Tõlliste Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse määramiseks alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine — KO, 4, 96

Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198; 2001, 85, 509) § 222 lõike 5 alusel Tõlliste Vallavolikogu määrab: 1. Alalised eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Alalised eluasemekulud on: 1.1. tegelik eluruumi üür või hooldustasu; 1.2. kütteks või soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 1.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 1.4. tarbitud elektrienergia maksumus; 1.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 1.6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 1.7. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. 2. Eluruumi üür kompenseeritakse kuni 1,00 krooni ulatuses normpinna (18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta) 1 m2 kohta. 3. Elamu hooldus- ja remonttöödele tehtav kulu kompenseeritakse kuni 1,00 krooni ulatuses normpinna 1 m2 kohta. 4. Kütteperioodil ahiküttega eluruumis küttepuude 1 m3 hinna piirmäär toimetulekutoetuse arvestamisel on 120,00 krooni. Kompenseeritav küttepuude kogus normpinna 1 m2 kohta: 4.1. oktoobris 0,025 m3; 4.2. novembris 0,025 m3; 4.3. detsembris 0,05 m3; 4.4. jaanuaris 0,05 m3; 4.5. veebruaris 0,05 m3; 4.6. märtsis 0,025 m3; 4.7. aprillis 0,025 m3. Elektri- või gaasipliidi puudumisel kompenseeritakse täiendavalt 30,00 krooni kuus. 5. Kulu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest kompenseeritakse tegeliku kulu ulatuses, kuid mitte rohkem kui: 5.1. veevarustuse olemasolul, kanalisatsiooni puudumisel – 35 l ööpäevas inimese kohta; 5.2. veevarustuse ja kanalisatsiooni olemasolul – 50 l ööpäevas inimese kohta. 6. Elektrienergia kulu eluruumi valgustuseks kompenseeritakse normpinna 1 m2 kohta kuus järgmiselt: 6.1. aasta esimese kvartali kuudel 0,5 kWh; 6.2. aasta teise kvartali kuudel 0,3 kWh; 6.3. aasta kolmanda kvartali kuudel 0,4 kWh; 6.4. aasta neljanda kvartali kuudel 0,8 kWh. 7. Elektrienergia kulu eluruumi kütteks kompenseeritakse normpinna 1 m2 kohta kuus järgmiselt: kWh 1 m2 kohta kahetariifne ühetariifne päevane öine Oktoober 10,0 10,0 15,0 November 14,0 14,0 23,0 Detsember 16,0 16,0 27,0 Jaanuar 16,0 16,0 27,0 Veebruar 16,0 16,0 27,0 Märts 12,0 12,0 19,0 Aprill 7,0 7,0 11,0 Kompenseerimine toimub tegelike kulude järgi energiamüügile makstud summade alusel, kuid mitte rohkem kui tabelis näidatud koguse ulatuses 1 m2 kohta. 7.1. Maksimaalne kompenseeritav summa ühetariifse süsteemi korral: 1 kWh hind x põrandapind x koefitsient = summa 7.2. Maksimaalne kompenseeritav summa kahetariifse süsteemi korral: päevane: 1 kWh hind x põrandapind x koefitsient = summa öine: 1 kWh hind x põrandapind x koefitsient = summa Kokku: päevane + öine 8. Elektrienergia kulu kompenseeritakse statsionaarse vedelgaasipliidi olemasolul, tsentraalse soojaveevarustuse puudumisel järgmiselt: 8.1. ühe inimese kohta kuus 8,2 kg; 8.2. kahe inimese kohta kuus 10,8 kg; 8.3. kolme inimese kohta kuus 13,5 kg; 8.4. nelja inimese kohta kuus 16,2 kg; 8.5. alates viiendast inimesest lisandub inimese kohta 1,5 kg. 9. Elektrienergia kulu kompenseeritakse statsionaarse elektripliidi olemasolul, tsentraalse soojaveevarustuse puudumisel järgmiselt: 9.1. ühe inimese kohta kuus 80 kWh; 9.2. kahe inimese kohta kuus 105 kWh; 9.3. kolme inimese kohta kuus 130 kWh; 9.4. nelja inimese kohta kuus 155 kWh; 9.5. alates viiendast inimesest lisandub inimese kohta 15 kWh. 10. Maamaksukulude, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind, kompenseerimise piirmäär on 30.00 krooni aastas. 11. Hoonekindlustuse kulude, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile, kompenseerimise piirmäär on 200.00 krooni aastas. 12. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Martin MAASK