Kiviõli Linnavolikogu — Soojusenergia tarbimise eeskirja kinnitamine — KO, 7, 139

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktidest 1 ja 2, § 22 lõikest 2, konkurentsiseaduse § 17 lõigetest 2 ja 4 ning Kiviõli linna põhimääruse § 15 lõike 1 punktist 37, Kiviõli Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Soojusenergia tarbimise eeskiri» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kiviõli Linnavolikogu 21. augusti 1997. a määrus nr 72 «AS Kiviõli Soojus katlamajast väljastatava soojusenergia tootmiskulude arvestamise, tarbijatele jaotamise ja tariifsüsteemide kujunemise juhendi kinnitamine». 3. Tunnistada kehtetuks Kiviõli Linnavolikogu 18. detsembri 1997. a määrus nr 94 «Kiviõli Linnavolikogu 21. augusti 1997. a määruse nr 72 muutmine». 4. Määrus jõustub 31. detsembril 2001. a. Volikogu esimees Vladimir KRUZMAN Kinnitatud Kiviõli Linnavolikogu 20. detsembri 2001. a määrusega nr 31 KIVIÕLI LINNA SOOJUSENERGIA TARBIMISE EESKIRI 1. Üldist 1.1. Käesolev eeskiri sätestab soojusenergia tarbimise, soojusvõrguga liitumise ning soojusenergia hinna reguleerimise nõuded ja korra Kiviõli linna territooriumil. 1.2. Soojusenergia tarbimine soojusvõrgust on lubatud ainult soojusettevõtte ja kliendi vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu (edaspidi leping) alusel. Lepinguga määratakse kindlaks kõik soojusenergia kasutamise tingimused ja soojusenergiaga varustatavad objektid. Lepinguga määratakse kindlaks ka kõik teised näitajad, mis ei ole leidnud käsitlemist käesolevas eeskirjas. 1.3. Leping sõlmitakse vahetult soojusvõrguga liitunud kinnistu omanikuga või omanike seadusliku esindajaga. Vahetut ühendust mitteomavate soojusenergia tarbijatega, sealhulgas kinnistu omanikega, kelle elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, soojusettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendab teenuseid klient vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. 1.4. Soojusettevõtja võib korteriomanike ühisusena, korteriühistuna ja ühise tegutsemise lepingu alusel tegutseva kliendi avalduse alusel osutada kulude jagamise ja arvlemise teenust. 1.5. Soojusvõrguettevõtja vastutab oma soojusseadmete ja rajatiste hooldamise ning arendamise eest selliselt, et oleks tagatud klientide pidev varustamine soojusenergiaga, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. 1.6. Soojusettevõtja ja kinnistu soojusvõrkude projekteerimisel ja ehitamisel juhindutakse kehtivatest seadusandlikest aktidest. 1.7. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõikidele soojusvõrgust soojusenergiat tarbivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 1.8. Kiviõli linna haldusterritooriumil tegutsevatele soojusettevõtjatele laieneb käesolev eeskiri juhul, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole või kui see kord neile ei laiene. 2. Mõisted 2.1. Arvestusperiood – soojusettevõtte poolt kliendile teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse arve. 2.2. Kaugküte – klientide varustamine soojusenergiaga eraldi paiknevast tsentraalsest soojusallikast. 2.3. Kinnine ühendus – ühendusskeem, kus kinnistu soojusvõrk on ühendatud soojusvõrguga läbi soojusvahetite. Rõhk kinnistu soojusvõrgus ei sõltu soojusvõrguvee rõhust. 2.4. Kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus. 2.5. Kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa valdaja, samuti elamute puhul eluruumide erastamise kohustatud subjekt kuni korteriühistu või muu elamu haldamise vormi moodustamiseni. 2.6. Kinnistu soojusvõrk – liitumispunktist kinnistupoolne ehitis(t)e soojusvõrk. 2.7. Klient – kinnistu omanik, kelle kinnistu soojusvõrk on vahetult ühendatud soojusvõrguga ja kes on sõlminud soojusettevõtjaga lepingu soojusenergia ostmiseks enese tarbeks või jaotamiseks. 2.8. Lahtine ühendus – ühendusskeem, kus kinnistu soojusvõrk on ühendatud soojusvõrguga vahetult, elevaatoriga või segamispumbaga. Rõhk kinnistu soojusvõrgus sõltub soojusvõrguvee rõhust. 2.9. Liitumine – kinnistu soojusvõrgu ühendamine soojusvõrguga. 2.10. Liitumispunkt – soojusvõrgu ühenduskoht kinnistu soojusvõrguga. 2.11. Liitumistasu – ühekordne tasu soojusvõrgu arendamiseks liitumislepingus sätestatud tehniliste tingimuste tagamiseks liitumispunktini. 2.12. Peakraan – viimane sulgemisseade enne kinnistu soojusvõrku. 2.13. Soojusallikas – seadmete kompleks soojuse saamiseks orgaanilise kütuse põletamisega või elektrienergia baasil. 2.14. Soojusettevõtja – ettevõtja, kelle põhitegevuseks on soojusenergia tootmine ja müük ja/või edastamine, jaotamine ja müük vastava tegevusloa alusel. 2.15. Soojuskandja – vesi, mida kasutatakse soojusenergia ülekandmiseks. 2.16. Soojusseade – seade soojusenergia tootmiseks, edastamiseks või jaotamiseks. 2.17. Soojussõlm – soojusenergia parameetrite reguleerimiseks ja mõõtmiseks ettenähtud seadmetest ja mõõteriistadest ning nende juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm. 2.18. Soojusvõrguettevõtja – soojusettevõtja, kelle omandis või valduses on soojusvõrk, mille kaudu edastatakse või jaotatakse soojuskandjat. Soojusvõrguettevõtja ei pea olema soojusenergia tootja. 2.19. Soojusvõrk – seadmete, ehitiste ja/või rajatiste kompleks soojuskandja edastamiseks ja jaotamiseks klientidele. 3. Soojusvõrgu piiritlemine ja liitumine 3.1. Soojusvõrgu ja kinnistu soojusvõrgu vahelise piiri määrab liitumispunkt. 3.2. Soojusettevõtja ühendab liituja kinnistu soojusvõrgu soojusvõrguga liitumispunktis, mis asub soojussõlme peakraani väljundotsikul, kui liitumislepingus pole sätestatud teisiti. 3.3. Soojusvõrguga liitumine ja liitumislepingu sõlmimine ning liitumistasu arvestamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määrusega nr 236 kinnitatud «Soojusvõrguga liitumise korrale». 4. Soojusettevõtja soojusvõrk 4.1. Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevat soojusvõrku selliselt, et oleks tagatud kõigi tema tegevuspiirkonnas olevate klientide ja soojusettevõtjate võrku ühendamine ja soojusenergiaga varustamine. Soojusvõrguettevõtja peab tagama soojusettevõtjatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu soojusvõrgule soojusenergia müügi eesmärgil vastavalt seadusele. 4.2. Soojusvõrguettevõtja on kohustatud kütteperioodide vahelisel ajal teostama soojusvõrgu plaanilisi remonttöid vastavalt graafikule, mis avaldatakse kohalikus ajalehes. 4.3. Soojusettevõte on kohustatud soojusenergia plaanivälistest katkestustest ning avariide korral andma klientidele informatsiooni lepingujärgsete kontaktisikute kaudu. 4.4. Kliendi varustamine soojusenergiaga toimub läbi soojussõlme, mille seadmed peavad kindlustama soojusenergia parameetrite muundamise vastavalt kliendi vajadustele, parameetrite kontrolli ja soojuse väljalülitamise võimaluse. Soojussõlm kuulub soojusvõrgu hulka. 4.5. Soojusettevõtja paigaldab soojussõlme kliendi poolt ja kulul ettevalmistatud valgustusega ruumi. 4.6. Klient tagab soojussõlme elektrienergiat tarbivatele seadmetele elektritoite ning tasub elektrienergia ettevõttele soojussõlme seadmete poolt tarbitava ja soojussõlme ruumi valgustamiseks kuluva elektrienergia eest. 4.7. Kliendil ei ole lubatud soojusettevõttele kuuluvaid sulgventiile avada, sulgeda ega reguleerimiseks kasutada. 4.8. Klient vastutab soojussõlme ja seal asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama soojusettevõtjale soojussõlme riketest või plommide kadumisest või rikkumisest. 5. Kinnistu soojusvõrk 5.1. Uued või rekonstrueeritud kinnistu soojusvõrgud ja -seadmed, mis ühendatakse soojusvõrguga, kuuluvad enne sisselülitamist ettenähtud korras katsetamisele ning ülevaatamisele soojusvõrguettevõtja esindaja poolt, kes koostab akti kinnistu soojusvõrgu ekspluatatsiooni lubamise kohta. Aktile kirjutavad alla soojusvõrguettevõtja ja kliendi esindajad. Akt on aluseks lepingu sõlmimiseks ning soojusvarustuse avamiseks. 5.2. Klient on kohustatud kindlustama kinnistu soojusvõrgu teenindamise, arvestades kehtivate seadusandlike aktide ja lepingu tingimustega. 5.3. Klient on kohustatud: 5.3.1. omama kinnistu soojusvõrgu projektdokumentatsiooni, sh kinnistu soojusvõrgu passi ning teeninduseeskirju; 5.3.2. hoidma kinnistu soojusvõrgud tehniliselt korras, mitte kasutama neid avariiohtlikus seisundis; 5.3.3. teostama kinnistu soojusvõrgule hiljemalt 1. septembriks plaanilise ülevaatuse ning läbi viima kinnistu soojusvõrgu katsetuse. Katsetuse juurde kutsutakse soojusettevõtja (soojusenergia müüja) esindaja ning katsetuse tulemus vormistatakse aktis, mille allkirjastavad soojusettevõtja ja kliendi esindajad; 5.3.4. välja lülitama avariilise kinnistu soojusvõrgu või kinnistu soojusvõrgu avariilised osad, teatades sellest ka soojusettevõtjale ning rakendama meetmeid kinnistu soojusvõrgu remontimiseks; 5.3.5. tagama soojusettevõtja esindajatele juurdepääsu kinnistu soojusvõrgu seisukorra ja kasutamise kontrollimiseks ning täitma nende antud seaduslikke ettekirjutusi; 5.3.6. takistama kõrvalistele isikutele juurdepääsu soojusseadmetele; 5.3.7. mitte lubama kinnistut teenindava soojusvõrgu teenindusalale ehitiste püstitamist, materjalide ladustamist, puude istutamist jms, mis takistab soojusettevõtja soojusvõrgu hooldus- ja remonttöid; 5.3.8. mitte kasutama kinnistu soojusvõrgus ringlevat soojuskandjat; 5.3.9. kasutama soojusenergiat säästlikult. 6. Soojusenergiaga varustamise nõuded ja tingimused 6.1. Soojusvõrguettevõtja ühendab soojusvõrgu kinnistu soojusvõrguga liitumispunktis lahtise või kinnise ühendusskeemiga. Eelistatud on kinnised skeemid kui kõige paindlikumad energiasäästu ja ohutuse seisukohast. Kinnise ühendusskeemi korral võib kliendi küttesüsteemide täitmine ja järeltoide toimuda soojusvõrgust ainult veemõõtja olemasolu korral. 6.2. Soojuskandja kvaliteedinäitajateks on: 6.2.1. temperatuur, mis peab vastama lepingus sätestatud temperatuurigraafikule. Soojuskandja ööpäeva keskmise temperatuuri lubatud kõrvalekalle kinnistu soojusvõrgu sisendis fikseeritakse lepinguga; 6.2.2. rõhulangu suurus kinnistu soojusvõrgu sisendis, mis peab vastama lepingus sätestatud parameetritele; 6.2.3. rõhk kinnistu soojusvõrgu tagasivoolutorus lahtise ühendusskeemi korral, mille suurus peab vastama väljastatud tehnilistele tingimustele. See ei vabasta klienti kohustusest paigaldada kaitseseadmeid oma seadmete ja süsteemide kaitseks neile lubatavast suurema soojusvõrguvee rõhu vastu. 6.3. Soojusenergiaga varustamise kvaliteedinäitajateks on: 6.3.1. varustamiskindlus – lubatud suurim katkestuste arv ja aeg kütteperioodil; 6.3.2. varustamisseisak – ühe katkestuse lubatud suurim aeg kütteperioodil; 6.3.3. punktides 6.3.1 ja 6.3.2 nimetatud parameetrid määratakse kindlaks lepinguga. 6.4. Kliendi varustamist soojusenergiaga võib piirata: 6.4.1. soojusseadmete avarii korral; 6.4.2. vääramatust jõust tingitud olukorras (sõda, kütusetarnete lõpetamine riikidevahelise konflikti tõttu, loodusõnnetuste tagajärjel jne); 6.4.3. kliendi võlgnevuse korral. Võlgnevusest tingitud soojusenergiaga varustamise piiramine võib aset leida, kui klient ei ole tähtaegselt tasunud soojusettevõtja poolt lepingujärgselt esitatud arvet. 6.5. Kliendi soojusenergiaga varustamine katkestatakse: 6.5.1. vääramatust jõust tingitud olukorras, kuni põhjuste kõrvaldamiseni; 6.5.2. kliendi võlgnevuse korral, kui võla suurus ületab kliendile realiseeritud soojusenergia kolme kuu summa; 6.5.3. juhul, kui kliendi tegevus või tegevusetus võib kutsuda esile ohu inimelule või varale; 6.5.4. juhul, kui klient ei võimalda soojusettevõtja esindajale juurdepääsu kinnistul paikneva soojusvõrgu hooldamiseks ja remondiks; 6.5.5. juhul, kui klient ei võimalda soojusettevõtja esindajale juurdepääsu kinnistu soojusvõrgule selle nõuetekohase ekspluateerimise kontrollimiseks. 6.6. Soojusenergia omavoliline tarbimine on: 6.6.1. tarbimine ilma lepinguta; 6.6.2. mõõtmata ühenduselt tarbimine; 6.6.3. arvestusseadmete rikkumine või näitude moonutamine; 6.6.4. arvestusseadmetelt või mõõtesüsteemilt plommide eemaldamine. 6.7. Omavoliliselt tarbitud soojusenergia koguse ja maksumuse määramisel juhindutakse majandusministri 3. novembri 1998. a määrusega nr 33 kinnitatud «Omavoliliselt tarbitud soojusenergia koguse ja maksumuse määramise juhendist». 7. Soojusenergia arvestus 7.1. Kinnistu piires tarbitav soojusenergia peab tulema ühe soojussõlme kaudu. 7.2. Soojussõlm peab asuma soojusvõrgule lähima hoone sisendustorupoolsel küljel, kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse, kui soojusettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 7.3. Soojussõlme asukoht ja ehitus peab vastama soojusvõrguettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. 7.4. Kliendi poolt tarbitava soojusenergia kogus määratakse kindlaks soojussõlme paigaldatud soojuskandja kuluarvesti (edaspidi arvesti) näidu alusel. 7.5. Soojussõlme paigaldatud mõõtevahendid kuuluvad perioodilisele taatlusele mõõteseaduses ettenähtud korras. 7.6. Klient võib kirjalikult nõuda soojusettevõtja soojussõlme kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne seaduses sätestatud taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab taatlemisega seotud kulud klient, vastasel juhul soojusettevõtja. 7.7. Kui käesoleva eeskirja punkti 7.6 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, asendab soojusettevõtja oma kulul arvesti ning teeb tasaarvelduse eelneva kolme kalendrikuu soojusenergia tarbimise kohta. Tasaarveldus tehakse lubatud suurima ja tegeliku mõõtevea suhte alusel. 7.8. Arvesti rikke korral asendab soojusettevõtja arvesti oma kulul. Juhul kui selgub kliendi süüline tegevus arvesti rikkumisel, kannab arvesti asendamise kulud klient. 8. Soojusenergia hind 8.1. Soojusenergia ja/või soojusvõrguteenuse (edaspidi teenus) hinnad kujundatakse selliselt, et soojusettevõtjal oleks tagatud: 8.1.1. põhjendatud tegevuskulude katmine; 8.1.2. kvaliteedi- ja ohutusnõuete ning keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 8.1.3. investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks; 8.1.4. põhjendatud tulukus. Tulukus loetakse põhjendatuks, kui see ei ületa 10% käesoleva korra punkti 8.1 alapunktides sätestatud tingimuste täitmisega seotud kulusid. 8.2. Teenuse hindade kehtestamiseks esitab soojusvõrguettevõtja Kiviõli Linnavalitsusele kirjaliku taotluse, milles peab sisalduma: 8.2.1. teenuse hinnakalkulatsioon, milles peab detailselt kajastuma: 8.2.1.1. viimase majandusaasta tegelikud kulud kuluartiklite lõikes; 8.2.1.2. kulude prognoos kuluartiklite lõikes; 8.2.1.3. kulude kasvu põhjendus; 8.2.1.4. viimase majandusaasta teenuse tegelik müük kliendigruppide lõikes; 8.2.1.5. teenuse müügiplaan kliendigruppide lõikes; 8.2.1.6. müügi kasvu/kahanemise põhjendus; 8.2.2. viimase majandusaasta kinnitatud aruanne. 8.2.3. juhul, kui majandusaasta lõppemisest on möödunud enam kui kuus kuud, siis viimase kuue kuu auditeeritud bilanss koos seaduses ettenähtud lisadega. 8.2.4. hinna rakendamise aeg. 8.3. Kiviõli Linnavalitsusel on õigus nõuda soojusvõrguettevõtjalt täiendavaid andmeid, mis mõjutavad teenuse hinna kujundamist. 8.4. Kiviõli Linnavalitsus on kohustatud taotletava hinna kooskõlastama või tegema motiveeritud otsuse kooskõlastamisest keeldumise kohta 30 kalendripäeva jooksul soojusvõrguettevõtja poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast arvates. Käesoleva eeskirja punkti 8.3 alusel nõutud täiendavate dokumentide esitamisel 15 päeva jooksul nimetatud dokumentide esitamise päevast arvates. 8.5. Teenuse hinna kehtestab Kiviõli Linnavalitsus ning avalikustab vähemalt kolm kuud enne selle rakendamist piirkondlikus ajalehes. 8.6. Teenuse hind ei sisalda neid kulutusi, mida on vaja teha uue kliendi liitumisel soojusvõrguga, samuti ka olemasolevale kliendile varem määratud soojuskoormuse suurendamisel. Need kulutused kaetakse kliendi poolt makstava liitumistasuga. 8.7. Soojusenergia hind ei sisalda kinnistu soojusvõrku suunatava soojuskandja maksumust. Kinnistu soojusvõrku suunatava soojuskandja koguse ja maksumuse arvestamine ja selle eest tasumine sätestatakse lepingus. 8.8. Lähtuvalt soojusenergia hinnast võib soojusvõrguettevõtja jagada teenuse osutamise kulud erinevatesse kliendipakettidesse. 8.9. Teenuse jagamisel pakettidesse võib arvestada tarbitava soojusenergia hulka, soojuskoormust, soojuskandja vooluhulka, turusituatsiooni ja energiasäästumeetmete rakendamist. 8.10. Sobiva paketi valib klient. 8.11. Kliendipaketid kooskõlastab Kiviõli Linnavalitsus ja arveldus nende alusel toimub kooskõlastamise päevale järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast. 8.12. Käesoleva eeskirja punktis 1.4 nimetatud kulude jaotamise ja arvlemise teenuse hind arvutatakse soojusvõrguga vahetut ühendust mitteomava soojusenergia tarbija kohta, arvestades soojusettevõtja nimetatud teenuse osutamise tegelikke kulusid ning põhjendatud tulukust, mis ei tohi ületada 10% kulude jaotamise ja arvlemise teenuse osutamisega seotud kuludest. Kulude jaotamise ja arvlemise teenuse hinna kooskõlastab Kiviõli Linnavalitsus ja arveldus selle alusel toimub kooskõlastamise päevale järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast. 9. Soojusenergia müük 9.1. Käesoleva eeskirja punktis 8 nimetatud teenuse müük toimub soojusettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu alusel. 9.2. Kliendil on õigus nõuda soojusettevõtjalt lepingu sõlmimist, kui käesoleva eeskirja nõuded on täidetud. Lepingu sõlmimise alusdokumentideks on kliendi ja soojusvõrguettevõtja vahel vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.3 sõlmitud liitumislepingu dokumendid ning avaldus soojusenergia saamiseks. Avaldusele lisatakse kinnistu soojusvõrgu projektdokumentatsioon. 9.3. Lepinguga tagatakse tehniliste tingimuste ja liitumislepinguga määratud teenuste osutamine soojusettevõtte poolt ning nende teenuste eest tasumine kliendi poolt. 9.4. Lepingu pooltel on õigus nõuda üksteiselt kõiki dokumente, mis kinnitavad poolte ja nende esindajate õiguspädevust ja esitatud andmete usaldusväärsust. 9.5. Leping on tähtajaline või tähtajatu. 9.6. Klient võib lepingu lõpetada kolmekuulise etteteatamise korral. Poolte kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal. 9.7. Kliendi poolt lepingutingimuste rikkumisel on soojusettevõtjal õigus leping ühepoolselt lõpetada ühekuulise etteteatamise tähtajaga. 9.8. Lepingus fikseeritakse lepingu sõlmimise momendil kehtiv teenuse hind. Teenuse hinna muutumisel ei ole nõutav lepingute muutmine, vaid kehtib käesoleva eeskirja alusel kehtestatud teenuse hind. 9.9. Teenuse makseperioodiks on üks kalendrikuu, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. 9.10. Soojussõlmes asuvate kulumõõturite näitude fikseerimise protseduurid määratakse lepingus. 9.11. Soojusarvesti rikke korral võib soojusettevõtja erandkorras kuni kolme kuu soojusenergia kulu arvestada arvestuslikul teel, lähtudes eelmiste perioodide keskmisest soojusenergia tarbimisest. 9.12. Teenuse eest tasumine toimub soojusettevõtja esitatud arve alusel vastavalt lepingus ettenähtud korrale. 9.13. Arve mittetähtaegse tasumise korral on soojusettevõtjal õigus nõuda kliendilt viivist vastavalt lepingule, kuid mitte üle 0,1% tasumata summalt päevas. 9.14. Kliendilt laekunud summadest on soojusettevõtjal õigus kinni pidada tasumata viivis ning seejärel teenuse tarbimise võlgnevus, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. 9.15. Lepingupoolte vahel tekkinud lahkarvamused kuuluvad lahendamisele läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, on pooltel õigus lahendada vaidlus seaduses ettenähtud korras.