Paldiski Linnavolikogu — Paldiski Vene Gümnaasiumi arengukava kinnitamine aastateks 2001-2004 — KO, 6, 125

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korrakduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lg 3 p 2 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, lk 3167; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 lg 3, Paldiski Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paldiski Vene Gümnaasiumi arengukava aastateks 2001–2004 vastavalt juuresolevale lisale. 2. Määrus jõustub tagasiulatuvalt 1. septembrist 2001. a. Volikogu esimees Mati KADAK Kinnitatud Paldiski Linnavolikogu 18. detsembri 2001. a määrusega nr 24 PALDISKI VENE GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2001–2004 SISSEJUHATUS Paldiski Vene Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis kajastab kooli visiooni kooli arengusuundade ja eripära kohta. See on tegevuskava kolmeks aastaks koos arengukava uuendamise korraga. Paldiski Vene Gümnaasiumi arengukava lähtub Paldiski Vene Gümnaasiumi põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. I. ÜLDOSA 1.1. Ülevaade koolist Paldiskis on kooliharidust antud alates 1770. a. Paldiski mittetäielik Keskkool Harju maakonnas moodustati 1945. a oktoobris. Õpetajaid oli 5, õpilasi 60. Paldiski Keskkooli esimene lend lõpetas 1955. aastal. Koos elanike arvu suurenemisega kasvas ka õpilaste arv. Nii õppis 1985. a Paldiski Keskkoolis 1500 õpilast. Kuna kool asus kahes eraldi asetsevas hoones, siis 1985. a sügisest alustas tööd kaks eri kooli: Paldiski Algkool ja Paldiski Keskkool, kus õpiti alates 5. klassist. Alates 1992. a elanikkond vähenes ja 1994. aastal asutati eestikeelne algkool ja kaks kooli ühendati jälle. Õppetöö hakkas toimuma Paldiski Keskkooli hoones. Sel aastal õppis koolis 630 õpilast, kokku oli 25 klassikomplekti ja koolis töötas 43 õpetajat. Gümnaasiumi nimi on saadud 1996. aastal. Praegu õpib gümnaasiumis 406 õpilast, klassikomplekte on 16. Koolis tegutsevad spordi-, tantsu-, käsitöö-, muusika- ja teised ringid. 1.2. Pedagoogilise personali üldanalüüs Koolis töötab 31 põhikohaga õpetajat (nendest 28 naist, 3 meest) ja 2 õpetajat kohakaaslasena. Kõrgharidusega õpetajaid on 27, keskeriharidusega 4. Koolis töötavad ka pikapäevarühmad ja psühholoog. Õpetajate pedagoogiline tööstaaž: 1–5 aastat 6–15 aastat 16–25 aastat 26–39 aastat 40 ja enam aastat 6 17 3 2 5 Õpetajate vanuseline analüüs: 20–30 a 31–50 a 51–60 a 61–68 a 4 17 7 5 12% 52% 21% 15% Paldiski Vene Gümnaasiumi õpetajatel on järgmised ametijärgud: 6 vanemõpetajat, 24 õpetajat ja 1 nooremõpetaja. Paljud õpetajad vääriksid vanemõpetaja nimetust, kuid nende peamiseks probleemiks on riigikeele puudulik oskus. Õpetajaskonna seas on õpetajaid, kes on aktiivselt huvitatud enesetäiendamisest. Eesti keele kui teise keele õpetajad täiendavad oma teadmisi Tallinna Pedagoogikaülikooli juures (ajaloo-, kultuuriloo- ja kirjanduse kursused). 2001. a asus õppima kaks õpetajat Tallinna Pedagoogikaülikooli lisaerialale. 2002. a omandab veel üks algklassi õpetaja kõrghariduse. Viimase viie aasta jooksul on meie koolis probleemiks eesti keele õpetajate leidmine. Arvestades seda, et koolis suureneb eesti keele tundide arv, süveneb probleem veelgi. Lähtuvalt kooli õppekavast ja tunnijaotusplaanist on meie koolis 27 õpetaja ametikohta. Kuna meie koolis töötab 31 põhikohaga õpetajat ja 2 kohakaaslasena, siis selgub, et kõigile õpetajatele pole kindlustatud täiskoormus. Osade aineõpetajate puhul polegi võimalik arvestades tundide mahtu õppekavas (füüsika, keemia, geograafia, tööõpetused, majandus). Mõnel juhul on jagatud tunde põhimõttel – lähedased või teineteist täiendavad ained ühe õpetaja kätte. Õpetajate kvalifikatsiooni osas on eesmärk jõuda järgmise tasemeni: – koolis töötavad ainult kõrgharidusega õpetajad; – kõikide õpetajate ettevalmistus vastab kvalifikatsiooninõuetele; – võimekamad ja kogenenumad pedagoogide seast on omandanud vanemõpetaja ametijärgu. Õpetajate täienduskoolituse osas on eesmärk: – aineõpetajatele iga viie aasta järel vähemalt 160-tunnise ainekursuse läbimine; – igal õppeaastal korraldada kohapeal vähemalt üks koolitus teemal, mis oleks vajalik kõikidele õpetajatele (psühholoogia-, üldmetoodika-, klassijuhataja töö alane). Arvestades ülaltoodud analüüsi, võib väita, et Paldiski Vene Gümnaasiumi pedagoogiline personal on arenguvõimeline ja valmis kooliuuendusteks. 1.3. Õpilaskonna analüüs Viimasel viiel õppeaastal on õpilaste arv olnud üle 400. Neist kooliastmeti on algklassides õppinud umbes 120 õpilast, keskastmes – 230 ja gümnaasiumi osas umbes 60 õpilast. 2001/02. õppeaastal õpivad Paldiski Vene Gümnaasiumis 10 õpilast Keila vallast. Vastuvõtt 1. klassi on viimased neli aastat olnud üsna stabiilne, 24–28 õpilast, ning see peaks selliseks jääma ka lähemal kolmel aastal. Lähemas tulevikus on raske määrata täpset õpilaste arvu, kuna lastevanematel on võimalik saata oma laps eesti- või venekeelsesse või erakooli. Koolis suureneb majanduslikult vähekindlustatud perekondadest õpilaste arv. Õpilaste arvu prognoos: Klass 2001/02 2002/03 2003/04 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 30 29 27 31 33 41 67 38 45 20 30 29 27 31 29 41 62 38 20 20 30 29 27 31 29 41 62 Kokku 1.–9. 341 307 289 10. 11. 12. 23 24 18 28 28 24 25 28 28 Kokku 10.–12. 65 80 81 Kool kokku 406 387 370 Klassikomplektide prognoos: Klassid 2001/02 2002/03 2003/04 1.–4. 4 4 4 5.–9. 9 8 7 10.–12. 3 3 3 Kokku 16 15 14 1.4. Õppetöö Paldiski Vene Gümnaasium on lähtunud oma õppetöö korraldamisel ja õppekava koostamisel riiklikust õppekavast. Kooli õppekavas on ära toodud kooliastmete õppekorraldus ja tunnijaotusplaan, kus nii põhikooli kui ka gümnaasiumi osas on esitatud kohustuslike ja valikainete tundide maht. Kooliastmete tunnijaotusplaanide koostamisel on kinni peetud õpilaste suurimast lubatud nädalakoormusest. Põhikooli osas pakume valikainetena välja VIII ja IX klassi õpilastele ühe tunni nädalas informaatikat ja IX klassi õpilastele lisaks veel ühe tunni kirjandiõpetust. Rohkemat õpilaste lubatud nädalakoormus ei võimalda. Riigikeele õpetamisel alustame I klassist, IV klassis lisandub teine võõrkeel – inglise keel. Gümnaasiumi jõudes lisandub X klassist C-võõrkeel – saksa keel. Gümnaasiumi lõpuks peaks iga lõpetaja olema õppinud kolme võõrkeelt. 1998/99. õppeaastast alustasime gümnaasiumi osas perioodõppe süsteemiga. See ei ole olnud eesmärk omaette, vaid vahend, mille kaudu oli võimalik esile kutsuda muudatusi õppimises, õpetamises, hindamises ja juhtimises. On tekkinud võimalus kutsuda kooli õpetama ka inimesi väljaspoolt oma kooli, kes annavad oma ainet mingil kindlal perioodil ja põhitööst vabal ajal. See omakorda mitmekesistab õppeprotsessi – õpilastel on võimalik valida rohkem väljapakutud valikainete hulgast. Alates 2001/02. õppeaastast võtsime kasutusele ka oma kooli õpinguraamatu. Gümnaasiumi osas oleme lisaks kohustuslikele kursustele suurendanud valikainete arvelt riigikeele, B-võõrkeele ja matemaatikatunde, andnud võimaluse õppida C-võõrkeelt, majandusõpetust, informaatikat. Suuremat rõhku tuleb ainekavades pöörata ainetevahelisele integratsioonile, pikemaajaliste ja ülekooliliste õppeülesannete käsitlemisele. 1.5. Integratsiooniprotsess Paldiski Vene Gümnaasiumi üheks tähtsaks arenguperspektiiviks on õpilaste integreerimine Eesti ühiskonda läbi riigikeele õppe ja klassivälise tegevuse. Integratsiooni protsessis on riigikeele oskusel ning eestlaste kultuurielu ja ajaloo tundmisel oluline roll. Juba 1996/97. õppeaastast on Paldiski Vene Gümnaasiumis eesti keelt õpetatud alates 1. klassist. Eesti keele tunde on kooliastme kohta nädalas on järgmiselt: 1.–3. klass 8 tundi 4.–6. klass 12 tundi 7.–9. klass 12 tundi 10.–12. klass 12 tundi Paralleelselt eesti keele tundidega I–II kooliastmes toimuvad osaliselt eesti keeles koduloo, kunsti-, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tunnid. Eesmärk on tulevikus nende ainete õpetamine täies mahus eesti keeles. Alates 2000/2001. õppeaastast toimuvad 12. klassis eestikeelsed kultuuriloo ja eesti kirjanduse tunnid. Alates 1999/2000. õppeaastast on sisse viidud põhikooli lõpus eesti keele riigieksam, mis vastab nii algtaseme ja kui kodakondsuseksami keelenõuetele ning gümnaasiumi lõpus eesti keele riigieksam, mis vastab oma nõudmistelt keeleoskusele kesktasemel. See annab õpilastele võimaluse jätkata õpinguid eesti õppekeelega gümnaasiumides ja kõrgkoolides. Samuti peaks keeleoskuse tunnistuse omandamine kaasa aitama töökoha leidmisel. Riigieksamite tulemused riigikeeles olid järgmised: 1999/2000. õppeaastal – 76,82 (vabariigi keskmine – 64,91) 2000/01. õppeaastal – 75,16 (vabariigi keskmine – 70,10) Toimub koostöö Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutusega, selle raames on läbi viidud projektid: – 1997 – õpetajatele eesti keele õpetamine; – 1998 – lugemissaal ja eesti raamat – muretseti kooliraamatukogule eestikeelset kirjandust; – 2000 – Noored’2000 vaatega tulevikku (osales 18 Paldiski Vene Gümnaasiumi ja 15 Paldiski Eesti Gümnaasiumi õpilast) Igal õppeaastal on saanud heaks tavaks läbi viia suviseid keelelaagreid Hiiumaal, mis korraldatakse Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse, linnavalitsuse ja gümnaasiumi koostöös. Linna tasandil osaletakse Laululapse konkursil ja spordivõistlustel ning Paldiski Linnavalitsuse korraldatud maakondlikel konkurssidel: 1998. a toimus Pakri poolsaare ja Paldiski linna ajaloole pühendatud uurimistööde konkurss. 1999. a osaleti Paldiski teemalisel kirjandusvõistlustel. Selle väljundiks oli Vikerkaar–Raduga erinumber (nr 3, 1999. a). 2000/01. õppeaastal viidi koostöös Viljandi Kultuurikolledžiga läbi vene noorte Eesti ühiskonda integreerimise projekt, mille käigus ei keskendutud ainult keele õppimisele vaid ka eestlaste kultuuri ja ajaloo tundmisele läbi tantsude, laulude ja näidendite. Paldiski Vene Gümnaasiumis on koostatud integratsioonialaste ürituste plaanid eraldi igaks õppeaastaks. 2000. a toimus loominguline konkurss «Pakri poolsaare vaatamisväärsused» 2000. a Loode-Harju pärl’2000 2001. a Paldiski aastal’2010 1.6. Klassiväline töö Klassivälise töö võiks jaotada järgmiselt: – ringide töö; – kooli traditsiooniliste ürituste korraldamine; – tunniväline ainealane töö; – maakondlikest üritustest osavõtt; – osalemine projektides. Kooli prioriteet ringide valikul on nendel suundadel, mis ei ole otseselt seotud õpetatavate ainetega. Ringide mitmekesisus sõltub juhendajate olemasolust. Väljastpoolt kooli on väga raske leida juhendajaid, kellel oleks aega ja huvi süstemaatiliselt õpilastega tegeleda. Samuti ei võimalda nende põhitöö laste jaoks sobival ajal nendega tegeleda. Lõviosa juhendajatest on seega oma kooli õpetajad, kes tunnivälisel ajal töötavad ringijuhtidena. Käesoleval ajal töötavad koolis järgmised ringid: – tantsuring; – kunstiring; – spordiring; – arvutiring; – sportmängud (poistele/tüdrukutele); – lastekoor; – loodushuvilised; – kodu-uurimisring; – teatriring; – ansamblid. Traditsiooniliselt on koolis läbi aastate läbi viidud järgmisi üritusi: – 1. september – tarkusepäev; – õpetajate päev; – mardipäev; – jõulupidu; – sõbrapäev; – vabariigi aastapäev; – Jüripäev; – emadepäev; – igakuised temaatilised koolidiskod; – viimase koolikella ja lõpuaktus. Aine paremaks tundmaõppimiseks tunniväliselt võtavad õpilased osa järgmistest üritustest: – ainenädal (need valmistavad ette aineõpetajad, mõnikord ka koos õpilastega); – olümpiaadid; – õppekäigud teatrisse, muuseumisse, teistele kultuuriüritustele; – spordipäevad; – näituste korraldamine. II. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 2.1. Missioon: – võimaldada igale õpilasele võimetekohane haridus; – aidata kujundada isiksus, kes tuleks võimalikult hästi toime oma elu ja tööga, kes arendaks ennast ning aitaks kaasa ühiskonna arengule; – kujundada õpilaste eetilisi tõekspidamisi, kasvatada isamaa-armastust, tõsta käitumis- ja kultuuritaset. 2.2. Visioon Paldiski Vene Gümnaasiumi lõpetaja on vastutustundlik, töökas ja loov inimene, kes tahab edasi õppida ja kes austab Eesti Vabariigi seadusi. 2.3. Eesmärgid Kasvatada: – konkurentsivõimelist isiksust, kes saab omandatud teadmiste põhjal edasi õppida temale sobivas õppeasutuses või konkureerida tööturul; – Eesti kodanikku, kes ei unustaks ka oma rahvustraditsioone. 2.4. SWOT-analüüs S – tugevus: – gümnaasium on avatud ühiskonnas ja hariduselus toimuvatele muudatustele; – head teadmised, sest riigieksamite tulemused matemaatikas, füüsikas, emakeeles ja riigikeeles on stabiilselt vabariigi keskmisest kõrgemad; – loov ja arenev suhtumine töösse, usalduslik koostöö; – õppenõukogu läbiviimiseks kasutatakse erinevaid vorme ja meetodeid; – pidevalt toimub integreerumine Eesti ühiskonda: traditsiooniks on saanud koduloo uurimine, on välja töötatud ekskursioonide läbiviimise süsteem tutvumiseks Eestimaaga; – aineolümpiaadidel osaletakse aktiivselt ning saavutatakse häid tulemusi; – raamatukogu on komplekteeritud vajamineva õppekirjandusega; – huvitegevus; kool kui Paldiski linna kultuurikeskus; – arenguvõimeline ja uuendustealdis kollektiiv. W – nõrkused: – puudus on kvalifitseeritud riigi- ja inglise keele spetsialistidest; – mitte igas õppeaines ei toimu täienduskoolitust; – õpimotivatsiooni puudumine põhikoolis; raskestikasvatatavate suur hulk; – distsipliiniprobleemid põhikoolis (koolikohustuse mittetäitmine); – seoses sotsiaalsete muutustega õpilaste peredes on kontakt lastevanematega halvenenud; – kooli õpilasomavalitsuse tegevus pole lõplikult välja kujunenud; – ainekabinettides pole piisavalt metoodilist ega didaktilist materjali, korraliku arvutiklassi puudumine ning ajakohane mööbel; – korraliku staadioni puudumine; – koolihoone kapitaalremondi vajadus. O – võimalused: – linnavalitsuse toetus hariduselu edendamiseks; – õpetajate ja lastevanemate koostöö kooli hoolekogus; – õpilaste ja õpetajate suuremad valikuvõimalused enesetäiendamist; – õpetajate eesti keele kui teise keele ja arvuti kasutamise oskuse täiendamine; – hoolekogu töö; – projektides osalemine. T – ohud: – spetsialistide puudus õppeaine(te) läbiviimiseks eesti keeles; – alkoholi- ja narkootikumiprobleemid; – vanemate vähene huvi oma lapse ja kooli vastu; – linnas vähe võimalusi vaba aja veetmiseks; – pealiskaudsus ja väärtushinnangute muutumine ühiskonnas. 2.5. Üldised arengusuunad ja eesmärgid: 1) Õppe- ja kasvatuslik tegevus Probleem: – ühiskonna muutmine Eesmärk: hariduse demokratiseerimine Lahendusteed: – demokraatliku planeerimise rakendamine, kooli avatus: õpilaste kaasamine õpilasomavalitsuse kaudu; lapsevanemate kaasamine, sh hoolekogude kaudu; partnerlus igal tasandil: õpilane–õpilane, õpilane–õpetaja. Probleem: – laste suhted kooliga Eesmärk: kooli avatus Lahendusteed: – lastevanemate huvide ja vajaduste arvestamine; – lastevanemate kaasamine kooli tegevusse; – koostöö «lapsevanem-õpilane-õpetaja». Probleem: – õpilaste suhtumine õppetöösse Eesmärk: õppimise oskuste kujundamine Vastutuse üleviimine õppetöö tulemuste eest õpetajalt õpilasele. Lahendusteed: – erinevat tüüpi tegevuste kasutamine; – valikuvõimaluse andmine õpilasele: 1) valikõppeained; 2) individuaalsete õppekavade moodustamine. Probleem: – iseseisva mõtlemise puudumine Eesmärk: iseseisva mõtlemise arendamine Informatsiooni otsingute, analüüsi, üldistamise oskuste arendamine. Lahendusteed: – aineolümpiaadid; – ainenädalad; – uurimistööd; – õpilaste konverentsid; – ainetevaheline integratsioon; – kaasaegse tehnoloogia kasutamine. Probleem: – õpilaste hindamine Eesmärk: paindlik hinne, mis arvestab õpilase võimalusi, stimuleerib teda, annab enesehinnangu ja tagasiside (õpilane–õpetaja–õpilane). Lahendusteed: – hinnete erinevate kriteeriumide kasutamine; – arvestuste ja jooksvate hinnete eraldamine; – õpilaste enesehinnangulehtede kasutamine. Probleem: – haritud ja konkurentsivõimeliste õpilaste kujunemine Eesmärk: kooli lõpetaja peab olema konkurentsivõimeline Kool peab tõestama tööandja ootusi. Lahendusteed: – iseseisva mõtlemise ja vastutuse arendamine õpilastes analüüsi-, vaidlus-, suhtlemisoskuse ja enesehinnangu kaudu; – kooli õppetöös kasutada rakenduslikke aineid, nagu arvutiõpetus, majandus ja teisi aineid, mis on seotud elukutsetega; – arvuti kasutamine kõikides ainetes, lisa-arvutiklasside moodustamine; – osa võtta Tiigrihüppe programmist; – õpilaste erinevatest projektidest osavõtmine. Probleem: – emakeelse hariduse saamine Eesmärk: vene gümnaasiumi säilitamine Lahendusteed: – emakeelne haridus tagab rahvusliku kultuuri ja rahvuse säilimist; – ürituste korraldamine, mis on suunatud oma rahva kultuuri ja ajaloo õppimisele; – suhted Vene Draamateatriga. Probleem: – venekeelse kogukonna vähene integreeritus Eestis Eesmärk: Eesti ühiskonda integreerumine Lahendusteed: – õpetajate ja õpilaste tõsine tähelepanu eesti keele õppimisele; – Eesti Vabariigi ajaloo kultuuri ja traditsioonide tundmaõppimine; – ekskursioonid mööda Eestit; – moodustada kooli raamatukogus eestikeelsete raamatute fond ja eesti kirjanike raamatute venekeelne fond; – 1–2 õppeaine õpetamine eesti keeles. Probleem: – kroonilised haigused õpilaste hulgas Eesmärk: tervise kaitse Lahendusteed: – erinevate sportlike ürituste läbiviimine; – uute spordisektsioonide moodustamine; – AIDSi ja narkomaania ennetustöö. Probleem: – õpilaste tööks ettevalmistamine Eesmärk: kutsevalik Lahendusteed: – kutsevaliku keskuse moodustamine; – tööhõiveametiga kontakt; – tutvumine elukutsetega (klassijuhataja tund+tunnid+ekskursioonid); 2) Töö kaadriga Probleem: – õpetajate rolli muutmine Eesmärk: iga õpetaja kompetentsus Lahendusteed: – osavõtt aineprogrammide koostamisest; – täienduskursusest osavõtt; – uue metoodika omandamine. Probleem: – ühtse kollektiivi moodustamine Eesmärk: positiivne mikrokliima Lahendusteed: – kolleegide tundide külastamine; – personali koostöö; – koostöö õpilastega; – osavõtt kooli ainesektsioonide tööst. 3) Majandustegevus Probleem: – normaalse materiaalse baasi puudumine Eesmärk: normaalse materiaalse baasi loomine Lahendusteed: – õpikutega varustamine; – näitlike õppevahenditega varustamine; – tehniliste vahendite tagamine; – lugemissaali avamine; – teise arvutikabineti avamine; – lingvistikakabineti avamine. III. KONKREETNE, LÜHEMALE AJALE SUUNATUD TEGEVUSKAVA 1. Õppe- ja kasvatustöö Jrk Ülesanded ja projektid Aeg Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Analüüsida õppetöö tulemusi ja vajadusel teha korrektiive õppekavas või õppetöö korralduses 2001, 2002 – Direktor 2. Tõhustada tugiõppealast tegevust Analüüsida õpiraskuste põhjusi ja leida lahendused nende likvideerimiseks 2001, 2002 – Direktor, õppealajuhataja 3. Analüüsida perioodiõppe mõju õpitulemuste kujunemisel 2001, 2002, 2003 – Direktor, õppealajuhataja 4. Organiseerida õpilaste osavõtt projektidest 2001, 2002, 2003 – Direktor, huvijuht 5. Vaadata üle õpikufond ja teha plaanid õpikute edasiseks tellimiseks 2001, 2002, 2003 Riigieelarvest Direktor, õppealajuhataja, raamatukoguhoidja 6. Võimaldada organiseerida õpetajate täienduskoolitust Korraldada kohapeal koolitus teemal, mis oleks vajalik kõikidele õpetajatele 2001, 2002, 2003 – Direktor, õppealajuhataja 7. Viia läbi kooli sisehindamine 2001, 2002, 2003 – Direktor 8. Uurimistööde teemade loetelu koostamine 2002, 2003 – Aineõpetajad, ainekomisjonid 9. Regulaarne infovahetus lapsevanemate ja kooli vahel: temaatilised lastevanemate koosolekud, ühisüritused, õpetajate pidev kontakt probleemsete õpilaste vanematega 2001, 2002, 2003 – Juhtkond 2. Kaader 1. Analüüsida olemasoleva pedagoogilise kaadri võimalusi ja koostada kaadrivajaduse plaan 2001 – Direktor 2. Luua õpetaja stimuleerimise süsteem 2001 – Direktor 3. Alustada uute aineõpetajate otsimist (eesti keel, tööõpetus, muusikaõpetus) 2001, 2002 – Direktor 4. Õpetajate täienduskoolitus 2001–2003 Riigieelarvest Direktor 5. Logopeedi konkursi korraldamine ja töölerakendamine 2002 Linnavalitsuse eelarvest Direktor 3. Integratsioon 1. Pedagoogide eesti keele kesktaseme õpe 2001–2002 Kooli eelarvest Direktor 2. Eestikeelsete õppematerjalide väljatöötamine 2001–2004 Kooli eelarvest Juhtkond 3. Üksikute ainete eesti keeles õpetamine (muusika, kunstiõpetus, kehaline kasvatus, kodulugu, eesti kirjandus) 2002–2004 Kooli eelarvest Direktor 4. Keelelaagrite süsteemi rakendamine 2001, 2002 LV ja kooli eelarvest Kooli juhtkond, Linnavalitsus 5. Koolidevaheline koostöö (üritused koos Paldiski Eesti Gümnaasiumiga) 2001 Juhtkond 6. Eestikeelsete infokanalite kasutamine õppekasvatus tegevustes ja õppetöös 2001, 2002 Juhtkond 7. Ekskursioonide läbiviimise süsteem tutvumiseks Eestimaaga 2001 Huvijuht 8. Eestikeelse kirjanduse fondi moodustamine; perioodi väljatrükiste hankimine Direktor, raamatukoguhoidja 4. Infotehnoloogia 1. Infojuhi töölerakendamine 2002 Linnavalitsuse eelarvest Direktor 2. Muretseda NT Serveri tarkvara ja korrigeerida lokaalvõrgu administreerimine 2002 Linnavalitsuse eelarvest Direktor 3. Luua ja täiendada kooli õpilaste ja õpetajate andmebaasi 2002 Linnavalitsuse eelarvest Infojuht 4. Uuendada arvutiparki, vahetada välja amortiseerunud arvutikomponendid 2002 Linnavalitsuse eelarvest; Tiigrihüppe projektist Direktor 5. Luua raamatukogus arvuti töökohti 2002 Linnavalitsuse eelarvest Direktor, infojuht 6. Luua oma kooli veebilehekülg 2002 Linnavalitsuse eelarvest Infojuht 7. Renoveerida arvutiklass vastavalt kehtivatele normidele 2003 Linnavalitsuse eelarvest Direktor 5. Majandus 1. Arendada kooli materiaalset baasi 2001–2003 Riigi- ja linnavalitsuse eelarvest Direktor, majandusjuhataja 2. Lugemissaali avamine 2001 Linnavalitsuse eelarvest Direktor 3. Söökla köögiploki remont ja köögi inventari uuendamine 2003 Linnavalitsuse eelarvest; taotlus Riiklikest Investeeringute Fondidest Direktor, majandusjuhataja 4. Valgustuse renoveerimine klassides, tahvlivalgustid 2003, 2004 Linnavalitsuse eelarvest Direktor, majandusjuhataja 5. Klassimööbli uuendamine 2002, 2003 Linnavalitsuse eelarvest Direktor, majandusjuhataja 6. Täiendada õppevahendite kogu, vahetada välja amortiseerunud või aegunud õppevahendid 2002–2004 Riigi- ja linnavalitsuse eelarvest Direktor, majandusjuhataja 7. Renoveerida tööõpetuse (p) kabinet vastavalt kehtivatele normidele 2003 Linnavalitsuse eelarvest Direktor, majandusjuhataja 8. Tellida tuletõrjesignalisatsiooni projekt 2001 Linnavalitsuse eelarvest Majandusjuhataja 9. Valvesignalisatsiooni laiendamine ja töösserakendamine 2003 Linnavalitsuse eelarvest Direktor, majandusjuhataja 10. Aula remont 2004 Linnavalitsuse eelarvest; taotlus Riiklikest Investeeringute Fondidest Direktor, majandusjuhataja 11. Koolimaja akende väljavahetamine 2004 Linnavalitsuse eelarvest; taotlus Riiklikest Investeeringute Fondidest Direktor, majandusjuhataja IV. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab Paldiski Linnavolikogu. 1) Ettepanekud arengukava täiustamiseks esitatakse kirjalikult kooli direktorile. 2) Direktor täiendab vajaduse korral ettepanekut võimalike ressursside leidmise allikatega ja esitab ettepanekud kirjalikult hoolekogule. 3) Hoolekogu arutab tehtud ettepanekuid ja vajadusel teeb kooli arengukavasse muudatusi ning esitab Paldiski Linnavolikogule kinnitamiseks.