Kohtla-Järve Linnavolikogu — Toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise korra ning piirmäärade kehtestamine — KO, 8, 157

Võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 8 punkti 2, § 22, § 221, § 222 lõike 5, § 223 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 332; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 37, Kohtla-Järve Linnavolikogu määrab: I. Üldsätted 1.1. Riigi eelarvest sihtotstarbeliselt linna eelarvesse kantava toimetuleku-toetuse määramist ja väljamaksmist teostab Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse sotsiaalabikeskus (edaspidi keskus), võttes aluseks üksi elava isiku või perekonna sissetulekud, alalise eluasemega seotud alalised kulud. 1.2. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse aluseks alljärgnev: 1.2.1. Toimetulekutoetust on õigus saada Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil elavatel isikutel (perekondadel), kes omavad Kohtla-Järve Linna Elanike Registri järgi Kohtla-Järve linnas elukohta, kes alaliselt elavad linna territooriumil ning kelle kuusissetulek on alla riigikogu poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alalise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses. 1.2.2. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek, kusjuures perekonnaliikmeks loetakse: 1) taotlejat; 2) taotleja abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis elavat isikut; 3) nende ülalpidamisel olevaid kuni 18 aasta vanuseid lapsi; 4) taotleja või tema abikaasa vanemaid, samuti täiskasvanud lapsi, kui nad elavad taotlejaga ühes eluruumis; 5) samuti teisi isikuid, kellel on taotlejaga ühine majapidamine või nad kasutavad toetuse taotlejaga ühist (ühiseid) tuluallikat (tuluallikaid). 1.2.3. Toimetulekutoetust arvestatakse nendele perekondadele, kelle kõik punktis 1.2.2 nimetatud täisealised liikmed kas: 1) töötavad; 2) Eesti Vabariigi riiklikes või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega; 3) viibivad ajateenijatena Eesti Vabariigi kaitsejõududes; 4) saavad riiklikku pensioni; 5) viibivad seadusega ette nähtud lapsehoolduspuhkusel; 6) on tööhõivetalituse poolt ametlikult töötuks tunnistatud. 1.2.4. Toetust ei määrata, kui perekonnas on töövõimelises eas mittetöötavaid, palgata puhkusel olevaid või ettevõtlusest tulu saavaid perekonnaliikmeid. 1.3. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna kuu netosissetulek. Sissetuleku hulka arvatakse käesoleva määruse punktis 1.2.2 märgitud perekonnaliikmete ühised tulud, sh töötasud, pensionid, alimendid, lastetoetused, üüri- ja renditulu, tulud ettevõtlusest, tulud väärtpaberitest ning pangaintressid. Toetuse taotleja on kohustatud deklareerima oma perekonna (vt punkti 1.2.2) kuu sissetulekud. 1.4. Tööandja poolt väljaantud tõendid, millel märgitud sissetulek (palk) on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalka (kuuluvad otsesele kontrollimisele), ei võeta toetuse arvutamisel arvesse väiksemana kui riigikogu poolt kehtestatud miinimumpalk, välja arvatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 68 märgitud juhtudel ning seda tingimusel, et osaline tööaeg on kooskõlastatud kohaliku tööinspektsiooniga. Kui kuupalgaks on näidatud riiklikult kehtestatud miinimumpalgast väiksem töötasu, lisada sellele töötundide arv (töölepingus fikseeritud tööaeg ja töötasu). 1.5. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 1.6. Toimetulekutoetust määratakse jooksva kuu eest eelneva kuu netotulude ja kompenseeritavate alalise eluasemega seotud alaliste kulude põhjal. 1.7. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse elamuseaduse §7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning käesolevas määruses kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud: 1.7.1. tegelik korteriüür või hooldustasu; 1.7.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 1.7.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 1.7.4. tarbitud elektrienergia maksumus; 1.7.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 1.7.6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 1.7.7. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. Kulud võetakse arvesse ainult arve või maksekviitungi alusel. Elektri- ja gaasikütte kulusid kompenseeritakse kütteperioodil arvestite näitude alusel, kuid mitte rohkem kui keskkütte tariif vastavas linnaosas. Arvestite alusel tasumisel peavad maksekviitungile olema märgitud näidud, millise näiduni oli tasutud ja millise näiduni tasutakse. 1.8. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda ühe pereliikme kohta ning täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteris olevate tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 1.9. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel. 1.10. Eluasemekulusid ei hüvitata: 1.10.1. kui elamispinda elamiseks tegelikult ei kasutata; 1.10.2. toetust taotleva isiku eluaseme osas esineb fiktiivseid sisse-väljakirjutusi; 1.10.3. kui arvestuslikule kuule eelneval kuul on eluasemekulude summaarne võlgnevus ning puudub kirjalik kokkulepe võlgade tasumise kohta. 1.11. Isiku avalduse alusel võib toimetulekutoetuse eluasemekulud kanda otse kommunaalteenuseid osutava ettevõtte arvele. II. Toimetulekutoetuse taotlemine 2.1. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks sotsiaalabikeskusele. 2.2. Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid. 2.3. Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad: 2.3.1. alalise eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel; 2.3.2. üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga; 2.3.3. jooksval kuul tasumisele kuuluvaid alalise eluruumi alalisi kulusid kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud ulatuses. 2.4. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamuühistus (elamukooperatiivis) või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseaduse § 29. 2.5. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 2.5.1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või omavalitsuse eelarve vahenditest; 2.5.2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 2.5.3. riigi tagatisel antud õppelaenu; 2.5.4. matusetoetust; 2.5.5. lapse sünnitoetust; 2.5.6. elluastumistoetust. 2.6. Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek. 2.7. Linna territooriumil heakorra- või abitöödel osalevale isikule makstakse tehtud töö eest töötasu, mis toimetulekutoetuse arvestamisel arvatakse üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka. Tehtud tööd ei tasustata toimetulekutoetuse vahendite arvel. III. Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude piirmäärad 3.1. Toimetulekutoetuse arvestamisel rakendatakse hindu, mis kehtisid sel ajavahemikul, mille eest toetust arvestatakse. Turbabriketi ja vedelgaasi hinnad võetakse neid müüva ettevõtte asukohas kehtiva hinna ja transpordikulude summana. Küttepuude maksumuse piirmääraks on keskmine turuhind. 3.2. Kulud eluruumide kütmiseks ja sooja veega varustamiseks: 3.2.1. tasu soojusenergia eest tsentraalse soojusvarustusega (küte ja soe vesi) hoonetes võetakse tegeliku tasu ulatuses köetavale pinnale, tasu sooja vee eest võetakse elanike arvule, arvestusega 105 l sooja vett päevas inimese kohta vastavalt tegelikele soojaveevarustuse päevadele kuus; 3.2.2. elamutes, eramutes ja korterites, kus on olemas keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat või elektrisüsteem, võetakse kütteperioodil (1. september – 1. juuni) arvestuste aluseks 35 kg turbabriketti eluruumi köetava normpinna ühe ruutmeetri kohta; 3.2.3. elamutes, eramutes ja korterites, kus on individuaalne sooja vee valmistamise seade vanni ja duši tarbeks (ka keskküttega majades ajavahemikul 1. juuni – 31. august), võetakse arvestuse aluseks 30 kg turbabriketti kuus ühe elaniku kohta; 3.2.4. elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne vedelgaasi ja tsentraalne soojaveevarustus: 1) balloonigaas 2) ühe perekonnaliikme kohta kuu 6,0 kg 3) kahe perekonnaliikme kohta kuus 8,0 kg 4) kolme perekonnaliikme kohta kuus 10,0 kg 5) nelja perekonnaliikme kohta kuus 12,0 kg alates viiendast perekonnaliikmest lisandub iga perekonnaliikme kohta 1,0 kg; 3.2.5. elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne vedelgaasipliit ja tsentraalne soojavarustus puudub (ka tsentraalküttega majades ajavahemikul 1. juuni – 31. august, kui nendele majadele sooja vett ei anta): 1) balloonigaas 2) ühe perekonnaliikme kohta kuus 8,2 kg 3) kahe perekonnaliikme kohta kuus 10,8 kg 4) kolme perekonnaliikme kohta kuus 13,5 kg 5) nelja perekonnaliikme kohta kuus 16,2 kg alates viiendast perekonnaliikmest lisandub iga perekonnaliikme kohta 1,5 kg; 3.2.6. elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne elektripliit ja tsentraalne soojaveevarustus: 1) ühe perekonnaliikme kohta kuus 60 kWh 2) kahe perekonnaliikme kohta kuus 80 kWh 3) kolme perekonnaliikme kohta kuus 100 kWh 4) nelja perekonnaliikme kohta kuus 120 kWh alates viiendast perekonnaliikmest lisandub iga perekonnaliikme kohta 10 kWh; 3.2.7. Elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne elektripliit ja puudub tsentraalne soojaveevarustus (ka keskküttega majades ajavahemikul 1. juuni – 31. august, kui sooja vett ei anta): 1) ühe perekonnaliikme kohta kuus 80 kWh 2) kahe perekonnaliikme kohta kuus 105 kWh 3) kolme perekonnaliikme kohta kuus 130 kWh 4) nelja perekonnaliikme kohta kuus 155 kWh alates viiendast perekonnaliikmest lisandub iga perekonnaliikme kohta 15 kWh. 3.3. Elamutes, eramutes ja korterites, kus on elektrikütte (v.a elektrikateldega köetavad korruselamud kütteperioodil 1. september – 1. juuni) 15 kWh normpinna ruutmeetri eest. 3.4. Eramajades ja ahiküttega korterites arvestatakse eluasemekulusid kütte ostmise kviitungi alusel jagades kulutatud summa kütteperioodi seitsmele kuule. 3.5. Maamaksu ei kompenseerita rohkem kui kolmekordse elamualuse pinna ulatuses. 3.6. Hoonekindlustus kompenseeritakse ainult perekonnale vajaliku normpinna kindlustamiseks tehtud kulutustele. 3.7. Üldelekter kompenseeritakse vastavalt tegelikele kulutustele. IV. Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine 4.1. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. 4.2. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud pärast käesolevas määruses nimetatud ulatuses ja struktuuris eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist sissetulek toimetulekupiiri ulatuses. 4.3. Arvestatud toimetulekutoetuse summa maksab sotsiaalhoolekandekeskus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotlejale tema pangakontole, sularahas või kommunaalteenust osutava ettevõte arveldusarvele, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. 4.4. Sotsiaalabikeskus võib jätta toimetulekutoetuse määramata: 4.4.1. töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast linnavalituse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsioonis või õppeprotsessis; 4.4.2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatise sisse nõudmisest; 4.4.3. kui linnavalitsuse sotsiaalkomisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 4.5. Sissetulekuid tõendavate dokumentide ja elukoha andmete õigsuse kahtluse korral esitab sotsiaalabikeskus need kontrollimiseks vastavalt Maksuameti kohalikule asutusele või rahvastikuregistri volitatud töötlejale. 4.6. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab sotsiaalabikeskus taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata. 4.7. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Kui käesoleva määruse alusel liigselt makstud toetussummad on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest, hüvitab toetuse saaja saadu vabatahtlikult. Kui alusetult saadut vabatahtlikult ei hüvitata, nõutakse liigselt makstud summad tagasi kohtu korras. V. Rakendussätted 5.1. Linnavalitsusel avaldada käesolev määrus ajalehes Põhjarannik. 5.2. Määrus jõustub 28. detsembril 2001. a. Volikogu esimees Valeri KORB