Vinni Vallavolikogu — Vinni-Pajusti Gümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 10, 239

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 lõike 3, Vinni Vallavolikogu 4. juuli 2001. a määruse nr 12 «Vinni valla üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» ning haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni ettepaneku, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vinni-Pajusti Gümnaasiumi arengukava. 2. Määrus jõustub 24. detsembril 2001. a. Volikogu esimees Vello TAFENAU VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUMI ÜLDISELOOMUSTUS – ANALÜÜS (1988–2001) 2001. a lõpuks on Vinni-Pajusti Gümnaasiumis: 730 õpilast, 41 õpetajat, 27 klassikomplekti. 2001. a lõpetas kooli 10. lend, gümnaasiumi on lõpetanud kokku 241 õpilast ja põhikooli 572 õpilast. Kuldmedaleid on 3, hõbemedaleid 9. KOOLI ARENDUSKAVAD Kooli arengu võib jaotada järgmistesse etappidesse: I 1988–1993 II 1994–1998 III 1998–2002 IV 2002–2006 I arenduskavas oli töö keskmes – kooli kasvamine keskkooliks ja hiljem gümnaasiumiks; – haruõpetuse programmide väljatöötamine, koostöö TÜ teadlastega ja haruõpetuse sisseviimine gümnaasiumisse; – kollektiivi arendamine, kohanemine uue haridusolustikuga, ühisele otsustusele ja avatusele jõudmine; – kooliümbruse lõplik väljakujundamine kogu kooli kollektiivi osalusel; – üleminek 6-klassilisele algkoolile jms. I etapi raskemad probleemid oli õpetajaskonna ühtsuse ja lastekollektiivide tervikuks kujunemine, sest nii õpetajad kui õpilased olid tulnud erinevatest koolidest ja samas oli muutunud riiklik kord. Eesti sai iseseisvaks. Oma kooli traditsioonide loomine ja juurutamine, edasimineku teede õige valimine said otsustavaks: milliseks kujuneb VPG. II etapi põhiülesanded olid seotud suurte muutustega ühiskonnas. Kui 1990. a alguses oli veel tunda kohati paigaltammumist, sest ei osatud hakata liikuma uue aja suunas, siis 1993.–1994. õa oli hariduses kindlasti pöördepunktiks. Nii ka meie koolis. Kooli meeskond osales «Omanäolise kooli» liikumises (40 kooli vabariigis osalesid kaasaegsel juhtimis- ja kooliarendusekursusel). Head ideed leidsid koolis kohe vastukaja õpetajate ja õpilaste seas. II arengukava valmis õpilaste ja õpetajate (meeskonnatöö) aktiivse töö tulemusena. Kool hakkas liikuma uuenduste ja avatuse suunas. Toimus rida diskussioone teemal, milline on tulemuslik kool. II arendusperioodi tähtsamad ülesanded olid: – gümnaasiumi staatuse taotlemine; – oma kooli õppekava loomine; – õige õppekeskkonna loomine igale lapsele; – õpilasomavalitsuse funktsioonide väljatöötamine ja uue ÕOV töölerakendamine; – meeskonna- ja rühmatöö väljakujundamine, laiapõhjalise osaluse loomine kooli juhtimises. II arenguetappi iseloomustab meeskonnatöö väljakujunemine, aktiivne täiendusõpe: 9 algklasside õpetajat oli omandamas või omandanud klassiõpetaja kutse. Toimus ka aktiivne koolisisene ja vallakoolide väljaõpe hariduselu aktiivsetes küsimustes. Kahe aasta jooksul valmis esimene oma kooli õppekava. Erilist tähelepanu pöörati õpiraskustega lastele õige õpikeskkonna loomisele. Koolis alustas tööd kaks tasandusklassi. Samas ei unustatud ära andekaid lapsi. Suurenes nende õpilaste arv, kes said auhinnalisi kohti maakonna- ja vabariiklikel olümpiaadidel. Abituriendid said edukalt sisse kõrgkoolidesse (ülikoolidesse). I lend – 50% II lend – 48% III lend – 53% IV lend – 64% V lend – 85% VI lend– 37% Kooli maine oli paranenud. Me olime juba vabariigis tuntuks saanud. II arenguperioodil võib täheldada suuri edasiminekuid õppe-kasvatustöö osas, kuid tagasiminek oli majanduslikus tegevuses. Kümne aasta jooksul polnud toimunud mingit sanitaarremonti, välja arvatud klassid, mis remonditi lapsevanemate sponsoreerimisel. Nappis ka õppe- ja abivahendeid. Siis tekkis idee (just laste poolt: 3., 4. ja 5. lend), et õpilased võiksid oma kooli aidata ja õppevahendeid valmistada. See oleks hea kogemus. Arutelude käigus sündis projekt «Kooli, õpilase ja õpetaja heaks». Selles projektis osalesid 10.–11. klasside õpilased, kes valmistasid praktilisi töid õpetajate juhendamisel koolile. See projekt on elujõuline ka aastal 2001. Aastail 1993–1998 kujunes gümnaasiumis välja tugev akadeemiline suunitlus ja haruõpe. III etapil kooli arengus, aastail 1998–2002, pühendusime täielikult kooli uue õppekava väljatöötamisele, õpetajate ettevalmistamisele töötamaks uues situatsioonis (uus paradigma). Peale RÕK-i ilmumist 1996. a kuni kooli õppekava kirjastamiseni 2000. a toimus meeskonnatöö järgmistes valdkondades: – läbivad teemad; – pädevused; – uue õppeprotsessi olemus; – õpioskused uues õppekavas; – ainekavade koostamine; – õpilaste hindamine; – õpetaja töökava koostamine; – integratsioon õppekavas; – klassiväline tegevus õppekava toetajana; – kooli missioon uues õppekavas; – kooli visioon uues õppekavas. Õppekava loomisele aitas kaasa ka vabariiklik projekt «Õppekava ja õpetajate kvalifikatsioon», mille töös osales neli õpetajat. Kümme õpetajat tutvustas lõppraportis – raamatus oma töökogemusi. Paralleelselt õppekava loomisega algas 1997. a ka aktiivne rühmatöö kooli kvaliteedialaste küsimustega. Sõlmprobleemiks sai kooli juhtimise parendamine kogu koolitegevuse teadliku juhtimise kaudu (TQM). Kooli juhtkond sai koolituse «Omanäolise kooli» projekti raames. Samal ajal toimus ka koolisisene õpetajate koolitus. Kvaliteedi parendamisse olid kaasatud ka gümnaasiumiõpilased. III arengukavas oli ülesandeks ka kokku seada kooli tegevuse parenduskava, s.t kirjastada kooli kvaliteedikäsiraamat, mis on ühtlasi oluliseks osaks kooli IV arengukavas (2002.–2006). Kooli kvaliteedikäsiraamat aitab parendada kogu kooli tegevust ning on igapäevane käsiraamat pedagoogilisele kollektiivile. Seosed käsiraamatu temaatikaga töötati läbi ja ühtlustati kogu organisatsiooni eesmärgid, dokumentatsioon, seadusandlus, vastutus, meetodid, vahendid ja protsessid. Samas sõnastati ka kvaliteedisüsteemi loomiseks MISSIOON ja VISIOON (lähemaks kümneks aastaks). Õppekavas on eriliselt tähtsaks (süvateemaks) peetud informaatika ja infotehnoloogia arengut, seetõttu pöörati sellele suurt tähelepanu ja saavutati ka oluline edasiminek materiaalses mõttes. Praegu on koolil kaks uut arvutiklassi õpilastele, üks arvutiruum koos paljundustehnikaga õpetajatele, raamatukogu arvutiruum ja õppekeskusse seati üles arvuti ja ekraan õppetundide läbiviimiseks. Olemasolevad tingimused ei rahulda meid veel täielikult, kuid on suur edasiminek kaasaegses õppeprotsessis. Majanduslikus tegevuses oli edu selles, et koolimajale pandi uus katus (vastupidavus 15 a) ja remonditi I korruse üldkasutatavaid ruume – 2 WC-d ja kaks võimla riietusruumi. Saavutuseks võib pidada ka õppekava integratsiooni Virumaa Kutsekõrgkooliga Mõdrikul. Avasime gümnaasiumis teise paralleelklassi (kutseõppesuunaga) neile lastele, kes ei suuda õppida akadeemilise suunaga klassis. See on heaks väljundiks õpilastele, kes riiklikesse ülikoolidesse suure konkursi tõttu ei pääse. Kutseõppesuunaga klassis õpitakse kolme aasta jooksul ärijuhtimist ja asjaajamist kõrgkooli õppekava alusel ja meie kooli lõpetamise järel saavad lõpetajad jätkata õpinguid Virumaa Kutsekõrgkoolis II kursusel. Plussiks on ka veel see, et kaugemalt tulnud õpilased saavad elada kõrgkooli ühiselamus. Kui kõrgkool suurendab erialade (õpilaste) arvu, siis on tulevikus vaja meil endal ühiselamut, et lapsed majutada. Ka elujõulise gümnaasiumi säilitamiseks on vaja ühiselamut. KAADER Õpetajate arv aastatega väheneb. Kui 1991/92. õa oli koolis 556 õpilast (22 klassikomplekti) ja 48 õpetajat, siis 2001/02. õa on koolis 730 õpilast (27 klassikomplekti) ja 41 õpetajat. Kooli loomisest alates (1988. a) töötab koolis 13 õpetajat, üle kümne aasta on koolis töötanud 17 õpetajat. Oma kooli vilistlastest töötab koolis kolm õpetajat: Kirsti Notta – kunst ja käsitöö, Vivika Kupper – klassiõpetaja, Margo Müller – arvutiõpetaja. Uuest õppeaastast alustab tööd sotsiaalpedagoogina vilistlane Inga Maasi. Kaadrianalüüs * hariduse järgi: kõrgema haridusega – 32 keskeriharidusega – 6 keskharidusega – 3 * kvalifikatsiooni järk: õpetaja-metoodik – 1 vanemõpetajaid – 19 õpetajaid – 17 õpetaja kandidaate – 4 * omandab kõrgharidust – 3 * omandab lisaeriala – 4 * meesõpetajaid – 7 naisõpetajaid – 34 * pensionieas õpetajaid töötab – 4 (1 kasvataja, 2 tasandusklassi õpetajat, 1 kohakaaslane). Meie koolist on 14 aasta jooksul pensionile siirdunud kaks õpetajat. Pedagoogilist kollektiivi iseloomustab: – hea koostöövõime; – arenemisvõimelisus ja pidev muutumine; – töökus ja hea ainetundmine; – tulemuslikkus jne. Kogu kooli eksisteerimise jooksul on toimunud ka aktiivne koolisisene täiendusõpe, on toimunud järgmised kursused: 1. Õppekava-alane väljaõpe (1997–1999). 2. Kvaliteedialane väljaõpe (1999). 3. HEV-laste õpetamine tavakoolis (TÜ projekt 1999). 4. Arvutikursused algajaile ja edasijõudnuile (1997–2000). 5. Arvutisertifikaadi kursused (2000–2001). 6. Uusimat pedagoogikas (TÜ – 1993). 7. Psühholoogiakursus (1992). 8. Hulk 2- ja 3-päevaseid koolitusi aktuaalsetel teemadel. Praegu toimub 160-t koolitus 20-le õpetajale «Kriitiline mõtlemine», s.o kaasaegsed aktiivõppemeetodid. Edaspidi on vaja kindlasti õpetajaid harida psühholoogias, sest nn raskete õpilaste arv on mitmekordistunud. Nendega toimetulemiseks ei aita varemõpitud tarkus, mis paljuski on aegunud. Meie õpetajatel on olnud suurepärased võimalused käia kursustel ja täiendusõppes väljaspool kooli. Aastate jooksul on lisaeriala omandanud: – klassiõpetajaid – 10 – arvutiõpetus – 1 – kunstiõpetus – 1 – eesti keel ja kirjandus – 1 – saksa keel – 2 – inglise keel – 1 – kodundus – 1 Õpetajate puudus on suur just heade ja vastava kvalifikatsiooniga õpetajate osas. Õpetajakandidaadid (tööotsijad) on enamasti eelneva töökogemuse ja vastava hariduseta. Seetõttu on küsitav, kuidas nad hakkama saavad. Noored kooli tööle ei tule. Ilmselt on see kõikide koolide probleem, mille peab lahendama riik. Seoses uue töö- ja puhkeajaseadusega (2001. a) on vaja meil lähematel aastatel: – 2 inglise keele õpetajat – 1 vene keele õpetaja – 1 algklasside õpetaja – 1 eesti keele õpetaja – 0,5 ajalooõpetaja kohta – 0,5 muusikaõpetaja kohta – 1 arvutiõpetaja – 0,5 matemaatika õpetaja kohta – 0,5 õppealajuhataja kohta – 1 füüsikaõpetaja – 1 bioloogiaõpetaja ja kõik ringijuhid. Õppe- ja kasvatustöö Õpperuume (klasse) on koolis 27. Lisaks veel: – kabinette – 12, – aula, – spordisaal, – talveaed, – aeroobikasaal, – garderoobe – 4, – personaliruume – 6, – õpetajate tööruume – 18. Õppepäev algab koolis kell 8.00, lõpeb E, K, N, R kell 15.30, T, K kell 16.30. Õppepäeva jooksul on kolm söögivaheaega. Õppetöö toimub kindla tunniplaani alusel. Tunniplaan muutub õppeaasta jooksul vähe. Tunniplaan koostatakse tunnijaotusplaani (õppeplaani) järgi. Kooliastmed: I aste – I–III klass (algaste) II aste – IV–VI klass (algaste) III aste – VII–IX klass ( keskaste) IV aste – X–XII klass (gümnaasium) Koolis on 27 klassikomplekti, neist 3 tasandusklassid, peale selle on vajadusel ja õpilaste arvu olemasolul komplekteeritud nn kasvuraskustega laste klass ( käesoleval õppeaastal 7C klass). Tasandusklasside kasutegur on suur, sest õpilastele ja lastevanematele on see klass suureks abiks põhihariduse omandamisel. Enamus selle klassi kontingendist on ülekasvanud õpiraskuste tõttu ja väiksemas kollektiivis suudavad nad paremaid tulemusi saavutada. Tasandusklasside lõpetajad saavad hästi hakkama järgmises kooliastmes (kutsekoolides). Õppetöö toimub riikliku ja kooli õppekava alusel. I ja II kooliastmes põhiliselt riikliku õppekava alusel. III kooliastmes on lisatud A-võõrkeele ja arvutiõpetuse tunde, IV kooliastmes kehtib oma kooli õppekava. Gümnaasiumiosas on õpilastel suured valikud (4 õppesuunda). Akadeemilises klassis on kolm õppesuunda: – humanitaarharu (eesti keel ja kirjandus, kultuurilugu, C-võõrkeel); – reaalharu (matemaatika, arvutiõpetus, füüsika); – loodusharu (bioloogia, keemia, geograafia). Kutseõppeklassis on üks õppesuund: ärijuhtimine ja asjaajamine. Akadeemilise suunaga klass on orienteeritud edasiõppimiseks ülikoolides, kutseõppeklassi lõpetajad saavad minna edasi kutsekõrgkoolidesse olenevalt sellest, kuidas kellegi soovid ja vajadused on. Õppekava toetuseks on veel rida aineringe, kus tegeletakse andekamate lastega. Momendil on neid kaheksa: – kirjanduse ring; – omaloomingu ring; – mälumängud (3.–12. kl); – «Nuputa» keskastmele; – loodusringid; – võõrkeelteringid; – arvutiringid. Huvi äratamiseks õppetöö vastu toimuvad igal aastal ainenädalad: – eesti keel ja kirjandus; – saksa keel; – inglise keel; – matemaatika ja informaatika; – ajalugu ja inimeseõpetus; – algõpetus; – loodusained; – kunstiained; – kehakultuur (september ja mai). Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid on sõnastatud õppekavas ja ka kvaliteedikäsiraamatus lähemaks kümneks aastaks. Ühte lausesse kokku võttes võib avalduda meie eesmärk selliselt: HÄSTI KORRASTATUD ORGANISATSIOONI JUHTIMISE JA TEGUTSEMISE KAUDU VALMISTADA KASVANDIKKE ETTE TOIMETULEKUKS JÄRGMISES KOOLIASTMES JA KOGU ELUKS. Õppetöö korralduses on pearõhk sellel, et õpilasel oleks motivatsioon õppida ja klass lõpetada ühe aastaga. Õpetajad püüavad tundides ja tunniväliselt õpilasi aidata. Igal õpetajal on igal nädalal järelaitamistunnid, kus võib nõu küsida, arvestusi uuesti teha, eelseisvaks kontrolliks õppida. Hästi toimub ka pikendatud õppetöö juunikuus. Suureks abiks on logopeediline teenindus. Vaatamata õpetajate pingutustele on ikkagi «istumajääjate» arv liiga suur. Viimase kolme aasta klassikordajate arv ja protsent üldarvust: 1998/99. õa 32 5,5% 1999/00. õa 37 5,4% 2000/01. õa 31 4,5% Miks nii on? Põhjused on kindlasti järgmised: – kergekäeline puudumine koolist; – halb side lapsevanematega; – sotsiaalne keskkond, kus on palju halba eeskujuks (Vinni alevikus palju kriminogeenset seltskonda) jne; – mõnes klassis on raskesti distsipliinile alluvaid õpilasi; – koduseid töid ei tehta, järgmiseks päevaks õppimata; – rasked perekonnad; – põhikooli õppekoormus on suur, ainekavad on ülepaisutatud. Kas meid rahuldab edukate õpilaste arv? Toome siin ära ka kolme aasta tulemused: «5» «4–5» % 1998/99 52 181 35,4 1999/00 45 193 38,0 2000/01 46 201 36,3 Viimase viie aasta jooksul on õpilased edukalt esinenud maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel. Sissesaamine kõrgkoolidesse on keskmisest kõrgem 65% kümne lennu lõikes. Samuti on head riigieksamite tulemused. Algusest peale on need olnud kõrgemad vabariigi keskmisest. Kooliastmeti on õpetuse eesmärgid erinevad, sest igal kooliastmel on ülesanded, ilma milleta järgneval kooliastmel tuleksid tõelised raskused. Kuid kokku moodustavad need ühtse terviku. Et tervikut saavutada, peab toimima õppeainete ja õpetajate vaheline integratsioon. Seda peetakse silmas ka klassivälise töö organiseerimisel. Näiteks on traditsioonilised üritused koolis: – leivanädal; – omaloomingupäevad; – võõrkeele nädalate kontserdid; – jõulunädal; – sõbrapäev; – lemmiklooma päev; – käsitöö ja kunstinäitused kaks korda aastas; – omavalmistatud õppevahendite näitus; – omavalmistatud raamatute koostamine ja näitus; – loodusprojektid (uurimus, plakatid, maastikumängud jne); – rebaste pidu; – klaveriõpilaste kontserdid; – emadepäeva kontserdid; – jüriööjooks; – lõpukell; – kutsevalikupäev; – kooli ja jõulurahu väljakuulutamine; – õpetajate päev; – kevadtüdruku ja kevadpoisi valimine. Huviringidest koolis tegutsevad praegu: – tütarlaste ja poiste kergejõustik ning pallimängud; – lauatennis; – male; – lastekoor; – mudilaskoor; – lauluansamblid, solistid; – kunstiring; – käsitööring; – mälumänguring; – peotants; – näitering. Käesoleval ajal oleme kasutanud järgmisi võimalusi (vt protsessi kirjeldusi): – probleemi lahendamine õpetaja, õpilase ja lapsevanema osalusel; – probleemi lahendamine õppealajuhataja või direktori abiga; – probleemi lahendamine direktsioonis; – käskkirjaga karistamine; – probleemi lahendamine politsei, lastekaitse inspektori abiga; – klassikollektiivi osalusel jne.; – vestlused õpilastega ÕOV-s. Kõikide meetmete kõrval kasutame loomulikult individuaalseid vestlusi. Pidev suhtlemine ja tähelepanu on küllaltki suure tähtsusega. Distsiplineerivaks on ka üldkogunemiste korraldamine, kus selgitatakse käitumisnorme ja tehakse analüüsi. Tõhusalt kulgeb ka õpilaste TORE liikumine, millest on palju kasu. Juba kolm aastat on pidevalt tegeldud koolivägivalla probleemidega, eelmise aasta teemaks oli narkoennetustöö. Viidi läbi vastavaid üritusi neljandates klassides. Õpilasomavalitsus tegutseb ÕOV põhikirja alusel, õpilaste esindajad osalevad direktsiooni, õppenõukogu ja hoolekogu töös. Puuduseks on muidugi see, et vähe kasutatakse ÕOV ja kaasõpilaste abi õpisõbraliku keskkonna loomisel nii klassikollektiivis kui ka koolis üldse. Koolikohustuse mittetäitjaid on meil aeg-ajalt, aga laustõrkujaid ei ole, see tähendab lapsi, kellel on koolitee pooleli jäänud. Kooliskäimisele on kehtestatud ranged nõuded, neid kontrollivad klassijuhatajad ja puudujate hilinejate märkijad klassides. Iga kuu lõpuks esitatakse kokkuvõte õppealajuhatajale ülekoolilise kokkuvõtte tegemiseks. Kui õpilane ühes kuus puudub põhjuseta: – 6 tundi või ühe päeva, siis karistatakse käskkirjaga ja teatatakse koju; – 12 tundi või kaks koolipäeva, siis karistatakse ka käskkirjaga ja vesteldakse lapsevanemaga; – 18 tundi või rohkem, siis koostatakse lapsele või tema vanemale haldusõigusrikkumiste akt. Koolil on hea side politseitöötajate, lastekaitseinspektori ja noorsoopolitseiga. Tihti on koolist puudumine seotud pahanduste ja huligaansustega. Kuna piirkonnas on peresid, kellel on laste kasvatamisega probleeme, on väga vaja kooli sotsiaalpedagoogi, kes aitaks klassijuhatajaid laste ja lastevanemate nõustamisel. Igal aastal on koolis kümmekond õpilast, kes iga päev käituvad õpetajate ja kaaslaste suhtes ahistavalt ja vägivaldselt. Seepärast tuleks mõelda, kuidas neid õpetada ja valvata nii, et nad oleksid vähemohtlikud kogu keskkonnale. KOOLI MATERIAALNE OLUKORD JA TEENINDAV PERSONAL I ja II arengukavas jäid tegemata kõik remonttööd, sest raha koolimaja remondiks ei eraldatud. Igal suvel tehti ainult nn iluravi (kaeti pragusid). Põhjuseks valla poolt peeti seda, et palju on lasteasutusi ja raha ei jätku (kuus kooli ja viis lasteaeda). III arengukava ülesannetest on siiski üks osa tehtud: – koolimaja katuseremont; – I korruse koridoride remont; – õpetajate toa ja õppealajuhataja kabineti remont; – õppimiskeskuse sisseseadmine ja tehnikaga varustamine; – võimla duširuumide ja WC-de remont; – arvutiklasside remont ja uue tehnikaga varustamine; – on ostetud tehnikat aulasse ürituste korraldamiseks; – gümnaasiumiklassidele uued toolid ja lauad; – sisustatud õpetajate arvutiruum. 14 aasta jooksul on siiski enamik ruume remontimata, aegunud ja lagunenud on klasside mööbel. Palju tööd on ka klasside valgustuse ja õpilaste kasvule vastava mööbli muretsemisega. Raha on vaja eraldada koolile järgmisel viiel aastal tunduvalt rohkem kui seni. Halvad olmetingimused mõjuvad halvasti laste ja õpetajate tervisele. Varguste ärahoidmiseks ja turvalisuse tagamiseks on vaja kinni ehitada garderoobid, samuti on tulevikus vaja tööle võtta turvatöötaja. Koolimajas on väga ebaühtlane temperatuur – osa klasse on liiga soojad, samal ajal on teistes klassides külm. Keskküttesüsteem ei vasta praegusaja nõuetele, uksed ja aknad on amortiseerunud ning vajavad uuendamist. Lähemal ajal on vaja koolisöökla viia vastavusse euronõuetega. Sööklatöötajad on tasemel, kokk-juhataja on läbinud 160-tunnise koolituse laste toitlustamise alal. Kahjuks pole koristajad saanud kaasaegset väljaõpet ning mõnikord esineb nendega arusaamatusi. Järgneva viie aasta jooksul peame kaaluma võimalust hakata ostma puhastusteenust. Praegu oleme olukorras, kus kooli halb materiaalne tase hakkab takistama õppe- ja kasvatustöö kvaliteeti. KOOLI SUHTED JA MAINE Kooli maine määrab see, kuidas ja mida koolis tehakse. Kooli maine on sama tähtis kui firma puhul. Seetõttu oleme viimasel ajal püüdnud sellega palju tegeleda. Kvaliteedikäsiraamatus on välja töötatud kooli maine võtmeküsimused: iga õpetaja ja õpilane on igal ajahetkel kooli saadik. Maine heaks kujundajaks on kindlasti: – gümnaasiumilõpetajate tulemused ja sissesaamine kõrgkoolidesse; – hea esinemine olümpiaadidel; – sõbralik ja kasvatatud koolilõpetaja; – heal tasemel klassiväline tegevus; – kooli sümboolika, infolehed ja Interneti-lehekülje informatiivsus; – koolidistsipliin; – head suhted jne. Tihedad ja töised välissuhted on praegu: – Plöni Internaatgümnaasiumiga (Saksamaal); – Kuopio Põhikooliga (Soomes); – Iisalmi Gümnaasiumiga (Soomes). Viis aastat on head sidemed olnud ka Ameerika rahukorpuse õpetajatega, kaks neist on töötanud meie koolis. Välissuhted ei piirdu enam delegatsioonide vahetamisega, vaid on arenenud sügavuti: – ühised kultuurimatkad; – ühised uurimustööd; – taidluskontserdid; – spordilaagrid jne. Järgneval viiel aastal on kindlasti vaja süvendada sõprussuhteid mõne vabariigi kooliga, kellega on midagi lähedast, samas aga ka uut, mida üle võtta, edasi areneda jne. Vallakoolide vahel toimuvad ühised spordiüritused. Loomulikult on ka siin palju võimalusi koostöö täiendamiseks (aineõpetajate ja klasside vahelised suhted). Vallatöötaja peaks olema heaks koordineerijaks koolisuhete vahel. Märtsikuistel kutsevalikupäevadel on alati oodatud külla Roela, Tudu, Muuga, Laekvere koolide 9. klassid, kellega toimub ühine üritus. Sõprussuhete edasiarendamiseks on vaja vallalt saada rohkem materiaalset toetust. EDASI «ÕPI-EESTI» SUUNAS Järgneva viie aasta töö suunajaks kohapeal on haridusstrateegia «Õpi-Eesti», mis sisaldab endas järgmisi ideid ja need leiavad kajastamist ka uues õppekavas ja kvaliteedikäsiraamatus: – aluse loomine elukestvaks õppimiseks; – õpetaja koolituse parendamine (täiendusõpe, praktika, mentorkoolitus); – õppida õppima; – hariduslike erivajaduste arvestamine; – kõrgharidus paljudele; – kool kui õppiv organisatsioon; – infotehnoloogia õppeprotsessis jne. Vinni-Pajusti Gümnaasiumi MISSIOON Lähemaks 10 aastaks. III arengukava 1997–2002 IV arengukava 2002–2006 Kooli kujundamine paikkonna haridus- ja kultuurikeskuseks, kus toimub kvaliteetse hariduse andmine ja huvitegevuse arendamine õpilaste ettevalmistuse kaudu järgnevaks kooliastmeks ja eluks. Kogu koolielu juhtimise parendamine protsesside teadliku juhtimise (TQM) kaudu. Kooli kvaliteedikäsiraamatu kirjastamine 2001. a. Kasvatada sõbralikku, ausat ja aktiivset inimest, kes tegutseb lokaalselt ja mõtleb globaalselt. VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUMI VISIOON AASTAIKS 2002–2006 I. Konstateeriv osa Vinni-Pajusti Gümnaasium on töötanud 14 aastat. Selle aja jooksul on koostatud ja täidetud kolm arengukava: 1. 1988–1993 I 2. 1993–1997 II 3. 1997–2002 III Kolme arengukava põhiülesanded on täidetud: – kooli reorganiseerimine gümnaasiumiks (1994) – kooli muutmine konkurentsivõimeliseks haruõpetuse sisseviimisega 1990. a (gümnaasiumiosas) – valikuvõimaluse (kolm haru) sisseviimine gümnaasiumisse (1990) – õpilaskeskse õpetuse andmine vastavalt laste arengule alg- ja põhikoolis (tasandusklassid alates 1991, logopeediline teenindus – 1989, parandusõpe – 1991, koduõpe – 1992, tugiõpilaste liikumine alates 1997) – koolitulevate laste ja nende vanemate ettevalmistamine lapse 1. klassi astumiseks; – probleemsete lastevanemate nõustamine (pidev); – õpilasomavalitsuse töö reformimine (aastail 1994/1995 ja 1999/2000) – hea ettevalmistus õppimiseks järgmises kooliastmes, toimetulekuks elus ja järgmises koolis – sisseastumine kõrgkoolidesse kümne lennu lõikes: 1. lend – 1992 50% 2. lend – 1993 48% 3. lend – 1994 53% 4. lend – 1995 64% 5. lend – 1996 85% 6. lend – 1997 41% 7. lend – 1998 75% 8. lend – 1999 45% 9. lend – 2000 69% 10. lend – 2001 70% keskmine 60% Edukus on tõusnud 6% võrreldes aastaga 1997 (teise arengukavaga) – aasta-aastalt on paranenud ka riigieksamite tulemused, mis on olnud kogu aeg kõrgemad vabariigi keskmisest – väga heal tasemel on riigieksamite tulemused olnud A-võõrkeeles (inglise, saksa k.) bioloogias, keemias. Põhikoolis geograafias ja matemaatikas – aktiivselt on kulgenud sõprussuhted välisriikidega (Plöni Internaatgümnaasium, Iisalmi ja Kuopio koolid). Neli aastat on toimunud õpilasvahetus Plöni Internaatgümnaasiumiga – edukalt on esinetud maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel (alates 1992. a). Kokkuvõte viiest viimasest aastast: Maakondlikud olümpiaadid Vabariiklikud olümpiaadid 1996/97 5 esikohta, 10 teist kohta, 10 kolmandat kohta 2 esikohta 1997/98 13 esikohta, 11 teist kohta, 8 kolmandat kohta 1 eripreemia, 2 teist kohta, 2 neljandat kohta, rahvusvahelisel olümpiaadil 2 üheksandat kohta 1998/99 11 esikohta, 10 teist kohta, 8 kolmandat kohta 2 kolmandat kohta, 2 neljandat kohta, 1 eripreemia, 2 üheksandat kohta rahvusvahelisel olümpiaadil 1998/2000 14 esikohta, 13 teist kohta, 10 kolmandat kohta II–III koht, 4.–5. koht, 8. koht, 1 hõbemedal rahvusvahelisel olümpiaadil 2000/2001 6 esikohta, 15 teist kohta, 9 kolmandat kohta 1 viies koht – on välja ehitatud ja sisustatud õppimiskeskus (1997), kuhu kuulub õppesaal videotehnikaga, raamatukogu, arvutiruum (4 arvutit), õpikute hoiuruum, lisaks õppimiskeskusele saab videotundi läbi viia ka füüsikakabinetis ja aulas – koolil on kaks kaasaegselt sisustatud arvutiklassi õpilastele (25 arvutit) ja arvutiruum õpetajatele (5 arvutit). A ja O sertifikaadi arvutioskuses on omandanud 14 õpetajat, kõik õpetajad on saanud ettevalmistuse teksti- ja tabelitöötluses (1997, 1999, 2000) – trükis on avaldatud kolm kooli almanahhi «Tammeke» (1995, 1998, 2001) – toimetatud on 3 kooli infolehvikut (1993, 1998, 2001) – koolil on olemas ülevaade ajaloost (1988–1998) ühes raamatus, järgnevalt on kroonikad valminud iga õppeaasta kohta eraldi (1998/99–2000/01 ) – valmis kooli ajalootuba (1998) – kasutusel on kooli logo (aukirjad, kiituskirjad, diplomid, suveniirid jne) – koolil on oma Interneti-lehekülg (1998) – koolis töötab hulgaliselt huviala- ja spordiringe. Head võimalused on ka valla spordikompleksi kasutamiseks (asub kooli ja paljude kodude lähedal) – heal tasemel on koolisport (kergejõustik, suusatamine, jalgpall jne) – edukalt on kulgenud projekt «Kooli, õpilase ja õpetaja jaoks» (alates 1994), mille raames on 10. ja 11. klasside õpilased valmistanud hulgaliselt õppevahendeid koolile, õpetajatele ja iseendale. Sellega oleme korvanud näitlike õppevahendite nappust. 14 aasta jooksul on kool osalenud järgmistes projektides: 1. «Omanäoline kool» 1993–1994 AEF ja USA rahastus 2. «Kooli tulemuslikkus ja tulemusjuhtimine» 1995–1996 AET 3. «Õppekava ja õpetajate kvalifikatsioon 1996–1997, 1998–1999 AEF 4. Tugiõpilaste liikumine 1997–1998 AEF 5. «Kool kõigile» (hariduslike erivajadustega laste õpetamine tavakoolis) 1998–1999 TÜ koostööprojekt 6. «Eesti kooli kvaliteedikool» 1997–2000 AEF Omanäolise kooli arenduskeskuse projekt 7. «Kriitiline mõtlemine» (aktiivõpe koolis) 1999–2002 PROJEKTID ÕPILASTELE, ÕPETAJATELE JA LAPSEVANEMATELE (seotud õpilaste tervislike eluviiside parandamisega) 1. «Oska ennast ise hoida» 1998 2. «Jookse terviseks» 1999 3. «Traumaprojekt» (algab) 2002 4. «Kultuuriratas» Saksamaa Plöni Gümnaasiumiga 5. «Tunne kodumaa keelt» Ahtme Gümnaasiumiga III arengukava põhisisuks oli kooli õppekava koostamine (1996–2000 ) • RÕK-I alaline väljaõpe koolis 1997–1998 – töö läbivate teemadega – informaatika ja infotehnoloogia – meie kooli süvateema – arvutikursused kogu valla õpetajatele – arvutikursus edasijõudnuile – pädevused uues õppekavas – kooli sise- ja välishindamine – hindamissüsteem uues ainekavas – uute ainekavade koostamine, kodutööd ja meeskonnatöö • Ainekavade ja töökavade koostamine 1998–1999 – ainekavad 1.–12. klass – inimeseõpetuse ainekavad – õppekava ettevalmistus gümnaasiumi teisele (majandusklass) klassile – majandusõpe uues ainekavas • Õppekava kokkuseadmine ja kirjastamine 1999/2000 – hindamisjuhendi väljatöötamine – ekskursioonide, matkade plaani välja töötamine – kooli maine parendamine – arenenud koolist võimaluste koolini (raamatukogu osa õppeprotsessis) Kooli õppekava kirjastati detsembris 2000. Koolil on hea ettevalmistuse ja tööle pühendumusega kaader • – 41 õpetajat – 1 asendusõpetaja – 2 kasvatajat • – kõrgema haridusega – 33 – kesk- ja eriharidusega – 5 (algkl. õpetajad) – omandavad kõrgharidust – 3 • – õpetajaid – 17 – vanemõpetajaid – 19 – õpetaja-metoodikuid – 1 – nooremõpetajaid – 4 Aastate jooksul on klassiõpetaja kvalifikatsiooni omandanud üheksa õpetajat, praegu omandab kaks õpetajat, täiendusõppes on lisaeriala omandanud viis õpetajat. Juhtimiskursuse (240 t) on läbinud kaks juhtkonna liiget. Kooliruumid on hästi säilinud, kuid kool vajab korralikku remonti (seinte krohvipindade pragunemine), sanitaarremonti on 14 aasta jooksul tehtud ainult pikas koridoris ja enamikus klassiruumides lastevanemate kulul. TÕHUS TÖÖ LASTEVANEMATEGA • tihedad sidemed lapsevanematega I ja II kooliastmes (aabitsapeod, algklasside lastevanemate õhtud, ühised spordiüritused ja klassiõhtud, emadepäeva kontsert, näitused ja avatud uste päevad). Edu ja saavutuste kõrval on vaja järgmises arengukavas pöörata tähelepanu ja lahendada järgmised probleemid: KUIDAS • saada juurde kooli töökaid ja kõrge kvalifikatsiooniga pedagooge; • remontida koolimaja eurotasemel; • ehitada koolile korralikud võistluspaigad välisstaadionile; • parendada õpilaste õpimotivatsiooni ja käitumiskultuuri; • tasakaalustada ja parendada õpilaste huvitegevust (vähe tantsu- ja liikumisringe); • parendada sidet kodu ja kooli vahel; • täiustada valikuid gümnaasiumiosas (sotsiaaltöö); • taotleda koolile internaadi väljaehitamist ja sisustamist; • kasutada rohkem aktiivõppemeetodeid; • parendada kooli mainet; • juurutada kooli kvaliteedisüsteem; • viia koolisöökla vastavusse euronõuetega; • parandada õpilaste tervist; • parendada kooli infotehnoloogilist baasi; • muuta kooliümbrust kaunimaks ja atraktiivsemaks; • rakendada tulemuspalga maksmist; • hoogustada klassivälist ainealast tööd ja sidet igapäevase eluga; • suurendada lapsevanemate vastutust oma lapse käekäigu pärast; • parandada kooli siseilmet. Kui kolm esimest arengukava keskendusid kooli kui organisatsiooni ülesehitamisele, siis neljandas arengukavas langeb pearõhk kooli majandusliku olukorra parendamisele, sest: – koolimaja on suuremas osas 14 aastat remontimata (klassid, õpetajate tööruumid, ainekabinetid, koridorid, WC-d, võimla kõrvalruumid jne); – koolimööbel on lagunenud ja ei vasta laste kasvule; – uksed ja aknad on amortiseerunud; – on vaja teha ehituslikke töid (garderoobide kinniehitamine, kooliesise tee ja treppide parandamine); – aula ja klasside valgustus, söökla remont jne; – koolile internaadi muretsemine. Probleemide lahendamine ja kooli arendamine 2002–2006 I. Õpetajate kaadri täiustamine, uute kõrge kvalifikatsiooniga ja töökate õpetajate tööle kutsumine Üldjuht: direktor Abilised: õppealajuhataja; ametiühing; vallavalitsus. – oma kooli lõpetajate suunamine pedagoogilise kõrghariduse omandamisele; – õpetajate kaadri vajaduste-soovide edastamine pedagoogilistele õppeasutustele; – õpetajate otsimine «Õpetajate Lehe» ja kvaliteetajakirjanduse kaudu; – kirjavahetus õpetajakandidaatidega Interneti kaudu; – taotleda tublile õpetajale vääriline töötasu; – kooli reklaamimine hea tööjõu saamise eesmärgil; – uutele õpetajatele korterite muretsemine koostöös vallavalitsusega; – õpetaja elukutse tähtsustamine oma valla kontekstis (vallaleht peab kajastama kõikide tublide õpetajate tööd); – pakkuda õpetajatele tasuta kvaliteetseid koolitusi; – õpetaja töökoha täiustamine (arvutiseerimine), remontimine ja kaasajastamine (mööbel, euroremont); – enam tähelepanu pöörata õpetaja tervise parandamisele; – massaaži võimaluste loomine; – õpetaja tervise kontroll üks kord aastas (vereproovid, silmade kontroll, kolesterooli ja veresuhkru mõõtmine, vererõhu kontroll jne); – korraldada õpetajate puhkusereise kaasamaks firmasid ja eraisikuid reisi toetamiseks; – kaadri vajadus: 2 inglise keele õpetajat; 2 klassiõpetajat inglise keele lisaerialaga; 1 ajalooõpetaja; 1 vene keele õpetaja; 2 loodusainete õpetajat; 1 matemaatikaõpetaja; 1 arvutiõpetaja; 1 infojuht; 1 sotsiaalpedagoog; 1 eesti keele õpetaja; 0,5 muusikaõpetaja; 0,5 õppealajuhataja. II. Koolimaja remontimine eurotasemele Üldjuht: majandusjuhataja 1. võimla remont 2. võimla abiruumide renoveerimine 3. WC-de renoveerimine 4. välistreppide renoveerimine 5. välisuste väljavahetamine 6. sisustuse väljavahetamine 7. peasissekäigu esise teekatte väljavahetamine (kiviparkett) 8. tuletõrjesignalisatsiooni väljaehitamine 9. küttesüsteemi remont 10. sooja vee säästmiseks duširuumidele ringvoolu väljaehitamine 11. talveaia akende soojustamine 12. õpetajate tööruumidesse arvutite muretsemine 13. arvutiklassi ventilatsiooni väljaehitamine 14. klassivalgustuse renoveerimine vastavalt kaasaja nõuetele (tahvli- + laevalgustus) 15. tahvlite väljavahetamine 16. päikesepoolsetesse klassidesse aknaruloode paigaldamine, keemiaklassi ventilatsiooni väljaehitamine 17. klasside remont 18. garderoobidele uste ettepanemine 19. aknablokkide väljavahetamine 20. üldkasutatavate ruumide remont 21. õpetajate tööruumide remont 22. aula põranda lakkimine 23. aula ja lavavalgustuse renoveerimine 24. turvatöötaja töölevõtmine 25. võistluspaikade väljaehitamine (jooksurada, kaugushüppekastid, heitepaigad, suusarajad ) 26. kooli auseina kujundamine 27. hõbemedaliga lõpetajatele uue autahvli muretsemine 28. koolisöökla euronõuetega vastavusse viimine III. Kooli välisilme atraktiivsemaks muutmine, osaline koolistaadioni ehitus Üldjuht: majandusjuhataja – peasissekäigu esise teekatte ja treppide remont; – lipuväljaku ehitamine; – spordiväljakule võistluspaikade ehitus: •100 m jooksurada • kaks kaugushüppekasti • heitepaigad • mänguväljak; – dekoratiivsete puu- ja taimeliikide istutamine koolimaja ümbrusesse; – väljalangenud puude asendamine uute istikutega. IV. Õpilaste tervise parandamine Üldjuht: direktor Abilised: majandusjuhataja; kooli med. õde; terviseõpetuse õpetajad. – koostöö ja side tervistedendavate koolidega maakonnas ja vabariigis; – leida võimalus käivitada igal õppeaastal üks terviseprojekt õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele; – organiseerida tervistparandavaid üritusi (jooksu- ja kõnnipäevad, aeroobika- ja tantsupäevad). – edendada kooli kehakultuurialast tegevust ka nende laste seas, kes hoiavad aktiivsest tegevusest kõrvale; – suuremat tähelepanu pöörata õpilaste rühile ainetundides ja eriti kehalise kasvatuse tundides; – propageerida terveid eluviise, õpetada lapsed vastu seisma negatiivsetele suundumustele ühiskonnas; – viia läbi loengutsükleid vanuseastmete kaupa (narko- ja aidsi-alane ennetustöö, suhtlemistreeningud, kuritegevuse vastane selgitustöö); – koostöö lapsevanematega tervete eluviiside kujundamisel. Võtta tööle sotsiaalpedagoog, kes nõustab lapsi ja nende vanemaid ning aitab lahendada sotsiaalseid, pedagoogilisi ja psühholoogilisi probleeme. Sisustada sotsiaalpedagoogi kabinet. Parandada klasside valgustust: – tahvlivalgustuse korrastamine; – olemasolevate valgustite asendamine päevavalgustitega. Klassimööbli suuruse vastavusse viimine laste kasvuga (eriti põhikoolis) – uute koolipinkide muretsemine, igal aastal kaks klassikomplekti; – külmemate õpetaja tööruumide soojustamine; – hakata muretsema topeltõpikuid algklasside õpilastele (I–II kooliaste). Koolikott kergemaks! Inimeseõpetuse ainekavade täitmine ja nende kaudu õigete tervisekaitsenõuete juurutamine laste igapäevasesse ellu: 4. kl. Inimene ja ühiskond 5. kl. Terviseõpetus 6. kl. Suhtlemisõpetus 7. kl. Terviseõpetus 8.–9. kl. Kodanikuõpetus 10. kl. Psühholoogia 12. kl. Perekonnaõpetus V. Informaatika ja infotehnoloogia arendamine Üldjuht: informaatika õpetaja Abilised: direktor; infojuht; majandusjuhataja. Arvuti õppetundi: – luua võimalused õpetajale kasutada arvutit koos ekraaniga õppetöös klassis; – täiustada õppimiskeskust kaasaegse tehnikaga (arvutiekraan, arvutid jne) – osta arvutiklassi ekraan õppetunni läbiviimiseks; – taotleda koolile infojuhi koht (kooli Interneti-lehekülje vormistamine, kooli reklaam, info edastamine ja organiseerimine koolis, infovoldikute ja teatmeraamatute väljaandmine jne); – raamatukogu kirjanduse arvutisse viimine, laenutamine arvuti abil; – arvutite väljavahetamine (pidev); – kantselei dokumentatsiooni ülesseadmine arvutisse (info õpilaste kohta, üldandmed kooli kohta, statistika jne); – kooli tunniplaani koostamine arvuti abil (programm GP). VI. Kooli õppekavaalane tegevus, õppetöö kvaliteedi tõstmine, aktiivõppe meetodite juurutamine Üldjuht: õppealajuhataja Abilised: õpetajad – kursuse «Kriitiline mõtlemine» (aktiivõppemeetodid) organiseerimine 20 õpetajale – õpetajate enesetäiendamine: * osavõtt seminaridest ja nõupidamistest maakonnas ja vabariigis; * osavõtt õpiku- ja õppekava kursustest (iga õpetaja vähemalt kolm päeva õppeaastas); * klassiõpetaja koolitus (kolm õpetajat); * täiendus- ja ümberõpe (kolm õpetajat); * erialase kõrghariduse omandamine (viis õpetajat). – psühholoogilise täiendusõppe kursuse korraldamine kõikidele õpetajatele; – paranduste ja täienduste sisseviimine kooli õppekavasse, aine- ja töökavadesse: * uue hindamisjuhendi juurutamine; * kursustesüsteemis hindamine. – uute õpikute ja töövihikute vastavusse viimine ainekavadega: * töövihiku tähtsuse tõstmine õppeaine kordamisel ja süvendamisel; * õppeabi täiustamine HEV lastele, ka andekatele lastele; * õpetamise (õpetaja osa) vähendamine ja õppimise (õpilase osa) suurendamine õppetunnis; * koostöö õpilane-õpetaja parendamine õppeprotsessis. – osalemine «Omanäolise Kooli» projektides. – uue atesteerimisjuhendi põhjal töötada välja oma kooli nõuded õpetajate atesteerimisele. VII. Õpilaste huvitegevuse arendamine ja õpilasomavalitsuse (ÕOV) töö parendamine Üldjuht: huvijuht Abilised: õpilasomavalitsus; klassijuhatajad; aineõpetajad; tugiõpilased. Huvitegevuse arendamine. – taotleda ringijuhtide töötasu viimine õpetaja palga tasemele – rakendada tööle aeroobika- ja rütmikaringid (eriti gümnaasiumi tütarlastele) – tantsuõpetaja koha taotlemine – rakendada tööle rahvatantsurühmad (kolm rühma) – jätkata traditsioonilisi üritusi – huviringide töö tõhustamine (osavõtt võistlustest, konkurssidest jms.) – aineringide töö tõhustamine (osavõtt olümpiaadidest, mälumängudest, võistlustest jms) ÕOV tegevuse parendamine – leida rohkem aega kooskäimiseks, vahetunnist ei piisa – ÕOV-s võiks olla rohkem gümnasiste – kõigil, ka mitteliikmetel, peaks olema võimalus sõna sekka öelda – suurem töö peaks olema tehtud klassides – ÕOV võiks olla iseseisvam – kaks korda õppeaastas kutsuda välja probleemseid lapsi ÕOV ette – tugiõpilaste esindaja võiks kuuluda ÕOV-sse VIII. Töö parendamine lapsevanematega Üldjuht: direktor Abilised: õppealajuhataja; klassijuhatajad; kõik aineõpetajad. Suurendada lapsevanema vastutust oma lapse käekäigu pärast: – lapsevanemate pidev nõustamine (klassijuhataja, õpetaja, sotsiaalpedagoogi ja logopeedi poolt); – lapsevanemate osalemine tervise- ja kasvatusalastes projektides (loengutsüklid, psühholoogi töötoad); – kohene side lapsevanemaga: * käitumishälvete; * koolikohustuse mittetäitmise; * huligaansuse; * sisekorraeeskirjade eiramise; * suitsetamise ja alkoholi tarvitamise; * narkootikumi- ja vägivallaprobleemide puhul. – õpilaspäeviku osatähtsuse suurendamine kodu- ja kooli vahel: * aineõpetaja paneb kõik hinded päevikusse 1.–9. kl; * lapse käitumise hinnang lapsevanemale (individuaalvestlused 1 x aastas); * klassijuhatajad jälgivad klassipäevikute täitmist; * hinnetelehtede ja käitumise hinnangu saatmine kodudesse. – moodustada vallatöötajate kaasabil valda alaealiste asjade komisjon: * kaasata komisjoni vähemalt kaks pedagoogi koolist; * koolikohustuse mittetäitjate ja halva käitumisega õpilaste suunamine komisjoni; * tõsta lapsevanema vastutust oma lapse kasvatamise osas. IX. Kooli kvaliteedisüsteemi täiustamine ja parendamine Üldjuht: õppealajuhataja Abilised: kõik kooli töötajad Kogu koolielu juhtimise parendamine protsesside teadliku juhtimise (TQM) kaudu: – koolitöö aluseks jääb kooli kvaliteedikäsiraamat (kirjastatud 2001); orienteerumine kooli sihtrühmadele (klientidele) – õpilane, õpetaja, lapsevanem, firma, vallavalitsus, üldsus – kogu riik; – saavutada tasakaalustatud tegevus koolis (õpi- ja õppetöö, huvitöö jne); – saavutada sihtrühmade rahulolu; – igas töölõigus seada eesmärgiks tulemuslikkus; – klassijuhataja töö orienteeritus parendustegevusele; – maailmavaatelise arengu ja kõlbelise kasvatuse suunamine; – õppetöö kvaliteedi pidev parendamine; – juhindumine väljatöötatud eeskirjadest, ametijuhenditest, otsustest, kõrgemalseisvatest määrustest ja käskkirjadest; – kvaliteedialase tegevuse plaanimine, täitmine ja kontrollimine. X. Avalikkussuhete areng Üldjuht: õppealajuhataja Abilised: kõik õpetajad Korraldada kooli avalikkussuhted nii, et koolil on hea maine. Iga õpilane, õpetaja, koolitöötaja on igal ajahetkel kooli saadik. – kooli traditsioonid ja koolis läbiviidavad üritused on ainuomased, heal organisatoorsel tasemel läbi viidud, huvipakkuvad sihtrühmadele; – õppetöö taseme parendamine: * aineolümpiaadide tulemused * riigieksamite tulemused * edasiõppimine järgmises kooliastmes, valmisolek eluks ja sissesaamine kõrgkoolidesse; – õpilaskeskne õpetus HEV lastele; – kooli omapära olemasolu: *märgid, logod, embleemid, diplomid, aukirjad, tänukirjad, muud trükised; – õpilaste tunnustamine, autasustamine; – õpetajate ja kooli teenindava personali tunnustamine; – kooli õppekava omapära; – kooli miljöö; – pressiga suhtlemine: * koolielu kajastamine vallalehes; * huvitavate ettevõtmiste kajastamine maakonna- ja vabariiklikes ajalehtedes; * õpetajate esinemine avalikkuses (meedia, foorumid, seminarid, trükikirjandus); * tõe rääkimine ja kaitsmine pressis; * kooli kodulehekülg Internetis; – suhtlemine omavalitsuse ja üldsusega: * tõese info andmine omavalitsusele; * rõhutama eetilisust ja kultuursust suhetes, mitte toetama jõudu ja rumalust; * koolikroonika kirjastamine igal aastal, üleandmine kohalikule muuseumile; – suhted lapsevanematega: * väga tihe side suhtluse tasandil; * kodude informeerimine klassi, kooli tasandil; * konfliktide lahendamine iga osapoole osalusel; * kontserdid, aktused, loengud lapsevanematele kooliastmete kaupa; * näituste korraldamine; * individuaalsed vestlused lapsevanematega; * lastevanemate koosolekute tõhusus; – suhted vilistlastega: * vilistlaste külaskäigud klassides, koolis; * vilistlaste pressikonverentsid koolis; * kooli aastapäeva tähistamine iga viie aasta tagant; * vilistlaste moraalne ja materiaalne abi oma koolile; – suhted sõpruskoolide, kõrgkoolide, firmade, fondide, HM-ga: * teabepäevad koolis; * õpetajate täiendus- ja ümberõpe TÜ-s ja TPÜ-s; * osalus mitmesugustes projektides; * ekspertide kaasamine kooli hindamisse; * hea koostöö vabariigi ja välismaa koolidega; * abi kõrgkoolidele, uurimisasutustele teaduslikus töös. PERSPEKTIIVNE PLANEERIMINE 2002–2006 ÕPPEAASTA 2002/2003 I. Õppe- ja kasvatustöö parendamine Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Õppedistsipliini tugevdamine õppetundides ja töö raskete lastega (dir. nõup. otsuste täitmine 2001, 2002). direktor 2. Töö raskete laste vanematega: *koosolekud üks kord aastas; *lastevanemate nõustamine; *tihe side kodudega. 3. Kooli reklaam ja esinemine «Teeviidal» (jätkuv töö). õppealajuhataja huvijuht 4. Kooli 15. aastapäeva tähistamine. huvijuht 5. Töö probleemsete lastega ÕOV-s. 6. Kooli kvaliteedikäsiraamatu rakendamine igapäevases töös. kõik õpetajad 7. Topeltõpikute muretsemine 1.–3. kl õpilastele (valikuliselt, jätkuv töö). r/kogu töötaja 8. Koolikroonika (5 aastat) köitmine. õppealajuhataja 9. Kvaliteediraamatu ja arenduskava köitmine. 10. Tunniplaani koostamine arvutiprogrammi abil (GP UNTIS). 11. Moodustada vallatöötajate toetusel valla alaealiste asjade komisjon. direktor II. Majanduslik tegevus Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Koolimaja sanitaarremondi alustamine (bioloogiaklass, kunstiklass, II korrus ja WC-d). direktor majandusjuhataja 2. Lipuvarda muretsemine ja paigaldamine. 3. Laudade ja toolide muretsemine (10A, 10B, kunstiklass). 4. Tahvlivalgustuse parandamine (algklassides), jätkuv töö. 5. Tuletõrjesignalisatsiooni väljaehitamine kogu koolimajas. 6. Sooja vee säästmiseks duširuumide ringvoolu väljaehitamine. 7. Arvutiklassi ventilatsiooni väljaehitamine. 8. Aknaruloode paigaldamine päikesepoolsetele klassidele (igal aastal 3 klassi). 9. Kooli auseina kujundamine (klaasvitraažide paigaldamine). huvijuht 10. Söökla euroremont. direktor 11. Internaadihoone muretsemine (endine vallamaja) ja san. remondi teostamine majandusjuhataja III. Töö kaadriga Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Uute õpetajate tööle kutsumine (jätkuv): kehaline kasvatus – 1 koht inglise keel – 2 kohta bioloogia – 1 koht ajalugu – 0,5 kohta eesti keel – 0,5 kohta direktor 2. Ringijuhtide palga viimine õpetaja ametipalga tasemele. direktor 3. Võtta tööle rahvatantsuõpetaja. Luua aeroobika-, liikumis- ja rahvatantsurühmad. direktor huvijuht 4. Viia läbi kõikide õpetajate atesteerimine, õpetaja töösüsteemi analüüs. õppealajuhataja 5. Võtta tööle sotsiaalpedagoog ja sisustada tema töökabinet. direktor 6. Jätkata aktiivõppekursust «Kriitiline mõtlemine» (20 õpetajat). õppealajuhataja 7. Alustada tulemuspalga maksmist edukatele õpetajatele riigieksamite tulemuste põhjal. direktor 8. Võtta tööle turvatöötaja (sept. 2002). direktor IV. Õpilaste ja õpetajate tervise parendamine Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Õpilaste tervise parendamine: – Õpilane ei peaks kandma kaasas kõiki õpikuid (topeltõpikute tellimine); – tahvli ja klassi valgustuse parandamine; r/k töötaja – koduste tööde mahu vähendamine esmaspäevaks (1.–6. klass); majandusjuhataja – Sotsiaalministeeriumi määruse täitmine. aineõpetajad 2. Kehalise kasvatuse tunni efektiivsuse tõstmine (100% tulemuslik osavõtt): keh. kasv. õpetajad – jooksu- ja kõnnipäevade korraldamine; huvijuht – luua juurde liikumis- ja spordiringe. ÕPPEAASTA 2003–2004 I. Õppe- ja kasvatustöö Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Töö uue õppekavaga: – parandused kehtivas õppekavas; – korrektuuride tegemine aine- ja töökavades; – uutele ainekavadele vastavate õpikute tellimine. õppealajuhataja 2. Korraldada õpetajatele uus kursus pedagoogikast ja psühholoogiast –160 t õppealajuhataja 3. Iseseisva töö tõhustamine õppeprotsessis. Rühmatöö võtete tähtsustamine. kõik aineõpetajad II. Informaatika ja infotehnoloogia arendamine Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Infojuhi töölevõtmine direktor 2. Arvuti õppetundi: – muretseda 5-le õpetajale klassi arvuti ja ekraan (jätkuv töö). 3. Raamatukogu laenutuse viimine arvutisse. r/k töötaja 4. Kantseleidokumentatsiooni viimine arvutisse. 5. Vanade arvutite väljavahetamine. direktor III. Majanduslik tegevus Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Koolimaja sanitaarremont: WC-d, õpetajate WC; keemiaklass; füüsikaklass; muusikaklass; kabinetid (huvijuht, võimlemisõpetajad); III korrus. majandusjuhataja 2. Välistreppide remont. direktor 3. Klassimööbli muretsemine põhikoolile. direktor 4. Koolimaja ümbruse atraktiivsemaks muutmine: – ilupuude istutamine; – dekoratiivlillede istutamine jne. direktor majandusjuhataja 5. Kooliruumide koristustöö üleandmine koristusfirmale. 6. Hõbemedaliga lõpetajatele uue autahvli muretsemine. IV. Õpilaste ja õpetajate tervise parendamine Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Jätkata klasside valgustuse parandamist. maj. juhataja 2. Hoogustada tervisesporti (jooksupäevad, jooksuraja ehitamine). keh. kasv. õpetajad 3. Narko- ja aidsivastane võitlus: – gruppide preventatsioon; – terviseprojektid; – noorte nõustamine spetsialistide poolt; – loengusari lapsevanematele. huvijuht 4. Topeltõpikute tellimine (4.–6. klass) r/k töötaja V. Õpilasomavalitsuse töö parendamine Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. ÕOV-s arutamisele tulevate probleemide eelnev arutelu klassides ja ühise otsuse esitamine ülekoolilisele ÕOV-le. huvijuht 2. Tugiõpilaste esindaja valimine ÕOV-sse. huvijuht 3. Tõhustada klassivälist tööd koolis: – puhkeõhtute ja konkursside korraldamine; – uute traditsioonide juurutamine. huvijuht VI. Töö kaadriga Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Uute õpetajate muretsemine ja nende sotsiaalsete probleemide lahendamine. direktor 2. Oma lõpetajate tööle kutsumine kooli (läbirääkimised, kokkulepped). õppealajuhataja ÕPPEAASTA 2004–2005 I. Õppe- ja kasvatustöö Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Tõhustada tööd lastevanematega: – raskete laste valve; – lapsevanema vastutuse tõstmine; – kasvatuslikud loengud (projekt). õppealajuhataja 2. Infovoldikute koostamine lapsevanematele. õppealajuhataja 3. Õppetöö kvaliteedi parendamine: – sisekontrolli tõhustamine; – uue õppekava nõuete arutelu. õppealajuhataja 4. HEV lastega tehtava töö parendamine: – diagnoosimine; – uue tasandusklassi avamine. logopeed sotsiaalpedagoog 5. Kooli kui haridus- ja kultuurikeskuse väljaarendamine: – uuring; – analüüs; – planeeritav tegevus eesmärgi täitmiseks. õppealajuhataja 6. Kooli almanahhide (3 ja 4) kirjastamine õppealajuhataja II. Majanduslik tegevus Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Üldkasutatavate ruumide remont (jätkuv): direktor – koolimaja akende ja uste vahetamine; majandusjuhataja – võistluspaikade väljaehitamine kooli staadionile; keh. kasv. õpetajad – võimla kõrvalruumide remont; – uute koolipinkide muretsemine (4.–6. klass). majandusjuhataja 2. Küttesüsteemi remont. majandusjuhataja 3. Aknaruloode paigaldamine (jätkuv). 4. Aula- ja laevalgustuse renoveerimine. 5. Klassiruumide remont (jätkuv). 6. Klassistendide uuendamine direktor III. Õpilaste ja õpetajate tervis Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Õpetajate tööruumide remont (jätkuv). majandusjuhataja 2. Õpilaste tervise parendamine kehakultuurilise tegevuse kaudu: – terviserada kooli juurde; – vastavalt tervislikule seisundile tegelemine liikumisega. r/k töötajad a/ü usaldusisik 3. Topeltõpikute muretsemine (4.–6. klass). a/ü usaldusisik 4. Õpetajate tervisekontroll üks kord aastas: – nägemine; – vereanalüüsid; – vererõhk. 5. Õpetajate puhkusereis välisriiki. 6 Õpilaste vabaaja sisustamise parendamine (analüüs, meetmed). IV. Töö kaadriga Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Uute õpetajate töölevõtmine ja nende sotsiaalsete probleemide lahendamine. direktor 2. Tulemuspalga maksmise laiendamine (2. aste). direktor 3. Tähelepanu pööramine enesetäiendamisele (analüüs ja vajadused). Täienduskoolituse planeerimine. õppealajuhataja ÕPPEAASTA 2005–2006 I. Õppe- ja kasvatustöö Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Arvuti õppetundi (jätkuv): – igasse aineklassi arvuti ja ekraan. direktor õppealajuhataja 2. Õppetunni efektiivsuse parendamine (aktiivõppemeetodite kasutamise analüüs ja meetmed). 3. Koostöö parendamine suhetes õpilane-õpilane. Analüüs. õppealajuhataja õpetajad 4. Töö kooli õppekava ja ainekavadega. õpetajad II. Majanduslik tegevus Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Garderoobidele uste ettepanemine. majandusjuhataja 2. Klasside üldkasutatava mööbli uuendamine. majandusjuhataja 3. Aknaruloode paigaldamine (jätkuv). 4. Peasissekäigu esise teekatte väljavahetamine. 5. Talveaia akende soojustamine. majandusjuhataja 6. Klasside remont (jätkuv). abi-klassijuhatajad III. Töö kaadriga Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Kooli valvetöötajate (valvurid, koristajad) kaasaegne väljaõpe. majandusjuhataja 2. Uute õpetajate töölevõtmine. direktor 3. Osaline õpetajate atesteerimine. õppealajuhataja ÕPPEAASTA 2006–2007 I. Siseaudit Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Rühmatööd: lahendamata probleemid 2002–2006. Lahenduste leidmine ja töötegevuse planeerimine 2006/07. õa-ks. õppealajuhataja 2. Kooli arengumeeskondade moodustamine: (õpetajad, õpilased) – rühmatööd; – kodutööd; – arutelud õppenõukogus ja direktsioonis. õppealajuhataja 3. Kooli V arengukava koostamine: – missioon; – visioon; – probleemide tõstatamine; – lahenduste leidmine; – parendustegevuse planeerimine; – perspektiivne planeerimine. õppealajuhataja arenduskomisjonid II. Majanduslik tegevus ja muu Jrk nr Tegevus Vastutaja 1. Koolimaja jätkuv euroremont (klassid, koridorid, WC-d jne ). majandusjuhataja 2. Gümnaasiumiõpilastele kooli sümboolikaga esemete väljatöötamine. huvijuht 3. Kooli maine ja reklaamialane töö (jätkuv). õppealajuhataja 4. Õpetajate juurdemuretsemine. 5. Õppetöö kvaliteedi parendamine (jätkuv) õppealajuhataja 6. Õppedistsipliini kvaliteedi parendamine (jätkuv). õppealajuhataja 7. Majandusliku tegevuse analüüs (kokkuvõte, mis on tegemata, miks jne). direktor Arengukriteeriumid Kool on organisatsioon, kus protsesse hinnata on väga raske, kui nad pole läbipaistvad. Seetõttu on enamus protsesse kirjeldatud kvaliteedikäsiraamatus. Organisatsiooni tõhusust näeme alles aastate pärast, sest tagasisidet oma kasvandike elukäigu kohta saame aastakümnete jooksul. Et meie organisatsioon töötab protsesside e tegevuste kaudu, siis tegevusi parandades saame parendada kvaliteeti e produktiivsust. Kui omavahel seotud ülesannete seeriat võib nimetada protsessiks, siis protsesside gruppi võib vaadelda kui süsteemi (organisatsiooni). Demingu teoorias on 14 punkti, mille järgi saab selgeks teha organisatsiooni arengu. Neid põhimõtteid on silmas peetud ka meie kvaliteedikäsiraamatus. Arendustegevust koolis saab mõõta kahe kriteeriumi järgi: – mõõdetavad tegurid; – kirjeldavad tegurid. Arengukava monitooring Arengukava täiendamine toimub üks kord aastas. Arengukava põhjal koostatakse aastaplaan. Arendustegevuse hindamine ja analüüs toimub üks kord aastas. Siseaudit erinevates töölõikudes toimub vähemalt üks kord aastas. Kooli arenduskomisjoni nõupidamised toimuvad üks kord veerandis. Kooli välisaudit viiakse läbi HO poolt üks kord viie aasta jooksul. KOKKUVÕTTEKS ARENDUSKAVA ON AVATUD: – uutele probleemidele lahenduste otsimiseks, st igal aastal tehakse analüüs ja lisatakse uusi tegevusi või korrigeeritakse vanu probleeme; – ettepanekutele, mida soovitakse lisada arengukavasse; – uutele suundumustele ühiskonnas ja hariduselus; – uutele otsustele ja ettevõtmistele omavalitsuses ja Vinni vallas. Kooli arengukava juurde kuulub: – kooli õppekava (üldosa) eraldi raamat; – ainekavad (4 kooliastet) eraldi kaustad; – õpetajate töökavad (1.–12. kl); – KOOLI KVALITEEDIKÄSIRAAMAT (sisaldab koolis toimivaid tegevusi ja selle kaudu organisatsiooni juhtimise parendustööd). Nimetatud dokumendid on kooli intellektuaalne vara. Paljundamine ja materjalide edasiandmine on keelatud (välja arvatud HO-le ja HM-le.)