Põlva Linnavolikogu — Põlva linna ehitusmääruse kinnitamine — KO, 9, 193

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 29 alusel ja kooskõlas planeerimis- ja ehitusseaduse (edaspidi PES; RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) § 3 lõike 2 punktiga 5; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (RT I 2000, 54, 348) §-ga 4 ja §-dega 8–11; teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565) §-dega 17–24; elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565) § 3 lõikega 2; energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 2001, 52, 303; 88, 531; 93, 565) § 30 lõikega 1; haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677) § 2 lõikega 2 Põlva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põlva linna ehitusmäärus (juurde lisatud). 2. Kinnitada taotluste vormid järgmiselt: 1) detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade taotlus (lisa 1); 2) projekteerimistingimuste taotlus (lisa 2); 3) valminud ehitise/rajatise vastuvõtu akt (lisa 3). 3. Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 2002. a. Volikogu aseesimees Georg PELISAAR Kinnitatud Põlva Linnavolikogu 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 4 PÕLVA LINNA EHITUSMÄÄRUS 1. ÜLDOSA 1.1. Käesolev ehitusmäärus on kehtestatud kohalike olude arvestamiseks planeerimisel, projekteerimisel ja ehitustegevuse korraldamisel Põlva linnas. 1.2. Ehitusmäärusega kehtestatud, planeerimis- ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 1.3. Ehitusmäärus kehtestab Põlva linna omavalitsusorganite pädevuse ja ülesannete jaotumise linna maa-alade planeerimisel, hoonete ja rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel. 1.4. Ehituskorraldust Põlva linnas suunab linnavolikogu ja viib ellu linnavalitsus oma struktuuriüksustega. 2. PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTEGEVUSE KORRALDAMINE 2.1. Linnavolikogu ainupädevuses on: 2.1.1. linna territoriaal-majandusliku ja keskkonnaalase arengu strateegia ja kontseptsiooni kujundamine ning tingimuste tagamine nende elluviimiseks; 2.1.2. linna üldplaneeringu algatamine, finantseerimise korraldamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine ning selle muutmine ja tühistamine; 2.1.3. detailplaneeringute algatamine, kehtestamine ning nende muutmine ja tühistamine, v.a käesoleva ehitusmääruse punktis 2.2.12 esitatud juhtudel; 2.1.4. muinsuskaitsealade kinnitamise ja kultuurimälestiste kaitse vajaduse ettepanekute tegemine; 2.1.5. keskkonnakaitseliste linnaliste ja piirkondlike alade kinnitamine vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele; 2.1.6. planeeringute elluviimiseks vajalike kinnisasja sundvõõrandamise taotluste esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks; 2.1.7. kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks; 2.1.8. maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab Põlva linna seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine; 2.1.9. linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine. 2.1.10. linna ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine, tühistamine. 2.2. Linnavalitsuse pädevuses on: 2.2.1. linna territoriaal-majandusliku ja keskkonnaalase arengu põhisuundade kavandamine ja nende elluviimine vastavalt üldplaneeringu põhimõtetele; 2.2.2. üldplaneeringu tööprogrammi koostamine või korraldamine, lähteandmete kogumine ja planeeringu eesmärkide formuleerimine, üldplaneeringu koostamine või selle korraldamine; 2.2.3. üldplaneeringu avalikustamise ja avalike arutelude korraldamine; 2.2.4. ettepanekute tegemine üldplaneeringu muutmiseks; 2.2.5. ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringute koostamise ajal; 2.2.6. avalikule väljapanekule eelnevate ekspertiiside ja kooskõlastuste tagamine; 2.2.7. kahjude hüvitamise ja kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 2.2.8. kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine; 2.2.9. detailplaneeringu ja maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu esitamine linnavolikogule kehtestamiseks; 2.2.10. munitsipaalobjektide, teede ja tehnovõrkude tarbeks detailplaneeringu või projekteerimise lähteülesannete kinnitamine ja finantseerimise otsustamine; 2.2.11. detailplaneeringute korraldamine, avalikustamine, vastuvõtmine ning lepingute sõlmimine detailplaneeringute koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele asjasthuvitatud isikutele; 2.2.12. detailplaneeringute algatamine järgmistel juhtudel: a) olemasoleval hoonestusalal kuni kolm eramut või aiamaja krundi detailplaneerimiseks; b) elamukrundil kõrvalhoonete rajamiseks; c) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi detailplaneerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu ja selle maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd; d) olemasoleva hoonestusega kinnistute jagamine ja liitmine. 2.2.13. PES § 211 sätestatud detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kasutamise otsustamine; 2.2.14. õigus nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele ning detailplaneeringu nõudeid täpsustavate projekteerimistingimuste andmine ja kinnitamine; 2.2.15. linna infrastruktuuri objektide projekteerimise, ehitamise ja kasutusloa väljastamise korraldamine; 2.2.16. keskkonnamõju hindamise algatamine ja olulise keskkonnamõjuga tegevust alustada lubava otsuse tegemine kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusega; 2.2.17. vastutusrikaste ja unikaalsete munitsipaalehitiste parimate arhitektuursete ja/või tehnolahendustega projekti saamiseks konkursi korraldamise otsustamine; 2.2.18. mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud jms) projekti koostamiseks tellija projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 2.2.19. riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks ning ehituse eelprojekti heakskiitmine; 2.2.20. tellijafunktsiooni täitmine linna omandis olevate ehitiste ehitamisel; 2.2.21. detailplaneeringute lähteülesannete koostamine ja kinnitamine; 2.2.22. projekteerimistingimuste koostamine ja kinnitamine; 2.2.23. ehitusprojekti kooskõlastamine; 2.2.24. ehitusjärelevalve korraldamine linna territooriumil; 2.2.25. ehituslubade väljaandmine ja väljastamise korraldamine ehituse alustamiseks või lammutamiseks; 2.2.26. ehitusloa pikendamine; 2.2.27. ehitusloa tühistamise otsustamine, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul ehitusloa väljaandmise päevast alates või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 2.2.28. ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks nõusoleku andmine ja loa väljastamine ühepereelamu, suvila, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ning muude lihtsate ja väikesemahuliste ehitiste projekteerimiseks enda tarbeks. a) arhitektuuri- või ehitusalase erihariduseta isikule ei anta ühekordset projekteerimisluba, kui ehitise silded on üle 6 m või kui projekteerimisel on vaja arvestada keerukate geoloogiliste, arhitektuursete ja muude eritingimustega; 2.2.29. kirjaliku nõusoleku andmine väikehoone ehitamiseks (kuni 12 m2 ehitusaluse pinnaga) ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta; 2.2.30. ehitusloa alusel projekti kohaselt valminud ehitise kasutusloa andmise otsustamine ja väljastamine; 2.2.31. enne PES-i jõustumist püstitatud omavolilistele ehitistele kasutusloa andmine; 2.2.32. ehitusloa või kasutusloa peatamine või tühistamine, kui ehitise omanik ei täida järelevalveinseneri ettekirjutusi, samuti ehitusloa või kasutusloa ennistamine pärast ettekirjutuste täitmist; 2.2.33. ehitusregistri pidamine; 2.2.34. ehitusprojektile ekspertiisi tegemise nõudmine ehitiste projektidele ning suurte rahvahulkadega seotud ehitiste projektidele; 2.2.35. ajutise ehitise omanikule ehitise lammutamise tähtaja kehtestamine ja selle likvideerimisega seotud maa-ala heakorrastamise nõuete kehtestamine; 2.2.36. omavolilise ehitise omanikule ehitise likvideerimiseks tähtaja kehtestamine ning selle likvideerimise korraldamine omaniku kulul; 2.2.37. ettepanekute tegemine linna ehituskorraldust reguleerivate eeskirjade muutmiseks ja dokumentide vormide kinnitamine. 2.3. Asjasthuvitatud isikute õigused: 2.3.1. teha ettepanekuid detailplaneeringute algatamiseks; 2.3.2. planeeringute avaliku väljapaneku ajal omada juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja infole, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud info; 2.3.3. avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut; 2.3.4. vaidlustada kohtus üld- ja detailplaneeringu kehtestamist; 2.3.5. kokkuleppel linnavalitsusega detailplaneeringute koostamise korraldamine; 2.3.6. tutvuda kehtestatud planeeringuga; 2.3.7. eluruumi omanik võib linnavalitsuse loal ja linnavalitsuse kehtestatud tingimuste alusel ning hoone teiste omanike või korteriühistu nõusolekul muuta eluruumi kasutamise otstarvet. 3. LINNAPLANEERIMINE Linnaplaneerimine on kohaliku elu küsimuste iseseisva avaliku otsustamise protsess. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale põhinev linna areng ning võimalikult laialdane üldiste ja erahuvide arvestamine. 3.1. Üldplaneering 3.1.1. Linna territoriaal-majandusliku ja keskkonnaalase arengu aluseks on üldplaneering. 3.1.2. Üldplaneeringu koostamine on linnale kohustuslik. 3.1.3. Üldplaneeringu koostamises võivad osaleda ning esitada oma seisukohti ja arvamusi kõik asjasthuvitatud isikud. 3.1.4. Üldplaneering avalikustatakse vastavalt seadustele. 3.1.5. Üldplaneeringus sätestatakse detailplaneeringu koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 3.1.6. Üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib 1986. aastal koostatud Põlva generaalplaan. 3.2. Detailplaneering 3.2.1. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele, uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmiseks, nende kasutussihtotstarbe muutmiseks hoonestusõiguse seadmiseks. 3.2.2. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse-, keskkonna-, riigikaitse-, tuleohutusalaseid ning muid seadusi ja norme ning keskkonnamõju hindamise tulemusi. 3.2.3. Detailplaneerimise algatamise aluseks on taotlus detailplaneeringu algatamiseks. 3.2.4. Lähteülesande tellimiseks esitab taotleja linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnale: a) vormikohase kirjaliku taotluse lähteülesande väljastamiseks, selgitades detailplaneeringu koostamise põhjuse ja planeeritavate ehituste otstarbe; b) maa omandi- või hoonestusõiguse dokumendid; c) planeeritava maa-ala geodeetilise plaani M 1:1000 (1:500), kui see on olemas; d) planeeringualal asuvate tehnovõrkude andmed; 3.2.5. Lähteülesanne väljastatakse hiljemalt nelja nädala pärast arvates taotluse esitamisest. 3.2.6. Detailplaneeringu avalikustamise ja avaliku väljapaneku korraldab planeeringu algataja või planeeringu koostaja vastavalt seadusele. 3.2.7. Detailplaneeringu kehtestab volikogu vastavalt käesolevale määrusele. 4. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 4.1. Projekteerimise aluseks on kehtestatud detailplaneeringud ja nende nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. 4.2. Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 4.3. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnale: a) vormikohase taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks; b) maa omandi- või hoonestusõiguse dokumendid; c) maa-ala geodeetilise plaani M 1:500, kui see on olemas; d) kinnistul paiknevate tehnovõrkude andmed. 4.4. Projekteerimistingimused sisaldavad: a) lähteandmeid projekteerimiseks, arhitektuurseid ja ehituslikke nõudeid; b) maa-ala geodeetilise mõõdistamise vajadust; c) tehnovõrkude tehniliste tingimuste taotlemise nõuet; d) vajalike kooskõlastuste loetelu; e) kooskõlastuste vajadust vahetute naabervalduste omanikega, kui projekteeritav ehitus võib kahjustada nende huve. 4.5. Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetreid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning vastavalt kehtivatele seadustele arheoloogiliste ja muude uuringute tegemise kohustusi ning ühisvajaduste arvestamist. 4.6. Projekteerimistingimused väljastatakse hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest. 4.7. Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat. 4.8. Projekteerimistöid võivad teha kutseõiguslikud kõrgharidusega arhitektid ja teised seadusega ettenähtud isikud ning vastavat tegutsemislitsentsi omavad arhitekti- ja projekteerimisbürood. 4.9. Lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik linnavalitsuse poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel. 4.10. Enne PES-i jõustumist püstitatud omavolilisele ehitisele kasutusloa taotlemiseks koostatakse ülesmõõtmisprojekt. Kasutusluba ei anta, kui ehitis ei vasta PES-i § 43 nõuetele. a) Ehitise ülesmõõtmisprojekt koosneb seletuskirjast ja põhijoonistest. Seletuskiri peab sisaldama andmeid, mis on vajalikud ehitise kandmiseks ehitusregistrisse. Seletuskirjale lisatakse hoonesiseste tehnosüsteemide põhimõttelised skeemid ja tehnoseadmete parameetrid. Põhijoonised (asendiplaan, korruste plaanid, vaated ja lõiked) peavad vastama ehitusprojekti põhijoonistele esitatavatele nõuetele. b) Ehitise ülesmõõtmisprojekt peab olema kooskõlastatud Põlvamaa Tervisekaitseametis, Põlvamaa Päästeametis ja Põlvamaa Keskkonnateenistuses. c) Ülesmõõtmisprojekt esitatakse linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnale kahes identses eksemplaris. 4.11. Ehitiste ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte ja lagede ning muude konstruktsiooni-elementide, välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine raudbetoon- ja kandvatesse seintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt linnavalitsusega kooskõlastatud projekti kohaselt ja pärast ehitusloa väljastamist. a) enne hoone välisilme muutmist on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu ning selline töö peab olema kooskõlastatud linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnas. 4.12. Ehitusprojekt peab vastama kehtivatele seaduslikele aktidele, normatiividele ja projekteerimistingimustele. Projekt peab olema kooskõlastatud projekteerimistingimustes loetletud ametkondade ja riiklike inspektsioonidega. 4.13. Linnavalitsuse nõudel peavad projektid läbima vastava eriala litsentsi omavate spetsialistide sõltumatu ekspertiisi. Ekspertiisi tegemine on kohustuslik riigieelarvest ja ja selle vahendite kaasamisega finantseeritavate ehitiste projektidele ning suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele. 4.14. Vajadusel otsustab projekti heakskiitmise Põlva maakonna ja linna ühine projektide läbivaatamise komisjon vastavalt kehtestatud komisjoni põhimäärusele. 4.15. Projekt esitatakse linnavalitsuse ehitus- ja planeeringu osakonnale ehitusloa saamiseks kolmes eksemplaris. 5. EHITAMINE 5.1. Ehitamiseks käesoleva määruse mõttes loetakse: 5.1.1. ehitise püstitamist maa peale ja maapõue; 5.1.2. ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehituse teel; 5.1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; 5.1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid, tehnovõrkude ehitus- ja projekteerimistöid; 5.1.5. ehitise lammutamist. 5.2. Õiguse ehitamiseks annab linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna väljastatud ehitusluba. 5.3. Ehitusluba antakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. 5.4. Ehitusloa saamiseks esitab taotleja linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnale: a) avalduse; b) maa omandi- või hoonestusõiguse dokumendid; c) kinnitatud projektdokumentatsiooni; d) ekspertiisiakti (vajadusel); e) ehitusjärelevalvet teostava õigustatud isiku andmed. 5.5. Ehitusloa taotlus vaadatakse läbi kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 5.6. Ehitusloaga kehtestatakse ehituse lõpetamise tähtaeg. 5.7. Enne ehitusloa väljastamist registreeritakse ehitis linna ehitusregistris. 5.8. Ehitusega tuleb alustada ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljastamise päevast. 5.9. Ehitusjärelevalve korraldamine ehitusel on ehitise omaniku kohustus. 5.10. Ilma ehitusloata ehitus on omavoliline ehitus ja kuulub likvideerimisele omaniku kulul. 6. EHITISE KASUTAMINE 6.1. Enne kasutusloa väljastamist vaatab linnavalitsuse esindaja ehitise üle, kontrollib ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni olemasolu. 6.2. Ehitise vastuvõtmiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele kirjaliku taotluse ja järgmised dokumendid: 6.2.1. ehitise mahamärkimise akt (uusehitusel); 6.2.2. ehituse täitedokumentatsioon (materjalide vastavustunnistused jm); 6.2.3. ehitustööde päevikud; 6.2.4. varjatud tööde aktid; 6.2.5. teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised digitaalselt ja paberkandjal; 6.2.6. tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks. 6.3. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži vastuvõtmisel ei nõuta punktides 6.2.3 ja 6.2.4 ja 6.2.6 nimetatud ehituse täitedokumentatsiooni esitamist. 6.4. Ehitise ülevaatusele võidakse kaasata peale ehitise omaniku (hoonestaja) riiklike inspektsioonide eksperte, ehitaja ja projekteerija. 6.5. Ehitise ülevaatuse aja ja teostajad kooskõlastab hoonestaja linnavalitsusega. Ehitis peab olema üle vaadatud ja tunnistatud nõuetekohaseks riiklike inspektsioonide ekspertide poolt, mida kinnitab ametniku allkiri ehitise vastuvõtmise aktil. Akti vormi kehtestab linnavalitsus. 6.6. Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist kasutusloal näidatud otstarbel. 6.7. Ehitise võib kasutusele võtta ka valminud osade või ehitusjärkude kaupa vastavalt projektile või eelnevalt linnavalitsusega kooskõlastatult. 6.8. Kasutusloa saamiseks esitab taotleja linnasekretärile: a) avalduse; b) valminud ehitise vastuvõtu akti. 6.9. Kasutusloa taotlus vaadatakse läbi kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 6.10. Ehitise kasutusloa võib linnavalitsus peatada või tühistada, kui: a) ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; b) omavolilise (ehitus)tegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid või kasutusala; c) ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale. 6.11. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa. Kirjalikus taotluses linnavalitsusele peab sisalduma põhjendus kasutusotstarbe muutmise, selle ulatuse ja konkreetse sisu kohta ning taotlus krundi sihtotstarbe muutmiseks. Taotlusele lisada ehitise või kinnistu omandiõigust tõendav dokument, kinnistu plaan (asendiplaan), ehitise joonised (projekt või inventariseerimisjoonised). 6.12. Ehitises asuva küttesüsteemi seadmete ja sisepaigaldiste tahtlik purustamine ja rikkumine on keelatud ja tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik. 6.13. Ehitise kasutamise otstarbe muutmise taotluse laekumise järel määrab linnavalitsus vajalikud kooskõlastused, detailplaneeringu koostamise vajaduse ning kasutusotstarbe muutmise võimaliku ulatuse. 6.14. Uus kasutusluba väljastatakse kooskõlas kehtiva planeeringuga. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse kehtiva planeeringuga ja registreeritakse riigi maakatastris. 6.15. Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmine toob kaasa ehitamise PES-i § 39 tähenduses, siis on vajalik detailplaneering, millest linnavalitsus teatab taotlejale kirjalikult. 7. KESKKONNA KUJUNDAMINE 7.1. Ehitiste, mis ei ole käesoleva ehitusmääruse mõistes ehitised (teisaldatavad kioskid, bussiootepaviljonid jm ehitised ning objektid), projekteerimiseks annab tingimused ja kooskõlastab esitatud projektid linnavalitsus. Nimetatud objektide paigaldamise ning kasutamise loa, tingimused ja tähtaja määrab linnavalitsus. 7.2. Keskkonna kujundust mõjutavad ehitustööd, nagu fassaadide värvimine, piirete ja arhitektuursete väikevormide paigaldamine, haljastustööd, tuleb eelnevalt kooskõlastada linnavalitsuses ja vajadusel esitada projekt või kooskõlastada eskiislahendus. 7.3. Kõik linna territooriumile paigaldatavate (ka ajutised) reklaamide, viitade, installatsioonide jt visuaalsete objektide (v.a liiklusmärgid ja viidad) paigaldamist reguleerib reklaami ja kuulutuste paigaldamise kord Põlva linnas (vastu võetud Põlva Linnavolikogu 3. veebruari 2000. a määrusega nr 6). 7.4. Kaevetööde tegemist tehnovõrkude rajamiseks linna territooriumil reguleerib Põlva linna kaevetööde eeskiri (vastu võetud Põlva Linnavolikogu 1. veebruari 2001. amäärusega nr 7). 7.5. Raietööde tegemiseks Põlva linna territooriumil väljastab raieloa Põlva Linnavalitsuse määratud vastava ala spetsialist. 8. Lõppsätted 8.1. Ehitusmääruse koostamise aluseks on Eesti Vabariigi ja Põlva Linnavolikogu kehtestatud õigusaktid. 8.2. Ehitusmääruse koostamist korraldab ja selle muudatused valmistab otsuste tegemiseks ette linnavalitsus. 8.3. Kõigis ehitusmäärusega reguleerimata küsimustes on linnavalitsusel õigus määrata läbitava protseduuri etapid ja dokumentide vajadus lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 8.4. Käesoleva ehitusmääruse nõudeid rikkunud isik kannab vastutust haldus- või kriminaalseadustes ettenähtud alustel ja korras, varalise kahju tekitamise korral tsiviilkorras. Põlva Linnavolikogu 10. jaanuari 2002. a määruse nr 4 lisa 1 DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE JA LÄHTESEISUKOHTADE TAOTLUS

Põlva Linnavolikogu 10. jaanuari 2002. a määruse nr 4 lisa 2 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS

Põlva Linnavolikogu 10. jaanuari 2002. a määruse nr 4 lisa 3 VALMINUD EHITISE/RAJATISE VASTUVÕTU AKT