Martna Vallavolikogu — Martna Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 8, 161

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõike 3 punktist 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 lõike 4 alusel Martna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Martna Põhikooli arengukava» aastateks 2001–2003 (lisatud). 2. Määrus jõustub 20. detsembril 2001. a. Volikogu esimees Arvo NINN Kinnitatud Martna Vallavolikogu 12. detsembri 2001. a määrusega nr 19 MARTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2001–2003 1. Sissejuhatus Martna Põhikool kuulub Martna vallale ja asub Läänemaal Martna vallas Martna külas. Kooli registrikood on 75019951. Koolile on EV Haridusministeerium väljastanud koolitusloa nr 1005HM 17. mail 2000. aastal. Martna Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Martna Põhikooli arengukava lähtub kooli põhikirjast, kooli sisekorra eeskirjadest, arvestab Haridusministeeriumi määruseid ja suuniseid ning Martna Valla arengukava. Arengukava järgib Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. 2. Üldandmed Martna Põhikool asub Lääne Maakonna Martna valla territooriumil. Martnas on kooliharidust antud 1836. aastast. Kool on järkjärgult, vastavalt haridussüsteemi arengule, kasvanud välja üheklassilisest kirikukoolist. Kool asub Martna–Palivere ja Martna–Taebla teede ristmikul. Martna kooli vahetus läheduses voolab nn Martna jõgi, mis suubub Matsalu lahte. Praegune koolihoone valmis 1970. a aprillis kaheksaklassilise koolina, mistõttu valitseb koolis ruumipuudus. Alates 5. klassist toimub õppetöö kabinetsüsteemis, mis tagab õpivahendite efektiivsema kasutamise. 3. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Martna Põhikooli tulemuslikkuse hindamisel järgitakse haridusministri 22. märtsi 1999. a määrust nr 14 lisa 2 – «Riikliku järelevalve läbiviimise kord», mille järgi toimub kooli sisehindamine. Hindame järgmisi valdkondi: a) õpetajate ja klassijuhatajate töö; b) kooli personali töö; c) õppenõukogu töö; d) kooli sisekorra eeskirjade täitmine; e) materiaalsete ressursside kasutamine; f) hoolekogu töö; g) lastevanemate osalus kooli töös; h) õppeaasta tööplaani realiseerimine; i) õppe- ja ainekavade realiseerimine; j) õppematerjalide ja -vahendite hankimine ja muretsemine; k) õpetajate enesetäiendamine; l) õpimiljöö, hindamine, õpitulemused; m) koolikohustuse täitmine; n) klassi- ja kooliväline töö. 3.2. Kooli hetkeolukord Martna Põhikool on munitsipaalkool, kus õpib 106 põhiliselt Martna valla õpilast. Õpetajate kaader on staažikas, püsiv ja nõudlik. Õpetamise tase on aasta-aastalt paranenud: riiklikud tasemetööd ja põhikooli lõputööd on sooritatud hästi. 40–50% lõpetajatest pääseb õppima gümnaasiumisse, ülejäänud jätkavad haridusteed kutseõppeasutustes. Kooli poolt antav haridus vastab riiklikule ja kooli õppekavale. I kooliastme ülesandeks on õpioskuste kujundamine. II kooliastmes: iseseisva mõtlemise ja õpioskuste arendamine. III kooliastmes: isikupärase õppimisstiili, iseseisvuse ja vastutuse arendamine. Õpiabi annavad aineõpetajad, tugiõpet parandusõppe kursuse läbinud õpetaja. Õpilaste igakülgse arendamise huvides töötavad muusika- ja tantsuringid, spordiringid, näitering, arvutiring. Lähiaastatel loome tingimused kunsti- ja käsitööringide avamiseks. Koolil on välja kujunenud traditsioonid: õpetajate päeva, jõulude ja emadepäeva tähistamine kontserdi ja näitustega. Väljakujundamist ootavad ainepäevade üritused ja õppekava toetavad matkad ja ekskursioonid. Kasvatustöö eesmärgiks on luua tingimused selleks, et õpilasest areneks kõlbeline ja vaba isiksus, – kellel on harjumus eetilisi norme järgida; – kes austab ennast ja teisi ning hoiab oma kooli ja austab koolis kehtestatud reegleid; – kes vastutab oma tegude eest. Kasvatustöös peame oluliseks klassiruumide ja teiste kooliruumide puhtust, korda, maitsekat kujundust, tänapäevast sisustust. Kaasaegse remondi on saanud kõik kooli tualett- ja dušširuumid, vahetatud on aknad. Suurim mure on ruumikitsikus: raamatukogu asub 18 m2 ruumis, puudub lugemissaal; puudub oma söökla, praegune normidele mittevastav söökla asub pastoraadi ruumides. Õpetajaid on koolis 13, neist 4 on klassiõpetajad (1 kõrgharidusega), 8 aineõpetajat, neist 20–30 aastasi – ei ole 51–60 aastasi – 33% 31–40 aastasi – 33% 61–70 aastasi – 10% 41–50 aastasi – 25% Perspektiivne on kooli tuua noori kõrgharidusega aineõpetajaid. Meie koolis on täiendkoolitus. On välja kujunenud ka oma süsteem – lähtuvalt vajadustest ja võimalustest: – saadame õpetaja kursusele ja korraldame koolis kursuse veelkordse edastamise; – korraldame kursuse koolis kõigile õpetajatele; – saadame õpetajad kursusele, mis on vajalik ja mida õpetajakoolitus ei sisalda (nt psühholoogia, suhtlemine). Praegu omandab kõrgharidust 3 õpetajat. Direktor on läbinud koolijuhtide 360-tunnise kursuse, õppealajuhataja 160-tunnise õppealajuhatajate kursuse; ilma pedagoogilise hariduseta kõrgharidusega õpetajad on läbinud 160-tunnised pedagoogikakursused. 3.3. Arengu üldeesmärk ja prioriteedid Kooli administratsioon näeb kooli areneva organisatsioonina, mille tegevus on mõtestatud ja annab nii õpilastele kui õpetajatele kindlustunde. Meie kooli põhiväärtused on: – meie eduka tegevuse aluseks on hea mikrokliima: nii täiskasvanute kui ka õpilaste vahel on positiivsed suhted; – hea kool eeldab koostööd: kogu personali koostööd, õpilaste-lastevanemate-õpetajate koostööd. Selle koostöö organiseerimine on iga kooli töötaja ülesanne; – töötajad peavad nägema õppetööd ja kogu kooli tegevust tervikuna; – me kõik sõltume üksteisest ja üksteise kompetentsusest. Seega on oluline, et igaüks tegeleks enesearendamise ja enesetäiendamisega; – meie koolis on hinnatud töötajate initsiatiiv, julgus katsetada midagi uut, millega kaasneb risk ebaõnnestuda. Parastamine ei ole heaks tooniks; – nii töötajad kui ka õpetajad on lojaalsed kooli tegevuse ning vastuvõetud otsuste ja eesmärkide suhtes. Neid ei või ignoreerida ei täiskasvanud ega lapsed. Lähiaastate areng 1. Kooli õppekava väljatöötamine 1. augustiks 2002 2. Ainekavade väljatöötamine 1. aprilliks 2002 – Jätkame kabinettide täiendamist vajaliku teatmematerjali ja tehnikaga; – Leiame võimalusi raamatukogu laiendamiseks – Võimaluste otsimine söökla ehitamiseks – Kooli ümbruse korrastamine. Osalemine projektis «Kool kauniks» 3. Keskendumine koolitöö olulistele protsessidele, eriti õppetunnile, eesmärgiga seda täiustada, kvaliteetsemaks muuta. 4. Erivajadustega lastele võimetekohase õppekava võimaldamine. 5. Heatasemelise põhikoolina (~110 õpilast) jätkamine. 6. Koolikultuuri tõstmine. 7. Kooli hea maine ja oma näo kujundamine (Sihid, traditsioonid). 3.4. Ressursside andmik 2002. aastal on ettenähtud kooli söökla renoveerimine. Selleks vajaliku raha loodab kool saada RIP vahenditest ja vallast. Jrk nr Finantseerimisallikas 2001 2002 2003 Kokku 1 1) RIP 2) Omavalitsus – – 800 000 200 000 – – 800 000 200 000 5. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse üks kord aastas, neljanda veerandi õppenõukogus. Tuuakse välja õnnestumised ja puudujäägid, mis protokollitakse. Selle järgi, vajaduse korral, muudetakse ja täiendatakse arengukava. Arengukava, ka muutused ja täiendused kinnitab valla volikogu.