Kallaste Linnavolikogu — Kallaste Keskkooli põhimääruse kinnitamine — KO, 11, 255

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 34, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 12 lõike 4, Kallaste linna põhimääruse § 21 lõike 1 punkti 34 alusel ning keskkooli direktori ettepanekul Kallaste Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kallaste Keskkooli põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kallaste Linnavolikogu 20. mai 1998. a otsusega nr 10 kinnitatud Kallaste Keskkooli põhimäärus. 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2001. a. Volikogu esimees Olga KEREKETKINA Kallaste Linnavolikogu 12. septembri 2001. a määruse nr 10 lisa KALLASTE KESKKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Kallaste Keskkool on Kallaste linna munitsipaalkool, mis asub Kallaste linnas. 2. Kallaste Keskkool on üldharidust andev kool, mille ülesanne on võimaluste loomine põhi- ja gümnaasiumihariduse omandamiseks ning haritud, kõlbelise ja vaba isiksuse kujundamiseks. Õppevorm on päevane. 3. Kool on Kallaste linna ja Peipsiäärse piirkonna kultuurikeskus. 4. Kallaste Keskkool juhindub oma töös põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Haridusministeeriumi normdokumentidest, Kallaste linna õigusaktidest ja oma põhimäärusest. 5. Kooli õppe- ja kasvatustöö on humanistlik, demokraatlik ja kõlblusideid väärtustav. 6. Õppimine on tasuta ja vene keeles. 7. Koolil on oma nimega pitsat, koolimärk ja lipp. 8. Koolil on oma maa-ala, hooned ja muu inventar, mis on ette nähtud kooli õppeplaani täitmiseks ning mida kasutatakse sihipäraselt kooli huvidest lähtuvalt. 9. Koolivara on munitsipaalomand. II. KOOLI STRUKTUUR 1. Kallaste Keskkool on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena 1.–9. kl – põhikool; 10.–12. kl – gümnaasiumi klassid. 2. Kooli juures võivad olla pikkapäevarühmad, ettevalmistusrühm koolieelikutele, huviringid ja klubid. 3. Koolis on raamatukogu. III. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ORGANISATSIOONILISED ALUSED 1. Õppetöö käib direktori poolt kinnitatud kooli õppekava järgi, mille aluseks on riiklik õppekava. 2. Programme ja õpikuid valivad õpetajad Haridusministeeriumi (edaspidi HM) poolt heakskiidetute ja kinnitatute hulgast. Õpetajad võivad ise koostada programme ja ainekavasid. 3. Koolis õpetatakse peale emakeele veel eesti ja inglise keelt. Eesti keele õpe on alates 1. klassist. 4. Õppeaasta alguse, lõpu ja vaheajad määrab Haridusministeerium. Õppeaasta pikkus on 175 õppepäeva. 5. Maksimaalne klassitäituvus on 36 last. 6. Pikkapäevarühmas on kuni 30 last. 7. Õppetöö põhivorm on õppetund. Tund on 45 minutit. 8. Tundide arv määratakse õppeplaani järgi ja selle kinnitab direktor. Miinimumkoormust määrab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Vaheajad on: 1 – 10 minutit 2 – 10 minutit 3 – 20 minutit 4 – 20 minutit 5 – 10 minutit 6 – 10 minutit 7 – 10 minutit 9. Kodused ülesanded antakse laste individuaalseid võimalusi arvestades. 10. Teadmisi hinnatakse viie palli süsteemi järgi. 1. klassis on hindamine sõnaline, st sõnaline hinnang antakse teadmiste, oskuste ja arengu kohta. Teistes klassides hinnatakse vastavalt HM-i kehtestatud hindamisjuhendile. 11. Õpilaste järgmisse klassi üleviimine, eksamite korraldamine ja kooli lõpetamine määratakse HM-i juhendiga. 12. Iga kuu toimuvad algklassides, keskklassides ja gümnaasiumiklassides üldõhtud, peod või temaatilised õhtud. 13. Koolis tegutsevad spordisektsioonid, kus osalevad õpilased eri klassidest. IV. ÕPILASED 1. Lapsed lähevad kooli üldjuhul seitsmeaastaselt, st need, kes 1. oktoobriks on saanud seitsme aastaseks. Vanemate soovil võivad kooli minna ka kuueaastased lapsed, kes on saanud 30. aprilliks kuueaastaseks, ja kui nad on kooliks ette valmistatud, nende tervis on hea, nad on füüsiliselt ja vaimselt (testi alusel) piisavalt arenenud. 2. Lapse astumiseks 1. klassi esitab lapsevanem avalduse, lapse sünnitunnistuse (originaali), lapse isikukoodi, haigekassa koopia, oma isikut ja alalist elukohta tõendavad dokumendid, tervisekaardi. 3. Gümnaasiumisse astumiseks esitab õpilane avalduse (avaldusel peab olema märge lapsevanema nõusoleku kohta), põhikooli lõputunnistuse, tervisekaardi, sünnitunnistuse või passi (originaali). 4. Koolikohustus kestab kuni 17-aastaseks saamiseni või põhikooli lõpetamiseni. 5. Kooli võetakse neid lapsi, kes elavad Tartu maakonna Peipsi-äärses regioonis. 6. Lapse üleminekul ühest koolist teise meie kooli astumisel esitab lapsevanem avalduse, lapse sünnitunnistuse, oma vallast kirja, mis tõendab lapse elamist ja registreerimist selles vallas, ning teised dokumendid, mis on teisest koolist kaasa antud. 7. Gümnaasiumiõpilastel on õigus valida lõpueksameid ja riigieksameid nii, nagu see on ette nähtud HM-i juhendis; nendel on õigus valida ka vabaained ja valikaineid. 8. Õpilastel on õigus õpetajatelt saada lisaabi eri ainetes. 9. Õpilased osalevad kooli probleemide lahendamisel omavalitsuse kaudu. 10. Õpilased võivad asutada koolis ühinguid, klubisi, sektsioone ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega, võivad moodustada omavalitsusi ja osaleda nendes. 11. Õpilastel on õigus saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta pärast põhikooli või keskkooli lõpetamist. 12. Õpilastel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kooli hoolekogusse, lastekaitseorganisatsiooni poole ja kohalikku omavalitsusse. 13. Õpilased võivad kasutada kooli ruume tasuta oma ürituste korraldamiseks. 14. Õpilased on kohustatud täitma kooli kodukorda. 15. Õpilaste poolt koolile tekitatud materiaalse kahju hüvitab õpilane või tema vanemad. 16. Õpilased käituvad vastavalt kooli kodukorrale, õpivad, arenevad, hoiavad kooli varandust, võtavad osa tööst kooliaias, aitavad kooli ettevalmistamises uueks õppeaastaks. 17. Õpilasi autasustatakse ja karistatakse HM-i kehtestatud korras. V. KOOLITÖÖTAJAD 1. Koolitöötajad on pedagoogid ja muud töötajad (teenindav personal). 2. Kogu personali koosseisu määrab direktor tuginedes HM-i määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 3. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, töökorra, ametijuhendi, töölepingu ja kollektiivlepinguga. 4. Õpetaja põhiülesanne on õppe- ja kasvatustöö suunamine, õppeprotsessi juhtimine ja selles osalemine vastastikusel lugupidamisel ning üksteise mõistmisel põhineva koostöö alusel. 5. Õpetaja õpib tundma õpilase isiksust, võimeid, huvisid ja kalduvusi, tervislikku seisundit ning vastavalt sellele aitab kujundada õpimotivatsiooni, arendab õpioskusi ja võimeid, järgib õpihügieeni nõuete täitmist, kujundab hoolikat suhtumist kooli varasse ning suunab õpilase käitumist. 6. Õpetaja vastutab oma töö tulemuste eest. Kooli juhtkond hindab õpetaja tööd õpilaste teadmiste-oskuste ja kasvatustöö tulemuste alusel. 7. Pedagoogidel ei ole õigust keelduda nendele määratud pedagoogilistest ülesannetest (õpilaste nõustamine ja abistamine, õppekavade ja materjalide koostamine, tundideks ettevalmistamine jne). Pedagoogilt ei ole õigust nõuda ülesannete täitmist, mis ei ole fikseeritud töölepingu ja ametijuhendiga. 8. Pedagoogidel on õigus valida õppevahendeid ja õppemeetodeid, koostada ja kasutada valik- ja vabaainekavasid. 9. Õpetaja on vastutav tema hoolde usaldatud kooli vara eest. 10. Eduka töö eest avaldab kooli direktor õpetajale tunnustust või esitab autasustamiseks omavalitsuse või maakonna võimuorganitele. Kohalikud omavalitsused võivad anda pedagoogidele täiendavaid soodustusi. 11. Klassijuhataja ja kasvataja ülesanne on tundma õppida õpilase isiksust ja elutingimusi, teha koostööd lastevanemate ja üldsusega. 12. Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 13. Õpetajate, direktori asetäitjate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade kohtade täitmiseks korraldab direktor konkursi, mille korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. 14. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. VI. LAPSEVANEMAD 1. Koolil on õigus nõuda vanematelt koolikohustuse seaduse täitmist. 2. Vanemad peavad kodus looma normaalsed tingimused laste õppimiseks ja eluks. 3. Vanemad vastutavad oma laste kasvatamise eest. 4. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas, klasside kaupa toimuvad vanemate koosolekud üldjuhul üks kord veerandis. VII. KOOLIELU KORRALDAMINE 1. Koolis kõrgeim võimuorgan on hoolekogu. 2. Hoolekogus on 9 liiget: 2 õpetajat, 5 vanemat, 1 õpilane ja 1 linnavolikogu poolt valitud liige. Hoolekogul on oma põhimäärus. 3. Hoolekogu aitab kaasa normaalseks tööks paremate tingimuste loomisele koolis. 4. Kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 5. Direktori ülesanne on ellu viia riiklikku hariduspoliitikat. 6. Direktor peab tagama koolis kodukorra, normaalsed tingimused tööks, juhib õppe- ja kasvatustegevust, tagab õpilaste tervisekaitsenõuete täitmise koolis, juhib finants- ja majandustegevust koos hoolekogu ja õppenõukoguga. 7. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. 8. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. 9. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal vastutab õppe- ja kasvatustöö õppekava täitmise ja õpilaste teadmiste eest. Kontrollib õppe- ja kasvatustööd, õppeedukust ja õpilaste käitumist, reguleerib õpilaste õppekoormust, korraldab õpetajate metoodilist tööd, juhib õpetajate täiendusõpet, koostab tunni- ja eksamiplaani, teeb õppe- ja kasvatustöö aruanded, juhib raamatukogu tööd ja huvialajuhi tööd. 10. Koolis on õppenõukogu, mille ülesanne on õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 11. Õppenõukogu liikmed on pedagoogid. 12. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab Haridusministeerium, õppenõukogul on oma põhimäärus. VIII. FINANTSEERIMINE JA ARUANDLUS 1. Koolil on oma eelarve ning oma pangaarve, eelarve projekti koostab direktor. 2. Kool saab rahalised vahendid riigi- ja kohalikust eelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. 3. Kooli eelarve kinnitavad kooli hoolekogu ja linnavolikogu. 4. Kooli kulud katab omanik, st Kallaste linn. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks. 5. Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga. 6. Linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta. 7. Õpetajate palga alammäärades lepivad õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt kokku Vabariigi Valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioon. Kokkuleppe mittesaavutamisel kehtestab munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärad õpetajate atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt Vabariigi Valitsus. 8. Kooli pedagoogide töötasustamise alused kinnitab linnavolikogu, kus juures õpetajate palgaastmete ja -määrade kinnitamisel arvestatakse eelmises punktis nimetatud kokkulepet. Kokkuleppe mittesaavutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud munitsipaalkooli õpetajate palga alammääradest. 9. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid ning nende täitmise korra kinnitab haridusminister määrusega. 10. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks. IX. ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 1. Kooli korraldab ümber ja lõpetab tegevuse linnavolikogu otsusel linnavalitsus. 2. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine võib toimuda juhtudel, mis on fikseeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 49. 3. Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 4. Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.