Legislator Case Law & Legislation
162089 EE

Martna Vallavolikogu — Martna valla vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine — KO, 8, 160

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Martna Vallavolikogu — Martna valla vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine — KO, 8, 160

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 6 ja volikogu istungil tehtud ettepanekute põhjal Martna Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Martna valla vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Arvo NINN Kinnitatud Martna Vallavolikogu 12. detsember 2001. a määrusega nr 17 MARTNA VALLA VALLAVARA VALITSEMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Korra eesmärk 1.1. Käesolev kord sätestab Martna valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, kasutusse andmise, võõrandamise ja muul viisil käsutamise korra üldised alused. 1.2. Korra kohaldamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti valla kasuks seatud servituudid, reaalkoormised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus ning teised varalised õigused ja kohustused. 2.2. Vara kuulub kinnistamisele, kui seda koormatakse mingi asjaõigusega. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvaraks on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast osa eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsuse alusel. 4. Vallavara omandamine 4.1. Kinnisvara soetamine toimub vallavolikogu otsuse alusel, kui kinnisvara maksumus ületab 50 000 krooni. Teistel juhtudel otsustab kinnisvara soetamise vallavalitsus. 4.2. Vallasvara omandamise otsustab selle tulevane valdaja vastavalt tema käsutuses olevate vallasvara soetamiseks eelarves ettenähtud vahendite hulgale. Vallasvara omandamise, mille väärtus ületab eelarves ettenähtud vahendeid, otsustab vallavolikogu. 4.3. Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab vallavolikogu, kui vara maksumus ületab 50 000 krooni. Teistel juhtudel otsustab pärandvara või kingi vastuvõtmise vallavalitsus. 5. Vallavara arvestus 5.1. Vallavara arvestus peab tagama ülevaate vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest ja ülevaate vallavara majandamise tulemustest. 5.2. Vallavara arvestuse tagab vallavalitsus. II. VALLAVARA VALDAMINE 6. Vallavara valduse mõiste ja valdaja 6.1. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti servituudi teostamine. 6.2. Vallavara valdaja on vallavolikogu ja vallavalitsus, vallavalitsuse struktuuriüksus, munitsipaalasutus. 6.3. Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik kehtestatud korras sõlmitud rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise lepingu alusel. 7. Vallavara valduse jaotus ja selle muutmine 7.1. Vallavara jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul lähtudes sellest, milline vara on valdajatele vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 7.2. Vallavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab kinnisvara puhul vallavolikogu ja vallasvara puhul vallavalitsus. Vallasvara üleandmine ühelt munitsipaalasutuselt teisele toimub asjaosaliste kokkuleppel, mille kinnitab vallavalitsus. 8. Vallavara valdaja kohustused Vallavara valdaja on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 9. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab vallavolikogu. 10. Valla osalemine ettevõtluses 10.1. Valla vajaduse osalemiseks ettevõtluses otsustab vallavolikogu. 10.2. Esindaja(d) valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. III. VALLAVARA KASUTUS 11. Vallavara kasutuse mõiste 11.1. Vallavara kasutus on munitsipaalomandisse kuuluva vara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 11.2. Vallavara kasutatakse: valla üldisel otstarbel; valla valitsemise otstarbel; vallale tulu saamiseks. 12. Valla üldisel otstarbel kasutatav vara 12.1. Üldisel otstarbel kasutatav vallavara on avalikud asjad, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on avalikud tänavad, teed, pargid, veekogud, rannad jm. 12.2. Vallavolikogu võib kehtestada üldisel otstarbel kasutatava vallavara kasutuseeskirja, seada selle kasutamise piiranguid, määrata koormiseid, muuta selle kasutamise eesmärki või kehtestada tasu selle teatud kasutusviisi eest. 12.3. Vallavalitsus tagab teabe üldisel otstarbel kasutatava vallavara kohta, kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. 13. Valla valitsemiseks kasutatav vara 13.1. Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule ja vallavalitsusele ning selle struktuuriüksustele pandud ülesannete täitmiseks. 13.2. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitletakse munitsipaalasutuste valduses olevat vara, mis on vajalik munitsipaalasutuste põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 14. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 14.1. Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel ja valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 14.2. Vallavara võõrandamine tulu saamise eesmärgil toimub vara käsutamist reguleerivate sätete alusel. 14.3. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile. 15. Vallavara kasutada andmine Vallavara antakse kolmandatele isikutele kasutada kas tasuta või tasu eest; rendile või üürile. 16. Vallavara üürile või kasutusse andmine 16.1. Vallavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmise otsustab vallavolikogu ning seda võib teha juhul, kui vara kasutajaks on: hoolekandeasutus; heategevuslik organisatsioon; juriidiline isik, kus valla osalus ületab 2/3 põhikapitalist või vallale kuulub 2/3 aktsiate või osakutega määratud häältest; Eesti Vabariigi riigivõimuorgan; mittetulundusühing või -liit; ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; muudel juhtudel. 16.2. Kui eelmises lõikes nimetatud juhtudel antakse vallavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse vallavolikogu. 16.3. Vallavara üürile või tasulisele kasutusse andmise otsustab vallavalitus või tema poolt volitatud isik. 17. Vallavara rendile andmine 17.1. Vallavara rendile andmine toimub avaliku või piiratud enampakkumise korras. 17.2. Pakkumise liigi, piirangud, pakkumise ja rendilepingu tingimused ning pakkumise alghinna, osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse kehtestab vallavalitsus. 17.3. Maa rendile andmise maa renditasu alghind ei või olla väiksem: kasumit mittetaotlevad rentnikud – 3% maa maksustamishinnast; kasumit taotlevad rentnikud – 5% maa maksustamishinnast; põllumajandusliku ja metsamajandusliku sihtotstarbega maa rentnikud – 3% maa maksustamishinnast. 17.4. Pakkumise osavõtumaksu suurus on 1% rendi alghinnast ja tagatisraha suurus on kuni 50% rendi alghinnast. 17.5. Enampakkumisest ja eelläbirääkimistest teatatakse kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja seaduses sätestatud juhtudel Äripäeva Lisas. 17.6. Enampakkumise ja eelläbirääkimiste korral määrab vallavalitsus iga kord enampakkumise läbiviijaks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Enampakkumise viisi ja korra otsustab moodustatud komisjon. 17.7. Enampakkumise ja läbirääkimise tulemused kinnitab vallavalitsus. IV. VALLAVARA KÄSUTAMINE 18. Vallavara käsutamise mõiste 18.1. Vallavara käsutamine on vara omandiõiguse võõrandamine, samuti koormamine hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga. 18.2. Vallavara käsutamine on samuti omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muudel alustel nagu vara täielik hävimine jms. 19. Vallavara võõrandamine 19.1. Vallavara võib võõrandada, kui: vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; vallavara ei anna tulu; vallavara on vallale üle antud erastamiskohustusega; muudel seadustes või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 19.2. Kinnisvara võõrandamise ja selle viisi otsustab vallavolikogu. Vallasvara võõrandamise ja selle viisi otsustab vallavolikogu, kui võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 50 000 krooni, teistel juhtudel otsustab vara võõrandamise ja selle viisi vallavalitsus. Munitsipaalettevõttel on õigus vallasvara võõrandada vallavalitsuse loal. 19.3. Vallasvara võib võõrandada tasuta või tasu eest. Tasu eest erastamise või enampakkumise korras. 19.4. Vallavara tasuta üleandmine on lubatud üksnes vallavolikogu igakordse otsuse alusel. 20. Vallavara erastamine 20.1. Vallavara erastamine on valla omanduses oleva vara müük seaduses sätestatud korras. 20.2. Munitsipaalvara tervikvarana erastamise otsustab volikogu. 20.3. Eluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele. 21. Vallavara müük enampakkumise korras 21.1. Vallavara enampakkumisega müügi korral määratakse kindlaks enampakkumise tingimused, alghind, osavõtumaks ja tagatisraha ning ostu-müügilepingu tingimused. 21.2. Osavõtumaksu suurus on 1% enampakkumise alghinnast, kuid mitte rohkem kui 5000 krooni, ja tagatisraha kuni 10% enampakkumise alghinnast. 21.3. Vallavolikogu või -valitsus määrab enampakkumise läbiviijaks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. 21.4. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja seaduses sätestatud juhtudel Äripäeva Lisas. 21.5. Enampakkumise tulemused kinnitab tulenevalt punktist 19.2 kas vallavolikogu või -valitsus. 22. Hoonestusõiguse seadmine 22.1. Munitsipaalmaale seatakse hoonestusõigus ehitise omaniku (ka kaasomanike), poolelioleva ehitise või ehitusloa omaniku ja erastatava ehitise omandaja kasuks, samuti hoonestamata maale isiku kasuks, kes soovib kasutada maad ehitise püstitamiseks. 22.2. Munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadja määrab kindlaks vallavolikogu, hoonestusõiguse seadjal on õigus sõlmida lepinguid hoonestusõiguse seadmisega seotud toimingute teostamise kohta. 22.3. Hoonestusõiguse seadmise omapoolsed tingimused, hoonestusõiguse tähtaja ja aastatasu suuruse ning tasumise korra kinnitab vallavolikogu, kusjuures hoonestusõiguse aastatasu ei tohi olla väiksem kui 3% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest. 22.4. Hoonestamata maale hoonestusõiguse seadmine toimub avaliku või piiratud enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras. Pakkumise liigi, tingimused, alghinna ning osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab vallavolikogu, kusjuures osavõtumaksu suuruse määrab vallavolikogu ning osavõtumaksu suurus on 5% hoonestusõiguse aastatasu algsummast, kuid mitte rohkem kui 3000 krooni, ja tagatisraha on kuni 50% hoonestusõiguse aastatasu algsummast. Vallavolikogu otsusel võib hoonestusõigust ilma konkursita seada sotsiaal- või kultuuriobjektide rajamiseks. 23. Reaalservituudid, reaalkoormatised ja koormamine ostueesõigusega 23.1. Vallale kuuluva kinnisasja koormamine reaalservituudiga toimub valla territooriumil asuva tsiviilkäibes oleva kinnisvara otstarbekama kasutamise huvides. 23.2. Vallale kuuluva kinnisasja koormamine ostueesõigusega toimub kahepoolse tehingu alusel kinnisvara müügiks kehtestatud korras. 24. Vallavara pantimine 24.1. Vallale kuuluvat kinnisvara ei ole lubatud pantida. 24.2. Vallale kuuluva vallasvara pantimise otsustab asutus, kellele kuulub vastava vara võõrandamise õigus.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →