Valga Linnavolikogu — Valga linna jäätmekava kinnitamine — KO, 6, 128

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 6 lõike 3 punkti 1 ning jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 56, 340) § 7 lõike 1 ja § 10 lõike 1 järgi, Valga Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Valga linna jäätmekava Valga linna arengukava 2000–2005 osana (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Uno HEINLA VALGA LINNA JÄÄTMEKAVA SISSEJUHATUS Valga linna jäätmekava koostati linna parema elukorralduse ja -kvaliteedi tagamiseks toetudes Jäätmeseaduses sätestatule. Jäätmekava koostati 2000. aasta sügisest kuni 2001. aasta suveni. Väljatöötatud üldist strateegiat ja tegevuskava tutvustati avalikel aruteludel. Kava koostamisel osalesid Valga Linnavalitsuse, jäätmekäitlejate ja muude huvitatud osapoolte esindajad ning Hendrikson & Ko spetsialistid. Kava realiseerimine sõltub lisaks Valga linnas toimuvatele arengutele ka laiemast Üle-Eestilisest jäätmekäitluse alasest ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat kava vaadelda dünaamilise dokumendina, mida tuleb perioodiliselt üle vaadata ja korrigeerida. 1. VALGA LINNA JÄÄTMEKAVA KOOSTAMISE ALUSED Valga linna jäätmekava koostamine on tulevikku suunatud tegevus, mille puhul tuleb arvestada paratamatult eksisteeriva määramatusega. Rakendamiskõlbliku, planeeritud ajale vastupidava kava koostamine sõltub suuresti olemasoleva olukorra kirjelduse adekvaatsusest ja sellest tulenevast hinnangust olukorrale, tulevikutrendide prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavusest ning prognoosimise oskusest. Hea kava on kava, milles on suudetud tuleviku jäätmemajandust mõjutavaid tegureid võimalikult täpselt ette näha. Käesolev jäätmekava ei saa olla lõplik ja paindumatu tegevuskava, vaid vajaduse korral muudetav strateegia. Muudatusi ning täpsustusi jäätmekavas võivad kaasa tuua lisauuringute või muu informatsiooni laekumisel ilmnevad hinnangute muutused olukorrale või tulevikutrendidele. Samuti võivad muutusi tuua kaasa prognoosimatud või raskesti prognoositavad muutused poliitilistes või majanduslikes sfäärides. Seetõttu tuleb jäätmekava teatud aja möödudes üle vaadata ning aktualiseerida. Valga linna jäätmekava on olemuselt osaks mitmetele rahvusvahelistele, riiklikele ja omavalitsuse tasandi dokumentidele. Seetõttu tuleb jäätmekava koostamisel põhjalikult analüüsida nii kohalikke, maakondlikke kui riiklikke planeeringuid-arengukavasid. Analüüsida tuleb nii üldisi seadusandlikke norme (Euroopa Liidu ja muud rahvusvahelised dokumendid, riiklikud seadused) konkreetselt jäätmemajandust puudutavaid strateegilisi dokumente (riiklik jäätmekava, maakonna jäätmekava) kui ka piirkonna üldisi arenguid suunavaid dokumente (Valga üldplaneering ja arengukava, naaberomavalitsuste üldplaneeringud ja arengukavad, maakonnaplaneering). Skeemil 1 on esitatud Valga linna jäätmekava seos mitmete erineva tasandi dokumentidega. Teksti osas on antud ülevaade neist olulisematele Valga linna ja selle lähiümbrusega seotud planeerimis-arendusdokumentidele.

Skeem 1 Valga jäätmekava seotus erinevate dokumentidega. 1.1. Valga linna strateegilised arengudokumendid Kõige olulisemad kogu omavalitsuse territooriumi ja kõiki elualasid hõlmavad arengudokumendid kohalikul tasandil on arengukava, üldplaneering ja kohalik Agenda 21. Valga linnal puudub käesoleval ajal planeerimis- ja ehitusseaduse kohane üldplaneering. Mõningal määral on olemas üldplaneeringu koostamiseks vajalikke strateegilisi lähteseisukohti (linna ruumilise arengu visioonid paberkaartidena). Jäätmekava koostamisel on nimetatud materjale arvestatud niivõrd, kuivõrd nende täpsusaste seda võimaldab. Valga linna arengukava on vastu võetud Valga Linnavolikogu 26.05.2000. aasta määrusega nr 8. Arengukava kvaliteedist ja reaalsuse järgimisest (rakendatavus, rahastamise tagamine jm) sõltub paljuski kohaliku omavalitsuse toimimise efektiivsus. Arengukavas on antud ülevaade Valga linna praegusest olukorrast ning arengueeldustest. Lähtudes praegusest olukorrast ning arengueeldustest on koostatud Visioon Valga 2005, mille järgi tulevikus: – VALGA on mitmekülgset ja head haridust võimaldav ning väärtustav linn; – VALGA on rahvusvaheline logistikakeskus – investeerijatele atraktiivne kaasaegse infrastruktuuri ja mitmekülgse tööstusega ettevõtlust soosiv Eesti piirilinn; – VALGA on meeldiv elupaik – inimesekeskne, heakorrastatud, turvaline, tervislike linnade ketti kuuluv linn; – VALGA on avatud, turismi soosiv, meelelahutust ja sportimisvõimalusi pakkuv Lõuna-Eesti linn; VALGA on erinevaid rahvusi ja kultuure siduv, ajaloolist omanäolisust säilitav piirilinn – Valgamaa pealinn. Lähtuvalt Valga visioonist ja arengumudelist on Valga arengu võtmevaldkonnad järgmised: – rahvusvahelistele nõuetele vastava raudtee ja maantee piiri-tollipunktide väljaehitamine, piiri-tolliprotseduuride professionaalne ja kiire läbiviimine, raudtee piirijaama staatuse saamine Venemaaga, transpordi- ja logistikakeskuse väljaarendamine; – atraktiivse ettevõtluskeskkonna kujundamine, olemasoleva ettevõtluse laiendamine ja uute töökohtade loomine, vabatsooni töölerakendamine; – elukeskkonna väärtustamine, säästva arengu tagamine, elanike kindlustamine kvaliteetse joogiveega ja ühisveevärgi teenustega; – linna avatuse, innovaatilisuse ja koostööpotentsiaali tõstmine ning rahvusvahelistes projektides osalemine, institutsionaalse ja inimeste vahelise koostöö süvendamine linnas, regioonis ja rahvusvahelisel tasemel. – kaasaegse info-kommunikatsiooniteenuse kättesaadavaks muutmine; – konkurentsivõimelist ja mitmekülgsete haridusvõimaluste pakkumine erinevatel haridustasemetel, elukestva õpikeskkonna kujundamine; – elanike toimetuleku ja turvalisuse kindlustamine, tervislike eluviiside eesmärgistamine, kvaliteetsete meditsiiniteenuste osutamise tagamine, vanuritele ja riskirühmadele inimväärsete elamistingimuste tagamine; Samuti on esitatud konkreetsed tegevuskavad eri valdkondade lõikes arengumudeli elluviimiseks (lähiaastate olulisemate tegevusprojektide nimestikus ei ole välja toodud jäätmemajandusega otseselt seotud projekte). Valga linnas koostatakse kohalikku Agenda 21 dokumenti. Protsessi käik on seotud mitmete linna arengudokumentide koostamisega, sh käesoleva jäätmekava koostamisega. Olulisemate üldiste (arengukava, üldplaneering) ja temaatiliste (veemajanduskava, jäätmekava jm) dokumentide koostamise järgselt on Agenda 21 koostamiseks parim võimalus kontrollimaks erinevate dokumentide koostoimimise võimalusi ning vajadusel tehes korrektuure ühes või teises dokumendis. Tulemuseks on laiapõhjaline ja tasakaalustatud pikaajaline tegevuskava, mis on heaks aluseks mõistlikuks ressursikasutuseks (sh linnaeelarve ja muu omavalitsuse fiskaalpoliitika) ning Valga linna arenguks. 1.2. Maakondlikud arengudokumendid Maakondlikest dokumentidest olulisim on maakonna planeering/arengustrateegia (Valgamaa 2010). Selles esitatud visiooni kohaselt on Valgamaa suurepärane koht elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja puhkuseks. Visioonist lähtuvalt tuleb tagada maakonna elanikele elukvaliteedi paranemine ja elatustaseme tõus nii lähitulevikus kui ka pikemas perspektiivis. Selle saavutamiseks on arengunõukogu valinud järgmised strateegiad: – tingimuste loomine inimkvaliteedi tõusuks; – tingimuste loomine majanduse igakülgseks arenguks; – Valgamaa muutmine tunnustatud turismi- ja spordipiirkonnaks nii Eestis kui ka Euroopas; – Valga arendamine transiitkaubanduse ja logistikakeskuseks; – säästliku arengu tagamine. Strateegiatest nähtub, et elatustaseme tõusuks ja elukvaliteedi paranemiseks on valitud neli põhilist arengusuunda: – koolitus; – tootmine; – turism; – transiit. Need on tegevusalad, mille eelisarendamise kaudu saavutatakse püstitatud eesmärgid lähtudes maakonna hetkeseisust, olemasolevatest ressurssidest ja üldistest arengusuundadest. Iga tegevusala visioon lähtub Valgamaa üldvisioonist ning tegevuskavad toetavad strateegiate elluviimist. Valgamaa visiooni ellu rakendamiseks on välja töötatud mitmeid erinevaid aspekte puudutavaid visioone, strateegiaid ning tegevuskavu. Loodus- ja keskkonnakaitset käsitletakse lähemalt punktis 10 – Keskkond. Nimetatud punktis esitatud visioonidest on Valga jäätmemajandusega otseselt või kaudselt seotud järgmised: – suletud prügilad on rekultiveeritud ja haljastatud; – on valminud Kagu-Eesti regionaalne euronõuetele vastav prügila; – arendatakse taaskasutamist võimaldavat jäätmete kogumise süsteemi (kuni 100 jäätmepunkti); – Valgas on valminud jäätmejaam. Samuti on välja toodud visiooni elluviimiseks rakendatavad strateegiad ja lähiaastate tegevuskavad. 1.3. Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava Keskkonnastrateegia ja Keskkonnategevuskava on olulisemad üleriiklikud keskkonnakorraldust mõjutavad dokumendid. Üldised riiklikku jäätmete teemat käsitlevad põhimõtted on esitatud Eesti Keskkonnastrateegias (jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamise laiendamine, keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine ning jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine). Strateegia alusel töötatakse välja konkreetsemad tegevused ja fikseeritakse need perioodiliselt koostatavas Eesti Keskkonnategevuskavas. Värskeim tegevuskava koostati aastateks 2001–2003 ja see kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 5. juunil 2001. aastal. Olulisemaks otseselt Valga linna jäätmekäitlust puudutavaks ehitustegevuseks on planeeritud: – Lõuna-Eesti (Tartu) piirkondliku ohtlike jäätmete kogumiskeskuse rajamine; – ohtlike jäätmete üleriigilise kogumisvõrgustiku rajamine; – jäätmejaamade rajamine (taaskasutatavate) jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks (15 tk Eestis); – kompostimisväljakute rajamine; – kagu- ja Lõuna-Eesti piirkondliku tavajäätmete prügila rajamine. 1.4. Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Riiklik jäätmekava on koostamisel, eeldatavasti valmib ja kinnitatakse see 2001. aastal. Riikliku jäätmekava peamisteks seisukohtadeks Valga linna kontekstis on: – Valgamaa jääb Kagu-Eesti prügila teeninduspiirkonda; – Valgas jääb Kagu-Eesti prügila valmimiseni toimima tugiprügila; – Valka rajatakse jäätmejaam. Valga maakonna jäätmekava valmis 1999. aastal (OÜ Hendrikson & Ko), milles on koostatud tegevuskava jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning Keskkonnastrateegias ja Keskkonnategevuskavas toodud eesmärkide täitmiseks. Kuna maakondlik jäätmekava valmis enne riiklikku jäätmekava, on vajalik maakondlik jäätmekava lähiajal üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Maakonna jäätmekava näeb ette Valga prügila töötamise kuni vähemalt aastani 2008 ning jäätmejaama rajamist alates 2000. aastast. 1.5. Naaberomavalitsuste jäätmekavad Valga linna naaberomavalitsustes – Karula ja Tõlliste vallas – ei ole käesoleva töö koostamise ajaks jõutud oluliselt detailsemate fikseeritud dokumentideni. Peamiselt peetakse vajalikuks tegeleda suuremate jäätmeid tekitavate ettevõtetega, soodustada organiseeritud olmejäätmete kogumist ja vedu ning likvideerida keskkonnaohtlikud väikeprügilad. Valga linna jäätmekava koostamise käigus tuleks analüüsida ka Valka (Läti Vabariik) jäätmemajandust, kuid reaalselt toimuvate protsesside valguses ei saa Valga ja Valka jäätmekäitlus lähiaastatel olema kuigivõrd integreeritud. Jäätmekava koostamisel lähtutakse siiski võimalusest linna kahe poole ühise jäätmekäitluse arendamiseks, mis võib osutuda reaalseks näiteks pärast Eesti ja Läti ühinemist Euroopa Liiduga. 1.6. Jäätmekäitluse alane seadusandlus Linna jäätmekava koostamise seaduslikuks aluseks on Säästva arengu seadusele tuginev jäätmeseadus. Jäätmemajanduse planeerimisel tuleb lisaks eespool nimetatud seadustele arvestada veel mitmete teiste seadustega ning muude seadusandlike aktidega (näiteks Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused). Alljärgnevalt on antud ülevaade mõningatest olulisematest jäätmekava koostamisel arvestatud seadusandlikest aktidest. Säästva arengu seadus Seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused, tuginedes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustes sätestatud põhimõtetele. Tegemist on üldise raamseadusega, mis on aluseks mitmetele teistele seadustele. Seaduse § 12 käsitletakse tasakaalustatud arengu kavandamist temaatiliste ja piirkondlike arengukavade koostamise kaudu. Jäätmekavasid tulebki vaadelda piirkonna temaatiliste arengukavadena. Jäätmeseadus Seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse, jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise korral. Seaduse § 7 käsitleb jäätmekava koostamist, sealhulgas jäätmekavale esitatavaid nõudeid ja põhimõtteid. Paragrahv 10 käsitleb detailsemalt valla ja linna jäätmekava koostamist. Jäätmekava peab käsitlema järgmisi aspekte: – olemasoleva jäätmehoolduse olukorra kirjeldust ning põhiliste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmete liike ja koguseid; – jäätmekäitlemiseks vajamineva loodusvara kasutamise mahu hinnangut; – hinnangut jäätmekäitluse mõju kohta keskkonna seisundile; – kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja jäätmevedude optimeerimine; – eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlusmenetluse valik jäätmekäitluskohtade ja seadmete võrgustik ning nende paigutus, erimeetmed ohtlike ja muude oluliste jäätmeliikide käitlemiseks, keskkonna- ja tervisekaitse meetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. Jäätmeseaduse § 21 sätestab korra kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamiseks. Valga linna jäätmehoolduseeskiri on vastu võetud Valga linnavolikogu poolt 25. augusti 2000. a määrusega nr 14 «Valga linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine», milles on sätestatud jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutuse ja kõrvaldamise korraldused ning nendega seotud tehnilised nõuded, samuti ka jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed. Prügila eeskiri Eelnõu staadiumis olev seadusandlik akt, mis hakkab reguleerima jäätmekäitluskohtade rajamist, kasutamist ja sulgemist, samuti jäätmete prügilakõlblikkuse määramist ja nõudeid prügila seirele. Planeerimis- ja ehitusseadus Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. Omavalitsuse jäätmekava on sisult üks arengukava osa. Saastetasu seadus Seadus sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Välisõhu kaitse seadus Seadus kehtestab nõuded jäätmete põletamisel. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus Seadus sätestab keskkonnamõju hindamise korra eesmärgiga ennetada kahju tekkimist keskkonnale. Pakendiaktsiisi seadus Seadus sätestab pakendi aktsiisimaksuga seonduvat (laekumine, määrad, maksja, aruandlus jm). Keskkonnajärelevalve seadus Seadus kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Konkreetsete jäätmekäitlusalaste tegevuste elluviimisel tuleb lisaks eespool esitatule arvestada täiendavalt paljude tegevuse või kohaspetsiifiliste seaduste ja nende alusel loodud õigusaktidega. 2. JÄÄTMETEKKE JA -KÄITLUSE OLUKORD NING ARENGUVÕIMALUSED VALGA LINNAS Jäätmemajanduse arengukava koostamise ja eduka realiseerimise eelduseks on olemasoleva olukorra võimalikult adekvaatne väljaselgitamine, täpne prognoosimine ning kõige mõistlikuma tegevuskava koostamine. Jäätmekava käesolevas peatükis antakse ülevaade Valga linna jäätmete tekkest ja jäätmekäitlusest täna ning esitatakse võimalusi (alternatiive) edasiseks tegevuseks. Jäätmemajanduse arengukava koostamisel on vaja koostada ülevaade kogu jäätmevoost läbi inimsfääri, jäätmevoogu on tarvis kirjeldada ja analüüsida jäätmete tekkest kuni nende lõpliku kõrvaldamiseni. Jäätmevoo kirjeldamiseks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid – andmeid saadi nii riiklikust jäätmestatistikast, erinevatelt spetsialistidelt nii linnavalitsuses kui maakonna keskkonnateenistusest, samuti toimus küsitlus nii linna ettevõtete kui kodanike hulgas. Ehkki oli kasutada suhteliselt suures koguses erinevaid allikaid, tuleb märkida, et jäätmekäitluse alane info on küllaltki ebaühtlase kvaliteediga ning ei hõlma kõiki jäätmevoo kirjeldamisel olulisi aspekte. Tagasihoidlik oli ka küsitluste vastukaja. 2.1. Jäätmete teke 2.1.1. Olmejäätmed Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid. Tekkivate olmejäätmete kogused sõltuvad mitmesugustest faktoritest, näiteks sissetulekust, tarbimisharjumustest, elamu tüübist jmt. Üldiseks reegliks on, et elatustaseme tõusust tingitud suurem tarbimine toob kaasa ka suuremad jäätmete kogused. Üldjuhul tekitavad jäätmete kogumise ja vedamise teenusega hästi varustatud ning suurema ostujõuga inimesed rohkem jäätmeid. Üsna suurel määral sõltub olmejäätmete teke elamu tüübist, nii tekib eramutes rohkem komposteeruvaid olmejäätmeid (peamiselt aiajäätmed, ka tuhk), kuid ka jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise võimalused on mõnevõrra paremad (näiteks komposteerimine, põletamine küttekolletes-lõketes). Samas aga on korterelamutest kogutud jäätmetes enam paberit, samuti võivad olla suuremad toidujäätmete ja pakendi kogused. Olmejäätmete tekkel on ka aastaajaline varieeruvus. Erinevates uuringutes ja jäätmekäitlust käsitlevates töödes on toodud välja erinevaid jäätmete tekkekoguseid. Valga linna arengukava alusel tekitatakse (vastavalt Valgamaa keskkonnateenistuse andmetele) Valga maakonnas ühe inimese kohta ca 300 kg olmejäätmeid. Kuna maapiirkondades tekitatakse enamasti vähem olmejäätmeid kui linnades, on käesolevas töös võetud aluseks Valga maakonna jäätmekavas toodud hinnang, et olmejäätmeid tekib umbes 1 kg päevas inimese kohta, seega umbes 350 kg/aastas inimese kohta. Valga linna elanike arvu 15 500 juures tekib linnas (15 500 x 350 päeva x 1 kg/päevas) 5425 tonni olmejäätmeid aastas. 1999. aasta jäätmestatistika alusel võeti Valga linna prügilas vastu 2629 t segaolmejäätmeid, ühe inimese kohta antakse seega ametlikult üle ca 170 kg olmejäätmeid aastas. Antud arvutus ei kajasta aga tegelikke linnas tekkivaid olmejäätmete koguseid, kuna üsna suur osa jäätmetest taaskasutatakse erinevatel viisidel ning ametlikus jäätmestatistikas ei kajastu ka illegaalselt ladustatud jäätmed. Võttes arvesse ametlikult ladustatavat olmejäätmete kogust, hinnangulist olmejäätmete taaskasutusmäära, samuti ka elanike 80%-list liitumist lepingulise olmejäätmeveoga (st 20% olmejäätmetest ei kajastu statistikas) selgub, et Valga linnas tekib kokku 4530 tonni olmejäätmeid aastas, ühe inimese kohta tekib aastas seega ca 300 kg olmejäätmeid. Lähtudes Valga maakonna jäätmekavas toodud hinnangutest moodustab tekkivatest jäätmetest 55% orgaanika, 12% paber ja papp, 10% klaas, 8% plastik, 3% metall ja 12% muud jäätmed (siia kuuluvad näiteks tekstiilijäätmed, kummi jmt, aga ka ohtlikud jäätmed – hinnanguliselt olmejäätmetest 1%). Suur osa tekkivatest jäätmetest taaskasutatakse (kompostimine, teisese toorme kogumine jm) või kõrvaldatakse (põletamine, illegaalne ladustamine) jäätmetekitajate poolt ning seetõttu jõuab prügilasse vaid osa tekkinud jäätmetest. Arvestades Valga linna suhteliselt stabiilset rahvaarvu ja eeldades tasakaalu tarbimisharjumuste, elatustaseme ja keskkonnateadlikkuse vahel arvestatakse Valga linna olmejäätmete tekkekoguseks järgnevatel aastatel 4000–5500 tonni aastas. 2.1.2. Tööstus Lisaks olmejäätmetele tekib suur hulk jäätmeid kõikvõimalike ettevõtete tootmisprotsessides. Tööstuslikul tootmistegevusel on Valga linna majanduselus oluline koht, tootmistegevusega tegeleb linnas kuni 30 ettevõtet. Valga linna kontekstis on olulisemateks jäätmetekke allikateks põllumajandus ja metsandusmaterjali töötlevad ettevõtted, näiteks puidu- ja mööblitööstusettevõtted ning toiduainetööstused, kuid olulised on ka kergetööstusettevõtted ja metallitöötlejad. Majanduse seisukohalt on oluline, et põllu- ja metsamajandussaadustega ei tegutsetaks mitte ainult primaarsektori tasandil, vaid et toorainet vääristataks piirkonnas maksimaalselt, andmaks tööd ka sekundaar- ja tertsiaalsektori ettevõtetele. Jäätmekäitluse seisukohalt tuleb käsitleda ka otsest tootmistegevust toetavaid tegevusi (näiteks energiamajandus, vesivarustus, ehitus, transport). Ettevõtluses tekkivate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogused ja ka ohtlikkus sõltuvad kasutatavast toorainest, tehnoloogiast ja töövõtetest. • Puidutööstus Puidutööstusega tegelevaid ettevõtteid on Valga linnas 8, nendest suurim on AS Gomab Mööbel (see on ka linna üks suuremaid tööandjaid), märkimist väärivad veel OÜ HAK, AB Puit, Valga Mets. Valga linnas tegutsevad puidutööstusettevõtted tegelevad peamiselt palgi väärtustamisega ning puidust toodete, peamiselt mööbli tootmisega. Puidutööstuses tekkivate jäätmete kogused ja ka jäätmete iseloom sõltub suuresti puidu vääristamise tasemest. Saematerjali tootmine toimub enamasti puidu tootmisalade läheduses, Valga linnas olulisi saematerjali tootjaid ei tegutse. Seevastu toimub saematerjali edasine väärtustamine mööbli ning ehitusmaterjalide tootmises. Nimetatud valdkondades tekib üldjuhul puidujäätmeid vähem kui näiteks saematerjali tootmises, kuid tekkivad tootmisjäätmed võivad olla suurema keskkonnariskiga. Keskkonnarisk suureneb, kuna puidust toodete valmistamisel kasutatakse mitmesuguseid lisaaineid (värvid, liimid, lakid). Puidujäätmeid (peamiselt küll saejäätmeid) kasutatakse energeetilise toorainena peamiselt puitu töötlevate ettevõtete katlamajades. Osa puidujäätmetest põletatakse ka eramute küttekolletes. AS Valga Soojuse üks katlamajadest töötab puiduhakkel ning Valga linna energeetika arengukavas on ette nähtud kohaliku kütuse (peamiselt hakkepuit) kasutuse suurenemist, kuid ei ole eraldi ette nähtud puidujäätmete põletamist. Puidu põletamisel tekkivaid jäätmeid on täpsemalt käsitletud punktis «Energiamajandus». Puidutööstusega tegelevate ettevõtete tootmismahud järgnevatel aastatel tõenäoliselt suurenevad ning seetõttu võib eeldada ka tekkivate jäätmekoguste kasvu. Vajalik on taaskasutamise süsteemi täiustamine ja ohtlike jäätmete pädev käitlemine. • Toiduainetööstus Toiduainetööstuses tegutseb Valgas kava koostamise ajal kolm suuremat ettevõtet. Toiduainete tootmine on otseselt seotud piirkonna põllumajandusliku tootmisega. Valga linnas ei toimu otsest põllumajandussaaduste tootmist ning seetõttu tekib põllumajandusega otseselt seotud jäätmeid vähe, mõningal määral tegeletakse põllumajandusega eramurajoonides. Toiduainetööstuse jäätmeid ei ole alati võimalik otseselt jäätmete hulka liigitada, paljudel juhtudel on toiduainetööstuse jäägid kasutatavad teisase toormena muudes valdkondades. Olulisim Valga linna toiduainetööstusettevõte nii tootmismahtude kui jäätmetekke seisukohalt on Valga Liha- ja Konservitööstus. Ehkki suur osa konservitehase tootmistegevusest asub Valga linnas, toimub peamine jäätmete kõrvaldamine väljaspool Valga linna. Komposteeruvad jäätmed veetakse Hummuli valla Piiri küla sigalakompleksi lägahoidlasse komposteerimiseks. Loomsete kudede jäätmeid (ka segapakendit) ka põletatakse ettevõtte katlamajas. Loomsete jäätmete käitlemiseks ehitatakse üles riiklikku süsteemi ning selle esialgsete kavade kohaselt nähakse ette üks kogu Eestit teenindav loomsete jäätmete lõppkäitlus keskus. • Kergetööstus Kergetööstus on Valga linnas samuti üsna oluline tööstusharu, milles toodetakse nii valmisriideid, jalatseid kui muid tooteid. Kokku tegutseb 7 kergetööstusettevõtet, millest nii toodangu mahult, töötajate arvult kui ka tekkivate jäätmete koguselt on olulisim AS Sangar Valga Vabrik. Positiivse arengu korral võib eeldada kergetööstuse tootmismahtude suurenemist ning seetõttu ka mõningast jäätmete tekke kasvu. Oluline on suunata ettevõtteid tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamisele. • Energiamajandus Eeskätt soojusenergia tootmisega tegelevad ettevõtted on jäätmemajanduse seisukohalt küllaltki suure tähtsusega, soojusenergia tootmisel võib tekkida üsna suurtes kogustes jäätmeid, samas aga võib küttekolletes toimuda jäätmete taaskasutus kütusena. Soojusenergia tootmise tulemusena tekkivatest jäätmetest on koguseliselt suurimad kolde- ja lendtuhk, tekkiv tuhk võib sõltuvalt kasutatavast kütusest osutuda ka ohtlikuks jäätmeks. Lisaks otsese tootmisega seotud jäätmetele tekib antud ettevõtetes ka muid ohtlikke või tavajäätmeid (olmejäätmed, remondi- ja ehitusjäätmed, õlijäätmed jm). Kütusena taaskasutatavatest jäätmetest on olulisemal kohal puidujäätmete põletamine, mitmetes katlamajades toimub ka ohtlike jäätmete, peamiselt õlijäätmete, põletamine koos muu kütusega. Valga linna suuremad soojatootjad ja soojusenergia müüjad on AS Valga Soojus (kellele kuulub kolm katlamaja masuudi- ja üks katlamaja hakkepuiduküttel), AS Valga Liha- ja Konservitööstus (kellele kuulub nelja katlaga tükkturba baasil töötav katlamaja) ja AS Sangar Valga Vabrik (toodab soojust kahes põlevkiviõlil töötavas katlas). Lisaks neile on ka mitmetel teistel ettevõtetel omad katlamajad. Valga linna energeetika arengukavas esitatud andmete alusel eeldatakse, et Valga linnas kasutatakse taastuvaid kütuseid kokku kuni 30 000 tonni, sellest 7000 tonni küttepuid põletatakse eramute ahjudes. Taastuvate kütuste abil toodetakse Valga linna katlamajades kuni 60% soojusenergiast, prognoositakse taastuvate kütuste kasutamise tõusu, tulevikus toodetakse puiduhakkest ca 60%, tükkturbast ca 10% ning masuudist ja muust kütusest ca 30% soojusenergiast. Peamise osa soojusenergia tootmisel tekkivatest jäätmetest on puidu ning turba tuhk, teiste kütuste (peamiselt masuut) põletamisel tekib tuhka suhteliselt väikestes kogustes. Võttes arvesse eeltoodud kütuste kogused ning arvestades puidu tuhasuseks ca 1% tekib aastas Valga linnas kuni 300 tonni tuhka. • Veevärk, kanalisatsioon, puhastusseadmed Veevarustuses tekib jäätmeid kogu protsessi ulatuses, vee puhastamisel enne tarbimist, vee jaotamisel tarbijate vahel ning reovee kogumisel ja puhastamisel. Vee jaotamisel ning reovee kogumisel tekkivad jäätmed on peamiselt seotud torustike ehitamisega, seega on tegu ehitus-lammutusjäätmetega. Mõningal määral tekib jäätmeid ka olemasolevate torustike korrashoiul (näiteks torustike läbipesul). Reovee puhastamisel tekkivad setted võib klassifitseerida sõltuvalt reovee reoainete sisaldusest nii tava kui ohtlikeks jäätmeteks. Reoveepuhastis tekkiv muda on planeeritud kompostida reoveepuhasti kompleksis. Mõistlik on kompostimiskompleks ehitada võimalusega lisada muude orgaaniliste jäätmete kompostimine. 2.1.3. Ehitus- ja remondijäätmed Ehitus- ja remonttööde käigus tekib üsna suurel hulgal mitmesuguseid jäätmeid. Nimetatud jäätmete koguseid on raske hinnata, ehitusjäätmete tekke ja ladustamise üle puudub täpne arvestus, osa neist ladestatakse illegaalselt või arvestatakse olmejäätmete hulka. Eestis tehtud jäätmealaste uuringute alusel tekib linnalistes asulates ca 150 kg ehitusjäätmeid inimese kohta aasta jooksul. Sellest lähtuvalt tekib Valga linnas 2325 tonni ehitusjäätmeid aastas. Ehitusjäätmetest moodustab hinnanguliselt mineraalne materjal (tellised, betoon, klaas jm) 50%, puit 40% ning metall 10%. Suur osa tekkivatest jäätmetest on taaskasutatavad. Osa jäätmetest kõrvaldatakse kohapeal, näiteks põletatakse, või kasutatakse ehitusmaterjalina teistel objektidel, suures osas kasutatakse ehitusjäätmeid pinnase täiteks. Ehitusjäätmete tekke maht oleneb üldisest majandusseisust (investeeringute võimalused), konkreetsetest suurematest investeeringutest ja elanikkonna ostujõust. Lähiaastatel on tõenäoline ehitus- ja remondijäätmete tekke mõningane suurenemine. 2.1.4. Meditsiinijäätmed Meditsiiniasutustes tekib lisaks olmejäätmetele rohkesti mitmesuguseid spetsiifilisi jäätmeid. Valga tervishoiuasutustest on olulisim 131 voodikohaga Valga Haigla (sise, pikaravi, kirurgia, sünnitus, günekoloogia, laste, nakkus, naha- ja suguhaigused, neuroloogia). Lisaks haiglale tegutsevad Valga linnas veel teisedki tervishoiuga seotud ettevõtted (hambaravikabinetid, apteek jm). Valga Haiglas tekib nii tava- kui ohtlikke jäätmeid, mis kõrvaldatakse kohapeal või antakse üle kõrvaldamiseks vastavatele ettevõtetele. Osa meditsiinilistest jäätmetest, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt põletatakse haiglale kuuluvas katlamajas. Tekkivad tavajäätmed ning osad ohtlikest jäätmetest (teravad ja torkivad esemed) antakse üle jäätmekogumisfirmale, mis veab need prügilasse. Muud ohtlikud jäätmed (elavhõbedat sisaldavad jäätmed) antakse üle vastavatele käitlusettevõtetele. Käesoleval ajal puudub terviklikult funktsioneeriv süsteem meditsiiniliste jäätmete kogumiseks ja töötlemiseks, paljud meditsiini vallas tegutsevad ettevõtted ei käitle tekkivaid jäätmeid nõuetele vastavalt. Probleemi põhjused on peamiselt majanduslikud ja üleriiklikud. Arvestades kõnealuste jäätmete ebakorrektse käitlemisega kaasnevaid tervise- ja keskkonnakaitselisi riske ning analoogilisi probleeme kogu Eestis on vajalik lahendada probleem riiklikul tasandil. 2.1.5. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimese ja teiste elusorganismide tervisele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on välja töötatud riiklik programm tervikliku süsteemi loomiseks. Süsteemi põhiobjektideks on kogumiskeskused Tallinnas, Ida-Virumaal (ümberlaadimisjaam ja lõppladestuspaik), Tartus ja Pärnus. Projekti tegevjuhtimisega tegeleb Keskkonnaministeeriumi ITK Ohtlike Jäätmete Büroo. Valga linnas tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse süsteemi rakendumisel Tartusse. Mitmesugustel põhjustel on Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskuse rajamine Tartusse loodetust aeglasem. Ka praegusel ajal toimub suurema osa Valga linna ohtlike jäätmete käitlemine Tartus ning olulisemad ohtlike jäätmete käitlejad on AS Epler & Lorenz ning MASP. Ohtlikke jäätmeid tekib nii kodumajapidamistes kui tööstusprotsessides. Kodumajapidamistes tekkivatest ohtlikest jäätmetest on olulisemad õlijäätmed, kasutatud akud-patareid, värvide-lakkide jäägid, kemikaalide jäägid, kasutuskõlbmatud ravimid. Olmejäätmete osana tekkivate ohtlike jäätmete koguseks hinnatakse ca 1% olmejäätmete kogusest. Ettevõtluses, peamiselt tööstuses tekkivate ohtlike jäätmete nimestik ja kogused on enamasti tunduvalt suuremad olmes tekkivatest. Tekkivate jäätmete liigid sõltuvad oluliselt konkreetsest ettevõttest ning selle tegevussuunast. Valga linnas ei ole käesoleval ajal suures koguses ohtlikke jäätmeid tekitavaid ettevõtteid. Valga linna tööstusettevõtetes tekkivatest ohtlikest jäätmetest on märkimisväärsemad mitmesugused kasutatud õlid ning õlidega saastunud materjalid, värvide-liimide-lakkide jäätmed, elavhõbedalambid. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi ITK andmetele tekkis 1999. aastal Valga linnas 406 tonni ohtlikke jäätmeid. Kui arvestada tekkivate olmejäätmete 1%-lise ohtlike jäätmete sisaldusega (mis ei kajastu ettevõtete jäätmearuannetes) siis tekib lisaks veel ca 50 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. Seega tekib Valga linnas aastas (1999. aasta andmetele tuginedes) kokku üle 450 tonni ohtlikke jäätmeid, ühe inimese kohta teeb see umbes 30 kg ohtlikke jäätmeid aastas. Tekkivate ohtlike jäätmete väike kogus on tingitud peamiselt Valga linna tööstusstruktuurist, st linnas on vähe ettevõtteid, kus tekiks olulisel määral ohtlikke jäätmeid. Siiski tuleb märkida, et riiklik statistika ei kajasta kõiki tekkivaid ohtlikke jäätmeid, üsna laialt on levinud nii vanaõli kui teiste ohtlike jäätmete kogumine ettevõtte territooriumil või nende nõuetele mittevastav käitlemine. Valga seisukohalt on oluline näiteks raudteeliiprite käitlemine. Kuna need on immutatud puidukaitsevahenditega ning tihtipeale saastunud ka naftasaadustega, tuleb neid pidada ohtlikeks jäätmeteks. Siiski ei käidelda välja vahetatud raudteeliipreid kui ohtlikke jäätmed. 2.1.6. Jäätmetekke arengutrendid Jäätmete teke on suuresti sõltuv majanduslikust aktiivsusest, kasutatavatest tehnoloogiatest, inimeste ostujõust ja tarbimisharjumustest. Kiirelt kasvav majandus ja tarbimiskultuuri süvenemine suunab jäätmetekke kasvule. Samal ajal karmistuvad keskkonnanõuded tootmisettevõtetele ning keskkonnaalase teadlikkuse mõningane kasv võimaldab tekkivaid jäätmekoguseid vähendada. Valga linnas tekkivate jäätmete kogus ja ohtlikkus võiks jäätmekava eduka realiseerimise korral olmejäätmete osas stabiliseeruda (teke ca 5000–6000 tonni aastas) ning mõningal määral kasvada tootmissfääris tulenevalt majandusaktiivsuse kasvust. Sealhulgas ladestatavate jäätmete kogus peaks vähenema. Intensiivne majandustegevus ja suur ostujõud koos rohke tarbimisega ei ole tänasel päeval Valga linna jäätmetekke probleemideks, kuna nii majanduslik aktiivsus kui inimeste ostujõud peaksid Eesti eduka arengu puhul kindlasti suurenema. Olulisimaks on tekkivate jäätmete vähendamine selgelt mittevajalike ja raiskavate jäätmete osas. Olmejäätmete osas puudutab see eeskätt kvaliteetsemate ja kauem toimivate tarbekaupade kasutamist ning pakendi osakaalu vähendamist. Peamine võimalus olmejäätmete teket vähendada on inimeste teadlikkuse tõstmine ja majanduslikud meetmed (õiglane jäätmemaks). Tööstusjäätmete osas tuleb tähelepanu pöörata toodetava heaolu/lisaväärtuse (töökohad piirkonnas, maksude laekumine ja muud indikaatorid) ja tekitatavate jäätmete suhtele. Eesmärgiks tuleb seada väiksema jäätmetekkega suuremat lisaväärtust tootvate ettevõtete areng. Oluline on ka jäätmemahukate ettevõtete ruumiline paiknemine, selle reguleerimise aluseks oleks linna üldplaneering ja selle alusel koostatavad detailplaneeringud. Jäätmetekke vältimiseks ja tekkivate jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks saab kasutada mitmeid meetodeid, mida saab liigitada järgmiselt: – tehnoloogilised, – majanduslikud, – administratiivsed, – sotsiaal-kultuurilised. Tehnoloogilised meetodid seisnevad toodete ja teenuste tootmisel võimalikult parimat tehnoloogiat ja töövõtteid kasutades. Üldiselt on vähem jäätmeid tekitavad tehnoloogiad aga kallid ja nõuavad suuri investeeringuid, majanduslikult väheedukates ettevõtetes on nimetatud vahendite leidmine enamasti problemaatiline. Sageli alahinnatakse keskkonnasõbralike töövõtetega ja korrastatud ettevõtte juhtimisega saavutatavaid võimalusi. Tehnoloogia ja töökorralduse arengut saab esile kutsuda ja kiirendada kombineeritult administratiivsete (seadused, keskkonnaload jm), majanduslike (trahvid, maksud jm) ja hariduslike (koolituskursused, teabepäevad, pilootprojektid jm) meetoditega. Majanduslikke meetodeid kasutatakse jäätmetekitajate suunamiseks soovitud suunas (antud juhul jäätmetekke vältimise ja vähendamise suunas) kasutades selleks mitmesuguseid makse, trahve, soodustusi ja muid võimalusi. Majanduslike meetodite rakendamine toetub vastavatele seadusandlikele aktidele. Administratiivsed meetodid on seaduste ja muude õigusaktide alusel toimivad ühiskonna korraldust reguleerivad vahendid. Administratiivsed meetmed on eeskätt mitmesugused tegutsemisload, keskkonnaload, aruandluse nõuded, ettekirjutused avalikkusega suhtlemisel jm. Sotsiaal-kultuurilised omapärad määravad suuresti ühiskonna toimimise. Ka jäätmemajanduse planeerimisel tuleb arvestada inimeste hoiakute, arusaamade ja traditsioonidega. Sotsiaalsete hoiakute muutmine on pika-aegne ja kulukas ettevõtmine. Näiteks inimeste jäätmealase mõtlemise, suhtumise ja käitumise muutmiseks võib kuluda aastaid, isegi kui on loodud käitumise muutmist suunav tehniline struktuur (ehitatud jäätmete sorteeritult kogumise süsteem) ja toimub aktiivne keskkonnateadlikkuse ja hariduse edendamine (keskkonnaõpetuse tunnid koolides, probleemide käsitlemine ajakirjanduses, raadios ja televisioonis). Valga linnas on olulisemad (tõhusaimad) Linnavalitsuse poolt suunatavad/teostatavad järgmised tegevused: – Tegevuslubade andmisel ja pikendamisel väiksema jäätmetekkega ettevõtete soosimine. – Jäätmemahukate tootmisettevõtete ruumilise paiknemise suunamine üld- ja detailplaneeringute (ning nende alusel väljastatavate ehituslubade) kaudu. – Keskkonnajärelevalve tõhustamine (vastava töökoha loomine) vastavalt omavalitsuse pädevuspiiridele. – Üldist keskkonnateadlikkust tõstvate ürituste (nt aktsioonid, teabepäevad) korraldamine ja infomaterjalide (nt infolehed, kodulehekülg jm) tekitamine. 2.2. Jäätmete kogumine ja vedu Jäätmete kogumine on jäätme valdaja ülesanne. Sõltuvalt jäätmete omadustest, tekkesfäärist ja teistest faktoritest on jäätmete kogumiseks ja vedamiseks mitmeid erinevaid variante, põhilisteks erinevusteks eri viiside vahel on kogumismahutite süsteem ja paigutus ning nende haldamine (jäätmetekitaja, spetsialiseeritud firma), jäätmete vedaja (jäätmetekitaja, transportettevõte) ning kogumise ja veo finantseerija (jäätme tekitaja, teisese toorme kasutaja, omavalitsus). Jäätmete kogumist Valga linnas reguleerib Valga linna jäätmehooldus eeskiri, milles on toodud jäätmetekitaja kohustused (näiteks jäätmemahutite omandisuhted, mahutite paiknemine, kitsendused erinevate jäätmeliikide kohta jm). Olmejäätmete kogumiseks kasutatakse Valga linnas erinevate mõõtmetega konteinereid, mis kuuluvad jäätmetekitajale, jäätmete vedajale või linnavalitsusele. Suurem osa konteineritest kuulub Valga linnas jäätmekäitlejale Ragn-Sells, kes sõlmib jäätmetekitajatega konteinerite rendilepingud. Konteinerite paigutuse ja suuruse määrab ära konkreetse piirkonna jäätmete tekke spetsiifika. Jäätmekoguste muutudes saab suhteliselt kiiresti muuta konteinerite suurust või paigutust. Olmejäätmete sorteeritud kogumine ei ole kuigi suures ulatuses rakendunud. Jäätmemahutite tühjendamise sagedus sõltub peamiselt jäätmete laadist ja mahust. Jäätmemahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis välistab mahutite ületäitumise, haisu tekke ning ohu keskkonnale ja tervisele. Vastavalt Valga linna jäätmehoolduseeskirjale tuleb mahuteid tühjendada vähemalt kord kahe nädala jooksul (v.a väikeelamutes, kui on korraldatud bioloogiliste jäätmete kompostimine). Jäätmeveo all mõistetakse jäätmete transporti tekkekohast käitlemiskohta. Jäätmete vedu korraldavad nii jäätmete tekitajad kui vastavad transpordiettevõtted. Valga linna haldusterritooriumil peab olmejäätmeveo korraldama linnavalitsus, valides selleks vastava ettevõtja. Valga linnas on korraldatud olmejäätmeveoks moodustatud sõltuvalt jäätmete tekkest ning koostisest kokku 6 erinevat veopiirkonda (Võru mnt. ümbrus, Kesklinn Vabaduse tn. ida pool, Kesklinn Vabaduse ja Pika tn. vahel, Pikast tn. lääne pool, Tartu ja Viljandi mnt. piirkond ning Tambre). Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga või korraldama ise oma jäätmete veo või käitluse. Korraldatud olmejäätmevedu töö koostamise ajal Valga linnas ei toimu. Põhiline jäätmevedaja – Ragn-Sells – on sõlminud jäätmetekitajatega otselepingud, milles on reguleeritud jäätmeveo tingimused. Lisaks elanikkonnale pakutavale teenusele transpordib Ragn-Sells ka ettevõtetes kogutud jäätmeid, peamiselt olmejäätmeid. 1999. aasta jäätmestatistika alusel (ITK) vedas Ragn-Sells Valga linna prügilasse 1912 tonni segaolmejäätmeid. Jäätmete transpordiks Valga prügilasse omab jäätmeluba ka SAB, kuid nende poolt veetavad jäätmekogused ei ole jäätmestatistikas kajastunud. Mõningad ettevõtted veavad tekkivaid olmejäätmeid prügilasse ka oma transpordiga. Jäätmete vedamisel ja ladestamisel ei saa arvestada üksnes Valga linna kui haldusüksusega, kuna Valga linna prügila teenindab ka linna tagamaad. Seoses maakonna väiksemate prügilate sulgemisega tulevikus suureneb Valga prügila tagamaa veelgi. Jäätmete kogumise ja veo puhul tuleb arvestada traditsiooniliste transpordilogistiliste karakteristikutega – veokaugus, peatuste arv, sõidu aeg, teekate, jms, lisaks sellele tuleb arvestada ka ökoloogiliste ja sotsiaalsete mõjuritega (näiteks müra, hais, reostuse risk jmt). Teravaim probleem jäätmete kogumisel Valga linnas on olmejäätmete (sorteeritud) kogumine ning mitmesugused probleemsed jäätmed (koduelektroonika, mööbel, autovrakid, kogumata/hüljatud jäätmed jm). Ettevõtluses suuremas koguses tekkivate jäätmete kogumine (sh taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumine) ja vedu on tänu ettevõtete piiratud arvule suhteliselt lihtsamini korraldatav. 2.2.1. Jäätmete sorteeritult kogumine ja arenguvõimalused Jäätmete kogumine peab olema korraldatud selliselt, et risk keskkonnareostuseks on minimaalne vastuvõetava ja õiglaselt jaotatud majandusliku kulu tingimustes. Jäätmete kogumise süsteem peab tagama jäätmete mõistliku taaskasutamise. Parimaks kasutatavaks viisiks keskkonnariskide minimiseerimiseks ja jäätmekäitluskulude vähendamiseks on jäätmete sorteerimine nende tekkekohas ja taaskasutamine. Taaskasutamise erinevad võimalused seisnevad: 1) otseses ringluses e. korduvkasutamises (näiteks osaliselt klaastaara), 2) materjaliringes (näiteks osa paberit), 3) bioloogilistes protsessides (näiteks kompostimine), 4) energeetilises kasutamises (põletamine). • Vanaklaas Valga linnas on hetkel kokku neli klaasi konteinerit, neisse kogutakse nii valget kui värvilist klaasi (välja arvatud aknaklaas). Vanaklaasi konteinerid on linna omandis, kogutud klaasimurru viib vastavatesse ettevõtetesse AS Sekto. Vanaklaasi veoga tegeleb piirkonnas ka SAB. Klaastaara kokkuostuga tegeleb Valgas TÜ RHE Grupp, samuti ostavad klaastaarat kokku mitmed kauplused. Aknaklaasi kogumise ja töötlemisega ei tegele Valgas ja kogu Eestis praktiliselt ükski ettevõte ning see ladustatakse prügilasse. Klaasi (v.a aknaklaas) kogumine on üks arenenumaid taaskasutatava sekundaarse toorme liike, mis toimib majanduslikult edukalt. Seetõttu on mõistlik klaasikonteinerite arvu suurendamine (10–12 ja üle selle vastavalt täienevale võimalusele/vajadusele). • Vanapaber Valga linnas on mitu vanapaberi kogumiskohta, kuhu elanikud saavad anda vanapaberi tasuta ära. Vanapaberi veo ja kogumisega tegeleb Valga linnas ja maakonnas AS SAB, kogutud vanapaber ja papp veetakse töötlemiseks AS-i Sekto. Makulatuuri ostab Valga linnas kokku ka TÜ RAHE Grupp (samuti ostetakse kokku tetrapakke). Vanapaberi veoga tegeleb ka Ragn-Sells. Mõnedes ettevõtetes põletatakse eraldi kogutud paberi-ja kartongijäätmed oma katlamajades. Korterelamutes tekkinud vanapaber ladustatakse koos muude olmejäätmetega enamasti prügilasse, eramutes tekkinud vanapaber külmal ajal suures osas põletatakse kuid soojal ajal (kui ahjusid ei köeta) ladestatakse prügilasse. Paberi sorteeritult kogumise ja taaskasutamise mõistlikkus sõltuvad oluliselt tselluloosi hinnast. Vähetähtis pole ka paberjäätmete kogumise piirkonna üldine sotsiaalne olukord (kriminogeensus/huligaansus, elatustase, tarbimisharjumused jm), näiteks huligaansuse kõrge tase toob kaasa paberikonteinerite süütamist ja muid vandaalitsemisi. Paberi kogumise konteinereid peaks olema korterelamute piirkondades ja mõningates suuremates (sh. tõenäoliselt lähiaastatel laiendatavates/tekkivates) kaubanduskeskustes. • Metall Käesoleval ajal tegutseb Valga linnas kaks vanametalli kokkuostuettevõtet – OÜ Welg Varuosad ning FIE Aivar Rääk. TÜ RAHE Grupp ostab elanikelt kokku metall(alumiinium)purke. Vanametalli kokkuost on saanud olulisi tagasilööke seoses metallivargustega (elektri- ja sideliinid). Seetõttu on metalli kokkuostule seatud piiranguid, mis ei soosi aga ka reaalset metallijäätmete korduvkasutamist. Linnavalitsus peaks korraldama olmes tekkivate väikesemõõtmeliste metallijäätmete (nt metalltaara) kogumise (konteinerite paigaldamine). Suuremõõtmeliste (näiteks autovrakid) ja erandkorras tekkivate (näiteks hoonete lammutamine/remontimine) metallijäätmete kogumise peaks tagama linnavalitsus sõlmides vastava lepingu jäätmeveo korraldajaga. Soosida tuleks ettevõtteid, kes suudavad leida lahendusi metallijäätmete taaskasutamiseks. • Plastik Plastiku kogumisega tegeleb Valga linnas TÜ RAHE Grupp, mis ostab kokku plastpudeleid. Muud plastiku kokkuostu teadaolevalt ei toimu. Plastiku (plastikpudelite) kogumiseks tuleb üles seada vastavad sorteeritult kogumist võimaldavad mahutid. Mahutid peaksid paiknema elamupiirkondade ja kaubanduskeskuste jäätmepunktides. Jäätmete senisest suuremal hulgal materjaliringlusse suunamiseks on vaja rajada võimalused vastavate jäätmete eraldi kogumiseks. Materjaliringlusse on olmejäätmetest võimalik ning ka põhimõtteliselt tasuv suunata klaasi, metalli, plastikut, paberit. Taaskasutatava materjali eraldi kogumiseks tuleb luua kogu linna kattev kogumispunktide/jäätmepunktide võrgustik (6–12 jäätmepunkti) ning ka üks suurem kogumis- ning sorteerimisjaam (jäätmejaam). Jäätmepunktid peaksid koosnema erinevatest konteineritest erinevate jäätmete tarbeks. Eraldi konteinerid võiksid olla klaasi, paberi ning plast- ja metalltaara tarbeks. Samuti võiks olla konteiner aknaklaasi kogumiseks, ehkki selle transport ümbertöötlemisele ei ole praegusel ajal majanduslikult tulus. Taaskasutatava materjali konteinerid peaksid olema kogu linnas kindlat värvi või vastavalt märgistatud. Jäätmepunkte võiks olla linnas 6–12 (igas jäätmeveo piirkonnas vähemalt üks), sõltuvalt kogumise efektiivsusest võib punktide arvu edaspidi suurendada. Jäätmepunktid peaksid paiknema elamualade (eeskätt korterelamute) piirkondades, suuremate kaubanduskeskuste või muude käidavamate kohtade juures. Jäätmepunktid oleksid mõeldud pigem olmesfääris tekkinud teisese toorme kogumiseks. • Orgaanilised jäätmed Orgaaniliste jäätmete sorteeritult kogumine on keeruline, kuna nõuab kõrget teadlikkust jäätmetekitajalt ning hästitoimivat kogumissüsteemi. Kuna teadlikkuse tõstmine on pikaajaline protsess, siis oleks naiivne loota orgaanika eraldikogumissüsteemi tõrgeteta käivitumist ka väga suurte investeeringute korral jäätmekäitluse tehnikasse ja rajatistesse. Seetõttu tuleks Valgas orgaanika eraldikogumist alustada samm-sammult eeskätt huvilistele (korteriühistud, elamute grupid/kooperatiivid vms) selleks võimaluste pakkumise kaudu – orgaanika konteinerite paigutamine ja nende tühjendamise ja edasise käitlemise tagamine. Esialgu võiks pilootprojektina paigaldada ca 10 konteinerit (1–3 m2) orgaaniliste jäätmete eraldikogumiseks huvitatud korteriühistute ja/või individuaalmajade gruppide, suvilakooperatiivide vms. juurde ning teavitada piirkonna elanikke tekkinud võimalusest. Süsteemi arenedes võiks kaaluda individuaalsete orgaanika eraldikogumise konteinerite (või ühekordsete kottide, n. vanapaberist või biolagunevast plastist) kasutamist eramute ja ridamajade juures, mille elanikud pole huvitatud kodusest orgaaniliste jäätmete kompostimisest. Orgaaniliste jäätmete spetsiifiliseks osaks on aia- ja haljastusjäätmed mida tekib kogu linnas. Lihtsaim ja mõistlikum on olukord eramute ja ridaelamutega, kus orgaanika kas kompostitakse või osaliselt põletatakse kohapeal. Probleemsem on haljastusjäätmete sorteeritult kogumine ja kasutamine suurelamute, avalike haljasalade ja muul haljastatud territooriumil, kus puudub võimalus tekkiva orgaanilise jäätme taaskasutamiseks. Käesoleval ajal ladestatakse mittetaaskasutatavad aia- ja haljastusjäätmed prügilasse. Aia ja haljastusjäätmete, mida ei ole võimalik kompostida (või muul viisil taaskasutada), lõppkäitluskoht on mõistlik ühendada rajatava reoveepuhastusjaama muda kompostimisega. Seetõttu tuleks reoveepuhasti jaama juurde rajada vastavate jäätmete vastuvõtuvõimalused ka elanikkonnale. Kompostitavate jäätmete kogumiseks konteinerite rentimine kevad- ja sügishooajal on toimiv ja mõistlik lahendus. • Ehitusjäätmed Remondi ja ehitustöödel tekib suur hulk jäätmeid, mis enamasti kogutakse kas spetsiaalsetesse konteineritesse või (koduste remonttööde korral) suunatakse tavaolmejäätmete kogumissüsteemi. Valdav osa ehitusjäätmetest ladestatakse. Vajalik oleks remondi- ja ehitusjäätmete eraldi kogumisele lisada mõningane sorteerimine ja kasutatava materjali taaskasutamisse suunamine. • Puidujäätmed Puidujäätmeid tekib eeskätt puidutöötlemisettevõtetes ja remondi/lammutustöödel. Tööstusettevõtetes on puidujäätmete sorteeritud kogumine enamasti lihtsalt korraldatav ja seda ka rakendatakse. Oluline on leida majanduslikult ja transpordilogistiliselt optimaalne lahendus puidujäätmete mõistlikuks kasutamiseks (energiatootmine, kompostimise tugiaine jm). • Suuremõõtmelised olmejäätmed Suuremõõtmeliste olmejäätmete hulka tuleb arvata kasutatud koduelektroonika (külmikud, telerid, jms), mööbel ja muu selletaoline. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumine ja vedu on problemaatiline, kuna standardsed jäätmeveo autod ei võimalda alati nimetatud jäätmete transportimist. Mõistlik on süsteem, kus jäätmetekitajal on võimalus suuremõõtmeliste jäätmete jätmiseks olmejäätmete konteinerite vahetusse lähedusse. Jäätmete vedu organiseerib korraldatud olmejäätmete veo korraldaja kasutades selleks vajadusel eritransporti. Olmejäätmete veo korraldaja kohustus organiseerida ka suuremõõtmeliste jäätmete vedu tuleb fikseerida linnavalitsuse ja olmejäätmeveo korraldaja vahelises lepingus. Suuremõõtmeliste jäätmete vastuvõtt tuleb tagada ka prügilas. Sellega antakse võimalus jäätmetekitajatele, kes on vabastatud korraldatud olmejäätmeveoga liitumisest. • Jäätmete mitteformaalne sorteerimine On kurb paratamatus, et vaatamata üldisele majanduskasvule ja kaasaegse jäätmekorralduse arengule on nii Valgas kui mujal Eestis suur hulk inimesi, kes hangivad oma elatusvahendid otseselt prügikonteineritest ja prügilatest. Sellistel tingimustel nagu see täna toimub on see arenenud riigile lubamatu. Kuna tegemist on eeskätt laiema sotsiaalmajandusliku probleemiga, siis ei saa omavalitsuse jäätmekavaga probleemile kõikehõlmavat lahendust välja töötada. Jäätmete mitteformaalset sorteerimist on keeruline lõpetada ning samas oleks tegevuse lõpetamine ilma positiivse alternatiivi pakkumiseta halb nii sotsiaalselt (niigi sotsiaalselt madalal positsioonil olevatelt inimestelt võetakse ära nende elatusallikas ja elustiil) kui ka mõningal määral jäätmekorralduslikult (toimiv jäätmete taaskasutamine väheneks). Positiivne lahendus oleks sorteerimistingimuste arendamine (paremad töötingimused, sorteeritava materjali parem kvaliteet ja ohutusnõuded) ning sotsiaalse õhkkonna parandamine (hetkel toimiv on ametlikult väheuuritud kuid tõenäoliselt mitte demokraatlikule ja arenenud ühiskonnale omane sotsiaalne käitumiskultuur). Tõenäoliselt on vajalik sotsiaalhoolekande, politsei, psühholoogilise abi/nõustamise, tervishoiu ja keskkonnakorralduse ametkondade vaheline ühistöö probleemi konstruktiivseks leevendamiseks. • Jäätmejaam Valga prügila baasil sorteerimiskeskusena Valga prügila kui lähiaastatel tööle jäävale prügilale on mõistlik anda juurde lisafunktsioone tagamaks jäätmekäitluse kõrgem efektiivsus. Käesoleval ajal toimub Valga prügila kompleksis lisaks jäätmete ladustamisele mõningane sorteerimine (sh mitteformaalne) ning läheduses paikneb saastunud pinnase puhastamise/komposteerimise plats. Prügila juures paiknevas jäätmejaamas tuleb luua tekitada/arendada erinevat liiki (probleemsete ja seni lahendamata inertsete) jäätmete eraldi ladustamise võimalusi. Mõistlikud hoidmistingimused tuleks luua olmeelektroonika ja kodumasinate, autovrakkide, autorehvide, mööbli jms ladustamiseks kuni parema lahenduse (sageli probleemiks riiklikul tasandil regulatsiooni/lahenduse puudumine) leidmiseni. Tuleb leida võimalusi kogutavate jäätmete kohapealseks töötlemiseks. Näiteks võiks jäätmejaamas toimuda mööbli lammutamine (kuna mööbel koosneb erinevatest materjalidest – puit, metall, tekstiil jmt, mille taaskasutusvõimalused on erinevad), vanad kodumasinad, mis sisaldavad erineva väärtuse ning ohtlikkusega komponente tuleks vastavalt eraldada. Kodumasinate lammutamine peaks toimuma vastava väljaõppe saanud töötajate poolt. Vanarehvide käitlus tuleb lahendada üleriigiliselt, tagamaks materjali suunamise uuesti ringlusse. Vanadest, kasutuselt kõrvaldatud autodest tuleb eraldada ohtlikud osad (määrdeained, kütus, jahutusvedelik, akud). Võimalik on eraldada ka muud mittemetallist detailid (kumm, plastik), kuid selle otstarbekus sõltub eraldatud osade taaskasutusvõimalustest. Kogu töö tuleb teha vastava väljaõppe saanud töötajate poolt. Siiski on tarvis kogu probleem lahendada riiklikul tasandil. Jäätmejaamas peaks olema esindatud kõik linnas toimivad kohtsorteeritud jäätmete kogumise konteinerid. Näiteks klaasi, paberi, plastiku, metalli ja ohtlike jäätmete (sh. akud, vanaõlid, elavhõbedalambid, kasutatud patareid ja ravimid jm) kogumise konteinerid. Kuna aia- ja haljastusjäätmete kasutamine peaks toimuma reoveepuhasti kompleksis või katlamajas, siis ei ole vajalik vastava konteineri ülesseadmine prügila lähedasse jäätmejaama. • Vahetult ladestamiseelne sorteerimine Kui jäätmete sorteerimine nende tekkekohas on vähearenenud, rakendatakse tihtipeale segamini kogutud jäätmete sorteerimist vahetult enne ladestamist kas prügila vahetus läheduses (ühtses kompleksis) või eraldiseisvas jäätmejaamas (vajadusel toimub sellises jaamas ka jäätmete pressimine transpordikulude vähendamiseks). Käesoleval ajal toimub Valga linnas jäätmete sorteerimine pärast mõningast kohtsorteerimist minimaalselt. Eeskätt seisneb see jäätmete mitteformaalses sorteerimises (vt. Jäätmete mitteformaalne sorteerimine) ning mõningases jäätmete ladestamise/hoiustamise süsteemis Valga prügilas. Jäätmekava koostamisel lähtutakse põhimõttest, et senisest suurem osa tekkivaid jäätmeid tuleb sorteeritult koguda soovitavalt nende tekkekohas, või kui see ei ole võimalik, siis hilisemas jäätmekäitlemise faasis. Mõningal määral oleneb Valga võimalik jäätmete sorteerimise korraldus Kagu-Eesti prügilast ja/või sorteerimisskeemist. Kuni Valga prügila sulgemiseni tuleks teostada prügilas kohapealset sorteerimist kohendades selle praegust süsteemi (vältimaks jäätmete mitteformaalse sorteerimise kasvu) pakkudes paremaid sotsiaalseid olusid, töötingimusi ja keskkonnaohutust. Kui Kagu-Eesti jäätmekeskuses (sh prügila) ei rajata jäätmete sorteerimisjaama, siis tuleb kaaluda jäätmesorteerimise võimaluste arendamise ja ladestatavate jäätmete pressimise peale Valgas. Mida kiiremini tehakse otsus Kagu-Eesti prügila kohta (asukoht, valmimisaeg, kompleksi funktsioonid jm), seda kiiremini saab kindlaid samme teha Valgas. Käesoleva aja situatsioonis on mõistlikum jäätmete vahetult ladustamiseelne sorteerimine viia Valga prügila sulgemise järgselt (2008–2009 a.) Valgast ära, eeldatavasti Kagu-Eesti prügila kompleksi. • Perioodiliste kogumisaktsioonide korraldamine Perioodiliste kogumisaktsioonide korraldamine on üks võimalus elanikkonnalt jäätmeid koguda. Kogumisaktsioonide korraldamise käigus oleks elanikel võimalik ära anda kõikvõimalikke (sh ohtlikke) jäätmeid. kogumisaktsioone peaks korraldatama vähemalt kaks korda aastas. Aktsioonile peaks eelnema aktiivne reklaamikampaania, mille käigus tutvustatakse jäätmetekke- ja käitlemise ning keskkonnaprobleeme laiemalt. 2.2.2. Ohtlike jäätmete kogumine ja vedu ning arenguvõimalused Ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning seega nende eraldamine muust jäätmevoost on üks efektiivsemaid vahendeid keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamise võimaluste suurendamiseks. Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat litsentsi omavale ettevõtjale, kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb üles seada kogumispunktid. Valga linnas ei paikne asukoha järgi ühtki ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavat ettevõtet, linnas tegutseb mitmeid mujal registreeritud litsentsi omavaid ettevõtteid. Valgas tegutsev OÜ Kiivit & Värton omab jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, ettevõte kogub ja veab ohtlikke jäätmeid (mitmesugused õlijäätmed) kokku koguses kuni 1000 t/a (loa järgi), ettevõte on kohustatud jäätmed üle andma litsentsi omavale ettevõttele. Mõningal määral on Valga linnas ohtlike jäätmete kogumispunktide süsteem välja arendatud. Elanikelt võetakse vastu kasutatud akusid, õlijäätmeid, patareisid ning ravimeid. Ettevõtetele ei ole ette nähtud ohtlike jäätmete tsentraliseeritud kogumist, ettevõtted korraldavad ohtlike jäätmete kogumise oma territooriumil ning veavad need oma transpordiga või tellitud transpordiga peamiselt Tartusse (Epler-Lorenz, MASP). Mõningal määral põletatakse vanaõlisid või õlidega saastunud materjale kohalikes katlamajades. Akude ja vanaõli kogumiskohti on kolm ning need paiknevad Uno X ja Neste tanklates ning Biltex AS territooriumil. Patareide kogumiskohti on kokku seitse (neist neli erinevates koolides ning üks turul, Biltexis ja Miko äris). Vanu ravimeid võetakse vastu apteegis. Lisaks eelnimetatutele kogutakse ohtlikke jäätmeid ka Valga prügilas. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi edasine arendamine peab põhinema riiklikul kogumis- ja käitlussüsteemil ning selle valgusel toimivatel avalikel ohtlike jäätmete kogumispunktidel ning ettevõttesisestel kogumispunktidel Valga linnas. • Kodumajapidamistest pärinevate ohtlike jäätmete kogumissüsteem Kodumajapidamistest pärinevate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine on Valga linna ülesanne. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal eraldada muudest jäätmetest ning viia kogumiskeskusse (jäätmepunkti või jäätmejaama) või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta. Enamlevinud ohtlike jäätmete kogumiseks elanikkonnalt tuleb järk-järgult laiendada olemasolevat ohtlike jäätmete kogumispunktide võrgustikku. Enamlevinud olmelise laadiga ohtlike jäätmete (akud, vanaõlid, elavhõbedalambid, olmekeemia jäägid ja taara jm) kogumine toimuks seniste väljakujunenud äraandmispunktide (tanklad) või uute kohtade baasil. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkte peaks Valgas olema 3–5 (lisaks patareide ja ravimite kogumise kohad). Ohtlike jäätmete vastuvõtt peaks toimuma ka praeguse prügila juurde laiendatavas jäätmejaamas. Oluline on, et kogumispunktid paikneksid valvataval territooriumil ning oleks tagatud erinevate jäätmeliikide eraldatus. Patareide kogumispunkide võrgustikku on arendatud praegu ettevõtete ning ka koolide baasil. Võrgustikku tuleks laiendada suuremate kaubanduskeskuste, loodavate ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide ja mõnede olulisemate jäätmepunktide baasil. Sealjuures tuleb jälgida, et kastid oleksid paigutatud hästi nähtavatesse kohtadesse, milles kajastatakse patareidest tulenevast ohust keskkonnale. Patareikastide arv võiks tulevikus olla praeguse 7 asemel kuni 20. Vanade ravimite äraandmisvõimalus võiks olla kõikides suuremates tervishoiuga tegelevates asutustes ja võimalikes loodavates uutes apteekides (näiteks kaubanduskeskuste koosseisus), kokku kuni kümme kohta. • Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete kogumine Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete eest vastutab ohtlikke jäätmeid tekitav ettevõte kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale käitlusettevõttele. Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb ettevõtjal vastavat luba omades ise vedada kogumiskeskusse või tellida antud teenus vastavalt ettevõttelt. Vastavalt Valga linna jäätmehoolduseeskirjale on ohtlike jäätmetega tegelev ettevõtja kohustatud linnavalitsuse järelevalveametnikule andma kvartaalset informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. Vastavalt jäätmeseadusele võib linnavalitsus nõuda ettevõtjatelt jäätmekava koostamist, milles ettevõtja peab kajastama enda ettevõtte probleeme ja arengusuundi jäätmemajanduse vaatevinklist. Oluline on nõuda jäätmekava nii suuri jäätmekoguseid kui ka ohtlikke või problemaatilisi jäätmeid tekitavatelt ettevõtetelt. Ettevõtete siseseks ohtlike jäätmete kogumise parandamiseks ning potentsiaalse ohu minimaliseerimiseks on soovitav nõuda ettevõtetes ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamist, mis paikneks kinnises ruumis ning kuhu kogutaks kõik ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed. Selline kogumispaik võimaldab paremini jälgida ning ka kontrollida ettevõtte jäätmete liikumist ja organiseerida jäätmete kogumist ja vedu. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete käitlussüsteemis ei ole vajalik ette näha kuigi suuri põhimõttelisi muudatusi. Parandama peab kontrolli ohtlike jäätmetega seotud ettevõtete üle ning reaalset toimivat käitlust. Võimaliku arengusuunana võib välja pakkuda piirkondliku ohtlike jäätmete kogumiskeskuse rajamise. Nimetatud kogumiskeskus tegeleks lähiümbruse ettevõtetes ning ka olmes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõtuga ning transpordiga regionaalsesse kogumiskeskusesse (Tartusse). Valga linna infrastruktuuri arvestades on üks suhteliselt oluline ohtlike jäätmete liik raudteeliiprid, kuna need on enamasti kemikaalidega immutatud, mõnel pool aga ka näiteks naftasaadustega reostunud. Raudteeliiprite käitlemisel oleks peamisi käitlusviise nende põletamine vastavates küttekolletes. Praegusel ajal takistab nende põletamist peamiselt nende suured mõõtmed, mistõttu nad vajavad spetsiaalse ehitusega katlaid; purustatud liipreid oleks võimalik põletada ka teistes puiduküttel töötavates kateldes. Põhimõtteliselt võib transpordikulutuste vähendamiseks põletada liipreid Valga katlamajades, kuna eeldatavasti on tekkivate liiprite kogused, võrreldes muude kasutatavate kütuste kogustega, väikesed, seega eeldatavasti ei suurenda taoline tegevus oluliselt õhusaastet. • Saastunud pinnas Valga linnas on mitmeid reostunud pinnasega objekte, kus enamasti on tegemist naftasaadustega reostatusega. Saastunud pinnase komposteerimisväljak on Valga prügila lähistel. Komposteerimisväljakut on võimalik kasutada ning samal ajal on saastunud pinnase transport tulenevalt suurtest mahtudest kulukas, seetõttu on erinevalt enamusest muudest ohtlikest jäätmetest otstarbekas jätkata saastunud pinnase käitlemisega Valgas. 2.2.3. Jäätmevedu Valga linnas valitseb käesoleval ajal suundumus ühe suurema jäätmekäitleja (antud kontekstis jäätmekogumis- ja veo ettevõte) poole – hetkel on selleks ettevõtteks RagnSells. Siiski tegelevad mitmed ettevõtted ja ka väikesed jäätmetekitajad (elanikkond) ise oma tekitatud jäätmete veoga. Analüüsides erinevate jäätmeveo korraldajate plusse ja miinuseid ning ka jäätmemajanduse üldisi suundumusi, on suurema käitleja kasutamine positiivne. Tabelis 1 on esitatud erinevate jäätmeveo ettevõtete mõningad positiivsed ja negatiivsed küljed. Maakondliku jäätmekäitleja positiivseks pooleks on kergem kontrollitavus ja enamasti ka parema tehnoloogia kasutamine. Samuti oleks maakondliku käitleja eelistamine kasulik, kuna juba praegu ning veelgi enam lähitulevikus, kui suletakse väiksemad prügilad, ületab Valga prügila või jäätmejaama tagamaa oluliselt Valga linna territooriumi. Et vältida ühe ettevõtte domineerimisest tulenevaid ohte, tuleb rakendada tulemuslikku hinna- ja kvaliteedikontrolli mehhanismi. Meetodid selleks oleks näiteks piirhinna rakendamine, teenust osutavate firmade vahelise avaliku pakkumise korraldamine, omavalitsuse või/ja riigi osalemine jäätmekäitlusega tegelevas ettevõttes jmt. Mitmed ettevõtted organiseerivad ise oma jäätmete veo, enamasti on sellisel juhul tegemist spetsiifiliste jäätmete (näiteks puidujäätmed) veoga, olmejäätmete veoks tellitakse vedu enamasti olmejäätmete veo korraldajalt. Selline süsteem võiks jääda teatud ettevõtete puhul ka tulevikus kehtima, seda juhul, kui ettevõtted kasutavad piisavalt keskkonnaohutut tehnoloogiat ning järelevalveorganid suudavad nõuete täitmist kontrollida. Tabel 1. Erinevate jäätmekogumis- ja veoettevõtete plussid ja miinused Jäätmeveo organiseerituse tase Plussid Miinused Maakondlik/üleriigiline käitleja Tänu «masstootmisele» madal ühiku omahind Konkreetne vastutaja, keda on lihtne kontrollida, garanteerib kvaliteedi ja nõuete täitmise Tarbijale mugav Monopoolses seisus ettevõte dikteerib hinnad (vajalik tõhus hinnakontrollimehhanism) Inimeste madal maksejõud võib viia omavoliliste prügilate tekkele/püsimisele Valla/linna ulatuses käitleja Otsesed kulud võivad lühikeses perspektiivis olla madalamad kui eelmisel (vananenud tehnika) Kohapeal luuakse mõned töökohad Sageli ei järgita keskkonnakaitse ja tervisekaitse nõudeid Veokauguse piiratusest tingituna nõuab suure arvu kohalike prügilate olemasolu maakonnas Ettevõtte omakäitlus Ettevõttele sageli odavaim, kuna tihti tegemist on suurte jäätmehulkadega (puidujäätmed) või spetsiifiliste jäätmetega (loomsed jäätmed) Garantiid keskkonna- ja muude normide täitmiseks on nõrgad Majapidamise omakäitlus Teatud tingimustel (prügilamaks puudub) kõige odavam majapidamisele Tarbija sõltumatus organiseeritud vedajate hinna- ja organisatoorsest korraldusest Ühiskondlikud kulud (prügilate hooldamine jm) on suured ja jagunevad ebaõiglaselt (prügila hooldamine omavalitsuse eelarvest ei järgi alati saastaja maksab printsiipi) Sageli ei järgita keskkonna- ja muid norme Korraldatud olmejäätmete veo korraldamiseks on mitmeid võimalusi, millest Valga linnas on juba enne käesoleva kava koostamist leitud põhjendatud olevat kuue jäätmehoolduspiirkonna loomine ja nende jäätmeveo korraldamiseks konkursi korraldamine jäätmekäitlusfirmadele. Käesoleva kava koostamise käigus hinnati ka mõningaid muid jäätmeveo korraldamise alternatiive (linna jätmine üheks jäätmekogumise/veo piirkonnaks, linna jäätmekogumise/veo korraldamine mitme konkureeriva firma poolt konkreetseid piirkondi jagamata jm), kuid piisavalt palju olulisi argumente väljapakutud idee muutmiseks ei leitud. Jäätmete kogumise ja veo üks teravaim küsimus on maksimaalse hulga tekkivate jäätmete kogumise tagamine ning nende illegaalse ladustamise või paigaldamise üldkasutatavatesse või võõrasse konteineritesse välistamine. Tagamaks kõikide jäätmetekitajate poolt tekitatavate jäätmete kogumise, peavad kõik olmejäätmete tekitajad omama või rentima vastavat jäätmemahutit või korraldama jäätmete kohapealse keskkonnaohutu käitlemise (nt kompostimine koduaias). Jäätmemahutite olemasolu ning nende kasutamise eest vastutab kinnistu omanik. Kui maa ei ole kinnistusse kantud peab, vastutama jäätmemahuti olemasolu eest hoone omanik, maa haldaja või hoone valdaja. Olmejäätmete veoks konteineritest sorteerimisele/taaskasutamisele/ladustamisele korraldab Valga Linnavalitsus korraldatud olmejäätmeveo. Korraldatud olmejäätmevedu toimub Valga linnas kuue piirkonna kaupa, kusjuures igas piirkonnas tohib korraga opereerida üksnes üks ettevõte. Korraldatud olmejäätmeveo elluviimiseks viib linnavalitsus läbi avatud pakkumise vastava ettevõtte leidmiseks. Konkursile laekunud pakkumiste alusel sõlmib linn kuni kuue erineva ettevõttega 3–5-aastased lepingud olmejäätmete korraldatud veo läbiviimiseks, kusjuures lepingud ettevõtjatega sõlmitakse samadeks perioodideks. Konkursil osalev ettevõte ei pea olema tingimata vastavat luba omav transpordiettevõte, põhimõtteliselt võib olla tegu nn vahendajaga, kes sõlmib konkreetse veoettevõttega vastava lepingu. Ühe konkursiga tuleb tagada kõigi jäätmeveo piirkondade tagatus teenusega. Linnale peab jääma õigus reguleerida jäätmeveo hindasid, näiteks kehtestada jäätmekäitluse teenusele piirhind. Jäätmeveo korraldaja selgumisel sõlmib see lepingud jäätmevaldajatega, saades selleks linnavalitsuselt nimekirjad vastava piirkonna jäätmevaldajate kohta. • Korraldatud olmejäätmeveo korraldamise konkurss Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamine on keeruline ettevõtmine nii «reaalsete» jäätmekäitluse alastes küsimustes kui ka administratiivsetel ja juriidilistel põhjustel. Korraldatud olmejäätmete veo konkursi mõningad tingimused/nüansid käesoleva kava kontekstis ja tegevused linna jäätmekäitluse tõhustamiseks on alljärgnevalt välja toodud. Konkursi korraldamisel tuleb neid võrrelda konkursi muude tingimustega ning tagada vastuolude vältimine. Peamised seisukohad jäätmeveo korraldamise konkursil on: – Jäätmevedaja peab (koostöös linnavalitsusega) pidama registrit lepinguliste jäätmevaldajate üle. – Linnavalitsus kohustub looma ja pidama jäätmevaldajate kombineeritud «nimekirja»/registrit (see peaks baseeruma eeskätt kinnistute andmebaasil ja hooneregistril jm andmekogudel). – Linnavalitsus peab kinnitama korra (suhteliselt lühikese aja jooksul) korraldatud olmejäätmeveo firmaga lepingut mittesõlminud füüsiliste isikute alternatiivse jäätmeveo korraldamise kohta (nt inimene viib jäätmed ise prügilasse ja saab sealt tšeki). – Linnavalitsus peab välja töötama toimiva süsteemi lepingut mittesõlminud jäätmevaldajate korralekutsumiseks (eeskätt on ilmselt vajalik täiendav töökoht linnavalitsuses – keskkonnajärelevalve). – Jäätmeveo tariifid kehtivad vaid linnavalitsuse sellekohasel kinnitusel. Hinnatariifid pakub välja jäätmeveofirma põhjendatud kalkulatsiooni alusel, kalkulatsiooni kontrollib ning esitab parandusettepanekuid linnavalitsus. – Jäätmeveo firma on kohustatud teenindama (ühtse hinnakirja alusel) kõiki linna haldusterritooriumil paiknevaid jäätmetekitajaid olmejäätmete veol jäätmetekitaja sellekohase soovi korral. – Korraldatud olmejäätmete veo lepingu raames on olmejäätmed ka suuremõõtmelised jäätmed (pliidid, pesumasinad, mööbel jms), mida on jäätmetekitajal lubatud paigutada oma (ostetud või üüritud) konteineri vahetusse lähedusse. Vastavad jäätmed on korraldatud olmejäätmete veo firma kohustatud ära vedama. Vastava teenuse tariif on osaks üldises hinnakokkuleppes (vt hinnatariifide kujunemise punkte). – Lepingu objektiks on lisaks olmejäätmetele ja eespool mainitud suurtele jäätmetele ka autovrakid jm jäätmed, näiteks kaaluga kuni kolm tonni. Ka selliste teenuste hinnad on sätestatud eelspool kirjeldatud moel. Nimetatud jäätmete veol võivad linnas tegutseda aga samaaegselt ka teised selleks õigusi omavad ettevõtted. – Jäätmeveo ettevõtte firma ei või sõlmida lepinguid jäätmetekitajatega pikemaks perioodiks, kui neil on linnavalitsusega leping korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks. – Konkurss kuulutatakse kordaläinuks vaid tingimustel, kui kogu Valga linna haldusterritoorium on kaetud korraldatud olmejäätmete veo ettevõtjatega ning leping on sõlmitud kõigi piirkondade teenindamiseks ühesuguseks ajaperioodiks. – Kui lepinguperioodi jooksul mõnes piirkonnas leping konkreetse jäätmeveo korraldajaga katkeb (nt pankrott, ei pikendata jäätmeluba, ei pikendata tegevusluba vms), on linnavalitsusel õigus perioodi lõpuni sõlmida kokkuleppeid teiste linna piirkondi teenindavate lepinguliste ettevõtetega lihtsustatud konkursi korras, kui see ei ole keelatud muude seadustega (nt riigihangete seadus). Linnavalitsus korraldab ka taaskasutatava materjali (klaas, paber jmt) veo. Selleks sõlmib ta kas taaskasutatava materjali kasutaja või transportettevõtjaga lepingud piirkonda vastavate konteinerite paigaldamiseks ning nende hooldamiseks. • Jäätmeveo tehnilised aspektid Jäätmeveo konkreetsed tehnilised tingimused sõltuvad konkursil osalevate firmade olemasolevatest võimalustest ja töökorraldusest. Linna jaoks on oluline kvaliteetse teenuse tagamine optimaalse ja õiglase hinnaga ning täpne tehniline lahendus ei ole seega käesoleva jäätmekava objekt. Loomulikult peavad tehnilised lahendused olema vastavuses keskkonna- ja muude normidega (näiteks kehtiv jäätmeluba). Tõenäoliselt saab Valga linna segaolmejäätmete kogumine lähiaastatel toimuma kaasaegsete jäätmeveomasinatega (mahuga olenevalt konkreetsest situatsioonist ca 6–14m³). Kui segaolmejäätmete täiendav sorteerimine enne ladustamist saab toimuma Kagu-Eesti jäätmekompleksis (eelistatuim variant), siis ei toimu Valgas jäätmete ümberlaadimist ja sorteerimist, vaid segaolmejäätmeid koguvad autod viivad need otse Kagu-Eesti jäätmejaama. Kui segaolmejäätmete sorteerimist Kagu-Eesti jäätmekeskuses ei teostata enne ladustamist, kuid leitakse vajalikuks täiendav sorteerimine Valga prügila/jäätmejaama baasil, võib arutleda jäätmete täiendavat pressimist enne transporti Kagu-Eesti prügilasse. • Korraldatud ohtlike jäätmete vedu Ohtlike jäätmete vedamiseks on Valga linnal võimalik rakendada korraldatud ohtlike jäätmete vedu. See hõlmaks põhimõtteliselt nii kodumajapidamistest kui ettevõtetest pärinevate ohtlike jäätmete veo. Korraldatud ohtlike jäätmete veo korral sõlmib linnavalitsus vastavat tegevusluba (ohtlike jäätmete litsents) omava ettevõttega lepingu, mille alusel ettevõte on kohustatud hooldama ja vajadusel paigaldama ohtlike jäätmete kogumispunkte ning mingi ajavahemiku tagant vedama kogutud jäätmed edasisele käitlemisele. Tegevus tuleks osaliselt kompenseerida linnavalitsuse poolt/kaudu. 2.3. Jäätmete taaskasutamine Nüüdisaegse jäätmehoolduse üks eesmärk on jäätmete taaskasutamine ja nende uuesti ringlusse suunamine. Jäätmete taaskasutamine on väga lai mõiste, mille peamine eesmärk on ühes protsessis tekkinud jäätmete kasutamine teistes protsessides. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale ja maailmas tunnustatud põhimõtetele tuleb jäätmete taaskasutamisel enamasti kasutada järgnevasse pingeritta seatud võimalusi: – otseses ringluses (korduvkasutamine) – materjaliringluses – bioloogilistes protsessides (kompostimine) – energeetiliseks otstarbeks (põletamine) Jäätmete taaskasutuse eelduseks on enamasti nende sorteerimine (vt ptk 2.2). Sorteerimine peaks toimuma eelistatult jäätmete tekkekohas, hilisem sorteerimine on enamasti kulukam. Võimalusel tuleb eraldi kogutud jäätmeid suunata otsesesse ringlusesse (statistiliselt ei käsitleta otseses ringluses olevaid objekte jäätmetena). Praegu läheb otsesesse ringlusesse üksnes osa klaastaarast, näiteks õllepudelid. Tõenäoliselt oleks piisavalt tarbijaid ka muu korduvkasutatava klaastaara (näiteks piimatooted) edukaks toimimiseks. Otsese ringluse mahu suurendamiseks on Valga Linnavalitsusel vähe efektiivseid võimalusi. Suuremat osa olmejäätmetest ei saa kasutada otseses ringluses, kuna tekkinud jäätmed on liiga suurel määral kahjustatud, määrdunud vmt, ning neid ei saa otse uuesti kasutada. Seetõttu tuleb need suunata materjaliringlusse. Käesoleva ajal pole materjaliringluse süsteem Valga linnas optimaalselt välja töötatud. Taaskasutatavast materjalist kogutakse klaasimurdu, võetakse vastu vanapaberit ning ostetakse kokku vanametalli. Materjaliringe tõhustamine on üks olulisem linnavalitsuse kaasabil toimuda saav tegevusvaldkond. Materjaliringe suurendamiseks tuleb korraldada klaasimurru, paberi, metalli ja plastiku senisest parem sorteeritud kogumine (vt ptk 2.2) ning taaskasutatavasse ettevõttesse jõudmise garanteerimine. Komposteerimist saab põhimõtteliselt pidada nii jäätmete taaskasutamis- kui lõpp-käitlemisviisiks. Komposteerimine on üks laiemalt levinud kodusel teel jäätmete taaskasutamise süsteeme, jäätmete tsentraliseeritud komposteerimisega Valga linnas veel ei tegeleta. Jäätmete kodune komposteerimine on enamasti levinud maapiirkondades ja linnades eramurajoonides. Korterelamutes tekkivate jäätmete komposteerimise takistuseks on vajaliku maa vähesus ning korraliku komposteerimistehnika vähene rakendamine. Biolagunevate jäätmete kohapealset komposteerimist tuleks igati soodustada, vastavate jäätmete vedu ja komposteerimine või kõrvaldamine mujal on tihti tunduvalt kulukam. Jäätmete kodumajapidamises komposteerimise peamised puudused on ebaõige tehnika kasutamine, biolagunevad jäätmed kuhjatakse tihti aianurka hunnikusse ning seda nimetatakse komposteerimiseks, samuti ei kasutata enamasti tekkivat komposti (näiteks aianduses). Valga linnas komposteeritakse ka õlijäätmeid ja saastunud pinnast, mille komposteerimine toimub Valga prügila vahetus läheduses paikneval komposteerimisväljakul. Komposteerimisväljak kuulub linnale, komposteerimisega on tänaseni tegelenud nii RECI-Eesti kui Epler-Lorenz. Komposteerimise teel ohutustatud saastunud pinnas on kasutatav mitmetes eluvaldkondades, peamiselt tööstustsoonis, kus pinnasele ei esitata niivõrd kõrgeid reostatuse nõudeid. Reostunud pinnase kompostimiseks on sellele tarvis lisada struktuuri parendamiseks tugiaineid, milleks sobivad näiteks puidujäätmed, osa olmejäätmetest jm. Olemasoleva saastunud pinnase kompostimise võimalusi prügila kompleksis on lähiaastatel mõistlik jätkuvalt kasutada. Jäätmete kasutamine energeetilisel otstarbel on käesoleval ajal olulisim jäätmete taaskasutamistehnoloogia. Valga linnas on peamised kütusena kasutatavad jäätmed mitmesugused puidujäätmed. Puidujäätmeid põletatakse nii katlamajades kui ka kodustes küttekolletes. Kuna järjest rohkem puidujäätmeid kasutatakse kütusena, ladestatakse prügilas järjest vähem puitu. Prügilas ladestatavast puidust moodustavad suurema osa ehitus- ja remonditöödel tekkivad puidujäätmed. Ettevõtete katlamajades põletatakse väiksemal määral ka mitmesuguseid teisi jäätmeid, näiteks paberijäätmeid, pakendeid, loomseid jäätmeid ning õlijäätmeid. Peale puidujäätmete põletatakse kodustes küttekolletes ka mitmesuguseid olmejäätmeid – peamiselt paberit, pakendeid jm. 2.3.1. Jäätmete korduvkasutamise edasised arengusuunad • Orgaanilised jäätmed Olmejäätmete orgaanilise fraktsiooni korduvkasutamine peaks tuginema kompostimisele. Kompostimiseks on mitu võimalust. Esimene võimalus oleks kõigi tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine. Selleks tuleb kõik jäätmetekitajad varustada komposteeritavate jäätmete konteineritega. Nimetatud jäätmete eraldi kogumine on mõnevõrra komplitseeritud, jäätmevedu peab toimuma suhteliselt sagedasti, vältimaks haisu teket, ning oleks minimiseeritud ohud tervisele ja keskkonnale. Kokkukogutud orgaanilised jäätmed tuleb järgnevalt komposteerida linnale või vastavale ettevõttele kuuluvas komposteerimisseadmes. Komposteerimisele peaks eelnema jäätmete peenestamine suhteliselt ühtlaseks massiks. Kasutada saaks nii aunkompostimist kui ka reaktorkompostimist. Reaktorkompostimine on mõnevõrra soovitavam, kuna vastandina aunkompostimisele on tegemist väiksema maa vajadusega, samuti paiknevad reaktorkomposterid enamasti hoonetes sees, seetõttu on paremad ka komposteerimisest tuleneva õhusaaste (näiteks hais) minimaliseerimisvõimalused. Reaktorites toimub komposti valmimine kiiremini ning protsessi on mõnevõrra kergem kontrollida. Olmejäätmete komposteerimisel saadava komposti kasutusvõimalused võivad olla üsna piiratud, komposti on eeldatavasti võimalik kasutada maaparanduses ja haljastustöödel, põllumajanduslik kasutamine võib osutuda küsitavaks. Samuti oleks sellist komposti võimalik kasututada suletavate prügilate kattematerjalina. Ka pakub olmejäätmete kompostimisel saadavale materjalile konkurentsi näiteks heitvee puhastusel eralduva jääkmuda komposteerimisel saadav kompost. Teise tehnoloogiana võib kasutada olmejäätmete anaeroobset lagundamist, selles lagundatakse komposteeritav materjal hapnikuvabas keskkonnas, nn metaanitankides. Protsessi tulemusena eraldub biogaas ning huumusmass. Gaasi saab kasutada soojuse ja elektrienergia tootmises, huumust haljastuses. Üldise olmejäätmete komposteerimise negatiivne külg on ka nn topeltjäätmete kogumissüsteemi rajamisele ja käigushoidmisele tehtavad kulutused, seega võib ühe ühiku olmejäätmete komposteerimine osutuda tunduvalt kallimaks kui sellest saadav tulu (nii otsene tulu (komposti müügist) kui kaudne tulu). Arvestades Valga uue reoveepuhasti rajamisega, on mõistlik rajada ühine komposteerimiskompleks reoveesetete ja orgaaniliste jäätmete kompostimiseks. Asukohana sobib reoveepuhasti kompleks. Kuna olmejäätmete orgaanilise fraktsiooni eraldikogumist on keeruline korraldada ja kindlasti võtab selle käivitamine aastaid, tuleb esialgu arvestada väikese koguse orgaanilise olmejäätmega. Lisaks tekkivatele olmejäätmetele on võimaluseks linna haljastuses tekkivate jäätmete komposteerimine. Haljastuses tekkivate jäätmete komposteerimine peaks toimuma eraldi ka kõikide teiste jäätmete komposteerimise korral. Haljastusjäätmete kompostimisel saadava komposti kvaliteet on eeldatavasti üsna hea ning seda saab kasutada ka näiteks põllumajanduses. Haljastusjäätmete komposteerimine võiks ruumiliselt toimuda reoveepuhastusjaama kompleksis (suureneva transpordi toimimiseks on vajalik tee remont) ning see tuleks teha haljastusega tegeleva ettevõtte ülesandeks. Toetada tuleb eramutes tekkivate komposteeruvate jäätmete (nii haljastusjäätmed kui muud) komposteerimist. Selleks tuleks jagada oskusteavet eramute omanikele komposti valmistamiseks. Ka võiks toetada soodustustega majapidamisi, kes korralikult komposteerivad oma jäätmed. Näiteks oleks jäätmeveo hinnad madalamad, kui äraantavate jäätmete hulgas ei ole biolagunevaid jäätmeid. Ka võiks rakendada süsteemi, mille abil ostetakse elanikelt, kes ei soovi või ei suuda tekkivat komposti kasutada, valmis kompost kokku. Olmejäätmete lausaline põletamine energia tootmiseks ei ole Valga linnas tõenäoliselt eriti reaalne. Mõnevõrra võib mõnede jäätmete (näiteks paber, papp) põletamist rakendada koos teiste tahkete kütustega, kui muud meetodid ei ole majanduslikult tasuvamad. • Ehitusjäätmed Oluliselt peaks suurendama ehitusjäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Eraldi tuleks luua võimalused ehitusjäätmete sorteerimiseks ja taaskasutamisse suunamiseks prügilasse ja ehitusjäätmete ladestusalale. Ehitusjäätmete sorteerimist peaks võimalikult suurel määral teostama ehituse käigus, kohapeal tuleks materjali ka võimalikult palju taaskasutada, näiteks ehituslubadesse võiks sisse kirjutada ka ehitusjäätmete käitlemise tingimused. Ehitusjäätmete kogumispunktis peaks toimuma jäätmete sorteerimine, eraldada tuleks nii puit, metall kui mineraalsed materjalid (kaasa arvatud klaas). Eraldatud materjalid saaks suunata materjaliringesse, näiteks võiks müüa puidujäätmeid (lauad, prussid) eraisikutele kas ehitusmaterjalina või küttematerjalina. Ehitusmaterjalidena saaks müüa elanikele ka näiteks telliseid, plokke jmt. Eraldatud ja järgi jäänud mineraalse materjali (tellised, betoon, asfalt, pinnas) võiks purustada vastavate seadmetega, saadud materjali saab kasutada mitmel pool, näiteks pinnase täiteks, ehitusobjektide vertikaalplaneerimises, teesüvendite täiteks, prügila kattematerjaliks jm. • Puidujäätmed Puidujäätmete taaskasutamise võimalusi on mitmeid. Valga linna jäätmemajanduse seisukohalt on olulisim puidu kasutamine energeetilistes ja bioloogilistes protsessides, minimaliseerida tuleks puidujäätmete ladustamist prügilasse. Puidujäätmete taaskasutamise võimaluste paremaks lahendamiseks tuleks läbi viia uuring (selle vajadust on rõhutatud ka Valga maakonna jäätmekavas). Uuringus tuleks käsitleda Valga linna läheduses ja/või kogu maakonnas tekkivate puidujäätmete koguseid, erinevate taaskasutusvõimaluste rakenduvust ning tasuvust. Suurem osa puidujäätmetest jääb eeldatavasti Valga linnas kasutusse kütusena. Kütusena kasutatakse puidujäätmeid nii puitu töötlevates ettevõtetes kui ka kodumajapidamistes, samuti töötab üks Valga keskkatlamajadest puiduküttel. Kütusena saab kasutada nii otseselt puidujäätmeid kui ka puidujäätmetest toodetud briketti. Põletama peaks ka ehitustöödel üle jäävaid puidujäätmeid. Selleks tuleks need muudest jäätmetest eraldada ning vajadusel muuta põletamiskõlblikuks. Puidujäätmetest satuvad prügilasse peamiselt ehitustöödel üle jäävad puidujäätmed, selle vältimiseks tuleks ehituslubadesse sisse kirjutada nõue puidu ja muude jäätmete sorteerimiseks. Puidujäätmete lauskomposteerimine ei ole Eesti tingimustes kuigi mõistlik lahendus. Osa puidujäätmetest tuleb siiski komposteerida, kuna puitu kasutatakse komposti tugimaterjalina (et parandada komposti struktuursust). Komposteerimisele suunatavate puidujäätmete kogused sõltuvad olulisel määral komposteeritava materjali kogusest ja koostisest. Komposteerimisel oleks otstarbekas kasutada energeetiliselt vähem väärtuslikku osa puidujäätmetest, näiteks puukoort (mitmetes puidutöötlemisettevõtetes toimub puu koorimine enne puidu töötlemist ning tihtipeale ei leita just eraldatud koorele rakendust). Puidujäätmete taaskasutusvõimalus on kasutamine ka haljastuses multšina. Olukord puidujäätmete taaskasutamisel võib muutuda näiteks tselluloositehase rajamisel, kus on võimalik kasutada puidujäätmeid toorainena. • Suuremõõtmelised olmejäätmed Suuremõõtmeliste olmejäätmete taaskasutamine on võimalik peamiselt kas läbi otsese ringe või materjaliringe. Otsene ringe seisneb seniste kasutajate jaoks sobimatute kuid kasutuskõlblike esemete kasutamises teiste inimeste poolt. Kohati toimib see tänasel päeval nn mitteformaalse jäätmete sorteerimise kaudu. Mõistlik oleks luua tarbimisväärtusega esemete hoidmise ja mõningase töötlemise tingimused prügila baasil kujundatavas jäätmejaamas. Koostöös sotsiaalabiametiga on võimalik korraldada esemete mõningast renoveerimist ja müüki või jagamist neid vajavatele inimestele. Materjaliringe rakendamine on vajalik kasutusväärtuse minetanud esemete (kodutehnika) puhul, eraldades erinevad materjalid (metall, plastik jm) ning suunates need taaskasutusse. Kuna sageli sisaldab olmeelektroonika ohtlikke jäätmeid, on nende osade eemaldamine vajalik ka enne ladustamist. 2.4. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. Valga linnas toimub legaalne jäätmete keskkonda viimine Valga prügilas ja ehitusjäätmete ladestamiskohas. Lisaks töötavale Valga prügilale on Valga linnas ka kolm suletud prügilat: Valga puidujäätmete ladestusplats (suletud 1999), Valga assenatsiooniväljak (suletud 1998) ja Valga Liha- ja Konservitööstuse matmispaik (suletud 1999). Valga linna prügila on kogu Valgamaa suurim prügila. Prügila paikneb Valga linna kaguosas liigniiskel halva äravooluga alal. Prügila ümbruses on segamets, loduala, rohumaa, raba. Püsiv prügilat ümbritsev piirdekraav puudub, prügila piirkonnast toimub vee äravool Rautina oja kaudu Pedeli jõkke. Prügilast lähtuvat reostuse levikut pole täheldatud, veeproove võetakse neli korda aastas. Prügila pindala on 6 ha, millest prügialune pind on 3 ha. Jäätmed kogumahuga 482 500 m3 (prügila ülevaate andmetel 1995. aastal) on ladestatud ca 2 m paksuse kihina. Ladustatav prügi lükatakse vallidesse, prügi tihendatakse buldooseriga kaks korda nädalas. Valga prügilasse on lubatud ladustada ja matta igat liiki jäätmeid peale ohtlike jäätmete. Umbes poole ladustatud prügi massist moodustavad olmejäätmed, palju on ehitusprahti ja puuoksi. Prügilat haldab OÜ Enkema (Valga, Roosi 4–2). Prügilas on ööpäevane valve. Jäätmete kaalumist ei toimu, arvestust peetakse jäätmete mahu alusel. Ohtlike jäätmete ladustamine prügilasse on keelatud, prügilas on ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt. Prügila vahetus läheduses on õlijäätmete komposteerimisväljak. Valga linnas on olemas ka ehitusjäätmete ladestusplats, kuhu on lubatud ladustada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid. Ehitusjäätmete ladustusplats paikneb raudtee ning Roosi tänava piirkonnas. Hoolimata mitmesugustest võimalustest ja tegevustest jäätmete taaskasutuse suurendamiseks ning alternatiivsete käitlustehnoloogiate rakendumiseks jääb siiski järgi teatud kogus jäätmeid, mis ladestatakse prügilas. Tulenevalt üleriiklikust ja maakondlikust jäätmekavast on Valga prügila nähtud ette tegutsevana (riiklikus jäätmekavas tugiprügila) kuni Kagu-Eesti prügila valmimiseni. Valga linna jäätmekava koostamisel leiti, et Valga prügila tugiprügila staatus ja töötamine järgnevatel aastatel on mõistlik. Kuna prügila on seniste teadmiste valguses suhteliselt keskkonnaohutu, siis võiks prügila toimida võimalikult pikka aega (soovitavalt aastani 2008–2009). Eelseisva 7–8-aastase töötamisperioodi jooksul tuleb prügilas teha mõningaid (minimaalseid) investeeringuid nii jäätmete ladustamise paremaks korraldamiseks kui ka prügila baasil (ajutise) jäätmekeskuse loomiseks. Olulisemateks investeeringuteks on: – autokaal jäätmete kaalumiseks; – ladustamisplatsid probleemsete/lahenduseta jäätmete (nt vana elektroonika, autokered, rehvid jm) ja muu sorteeritud sekundaarse tooraine hoidmiseks; – reguleeritud jäätmesorteerimise võimaluste (administratiivsete ja tehniliste) loomine senise «metsiku» tegevuse ohjeldamiseks. Prügila edasitoimimisel tuleb lahendada jäätmete ladestamise eest tasustamine selliselt, et kogutaks piisavalt raha prügila nõuetekohaseks sulgemiseks. 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ARENGUVISIOON Jäätmekava eelnevates peatükkides käsitleti tänaseks väljakujunenud olukorda, tõenäolisi arengusuundi ning võimalusi Valga linna jäätmekäitluses. Käesolevas peatükis on esitatud põhimõtteline jäätmekäitluse soovitav arengusuund (eesmärke täitev) Valga linnas ning kirjeldatud visioonidena olukorda 5 ja 10 aasta pärast. Jäätmemajanduse pikaaegseks mõistlikuks kavandamiseks tuleb püstitada reaalsed eesmärgid, milleni soovitakse samm-sammult jõuda. Valga linna jäätmemajanduse arengukava koostamisel on asjakohane eesmärkide seadmisel võtta ajaliseks piiriks kümme aastat, mis on piisavalt pikk aeg strateegiliseks planeerimiseks, kuid samas veel suhteliselt realistlikult planeeritav (ingl. k. visible future). Eesmärkide püstitamisele järgneb tegevuste väljaselgitamine, mis meid soovitavate eesmärkideni viiksid. Enamasti on ühe eesmärgini võimalik jõuda mitmeid teid pidi, seepärast koostatakse ka Valga jäätmemajanduse arengukava koostamisel mitu alternatiivset arenguvisiooni. Valga linna jäätmekava koostamise üldine eesmärk on pikaajalise mõtestatud tegevusraamistiku (põhimõtted, strateegia, tegevuskava) koostamine jäätmemajanduse senisest paremaks korraldamiseks nii, et: – tagatakse elanikele meeldiv elukeskkond; – tagatakse maksimaalselt kõrge looduskeskkonna kvaliteet (sh minimaalne loodusressursside kahjustamine). Eesmärkide täitmisel lähtutakse põhimõttest, et valitavad tööd oleksid võimalikult odavad jäätmetekitajale ning piisavalt tasuvad jäätmekäitlejale. Eesmärkide täitmiseks tehtavad üldised ja erakulutused peavad olema summaarselt minimaalsed ning õiglaselt jaotatud. Valga linna jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud Valga linna jäätmekäitluse olemasolevast olukorrast, Valga linnas valitsevast olukorrast (sh keskkonna seisund, sotsiaalsed olud jmt), üleriigilises jäätmekavas ning Valga maakonna jäätmekavas (sh selle korrektuuris) püstitatud eesmärkidest, mis omakorda lähtuvad Eesti Keskkonnastrateegias ja Keskkonnategevuskavas paika pandud eesmärkidest ja tegevustest ning muudest kehtivatest õigusaktidest. Seatud põhimõtteid ja eesmärke on arvestatud ka Valga linna jäätmekava koostamisel. Lisaks eespool toodud üldistele eesmärkidele (jäätmetekke vältimine ja vähendamine, jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamise suurendamine jne) on Valga linna jäätmekavale püstitatud veel järgmised, mõnevõrra konkreetsemad eesmärgid: – toimiva süsteemi väljatöötamine jäätmetekke kontrolli tagamiseks ja jäätmetekke võimalikuks reguleerimiseks; – olmejäätmete tekke vähendamise ja nende sorteerimise ning taaskasutamise suurendamise põhimõtete ja tegevuskava väljatöötamine; – olmejäätmete käitlussüsteemi valiku või olemasoleva käitlussüsteemi korrastamise põhimõtete ja tegevuskava väljatöötamine; – põhilahenduse ja tegevuskava väljatöötamine kohtsorteerimise süsteemi laiendamiseks sortimendi ja ruumilise katvuse osas; – põhimõtete ja tegevuskava väljatöötamine taaskasutatavate jäätmete summaarse hulga ja osakaalu suurendamiseks; – toimiva süsteemi väljatöötamine ohtlike jäätmete tekke ja käitlemise üle kontrolli saavutamiseks; – toimiva süsteemi väljatöötamine ohtlike jäätmete tekke vähendamiseks ja keskkonnaohutu käitluse juurutamiseks; – kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamise põhilahenduse ja tegevuskava väljatöötamine; – puidujäätmete otsese ladustamise lõpetamine ja nende taaskasutamise suurendamise põhilahenduse ja tegevuskava väljatöötamine; – metallijäätmete otsese ladestamise lõpetamine ja nende taaskasutamise suurendamise põhimõtete ja tegevuskava väljatöötamine; – ehitusjäätmete sorteerimise suurendamise ning otsese ladustamise vähendamise võimaluste põhilahenduse ja tegevuskava väljatöötamine; – põhilahenduse ja tegevuskava väljatöötamine tekkivate jäätmete kogumise ja veo majanduslikult efektiivseks ja sotsiaalselt õiglaseks korraldamiseks; – põhilahenduse väljatöötamine ladustatavate jäätmete hulga vähendamiseks; – põhilahenduse väljatöötamine ladustatavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. 3.1. Valga jäätmekorralduse strateegiline arengusuund Olles püstitanud eesmärgid jäätmetekke ja -käitlemise paremaks korraldamiseks tuleb välja töötada tegevuskava ja see ellu viia. Enamasti on ühe eesmärgini võimalik jõuda mitmeid teid pidi. Valga linna jäätmekava koostamise analüüside ja avaliku arutelu tulemusel koostati esmalt üldine strateegiline plaan ning seejärel töötati välja detailsem tegevuskava. Skeemil 2 on esitatud üldistus jäätmetekkest ja jäätmekäitluse eesmärkidest ja arengusuundadest.

Jäätmekava rakendamisvõimaluste ülevaateks ja konkreetsete tegevuste kava koostamiseks loodi (optimistlikud) visioonid aastateks 2005 ja 2010, mis kirjeldavad olukorda, milleni tahetakse vastavaks ajaks jõuda või vähemalt millise olukorra poole püüeldakse. Aastaarvud on tinglikud ja võivad nihkuda võimaluste vähesuse tõttu vähemalt mõne aasta. 3.1.1. VISIOON 2005 Aastal 2005 on Valga linnas tekkiv jäätmete hulk umbes sama tänasel päeval tekkivate jäätmetega (erinevus +/– 15%), kuid jäätmekäitlus on korraldatud tõhusamalt kui täna, aastal 2001. Olulisemateks indikaatoriteks ja linnapildis jälgitavateks uuendusteks on: • Olmejäätmete teke on stabiliseerunud või kasvab aeglaselt (tekkemaht on tõenäoliselt 4000–5500 tonni aastas), taaskasutuse määr on suurenenud, ladestatavate olmejäätmete kogus on vähenenud. • Tootmisjäätmete teke on tänu majandusaktiivsuse tõusule suurenenud, kuid ka taaskasutamine on suurenenud, ladestatavate jäätmete kogus on vähenenud. • Olmejäätmete kohtsorteeritud kogumiseks on linnas üles seatud ja leiab aktiivset kasutamist – 12 või enam klaasikonteinerite paari (valge + värviline klaas); – 3–5 vanapaberi kogumise konteinerit; – 10–20 orgaaniliste (biolagunevate) olmejäätmete kogumise konteinerit eeskätt korteriühistute elanike poolt kasutamiseks. Orgaaniliste jäätmete kompostimine toimub reoveepuhasti kompleksis; – 6–12 alumiinium- ja plastiktaara (aktsiisimaksuga maksustatav ja seetõttu tagasiostetava) kogumise konteinerit. • Akude ja vanaõlide kogumiseks on linnas 3–5 kohta eeskätt tanklates, aga ka jäätmejaamas linna praeguse prügila juures. • Kasutatud patareide kogumiseks on linna suuremates kaubanduskeskustes üles pandud kuni 20 väikesemõõdulist kogumiskasti. Samasugused kastid on ka linna jäätmejaamas linna praeguse prügila juures. • Kõlbmatute ravimite äraandmiseks on üles seatud väikesemõõdulised kogumiskastid linna kõikidesse apteekidesse ja külastatavamatesse meditsiiniasutustesse. • Elanikkonnalt tekkivad suured jäätmed (vanad pliidid, pesumasinad jm) jäetakse eluaseme juures olevate prügikonteinerite juurde ja need viib jäätmeveofirma ära spetsiaalautoga. • Jäätmepunkt Klaasi, vanapaberi ning plastik- ja metalltaara konteinerid asuvad üldjuhul koos, moodustades minimaalse «jäätmepunkti», mis asub rahvarohkemate korterelamute asumite ja suuremate kaubanduskeskuste (mida on mõned rohkem/suurendatud kui täna) juures. Suur osa (kuni 80%) klaastaarast on korduvkasutuses. Jäätmepunkte oleks linnas kuni kümme. • Jäätmejaam Jäätmejaam rajatakse praeguse Valga prügila juurde ning seal oleks kõik jäätmepunktis olevad konteinerid, patareide ja ravimite kogumiskastid. Lisaks sellele rajatakse jäätmejaama ja sel ajal veel (viimaseid aastaid) töötavasse prügilasse kaal, probleemsete/lahenduseta jäätmete (koduelektroonika, autorehvide jm) ladustamise platsid. Toimub jäätmete sorteerimise korraldamine prügilas senisest efektiivsemalt, inimsõbralikumalt ja keskkonnaohutumalt. Jäätmejaama väljaarendamisel tehakse esialgu minimaalseid kulutusi kuni Kagu-Eesti prügila ja selle juurde kuuluva jäätmekompleksi detailide selgumiseni (näiteks kas sorteerimine enne ladestamist). Olulisemad vältimatud rahalisi vahendeid nõudvad rajatised on kaal (ca 100 000 – üle 1 miljoni krooni), rehvide ja autovrakkide hoidmise platside ettevalmistamine (looduslikule pinnasele, mõnikümmend tuhat krooni) ning analoogsed kulud jäätmepunktiga (ca 500 000 krooni) ja kaasaegsema haldus/administratiivhoonega (võimalusel kergkonstruktsiooniline või teisaldatav, ca 1 miljon krooni). Jäätmejaama osaks on sel ajal veel ka toimiv Valga prügila. • Reoveepuhasti Reoveepuhasti muda komposteerimine ühendatakse ja/või kombineeritakse vastavalt konkreetsele tehnoloogilisele lahendusele linna haljastus- ja aiajäätmetega (sh vajadusel okste jm kompostitava materjali struktuuri parandava materjaliga), mis veetakse reoveepuhastisse linnas paiknevast jäätmekeskusest ning hooajaliselt haljastushoolduse töödeks renditavate konteineritega. 3.1.2. VISIOON 2010 Võrreldes viie aasta taguse olukorraga (visioon 2005) on linnapildis ja jäätmekorralduses muutunud järgmist: – Orgaaniliste (biolagunevate) jäätmete eraldikogumise maht on suurenenud ning selle toimimise kvaliteet (tänu elanikkonna jäätmealase teadlikkuse ja käitumise arenemisele) on paranenud. Orgaanika osakaal prügilasse veetavates jäätmetes on vähenenud 10%-ni (optimistlik hinnang). – Muude taaskasutatavate või ohtlike jäätmete kohtsorteerimissüsteemid (klaas, paber, plastik, patareid, ravimid, akud/vanaõlid jm, võib-olla ka midagi tänaseks veel mitteolulist) on optimeeritud. – Valga prügila on suletud. – Prügila juures olev jäätmejaam toimib vahelaona mahukatele jäätmetele (autokered, rehvid, suured jäätmed jm), kui nende käitlemist ei ole lahendatud muul efektiivsemal moel. Jäätmete ladustamine (ja selle eelne võimalik täiendav sorteerimine) toimub Kagu-Eesti prügilas ja selle juurde kuuluvas jäätmekäitluskeskuses. – Jäätmete (eeskätt segaolmejäätmete) vedu Kagu-Eesti prügilasse toimub jäätmeid koguvate autodega (maht ca 6–15m3) ilma vahepealse ümberlaadimiseta ja lisapressimiseta. Valga linna peamiste jäätmekäitluskohtade ruumilise paiknemise põhimõtted on esitatud kaardil 1. Esitatud alad on piirkonnad, mille piiridesse tuleks vastavad jäätmekäitlusobjektid vastavalt võimalustele paigutada. 3.2. Tegevuskava Eespool esitatud visioonide realiseerimiseks tuleb teostada konkreetseid omavahel koordineeritud tegevusi, selleks peab olema tagatud nii administratiivne kui ka finantsiline kindlustatus. Tulenevalt erinevate osapoolte (nii administratiivsete kui finantseerijate) käitumise ettenägematusest kümneaastasel perioodil tuleb tegevuskava elluviimisel olla siiski paindlik ning vajadusel kombineerida ja muuta planeeritavaid tegevusi, kaotamata siiski sidet jäätmekava üldise kontekstiga. Vaatamata käesoleva kava kümneaastasest ajalisest perioodist tuleb ka sel perioodil kava mitmeid kordi kriitiliselt üle hinnata ning teha vajalikud korrektuurid sihtide seadmisel ning tegevuskavas. Alljärgnevalt on esitatud kavandatavad tegevused. Välja on toodud ka tegevuste ligikaudne hinnanguline maksumus linnaeelarvele. Maksumus võib olenevalt konkreetsetest lahendustest ja lisatingimustest aja jooksul oluliselt muutuda. 1. Tootmisettevõtete keskkonnakorralduse tõhustamine Linnavalitsuse kaasabil tuleb suunata ettevõtteid jäätmetekke vähendamisele. Kasutada koolitus/nõustamis-, tegevuslubade ja keskkonnajärelevalve võimalusi, vajadusel vastava spetsialist/eksperdi kaasamise kaudu. Linnaeelarveline kulu kuni 100 000 krooni aastas. 2. Jäätmemahukate tootmisobjektide ruumilise paiknemise fikseerimine Linna üldplaneeringu koostamine selliselt, et jäätmemahukad tootmised oleksid suunatud selleks sobivatesse piirkondadesse. Linnaeelarveline kulu on väike osa üldplaneeringu koostamise kulust. 3. Keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine Tuleb korraldada aktsioone, üritusi, teabepäevi ning tekitada infomaterjale (nt infolehed, kodulehekülg jm), mille käigus/tulemusel on võimalik üldise keskkonnateadlikkuse (sh jäätmealase) tõus, mis aitab kaasa jäätmetekke vähendamisele ja paremale jäätmekorraldusele. Erinevaid üritusi võiks toimuda aastas kuni kümmekond. Linnaeelarveline toetus kuni 100 000 krooni. 4. Klaasijäätmete kohtsorteeritud süsteemi arendamine Klaasikonteinerite paigutamine jäätmepunktidesse ja muudesse selleks mõttekatesse kohtadesse (kaubanduskeskused). Konteineripaaride optimaalne arv esialgu 10–12. Linnaeelarveline kulu peaks olema minimaalne, kuna kogutava klaasi hind katab suurema osa kulusid. Peamine linnapoolne kulu on administratiivne kulu süsteemi arendamiseks ja toimimiseks. 5. Paberjäätmete kohtsorteerimise süsteemi arendamine Paigaldada tuleks paberijäätmete mahutid mõningatesse jäätmejaamadesse (3–5 tk). Linnavalitsuse kulu 10 000–100 000 krooni süsteemi rajamiseks, jooksev kulu ca 10 000 aastas. 6. Plastikpudelite ja metall(alumiinium)purkide kohtsorteerimissüsteemi arendamine Jäätmepunktidesse ja suurematesse kaubanduskeskustesse tuleb paigaldada mahutid plastikpudelite ja metall(alumiinium)purkide vastuvõtuks. Kohtade arv 6–12. Linnaeelarveline kulu 10 000–50 000 krooni süsteemi käivitamisel. 7. Jäätmepunktide süsteemi loomine Tuleb luua linna kattev (vt Peamiste jäätmekäitlusobjektide ruumilise paiknemise skeemi) jäätmepunktide süsteem. Jäätmepunktides oleksid jäätmemahutid erinevat liiki jäätmete kogumiseks (vastavate jäätmeliikide konteinerid/mahutid on kirjeldatud muude tegevuste sees). 8. Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine Olemasolevate või uute vastuvõtukeskuste arendamine (mõistlik on bensiinijaamade vms baasil + jäätmejaamas), kus kogutaks kodukeemia jääke ja taarat, vanaõlisid, akusid, elavhõbedalampe jms. Kogumispunktide optimaalne arv 3–5. Patareide ja vanade ravimite kastide arv võib ulatuda kuni 20, kuna neid on vaja paigutada ka kaubanduskeskustesse, apteekidesse, koolidesse jm. Linnaeelarveline kulu on suhteliselt suur (50 000 kr/a), kuna tõenäoliselt tuleb elanikkonnalt jäätmeid tasuta vastu võtta. 9. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumise, korduvkasutamise ja ladustamise süsteemi arendamine Suuremõõtmeliste jäätmete kogumine tuleb garanteerida korraldatud jäätmeveo konkursi raames. Korduvkasutamise teostamiseks on vajalik rajada sorteerimis/monteerimisvõimalused jäätmejaama kooseisus (vt punkt 13 C). 10. Orgaaniliste jäätmete kohtsorteeritud kogumise süsteemi arendamine Tuleb algatada (pilootprojektina) olmejäätmete eraldi kogumine elanikkonnalt paigutades selleks spetsiaalsed jäätmekogumismahutid (esialgu kuni 10 mahutit huvitatud korteriühistute vm elamualade juurde). Kogutud jäätmete kompostimine teostada reoveepuhasti kompleksis. Linnaeelarveline kulu sõltub projekti suurusest, tõenäoliselt on tegemist osafinantseeringuga (50 000–200 000 krooni). 11. Aia- ja haljastusjäätmete taaskasutamine Aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks tuleb luua tingimused reoveepuhastusjaama kompleksis. Investeeringu suurus alates 100 000 kroonist. 12. Kodune orgaaniliste jäätmete kompostimine Kodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete kompostimise toetamine oskusteabe jagamise, linnapoolsete võimalike soodustustega jäätmemaksu osas ja muude vahendite rakendamine. Peamine linnaeelarveline kulu on administratiivne (vastava ametniku töö) ja kaasfinantseerimine. 13. Jäätmejaama loomine/arendamine Valga prügila kompleksis A) Kõigi linnas kogutavate (v.a orgaanilised jäätmed) kohtsorteeritult kogutavate jäätmete konteinerid/vastuvõtu võimalused. B) Saastunud pinnase kompostimise jätkamine arendatavas jäätmejaamas. Saastunud pinnase kompostimist on mõistlik jätkata olemasoleval spetsiaalsel platsil prügila kompleksis. Linnaeelarveline kulu sõltub võimalustest reostunud pinnase puhastamiseks ja kaasfinantseeringutest. C) Eriliigiliste jäätmete eraldi ladestamise/ladustamise ja täiendava sorteerimise korraldamine. Jäätmeliigid, mille optimaalseks käitlemiseks (autovrakid, koduelektroonika, autorehvid jm) puudub täna süsteem, tuleb ladustada eraldi, luues selleks vajalikud laoplatsid/ladestussektorid. Jäätmete sorteerimiseks (sh näiteks lammutamiseks) tuleb rajada sobivad tingimused (katusealused, kaarhall vms ajutist ja lihtsasti teisaldatavat). Tuleb luua vastavate jäätmete vastuvõtt jäätmejaamas. Investeeringu suurus on tõenäoliselt alates ca poolest miljonist kroonist. D) Prügila/jäätmejaama kompleksi tuleb paigaldada kaal jäätmete kaalumiseks. Eelarve alates 100 000 kroonist. 14. Jäätmetekitajate andmebaasi arendamine Jäätmetekitajate/valdajate andmebaasi arendamine eeskätt kinnistute (katastriandmete) ja hooneregistri andmebaasil. Andmebaas võimaldab tõhustada jäätmete korraldatud kogumist ja vedu, taaskasutamise organiseerimist, järelevalvet ja muid jäätmekäitluse tegevusi. Linnaeelarveline kulu eeskätt administratiivne (0,25–0,5 töökohta). 15. Korraldatud jäätmeveo korraldamine Linavalitsus korraldab korraldatud olmejäätmeveo ettevõtja leidmise konkursi ja süsteemi toimimise (vt Korraldatud olmejäätmeveo korraldamise konkurss). Eelarveline kulu administratiivne (linnaametnike töö). KASUTATUD KIRJANDUS Arengustrateegia Valgamaa 2010. Valga. Eesti jäätmekäitluse ülevaade 1999. a, 2000. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium. Jäätmemajanduse planeerimine. Metoodiline juhend piirkondlike jäätmemajanduse arengukavade (jäätmekavade) koostamiseks. Tallinn, 1996. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium. Seminar «Ohtlike jäätmete käitlussüsteem Eestis». Tallinn, 1994. EnPro OÜ. Valga linna energeetika arengukava. 1999. Hendrikson & Ko OÜ. Valga maakonna jäätmekava. Tartu 1999. Maves AS. Üleriigiline jäätmekava. Tallinn, 2001. Maves AS. Prügilate üleriigiline asukohakava (töö lühendatud variant). Tallinn, 1998. Maves AS. Võru maakonna jäätmekava. Tallinn, 1998. PIC Eesti AS. Kagu-Eesti piirkondlike prügilate arvu määramine ja asukohtade valik. 1999. Raukas, A. (koostaja). Eesti loodus. Tallinn, 1995. RECI Eesti AS. Valga linna prügimäe õlijäätmete basseinide likvideerimine. Tallinn, 1997. Tartu linna jäätmekäitluse arengukava. Tartu, 1998. Valga linna arengukava. Valga, 2000. Valga Maavalitsus. Valga maakonna planeering. Valga, 1999. Velner, H. A. (koostaja) Keskkond ja tehnika. Tallinn, 1998.