusloa saamise toiminguid võib teha omaniku esindaja. 119.1. Ehitusluba ja projekteerimistingimusi võib välja anda ka enne 1991. a 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse alusel. 120. Ehitusloa saamiseks peab ehitise omanik esitama linnavalitsusele vastava taotluse vormikohasel taotluslehel. Taotlusele lisatakse: 120.1. uusehitise puhul ehituskrundi omandiõigust või hoonestusõigust tõendav dokument, krundi geodeetiline plaan, teatis ehitusgeoloogiliste/ehitusgeodeetiliste uurimistööde aruande üleandmise kohta Ehitusgeoloogia või Geodeesia Fondile, linnavalitsuse poolt heakskiidetud ja tellija kinnitatud ehitusprojekt kahes eksemplaris, andmed ehitustöövõtja kohta; 120.2. olemasoleva ehitise puhul ehitise omandiõigust tõendav dokument, kasutusluba, heakskiidetud ehitusprojekt; 120.3. ehitusloa tasumise eest kviitung; 120.4. andmed ehitusregistri jaoks. 121. Ehitusloa taotlemisel lammutustöödeks peab ehitise omanik esitama linnavalitsusele: 121.1. ehitise omandiõigust tõendava dokumendi; 121.2. asjassepuutuvate ametkondade (muinsuskaitse, keskkonnakaitse jt) kooskõlastused; 121.3. projektdokumentatsiooni või lammutustööde tegemise projekti. 122. Linnavalitsus vastab ehitusloa taotlusele kahe nädala jooksul alates komplektse taotlusmaterjali esitamise päevast. 123. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise lammutamine võib linnavalitsuse nõusolekul toimuda ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. 124. Ehitusluba ei anta, kui: 124.l. ehitusprojekt ei ole linnavalitsuses heaks kiidetud; 124.2. ehitusel puudub seadusega ettenähtud omanikujärelevalve; 124.3. taotlusmaterjal ei ole komplektne. 125. Eramu krundil, kui selle krundi ja hoonestuse kohta ei ole arhitektuuri- ja muinsuskaitselisi või muid seaduslikus korras kehtestatud piiranguid ja ettekirjutusi, võib omanik ilma loata: 125.1. teha elamus ja kõrvalhoones väikesemahulisi sisemisi muudatusi, ilma et muutuks hoone või rajatise otstarve ja maht, väheneks põhikonstruktsioonide vastupidavus, suureneks tuleohtlikkus ja halveneks sanitaarhügieeniline seisund ega saaks kahjustatud ehitisele kehtestatud erinõuded; 125.2. teostada madalhaljastust ning paigaldada väikevorme ja teisi kujunduselemente. 125.2. lammutada omavolilisi ja ajutisi ehitisi; 126. Linnavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui: 126.1. ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 126.2. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 126.3. ehitusjärelevalve katkemisel. 127. Ehitusloa kehtivusaja lõppemisel tuleb ehitise omanikul loa kehtivuse pikendamiseks esitada vastav taotlus koos põhjendustega. Ehitusluba võib linnavalitsus pikendada ühe aasta kaupa. 128. Ehitusloa pikendamisest keeldumise korral (tehniliste tingimuste aegumisel ja muudel projekti korrastamist eeldavatel juhtudel) teatab linnavalitsus sellest kirjalikult koos keeldumise põhjendustega. 10. peatükk. KAEVETÖÖDE LUBA 129. Kaevetöid tehakse linnavalitsuse kehtestatud korras kaevetööde lubade alusel, mida annab välja linnavalitsus. 130. Kaevetööde luba ei nõuta projektikohase vundamendi- ja muude ehituskrundil asuvate projektikohaste süvendite kaevamisel, kui antud projektile on väljastatud ehitusluba ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. 11. peatükk. OMANIKUJÄRELEVALVE 131. Ehitustööde üle pideva järelevalve teostamiseks on ehitise omanik kohustatud määrama kooskõlastatult linnavalitsusega omanikujärelevalve teostaja, kelle põhikohuseks on tagada ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja -eeskirjadele, ehitusprojektile ning töövõtulepingule. 132. Linnavalitsuse ettekirjutuste täitmine on ehitise omanikule, omanikujärelevalve teostajale ja ehituse ettevõtjale kohustuslik. 133. Omanikujärelevalve teostaja õigused, kohustused ja vastutuse sätestavad järelevalveleping ning vabariiklikud ja kohalikud õigusaktid. 134. Ehitustööde tegemine ilma registreeritud omanikujärelevalveta on keelatud. Ehitise omanik on kohustatud omanikujärelevalve muutuse korral selle kooskõlastama linnavalitsusega. 135. Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise omanikuga sõlmitud sellekohase lepingu olemasolul projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener. 136. Omanikujärelevalve teostaja ei tohi olla ametis ehituse töövõtja juures. 137. Kui omanikujärelevalvet teostab projektorganisatsioon, on ta kohustatud määrama järelevalve korraldamise eest vastutava töötaja. 138. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise (eramu, kuni kahekohalise garaaž, kasvuhoone, puukuur, piirdetara jms) puhul võib omanikujärelevalvet teostada ehitise omanik. 12. peatükk. EHITAMINE 139. Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta. 140. Ehitustöid võivad teha tegevusluba omavad ettevõtjad, kes võivad teha ainult neid töid, mille tegemiseks on väljastatud tegevusluba ja mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava eriala spetsialistid. 141. Ehitusettevõtja on kohustatud ehitamise käiku dokumenteerima, ehitama projekti ja ehituseeskirjade kohaselt ning hoidma korras ehitise ja ehitusplatsi. 142. Ehitusettevõtja on kohustatud oma kulul likvideerima garantiiajal ilmnenud puudused. Ehitise garantiiaeg on vähemalt kaks aastat kasutusloa andmise hetkest. 143. Ühepereelamu, suvila, ajamaja, kasvuhoone, kuni kahe sõiduautokohaga garaaži ja väikehoone ehitustöid võivad teha ja juhtida nende omanikud. 144. Ehitiste ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide, välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine raudbetoon- ja kiviseintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt linnavalitsusega kooskõlastatud projekti kohaselt. 145. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita, kuid kooskõlastatult linnavalitsusega. 146. Kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet või tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu ning selline töö toimub kooskõlastatult linnavalitsusega. 147. Ruumi (eluruum/mitteeluruum) funktsiooni muutmiseks peab ruumi valdaja taotlema linnavalitsuselt ehitus- ja kasutusloa. 148. Tarade ja piirete ehitamine ehituskrundi tänavapoolses osas, kui see ei ole ette nähtud projektiga, millele on väljastatud ehitusluba, peab olema kooskõlastatult linnavalitsusega. 149. Naaberkruntide vaheliste tarade ja piirete ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565) kohaselt. 150. Linnavalitsuse töötaja ettekirjutuste täitmine on ehitise omanikule, omanikujärelevalve tegijale ja ehituse ettevõtjale kohustuslik. 151. Ehitistele ettejäävate puude ja põõsaste mahavõtmine toimub linnavalitsuse kirjalikul loal. 13. peatükk. EHITISE ÜLEVAATUS JA KASUTUSLUBADE ANDMINE 152. Ehitise kasutusluba on luba, mille linnavalitsus annab ehitusloa alusel projektikohaselt valmistanud ehitisele. 153. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist linnavalitsusele. 154. Enne käesoleva seaduse jõustumist püstitatud omavolilisele ehitisele võib anda kasutusloa pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist. Kõik kasutusloa andmisega seotud kulud kannab omavolilise ehitise omanik. Linnavalitsus võib ehitusnormide ja ehitisele esitatavate nõuete rikkumise korral nõuda omavolilise ehitise likvideerimist. 155. Kasutusloa saamiseks esitab taotleja linnavalitsusele: 155.1. linnavalitsuse kehtestatud vormikohase taotluse; 155.2. ehitise ülevaatuse akti linnavalitsuse nõusolekuga. 156. Kasutusluba ei anta, kui: 156.l. ehitis ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud; 156.2. ehitise ülevaatuse aktis toodud puudused ja ettekirjutused on täitmata; 156.3. puudub ehitise ülevaatuse akt. 157. Ehitist võib kasutama hakata pärast linnavalitsuselt kasutusloa saamist ja ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise või mõne tema osa kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema linnavalitsuselt uue kasutusloa. 158. Kui ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel või kui ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või keskkonnale, võib linnavalitsus kasutusloa puuduste likvideerimiseni peatada. 159. Ehitist võib kasutusele võtta ka valminud osade kaupa pärast nende ülevaatust ning kasutusloa saamist. 160. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik esitama linnavalitsusele viis päeva enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid: 160.1. ehitusluba; 160.2. ehitise mahamärkimise akti (uusehitisel); 160.3. ehitusprojekt; 160.4. ehituse täitedokumentatsioon; 160.5. eritööde vastuvõtu akti ja seadmete ekspluatatsioonivõtu load; 160.6. vee-, kanalisatsiooni-, gaasitorustike ja teiste tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutuse alustamiseks; 160.7. tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload; 160.8. tervisekaitse, päästeameti ja tuletõrjejärelevalve, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse ja vastavalt vajadustele teiste asjasse puutuvate järelevalveasutuste õiendid ehitise kasutuskõlblikkuse kohta. 161. Ehitise omanik kooskõlastab linnavalitsusega ülevaatuse toimumise aja ja teostajad. 162. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt. 163. Ülevaatajate allkirjadega varustatud akti üks eksemplar kuulub säilitamisele linnavalitsuse arhiivis. 164. Linnavalitsus kinnitab oma allkirjaga ühe eksemplari ehitise ülevaatuse akti ja täitedokumentatsiooni saamist ning ehitise kasutusloa väljastamise õigust. 14. peatükk. EHITUSE DOKUMENTATSIOONI SÄILITAMINE 165. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise. 166. Linnavalitsus peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitusega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. IV. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID JA KASUTAMINE 15. peatükk. EHITISE OMANIKU KOHUSTUSED 167. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. 168. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise. 169. Ehitise omanik peab tagama ehitiste kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalve töötaja ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile. 170. Ehitise andmete muutumisel ehitamise ajal on ehitise omanik kohustatud informeerima ehitusregistri pidajat muutunud andmetest. 171. Ehituse omanik on kohustatud lammutama omavolilise või ajutise ehitise ehitusjärelevalve ettekirjutusega määratud tähtajaks. 172. Kui ehitise omanik ei lammuta omavolilist või ajutist ehitist ehitusjärelevalve määratud tähtajaks, võib linnavalitsus korraldada selle lammutamise omaniku kulul. 173. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kohe kõrvaldama avariiohu. 16. peatükk. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOIU NÕUDED 174. Maavalduse korrashoiu ehituskrundil ja sellega piirnevatel maaaladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või õiguspärane valdaja linna heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 175. Ehituskrundil paiknevad materjalid peavad olema ladustatud ohutusnõudeid järgides. 176. Juurdepääsuteed peavad olema vabad ja kasutamiskõlblikus seisukorras. 177. Ehituskrundi tänavapiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema pügatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 178. Krundil asuvat haljastust võib likvideerida linnavalitsuse kirjaliku loa alusel loas näidatud ulatuses. 179. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinakate, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt värvitud. 180. Ehitise algset värvitooni muuta, hoonele uue kujundusega välisuksi ja aknaid paigaldada või muul viisil nende välisilmet muuta võib ainult linnavalitsuse loal, mis antakse kinnitatud viimistluspassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis. 17. peatükk. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOIU JÄRELEVALVE 181. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostab linnavalitsus. 182. Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise õiguspäraselt valdajalt nõuda: 182.1. krundi ja ehitise kasutamise peatamist või piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimestele või keskkonna seisundile; 182.2. ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundilt; 182.3. lagunenud, kasutusohtlike või loata ehitatud hoonete ja rajatiste likvideerimist (lammutamist, demonteerimist); 182.4. ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste eeskirjade ja normidega. V. VASTUTUS MÄÄRUSE RIKKUMISE EEST 183. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.