Paldiski Linnavolikogu — Paldiski Gümnaasiumi arengukava kinnitamine aastateks 2001-2003 — KO, 6, 124

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lg 3 p 2 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, lk 3167; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 lg 3, Paldiski Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paldiski Gümnaasiumi arengukava aastateks 2001–2003 vastavalt juuresolevale lisale. 2. Määrus jõustub tagasiulatuvalt 1. septembrist 2001. a. Volikogu esimees Mati KADAK Kinnitatud Paldiski Linnavolikogu 18. detsembri 2001. a määrusega nr 23 PALDISKI GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2001–2003 SISSEJUHATUS Paldiski Gümnaasiumi uue arengukava projekti väljatöötamine muutus hädavajalikuks 2000. aasta sügisel, kuna koolis olid sisulise külje pealt toimunud suured muutused – 1999. aasta 1. septembrist oli kool reorganiseeritud gümnaasiumiks ning 1998. aastal valminud arengukava oli end täielikult ammendanud. Kool oli õpilaste arvu poolest järjekordselt kasvanud ning tekkis vajadus uue täiuslikuma ja omanäolisema tegevuskava järele, milles iga osaleja tunnetaks vastutust selle rakendamisel. Arengukava koostamise eesmärk on anda ülevaade momendiolukorrast, analüüsida kõiki koolielu puudutavaid valdkondi ning pakkuda välja lahendus edasiminekuks ja probleemide lahendamiseks. Oma koolile arengukava väljatöötamist alustasime 2000. aasta märtsis pedagoogide kahepäevase ajurünnakuga kooliarendusteemadel ja SWOT-analüüsi läbiviimisega oktoobris, et saada ülevaade kollektiivi tähelepanekutest kooli tugevate ja nõrkade külgede, ohtude ja võimaluste kohta. 5.–10. klassi õpilased täitsid ankeedid kooli siseanalüüsi kohta. Seoses gümnaasiumiks kasvamisega oli meil õppekava esialgsel kujul 1999. aasta veebruaris valmis, oleme jätkanud selle pidevat täiustamist. Kuna pedagoogiline kollektiiv on suhteliselt noor (keskmine vanus 38 aastat) ning enesetäiendamisaldis, siis värskeid ideid õppekava arendamiseks ja täiustamiseks tekib pidevalt juurde. SWOT-ANALÜÜSI TULEMUSED Kooli tugevad küljed 1. Teotahteline, enesetäiendamisaldis, sõbralik kollektiiv 2. Kvalifitseeritud kaadri olemasolu 3. Hubane töökeskkond / ainekabinettide sisseseadmine 4. Ainelise baasi tugevnemine 5. Pidev kaadriarendustöö 6. Õppekava pidev täienemine 7. Heal tasemel huvitöö 8. Omavalitsuse toetus Kooli nõrgad küljed 1. Õppevahendite vähesus 2. Lastevanemate abitus oma laste kasvatamisel 3. Vähene õpihuvi ja õpimotivatsiooni puudumine murdeeas 4. Õpilaste pidevast juurdevoolust tingitud erinev teadmiste tase 5. Vähene nõudlikkus õpilaste suhtes mõnedes ainetes Tegevuskeskkonna võimalused 1. Mitmekülgsed enesetäiendamise võimalused 2. Õpetajatel võimalus oma oskuste ja võimete rakendamiseks, millest tulenevalt areneda tugevaks kooliks 3. Hariduse väärtustamine kõigil tasanditel 4. Võimalus oma ideede rakendamiseks 5. Kooli avatus ja seostatus ühiskonna teiste allsüsteemidega 6. Haldusreform? Keskkonnast tulenevad ohud 1. Suurlinna võimalustele orienteeritud hariduspoliitika 2. Finantspoliitika (omavalitsuste kulude kasv haridusele) 3. Haldusreform? 4. Töövõimelise elanikkonna vähene tööhõive 5. Ääremaalase alaväärsuskompleksi teke 6. Väärtushinnangute muundumine, vägivald, uimastid SWOT-analüüsi tulemustest lähtuvalt panime kirja oma kooli missiooni. PALDISKI GÜMNAASIUMI MISSIOON 1. Väärtustada Paldiskis haridus ja haritus 2. Põhi- ja üldkeskhariduse kvaliteedi tõstmine 3. Luua kogu kooliperele sellised tingimused, et nii õpetaja kui õpilane tahaksid kooli tulla 4. Õppekava arendustöö jätkamine 5. Oma kooli ja kodukoha väärtustamine 6. Sisendada õpilastesse isikliku eeskuju abil kaasaegses ühiskonnas toimetulekuks vajalikke väärtushinnanguid, arendada sotsiaalseid oskusi 7. Tihendada kooli–kodu vahelist sidet (ühisüritused koos vanematega, lahtiste uste päevad ja loengud vanematele) Selle saavutamiseks: 1. Arendustegevuse strateegia valimine ja selle kohaselt tegutsemine 2. Moodustada töögrupid, jagada ülesanded 3. Tagada koostöös kohaliku omavalitsuse, sponsorite ja fondidega kooli materiaaltehnilise baasi areng 4. Tagada haritud ja oma tööd armastava kaadri olemasolu koos enesetäiendusvõimalustega 5. Tõsta õpilaste õpimotivatsiooni 6. Tõsta õppetunni tulemuslikkust, õppimise õpetamine ja õpetamise õppimine 7. Kooli omanäolisuse suurendamine 8. Teha koostööd teiste koolidega nii õpetajate kui õpilaste tasandil 9. Osaleda erinevates projektides nii sise- kui välismaal 10. Suhelda mitmete fondidega Arengu õnnestumise eeldused: 1. Tegevus on eesmärgistatud ja teada 2. Kooli juhtkond ja õpetajaskond moodustavad meeskonna ja teevad koostööd 3. On olemas tugi ja toetus väljastpoolt KOOLI ROLL OMA PIIRKONNAS Lühiülevaade kooli pärastsõjajärgsest ajaloost 1976/77 olid Paldiskis viimased eesti õppekeelega klassid vene kooli juures. 1977. a sügisel saadeti üksikud vanemate klasside õpilased Keila Keskkooli. Paldiski oli muutunud lõplikult kinniseks venekeelseks linnaks, kus elasid üksikud eesti pered. Nii kestis see 1994. aasta 1. septembrini. Taaskehtestatud Eesti Vabariigis hakkas Paldiski jälle muutuma linnaks, kuhu asusid elama eesti pered ning tekkis vajadus eestikeelse hariduse järele. 1. septembril 1994. a avas uksed eestikeelne Paldiski Algkool. Õpilasi oli 24, klassikomplekte 3 (1., 2. ja 3.–4. klass), õpetajaid 5. Kooli eripäraks oli see, et kõik 2. klassi õpilased pärinesid venekeelsetest peredest. 1997. aastal reorganiseeriti kool põhikooliks, kõige vanemad õpilased õppisid 7. klassis ning 1997/98. õppeaastat alustas Paldiski Põhikool 158 õpilase ja 15 õpetajaga. Alates 1. septembrist 1999. a töötab kool gümnaasiumina. Hetkeseis 1. septembril 2001. a oli kool esimest aastat täiskomplektne gümnaasium, õpilasi 283, õpetajaid 25, klassikomplekte 12. Muret teeb õpilaste suur liikumine. Paldiskisse satub odava elamispinna otsinguil seiklejaid ja ka eluga mittetoimetulevaid perekondi Tallinnast, kelle pealinnakorter on sundmüüki pandud. Lisaks piirkonna lastele käib õpilasi ka Kloogalt, Põllkülast, Leholast ja Keilast. Paldiski õpilaskond on oma keelekoosluselt suhteliselt kirju: 23 õpilast suhtlevad kodus ainult vene keeles, 26 õpilasel on koduseks keeleks nii eesti kui vene keel, 5 õpilast räägivad kodus prantsuse keelt ja üks rumeenia keelt. See paneb suure rõhu eesti keele kui emakeele õpetamisele. Lisaks õppetööle pööratakse suurt tähelepanu õpilaste arendamisele kaunite kunstide vallas. Koorilaul ja näitekunst on toonud meie noorele koolile tunnustust. Hästi on läinud ka meie kooli noortel poksijatel ja võrkpallimeeskonnal. Koolil on iga kuu ilmuv ajaleht KOOLI EKSPRESS. Õpilaste tunnustamiseks on graafilise kujundusega ainealane kiituskiri, diplom ja aukiri, tellimisel on oma kooli T-särgid. Kevadeks loodame saada koolile lipu ja vimpli. Järgneva kolme aasta jooksul peaks küllaldaselt materjali olema ka kooli almanahhi jaoks. Koostöö käib juba kolmandat aastat Geoloogia Instituudi teaduritega, kes juhendavad meie kooli loodushuviliste õpilaste uurimistöid. Töös on projekt KOOL KÕIGILE. Õpilastel on võimalik saada eripedagoogidelt (logopeed, parandusõppespetsialist) õpiabi, koolipsühholoogilt nõustamist. Lähiaastateks prognoositav õpilaste arv: 1998/99 1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 I klass 28 34 23 20 25 Mujalt 27 30 25 25 X klass – 11 13 14 10 IX lõpetajad 11 11 17 15 24 XII lõpetajad – – – 10 11 Klassikomplekte 10 10 11 12 12 Õpilaste arv 208 242 268 280 300 KOOLI ÕPPEKORRALDUS Kooli õppesuunaks on giidindus. Selle suuna käivitamiseks algab juba algkoolis kodukandiarmastuse kasvatamine. Püütakse välja koolitada huvilisi, kes oleks suutelised läbi viima ekskursioone Paldiskis ja Pakri poolsaarel nii eesti kui ka inglise keeles. Tulevikku vaadates ja Paldiski linna asendit arvestades on kõik eeldused olemas, et sisse viia keskkonnakaitset ja loodushoidu arendav õppesuund. Eesmärk: aastal 2002 arendada põhiõppesuunaks keskkonnakaitse, mille üheks haruks jääks giidindus. Erivajadusega lapsed Õpetuse eesmärk on võimaldada võimetele ja arengutasemele vastavat õpiabi nii (1) lastele, kellel on individuaalsest arengust tingitud mahajäämus ning õpiraskused kui ka (2) õpilastele, kes on võimelised ainet omandama süvendatult. Õpetuse sisuks on: (1) töö parandusõppe rühmas, logopeediline abi ja psühholoogi konsultatsioonid. Vajadusel koostab klassiõpetaja (aineõpetaja) eriarsti soovituse alusel individuaalse õppekava. Erikooli soovitamine toimub eriarsti tõendi alusel. Vanema mittenõustumise korral kohustub kool last õpetama individuaalse õppekava alusel. Eriõpetust teostavad parandusõpetuse lisaeriala omav õpetaja ja logopeed, kes teevad tihedat koostööd aineõpetajaga. (2) andeka õpilase jaoks spetsiaalselt koostatud õppekava (ühes või mitmes aines), koostatud aineõpetaja poolt ja kinnitatud õppenõukogus. Kutse-eelne ettevalmistus Kutse-eelse ettevalmistuse eesmärk on anda õpilastele teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad neil olla elus piisavalt edukad, võimaldavad valida ja valikuteks valmis olla ning elus toime tulla; abistada ja toetada õpilast tema edasiõppimises ja elukutsevaliku tegemisel. Kutse-eelse ettevalmistuse eesmärke realiseeritakse: – ainetundides (eneseanalüüs ja enesetundmise meetodid ja oskused); – valikainetundides (etikett, majandus, raamatupidamine, giidindus, informaatika); – tööõpetuse ja käsitöö tundides kutseoskuste algteadmised; käsitööklassi ja tööõpetus klassi täiendamine ning selle baasil kodunduse ja kodukultuuri algteadmiste andmine; – ringitöös (aja planeerimine, silmaringi avardamine, tunniteadmiste rakendamine, füüsiline, vaimne ja kultuuriline arendamine); – klassivälises tegevuses (ekskursioonid, matkad, õppekäigud, teatrikülastused); – klassijuhatajatundides (edasiõppimisvõimaluste, õppeasutuste ja nendes õppimise tingimuste tutvustamine); – psühholoogi, eriarstide, politsei ja teiste oma eriala külalisesinejate konsultatsioonides ja loengutes (nõustamine, teadmiste andmine); – internetis. Õppetöö toimub I kooliastmes toimub õppetöö üldõpetuse ja aineõpetuse töövorme kombineerides. II kooliastmes toimub õppetöö aineõpetusena. III kooliastme õppetöö toimub aineõpetusena. Gümnaasiumis IV kooliastmes toimub õppetöö perioodõppena. Gümnaasium annab õpilasele üldharidusliku ettevalmistuse kõrgkooli astumiseks, kutseõpingute jätkamiseks või tööle asumiseks. Õpilased saavad parema ettekujutuse iseendast ja oma võimetest. Planeerisime, et gümnaasiumiks ülekasvamine toimub klasshaaval. Õppeaastast 2000/2001 rakendame perioodõpet. Kohustuslikke kursuseid on meil 10 klassis 28, 11 klassis 30 ja 12 klassis 28 kursust. Lisaks kohustuslikele kursustele on võimalik kuulata järgmisi valikkursusi: etikett, informaatika, giidindus, joonestamine, raamatupidamine, majandus ja õppida C-keelena prantsuse või saksa keelt. Valikkursusi on õpilastel võimalik ise valida, kuid konkreetse valikkursuse avame ainult juhul, kui on vähemalt 6 soovijat. Samuti eeldame, et jätkukursuste (prantsuse- ja saksa keel, raamatupidamine, majandus ja giidindus) korral õpitakse neid 3 õppeaastat. Iga õpilane on kohustatud valima igal aastal vähemalt 3 kursust. Perioodõppe kirjeldus Perioodõppes on kooliaasta jagatud 5 perioodiks ja õppeained 35-tunnisteks kursusteks. Perioodõpe sunnib nii õpilase kui ka õpetaja väga intensiivselt tööle. Iga kursus peab olema süstemaatiliselt läbimõeldud tervik. Iga kursuse esimeses tunnis annab õpetaja õpilasele täpse informatsiooni, mida tsükli jooksul õpitakse, kuidas kontrollitakse õpilase teadmisi, mida hinnatakse, millal hinnatakse, kas arvestustöö on ühe-, kahe- või kolmetunnine, kirjalik või suuline. Kas perioodi hinde panemisel arvestatakse ka jooksvaid hindeid või mitte, st õpilasel peab olema täielik teave perioodi jooksul toimuvast. Selline süsteem sunnib õpetajat oma tööd täpselt planeerima. Perioodõppe võimalused Igas õppekorralduses on puudusi ja eeliseid. Ükski süsteem ei tohiks olla jäik. Probleemid, millele keskendume, on: – õpilase koormus; – aja ratsionaalne kasutamine; – õppeaine terviklikkus; – uued õppevormid ja meetodid; – õpimotivatsioon; – õpilase ja õpetaja suhted. Perioodõppe eelised: – Õpilasel on korraga vähem aineid ja ta saab neisse rohkem süveneda. Perioodõppe korral ei õpita korraga rohkem kui 8 ainet, kuid õpilase koormus ei vähene, võib-olla isegi suureneb. Paremaid tulemusi saavutab õpilane, kes kodutööd süstemaatiliselt ära teeb. Selline intensiivne töö eeldab ka õpilasepoolset oma aja planeerimist. – Arvestusnädalal saab pühenduda ühele või kahele ainele päevas. – Perioodõppe korral on 5 ühe aine tundi nädalas. Kuna tunnid toimuvad sagedamini ja segajaid on vähem, siis kulub seoste loomisele ja tervikpildi saamisele vähem aega. Kaovad ära tähtsad ja vähemtähtsad ained. Kõik ained on võrdses olukorras. – Rakendatakse uusi õppevorme ja meetodeid, mida traditsioonilises õppevormis oli raske kasutada. – Koolil on lihtsam organiseerida õpilaste valikuid, lisakursusi. – Rohkem algusi ja lõppe suurendavad õpilase motivatsiooni. – Õpetaja saab kiiremini muuta oma tööd – planeerimise ühik on 7 nädalat. – Õpetaja saab õpilast kiiremini juhendada, sest õpilase mured ja probleemid selguvad kiiremini ning need saab kiiresti lahendada. – Aineõpetaja on rohkem kasvataja, sest puutub samade õpilasega tihti kokku ja ka kasvatusprobleemidele tuleb tal leida kohe ise lahendus. – Õpilaste vastutus suureneb – ise valib, ise otsustab. ÕPETAJATE KAADER JA KVALIFIKATSIOON Pedagoogiline kõrgem Muu kõrgem Pedagoogiline kesk Üldkesk 16 2 4 3 AMETIJÄRGUD Õpetaja-metoodik Vanemõpetaja Õpetaja Nooremõpetaja Muu – 1 17 4 3 ÕPETAJATE VANUSELINE STRUKTUUR 20–30 a 31–40 a 41–50 a 51–60 a 61–70 a kokku N M N M N M N M N M N M 8 2 2 3 4 – 2 1 2 1 18 7 Õpetajate kvalifikatsiooni analüüsides tuleb siht seada vanemõpetajate koolitamisele. Potentsiaal selleks on olemas. Viimase paari aasta jooksul on kooli tulnud mitmed noored kõrgharidusega õpetajad, kes on alles kujunemas tugevaks õpetajaks. Täiendusõppe võimalustest on õpetajad väga huvitatud. Läbiviidud küsitluse põhjal vajavad õpetajad enim koolitust uusimate metoodikate ja nippide, erivajadusega õpilase, õppimise käsitluse ja olemuse, õppija rolli ja õppimise psühholoogia valdkonnas (küsitlusleht koos analüüsiga lisatud). Sellest johtuvalt oleme korra ka varem korraldanud kursusi kogu pedagoogilisele kollektiivile ning jätkame samas vaimus (planeeritud kursused: efektiivne õpikeskkond, grupitöö juhtimine, abiks klassijuhatajale). Kogemus on näidanud, et üheskoos tööd tehes ja õppides õpitakse üksteist hoopis erinevate tahkude pealt tundma ja mõistma. Pealegi saavad kõik koos õpitut rakendada ja töö käigus analüüsida. TÖÖ LASTEVANEMATEGA Lastevanemate üldkoosolek toimub kord aastas – oktoobrikuus. Käsitletav temaatika: – eelmise õppeaasta kokkuvõte; – uued suunad alanud õppeaastal; – koolikorraldus; – huvitöö; – sõna on hoolekogu esindajal; – sõna on kooli psühholoogil; – sõna on noorsoopolitseil. Klasside lastevanemate koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui 2 korda aastas. Alates õppeaastast 2000/01 viivad klassijuhatajad sisse individuaalsed perevestlused, kuna lastevanemate koosolekut ei külasta kõikide õpilaste vanemad. Eesmärk: õpilase arendamine kodu ja kooli koostöös tagasiside andmine õpilase arengust vanema nõustamine avatud õhkkonnas Vajadusel kaasatakse vestlusele ka psühholoog ja parandusõppeõpetaja. Alates veebruarist 2001 korraldame lastevanematele täienduskoolitusi nende poolt soovitud teemadel (läbiviidud küsitlus): – positiivsed mõjutusvõtted – vanema mõju murdeealisele lapsele – mehelikkuse/naiselikkuse kasvatamine – kuidas toimida uimastite tarbimise kahtluse korral – ebastandardne laps HUVITÖÖ Eesmärgid: – väärtustada haridust ja haritust – kujundada oma kooli tunnet – anda oma panus Paldiski kultuuriellu Moto: KÕIGE KAUNIM KEEL ON EMAKEEL KÕIGE ILUSAM MAA ON ISAMAA Huvitöö alajaotused: 1. Õpilasomavalitsus Eesmärk: aidata kaasa õppetöö ja koolielu korraldamisele 2. Isamaalisuse ja eestluse kasvatamine E: õpilaste kodumaa ja kodulinna armastuse kasvatamine 3. Kooli traditsioonid (õpetajate päev, sügisnäitus, stiilipäevad, jõulumüsteerium kirikus, päkapikupeod, Kooli Missi valimised, jüriöö jooks, emadepäeva kontsert, kooli sünnipäev, tutipeod, Eesti Vabariigi aastapäeva aktus, moe-show) E: tekitada kooliperes järjepidevuse tunne 4. Kutseharidus E: nõustamine ja ülevaatliku info andmine õpilastele nende edasise haridustee ja elukutsevaliku juures 5. Õpilaste teaduslik uurimustöö, osavõtt konverentsidest, konkurssidest E: anda tugevamatele ja õppeainest huvitatutele võimalus tegelda süvendatult neid huvitava ainevaldkonnaga 6. Keskkonnakaitse ja loodushoid E: õpetada õpilasi tähele panema ja mõistma meid ümbritsevat keskkonda ja loodust 7. Õppekäigud, ekskursioonid, matkad E: laiendada koolipere silmaringi ja tuua vaheldust igapäevaellu 8. Sport E: aktiviseerida õpilaste füüsilist tegevust ja arendada nende võimeid 9. Teater, muusika, kino E: rikastada vaimuelu ja pakkuda erinevaid elamusi 10. Projektid E: teadvustada, et Eesti on teel Euroopa Liitu 11. Kooli ajaleht E: õpilaste mõtete ja omaloomingu avaldamine, ÕOV teadete edastamine, koolis ja väljaspool kooli toimunud ürituste kajastamine 12. Preventiivne töö, tervislikud eluviisid E: tervislike eluviiside propageerimine, mõnuainetest ja nende toimest teavitamine 13. Välissuhted E: lähendada erinevate maade noori ja nende juhendajaid 14. Õpilasomalooming E: innustada õpilasi omaloominguga tegelema ja seda ka teistele esitama Koolis töötavad järgmised ringid: – arvutiõpetus; – mudilaskoor; – lastekoor; – võrkpall; – korvpall; – kick-boxing; – ajakirjandus; – näiteringid. Kooli õpilasomavalitsus alles kogub jõudu. Vanemate õpilaste arvulise osakaalu suurenedes saab hoo sisse ka ÕOV. Iga kuu ilmub ajaleht Kooli Ekspress. RAAMATUKOGU ÜLESANDED JA TÖÖ Koolil on oma hubane raamatukogu, mille I. Eesmärgid: – raamatukogu töös lähtuda kooli õppe- ja kasvatustööst; – propageerida raamatut; – äratada huvi teadmiste ja kogu kirjanduse vastu; – viia läbi raamatukogutunde, vestlusi, näitusi; – tutvustada uut kirjandust; – olla abiks klassijuhatajatele kirjanduse valikul; – teha pidevalt kasvatustööd õpilastega – kuidas lugeda ja hoida raamatut; – viia läbi individuaalseid vestlusi loetu kohta; – võimaluse korral täiendada fondi uue kirjandusega; – tellida õigeaegselt ajakirjandust; – juhendada alati ja kõigis küsimustes lugejat; – abistada õpilasi töös kirjandusega (kirjandite, referaatide ja esseede ettevalmistamisel); – püüda, et iga õpilane oleks lugeja; – aidata kasutada teatmeteoseid. II. Töö raamatutega: – täiendada raamatukogu lähtuvalt programmidest; – hoida ja kaitsta raamatukogu fonde; – õigeaegselt kujundada näitusi tähtpäevadeks ja sündmusteks; – kaasata õpilasi raamatute parandamisel. III. Töö õpikutega: – õigeaegselt vormistada õpikute ja teiste õppematerjalide tellimine; hoida aktiivselt kontakti kirjastustega; – õigeaegselt kohale tuua, võtta arvele ja vormistada õpikud. TEGEVUSKAVA Jrk nr Tegevused Täitmise aeg Vastutaja Partnerid Finantseerimine I . Õppe- ja kasvatustöö 1. Õppekava arendustöö 2001–2003, pidev D, ÕJ Aineõpetajad; klassijuhatajad; hoolekogu 2. Valikainetesüsteemi väljatöötamine ja rakendamine 2001, august Direktsioon, D, ÕJ 3 Õppekorralduslike probleemide lahendamine 2001–2003, pidev D-n 4. Perioodõppe tulemuslikkuse analüüs Gümnaasiumi astmes 2001–2003 2 korda aastas D, ÕJ 5. Õppekirjanduse tellimine 2001–2003 1 kord aastas D, raamatukogu ÕJ, aineõpetajad Riiklik, eelarve 6. Erivajadustega õpilastele individuaalõppekava rakendamine, koduõppe ja parandusõppe korraldamine 2001–2003 D, ÕJ Aineõpetajad, parandusõppe õpetaja RE 7. Logopeedilise abiõppe korraldamine 1.– 9. klassi õpilastele 2001–2003 D,ÕJ, logopeed 8. Õpilaste psühholoogilise nõustamise korraldamine 2001–2003 D, psühholoog 9. Keskkonnateemalised õpilaskonverentsid 2001–2003 1 kord aastas aprill Loodusainete õpetajad D-n Geoloogia Inst. PVG 10. Kooli siseanalüüsi läbiviimine 2001–2003 1 kord aastas mai D 11. Õpiraskuste põhjuste analüüs ja lahenduste leidmine likvideerimiseks D-n 12. Erinevates projektides osalemine 13. Koolilehe väljaandmine 2001–2003 1 kord kuus Emakeeleõpetaja HJ, ÕOV 14. Õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks, konkurssideks, spordivõistlusteks Pidev ÕJ Aineõpetajad 15. Tihe koostöö lastevanematega, lastevanemate täienduskoolituse korraldamine D-n Aineõpetajad, klassijuhatajad, Psühholoog, hoolekogu 16. Tihe koostöö ÕOV ja KOV-ga D-n 17. Projekti- ja ainepäevade läbiviimine 2001–2003 ÕJ,HJ Aineõpetajad, klassijuhatajad, rj-d, psühholoog 18. Kutsevalikualane töö õpilastega pidev ÕJ Klassijuhatajad, psühholoog II. Töö kaadriga 1. Kooli varustamine vajaliku kaadriga D-n 2. Pedagoogide koolitusvajaduste väljaselgitamine ÕJ 3. Täiendkoolituskava koostamine ja ellurakendamine D Riiklik 4. Kaadri töökaitsealase juhendamise korraldamine D, töökaitse-volinikud III. Infotehnoloogia 1. Infojuhi töölerakendamine 2002 D kohalik 2. Arvutiklassi kapitaalremont 2002 D, MJ RIP, LV 3. Uute arvutite muretsemine D, MJ LV, Tiigrihüpe 4. Õpilaste andmebaasi loomine ja täiendamine D, sekretär 5. Kooli kodulehekülje loomine ja arendamine 2002 Infojuht 6. Tarkvara uuendamine ja juurdemuretsemine 2002, 2003 D Infojuht, arvutiõpetaja Kohalik IV. Majandus 1. Uute ruumide kasutuselevõtt I korrusel 2001, 2002 sügis D MJ Kohalik 2. Elektrisüsteemi kapitaalremont 2001, 2002 suvi D MJ RIP, LV 3. Klassiruumide kapitaalremont ja tahvlivalgustus 2001, 2002, 2003 D MJ RIP, LV 4. Tualettide kapitaalremont 2001, 2003 D MJ RIP, LV 5. Toidubloki nõuetele vastav kapitaalremont 2003 D MJ RIP 6. Tütarlaste kodundusklassi sisseseadmine ja remont 2003 D MJ Kohalik 7. Duši- ja riietusruumide remont 2003 D MJ Kohalik 8. Kooli tuletõrjesignalisatsiooni projekt ja etapiviisiline paigaldamine 2001, 2002, 2003 3. k, 2. k, 1. k. 9. Õppevahendite baasi täiendamine Pidev D, MJ LV, sponsorid 10. Koolimaja üldise valvesignalisatsiooni töölerakendamine 2001 D, Mj Kohalik 11. Polüfunktsionaalse söökla-aula kapitaalremont ja akende vahetus 2003 D, MJ RIP, LV 12. Akende vahetus koolimaja idaküljel 2002 D, MJ RIP, LV 13. Koolimaja tuulekoja remont 2002 D, MJ RIP, LV 14. Koolimööbli uuendamine 2002 MJ LV, sponsorid 15. Tuuletõkkeuste paigaldamine 2002, 2003 RIP ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Paldiski Gümnaasiumi arengukava täitmist analüüsitakse kaks korda aastas õppenõukogus. Täiendusettepanekud arutatakse läbi hoolekogus ja positiivse vastukaja leidnud esitatakse Paldiski LV-le kinnitamiseks ja lisatakse arengukavale.