Kehtna Vallavolikogu — Kehtna valla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kinnitamine — KO, 4, 73

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82,755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 6, Kehtna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kehtna valla vallavara valdamises kasutamise ja käsutamise eeskiri vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks vallavolikogu 10. septembri 1996. a määrus nr 5 «Kehtna valla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Tõnu TEDER Kinnitatud Kehtna Vallavolikogu 18. detsembri 2001. a määrusega nr 36 KEHTNA VALLA VALLAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja eesmärk 1. Käesolev Kehtna vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Kehtna valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. 2. Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565), tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT1 1994, 53, 889; 65, õiend, 89, 1516; 1995, 26–28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155), «Erastamisseaduse» (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411; 2000, 51, 324; 2001, 26, 149; 48, 265; 89, 532, 93, 565; 2001, 50, 289), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380; 2001, 50, 289) ning teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. § 2. Vallavara mõiste 1. Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Kehtna valla (edaspidi vald) kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Õiguslikult on vallavara vallale kuuluv omandiõigus, samuti valla kasuks seatud servituudid, reaalkoormised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. 3. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad vallale, kui seadusest, vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. § 3. Valla tervikvara 1. Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsusel. § 4. Valla kinnisvara 1. Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad valla kinnisvara hulka. 2. Valla kinnisomand on Kehtna vallale kuuluv maa ja sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja omanikule kuuluvad asjaõigused. § 5. Valla vallasvara 1. Asjaõigused, mille esemeks ei ole kinnisasi või mis pole kinnisasja olulised osad või päraldisena tsiviilkäibes kinnisasjaga lahutamatult seotud, moodustavad valla vallasvara. 2. Omandiõigus valla asutustele, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osatähed, võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused loetakse valla vallasvaraks. § 6. Vallavara arvestus 1. Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla hallatavad asutused on kohustatud tagama vallavara arvestuse pidamise ühtses vallavara registris. Vallavara registrisse kantakse vallale kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2. Vallavara registri asutab ja registri pidamise korra kinnitab vallavolikogu. Vallavara registripidaja määrab vallavalitsus. 3. Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamise kord kehtestatakse volikogu kinnitatud korra alusel. § 7. Vallavara omandamine 1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 2. Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 2.1. vallavolikogu, kui: 2.1.1. omandatava vallasvara hind ületab 200 000 krooni; 2.1.2. omandatakse kinnisvara; 2.1.3. omandatava asjaga kaasnevad varalised õigused on väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused; 2.2. vallavalitsus, kui omandatava vara väärtus ületab 50 000 krooni; 2.3. kohaliku omavalitsuse asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 50 000 krooni ja vara omandamine on vajalik nimetatud asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. 3. Vallale pärandatud või kingitud vara vastuvõtmise otsustamine toimub käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud korras. Pärandvara või kingi kasutajaks jääb kohaliku omavalitsuse asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Kehtna vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus. 4. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab: 4.1. vallavalitsus, kui vara hind ei ole suurem kui 30 000 krooni; 4.2. vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu, kui vara hind on suurem kui 30 000 krooni ja kui ostueesõiguse teostamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. 5. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikas. 6. Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub kohaliku omavalitsuse asutuse juhi pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu asutuse juht. 7. Riigilt saadava vara taotlemine ja üleandmine vallale toimub vastavalt seaduses sätestatud korrale. § 8. Vallavara omandamise viisid 1. Vallavara omandamise viisid on: 1.1. vara ostmine; 1.2. vallale vara pärandamine või kinkimine; 1.3. riigivara munitsipaliseerimine; 1.4. ehitise kui peremehetu vallasasja hõivamine; 1.5. igamine; 1.6. muud seadusega sätestatud viisid. § 9. Asja ostmine riigihanke korras 1. Riigihankeid korraldab vallavalitsus riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides kehtestatud korras. 2. Pakkumise edukaks tunnistamise otsustab: 2.1. vallavalitsus, kui pakkumise hind ei ületa nimetatud riigihanke objekti ostmiseks eelarves ettenähtud vahendeid. 3. Lepingu sõlmib vallavalitsus. Kui lepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. § 10. Vallale varaliste kohustuste võtmine 1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1.1. vallavolikogu, kui: 1.1.1. võetakse laenu; 1.1.2. võetakse muid varalisi kohustusi üle 200 000 krooni; 1.2. vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 200 000 krooni, tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. 2. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. II. VALLAVARA VALDAMINE § 11. Valduse mõiste Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. § 12. Vallavara valdaja 1. Vallavara valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. 2. Vallavara valdajad on: 2.1. vallavolikogu ja vallavalitsus; 2.2. vallaasutus; 2.3. valla osalusega eraõiguslik juriidiline isik vastavalt põhikirjale; 2.4. kolmas isik. 3. Vallavara põhikirjaline valdaja võib vallale kuuluva asja kehtestatud korras anda ajutiselt kolmanda isiku valdusesse. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusesse, on nad vallavara otsesed valdajad. Vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus. 4. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 5. Vallavara kinnitatakse konkreetse isiku vastutavale hoiule kohe pärast tulekut valla omandisse. Kui seda ei ole tehtud, vastutab antud vara vastutavale hoiule andmise eest ametnik, kellele on see kohustus pandud. Kui vastutavat ametnikku ei ole määratud, vastutab vara eest vallavanem. 6. Vallavanem ja teised vallaametnikud peavad viivitamatult pärast vallavara ebaseaduslikku valdusesse sattumisest teadasaamist võtma tarvitusele abinõud vallavara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. § 13. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine 1. Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud valdajate vahel, lähtudes sellest, milline vara on valdajatele vajalik nende ülesannete täitmiseks. 2. Kinnisasja valduse üleandmise ühelt §-s 12 nimetatud valdajalt teisele otsustab iga kord vallavolikogu, vallasasja üleandmise aga vallavalitsus. 3. Vallavara valduse üleandmisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, milles märgitakse andmed üleandja, vastuvõtja, üleandmise õigusliku aluse, üleantava vara koosseisu ja maksumuse kohta. III. VALLAVARA KASUTAMINE § 14. Vallavara kasutamine Vallavara kasutamine on vallavara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituudi ja reaalkoormatiste teostamine. § 15. Vallavara kasutamise otstarve 1. Vallavara kasutatakse: 1.1. avalikul otstarbel; 1.2. valla valitsemise otstarbel; 1.3. vallale tulu saamiseks. § 16. Avalikul otstarbel kasutatav vallavara 1. Avalikul otstarbel kasutatavaks vallavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile. Need on tänavad, pargid, väljakud, avalikud veekogud, rannad jms. Seaduses sätestatud juhtudel võib avalikuks otstarbeks määrata valla omandis oleva eraasja. 2. Avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimused määrab kindlaks vallavolikogu. 3. Vallavolikogu võib kinnitada üldotstarbel kasutatava vallavara kasutamise eeskirja või keelata selle kasutamise teatud otstarbeks või kehtestada tasu selle teatud kasutamise eest. 4. Vallavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. 5. Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks otstarbeks kasutamiseks vallavolikogu otsusel. § 17. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara 1. Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule ja vallavalitsusele valla põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 2. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse samuti kohaliku omavalitsuse asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 3. Kui vallavara ei ole enam valitsemise otstarbel vajalik, on vallavara kasutaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Kinnisvara kohta teeb vallavalitsuse ettepanekul otsuse vallavolikogu. § 18. Tulu saamiseks ja sotsiaal-kultuurilisel otstarbel kasutatav vallavara 1. Vallavara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks või sotsiaal-kultuurilisel otstarbel. 2. Tulu saamiseks või sotsiaal-kultuurilisel otstarbel kasutatava vara kasutamiseks koostab vallavalitsus nimetatud vallavara majandamise kava, mis esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt koos valla eelarve projektiga. 3. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusesse, antakse rendile, koormatakse kasutusvaldusega või kasutatakse seda muul viisil, mis ei ole vastuolus seadusega. § 19. Valla osalemine ettevõtluses 1. Vallal on õigus osaleda ettevõtluses. Valla osaluse vajaduse äriühingus otsustab vallavolikogu. 2. Valla esindaja(d) valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 3. Valla asutuse asutamine, haldamine ja likvideerimine toimub seadusandlusega ettenähtud korras. § 20. Vallavara rendile andmine 1. Rendisuhte puhul kasutab rentnik rendilepingu alusel tasu eest valla vara. 2. Vallavara rendile andmise korra kehtestab vallavolikogu. 3. Vallavara rendile andmine toimub otsustus-, enampakkumise või konkursi korras. § 21. Vallavara tasuta kasutusse andmine Vallavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutada andmine toimub vallavolikogu kehtestatud korras. § 22. Vallavara kasutusvaldusega koormamine 1. Kasutusvaldus koormab vallale kuuluvat asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. 2. Vallavara koormamise kasutusvaldusega otsustab igal konkreetsel juhul vallavolikogu. 3. Vallale kuuluvaid eluruume ei anta kasutusvaldusse. IV. VALLAVARA KÄSUTAMINE § 23. Käsutamise mõiste 1. Käsutamine on vallavara omandiõiguse võõrandamine, samuti koormamine piiratud asjaõigusega. 2. Vallavara käsutamine on samuti omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muul alusel nagu vara täielik hävimine või omandiõiguse omandamine kolmanda isiku poolt muul viisil (igamine, leid jms). V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 1. ÜLDSÄTTED § 24. Vallavara võõrandamise mõiste 1. Vallavara võõrandamine on käesoleva eeskirja mõttes vallavara tasu eest või tasuta andmine teise isiku omandisse. § 25. Vallavara võõrandamise tingimused 1. Vallavara võib võõrandada, kui: 1.1. vara ei ole kõlblik avalikuks kasutamiseks, valla valitsemiseks või tulu saamise otstarbel kasutamiseks; 1.2. vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ilma võõrandamiseta pole võimalik või on vallale kahjulik; 1.3. vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides; 1.4. vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 1.5. vara on vajalik välisriigile diplomaatilise või konsulaaresinduse tarbeks; 1.6. võõrandamine on ette nähtud seaduses või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 2. Enne vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus sellest valla asutusi, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski valla asutus ei taotle vallavara enda valdusse või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävitamiseni, siis valla asutusi ei informeerita. 3. Riigi poolt tasuta valla omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. § 26. Vallavara võõrandamise otsustamine 1. Vallavara võõrandamise otsustab: 1.1. vallavolikogu, kui: 1.1.1. võõrandatava vara hind ületab 200 000 krooni; 1.1.2. võõrandatakse enampakkumiseta ja selle vara hind on suurem kui 100 000 krooni; 1.1.3. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara hind on suurem kui 20 000 krooni; 1.1.4. võõrandatav vara on kinnisvara; 1.1.5. vara võõrandatakse käesoleva eeskirja paragrahvis 25 sätestamata tingimustel; 1.2. kohaliku omavalitsuse asutus, kui võõrandatakse väikevahendeid; 1.3. vallavalitsus, kui: 1.3.1. võõrandatakse enampakkumiseta ja selle vara hind on suurem kui 50 000 krooni; 1.3.2. seda ei otsusta vallavolikogu või kohaliku omavalitsuse asutus. 2. Enne kinnisasja võõrandamise otsustamist määrab vallavolikogu kindlaks kinnisasja kasutamise sihtotstarbe ja hoonestamise (hoonestusulatus, korruselisus jms) tingimused ning korraldab vajadusel kinnisasja jagamise, ühendamise või vahetamise, lähtudes vallavara majandamise kavast ja planeeringust. 3. Vallavara võõrandamise otsus vormistatakse vastavalt kas volikogu otsuse, vallavalitsuse korralduse või kohaliku omavalitsuse asutuse juhi käskkirjaga. § 27. Vallavara võõrandamise viisid 1. Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muu võõrandamise kord. 2. Vallavara võidakse võõrandada kolmandatele isikutele: 2.1. otsustuskorras, kas: 2.1.1. tasu eest; 2.1.2. tasuta või alandatud hinna eest; 2.2. enampakkumise korras; 2.3. eelläbirääkimistega pakkumise korras; 2.4. erastamiskorras; 2.5. volikogu otsusel muul viisil. 2. VALLAVARA MÜÜK ENAMPAKKUMISE KORRAS § 28. Avaliku enampakkumise mõiste 1. Avalik enampakkumine on vallavara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. 2. Enampakkumine toimub juhul, kui ei kehtestata lisatingimusi või kehtestatud lisatingimused on kehtestatud lõplikena, st nende üle ei peeta läbirääkimisi. § 29. Enampakkumise ettevalmistamine 1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1.1. enampakkumise tingimused ja viisi; 1.2. alghinna; 1.3. enampakkumise läbiviija; 1.4. ostu-müügilepingu tingimused; 1.5. osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. 2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu vähemalt maakondlikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva (eluruumide puhul 30 päeva) enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 2.1. enampakkumise läbiviija; 2.2. võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude selliste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 2.3. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 2.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 2.5. müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 2.6. alghind ja enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha. Enampakkumisest osavõtutasu suurus on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 100 krooni. Tagatisraha suurus on kuni 5% alghinnast. Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu. 3. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ja lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine kinnitatakse vallavalitsuse poolt. § 30. Alghind 1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1.1. eksperdi hinnang; 1.2. vara eeldatav turuväärtus; 1.3. vara erilised omadused. 2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 3. Alghinna määramata jätmise otsustab vallavalitsus. § 31. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole käesoleva eeskirjaga keelatud. 2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 2.1. müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud; 2.2. käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja hõimlased, kellena käsitatakse korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 13 lõikes 4 nimetatud isikuid. § 32. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. § 33. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument. 2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. 3. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 4. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejad. 5. Pärast lõigetes 1–4 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. 6. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. 7. Osavõtja, kelle pakutud ostuhind on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub ostma vara enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija osavõtjatele teatavaks, et vara müüakse osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ükski pakkuja ei nõustu allkirja andma, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks. 8. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. 9. Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. § 34. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 1.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 1.3. tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 1.4. sõnadega kirjutatud pakutud ostuhind; 1.5. pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. 3. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). 4. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, teatab alghinna ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 5. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. 6. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (paragrahvi 30 lõiked 5, 6 ja 7) järgmise erinevusega: 6.1. enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 35. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. 2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. 3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 3.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 3.2. enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3.3. osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 3.4. enampakkumise võitjaks osutus paragrahvi 30 lõikes 2 nimetatud isik; 3.5. enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. 5. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab varaga edasise toimimise viisi vallavalitsus. § 36. Ostu-müügilepingu sõlmimine 1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping ja asjaõigusleping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus. 2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt 20 päeva jooksul arvates kinnitamise teate kättesaamise päevast. 3. Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 4. Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 3. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE OTSUSTUSKORRAS § 37. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 1. Tasu eest vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1.1. võõrandatava vara hind ei ole suurem kui 50 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 1.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 1.3. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi. 2. Vallavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus. Järelmaksuga müügi korral määrab vallavalitsus kindlaks ka lepingu täitmise tagatised, v.a kui vallavara müüakse alandatud hinna eest kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 3. 3. Vallavara võib tasuta või alandatud hinna eest otsustuskorras võõrandada, kui: 3.1. vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 3.2. vara on vajalik välisriigile diplomaatilise- või konsulaaresinduse tarbeks; 3.3. kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande eesmärkidel; 3.4. võõrandamine on ette nähtud seaduses või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 4. VALLAVARA MÜÜK EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS § 38. Eelläbirääkimistega pakkumise üldsätted 1. Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. 2. Lisatingimusteks võivad olla: 2.1. teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2.2. investeeringute suurus; 2.3. keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 2.4. muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused. § 39. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise kord 1. Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama paragrahvi 28 lõikes 2 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega. 2. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii hinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. 3. Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, kus peale paragrahvi 33 lõikes 1 nimetatu peavad olema täielikud andmed pakkuja kohta (nimi, isikukood, aadress, registrikood, asukoht, kandeotsus ja registriosa koopia, esindajate volikirjad, dokument osavõtutasu tasumise kohta jne) ning tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta. 4. Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla pakkumise läbiviija. 5. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta. 6. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. 7. Võrdväärsete pakkumiste korral annab müügi korraldaja ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumist viie tööpäeva jooksul täiendada. 8. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on müügi korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 9. Ostu-müügilepingu sõlmib vallavalitsus parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. Sellisel juhul parimale pakkujale tagatisraha ei tagastata. 10. Osavõtutasu, mis on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 100 krooni, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 5% vara turuhinnast. 5. VALLAVARA ERASTAMINE § 40. Vallavara erastamise 1. Järgnevaid sätteid kohaldatakse vallavara võõrandamisel, mis on seadusest tulenevalt käsitatav erastamisena. 2. Vallavara erastatakse erastamisseaduse, eluruumide erastamise seaduse, mitteeluruumide erastamise seaduse, kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse alusel. 3. Kehtna vallale kuuluvate eluruumide ja mitteeluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele ja mitteeluruumide erastamise seadusele. § 41. Erastamise objekt 1. Erastamise objektiks on vallavara, mis erastamisseaduses on määratletud erastamise objektina. 2. Erastamise objektiks oleva vallavara erastamine toimub vallavolikogu kinnitatud erastamisnimekirja alusel (paragrahv 42). § 42. Erastamise õigustatud subjekt Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduses õigustatud subjektina määratletud isik. § 43. Erastamise korraldaja 1. Vallavara erastamise korraldaja on vallavalitsus, kes: 1.1. koostab erastamisnimekirja ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule; 1.2. viib läbi vallavara erastamise või määrab erastamise läbiviija. Kui vallavalitsus erastamise läbiviijat ei määra, siis on ta ise erastamise läbiviijaks; 1.3. täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva eeskirja või muude õigusaktidega või mis ei kuulu vallavolikogu või teiste organite pädevusse. 2. Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Vallavalitsus võib panna erastamise läbiviijale ka muid erastamise korraldaja ülesandeid, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. 3. Erastamise läbiviija võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. § 44. Erastamisnimekirja kinnitamine 1. Vallavara erastamise aluseks on vallavolikogu kinnitatud erastamisnimekiri. 2. Erastamisnimekirja koostab vallavalitsus, esitades selle ettepaneku vormis kinnitamiseks vallavolikogule. § 45. Erastamisnimekirja sisu 1. Erastamisnimekiri sisaldab erastatavate objektide nimekirja ja muid erastamisseaduses ettenähtud tingimusi. 2. Erastamisnimekiri sisaldab: 2.1. erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2.2. erastatava objekti bilansilist maksumust; 2.3. erastamisviisi; 2.4. erastamise lisatingimusi; 2.5. erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse. § 46. Müügi väljakuulutamine 1. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja vähemalt maakonna ajalehes, hiljemalt 15 päeva (eluruumide puhul 30 päeva) enne müüki. Teates näidatakse ära: 1.1. erastatava objekti nimetus; 1.2. aeg ja koht, kus saab tutvuda informatsiooniga erastatava vara kohta; 1.3. enampakkumise alghind; 1.4. erastamise viis; 1.5. osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 1.6. erastamise läbiviija. 2. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. § 47. Erastamise viisid ja kord 1. Erastamine toimub erastamisseaduses sätestatud viisil ja korras. 2. Vara, sealhulgas aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel toimub käesolevas eeskirjas sätestatud korras. 3. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. VI. VALLAVARA KOORMAMINE § 48. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigustega. § 49. Vallavara koormamise otsustamine 1. Vallavara koormamise otsustab: 1.1. vallavolikogu, kui: 1.1.1. koormatakse kinnisasja; 1.1.2. panditakse valla omandis olevat vallavara; 1.2. vallavalitsus kõigil käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhtudel. § 50. Vallavara koormamise tingimused 1. Vallavara koormamine piiratud asjaõigustega on lubatud, kui: 1.1. vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus; 1.2. vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 1.3. valla või vallavara kasuks seatud piiratud asjaõiguste (servituut ja reaalkoormatis) omandamine ja nende teostamine on vallavalitsuse või valla asutatud avalik-õigusliku juriidilise isiku kohustus vastavalt tema põhikirjalistele ülesannetele ja vallavara valdusele; 1.4. see on ette nähtud vallavara majandamise kavas või see on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 1.5. see toimub avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks. § 51. Hoonestusõiguse seadmine 1. Hoonestusõiguse seadmine toimub vallavolikogu kehtestatud korras. 2. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. § 52. Vallavara pantimine 1. Valla omandis oleva kinnisasja ja ehitise kui vallasasja pantimine ei ole lubatud. 2. Vallasasja pantimise otsustab vallavolikogu, kui pandi eseme harilik väärtus on suurem kui 200 000 krooni, muudel juhtudel vallavalitsus. Pantimine on lubatud üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. 3. Vallavarale pandi seadja on vallavalitsus. § 53. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise, isikliku kasutusõiguse või ostueesõiguse seadmine 1. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise, isikliku kasutusõiguse või ostueesõiguse seadmise otsustab igal konkreetsel juhul vallavolikogu. 2. Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib vallavalitsus. VII. VALLAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE § 54. Vallavara mahakandmine 1. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui: 1.1. vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine pole võimalik; 1.2. kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav; 1.3. kui vara on osaliselt või täielikult hävinud. 2. Põhivara mahakandmise otsustab vallavolikogu. 3. Väikevahendite mahakandmise otsustab asutuse juht, kelle bilansis vara on. 4. Kui vallavara ei ole säilinud, vallavara mahakandmise vajadus tuleneb seadusest, pankrotihalduri või audiitori põhjendatud ettepanekust, otsustab vallavara mahakandmise vallavalitsus, edastades tehtud otsuse ja selle aluseks olnud materjalid vallavolikogule. 5. Mahakandmise korral on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus, vara hävitamiseks vajalike tööde eelarve ja võimalik keskkonnaohtlikkus, varaga seotud rahalised õigused ja kohustused, meetmed, mis on võetud puudujäägi likvideerimiseks ja muud vajalikud andmed. 6. Vara või selle osa kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine toimub ainult seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade, käesoleva korra ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel. Mahakandmine tuleb kümne tööpäeva jooksul vormistada vallavara registris. 7. Kui vallavara mahakandmise vajaduse on tinginud kellegi süüline tegevus või tegevusetus, on vallavara valdaja kohustatud koostama asjakohase akti ning tekitatud kahju seaduses kehtestatud korras süüdlaselt sisse nõudma. § 55. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, oma pädevuse piires kohaliku omavalitsuse asutus. 2. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. 3. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või kohtuotsusega väljamõistetud nõude täitmisele pööramisest loobumise otsustada: 3.1. vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 200 000 krooni; 3.2. vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 200 000 krooni.