Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani linna eelarve koostamise korra muutmine — KO, 3, 55

Aluseks võttes valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332) § 11–14 ja 23–25, Suure-Jaani Linnavolikogu määrab: 1. Tühistada Suure-Jaani Linnavolikogu 18. septembri 1997. a määrusega nr 11 kinnitatud «Suure-Jaani linna eelarve koostamise kord». 2. Võtta vastu «Suure-Jaani linna eelarve koostamise kord» (vt lisa). Volikogu aseesimees volikogu esimehe kohustes Rein VALDMANN Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 29. novembri 2001. a määrusega nr 46 SUURE-JAANI LINNA EELARVE KOOSTAMISE KORD Eelarve koostamise kord sätestab eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise, muutmise ja kontrollimise korra. Dokumendis kasutatavad mõisted: hallatav asutus – linnavalitsuse haldusalasse kuuluvad eelarvelised asutused (näit kool); alaeelarve – hallatava asutuse, osakonna või ürituse tasakaalustatud eelarve linna eelarve koosseisus; alaeelarve eelnõu – osakonna või hallatava asutuse poolt osakonna, asutuse või ürituse tulude ja kulude põhjendatud arvestus kõigi kululiikide osas koos seletuskirjaga; linna eelarve eelnõu – struktuuriüksuste alaeelarvete eelnõude koondite alusel koostatud eelarve kavand; krediidikäsutaja – osakond, asutus, kelle kulude katteks on linna eelarvest ette nähtud rahaline kate. I. LINNA EELARVE EELNÕU KOOSTAMINE 1. Üldsätted 1.1. Eelarve koosneb Suure-Jaani linna kui omavalitsusüksuse kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 1.2. Eelarve eelnõu koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mida on võimalik suunata linnamajanduse, sotsiaalsfääri, halduskulude ja muude vajaduste katteks. 1.3. Eelarvega tuleb tagada tulude täielik arvele võtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõigi kululiikide lõikes. 1.4. Linna eelarve eelnõu koostamisel juhindutakse kehtivatest õigusaktidest. 2. Eelarve eelnõu tulud ja kulud 2.1. Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised linnaasutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 2.2. Eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 2.3. Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse: 1) eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkide arvel; 2) rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. 2.4. Laenude võtmine: 2.4.1. Laene võib võtta või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (võlakirju) järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses (RT I 1995, 94, 1627; 1996, 87, 1542; 1997, 16, 263) sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest. Käesoleva punkti lõikes 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata laenudele, millele on antud riigigarantii; 3) laenu tagatiseks ei või olla linna kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. 2.4.2. Jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu. 3. Linna eelarve eelnõu koostamine 3.1. Linna eelarve eelnõu koostamist korraldab linnavalitsus, kes teatab hallatavatele asutustele piirsummad ja vormid, mille järgi nad peavad esitama eelarve eelnõu koostamiseks vajalikud andmed linnavalitsusele hiljemalt 1. oktoobriks. Samaks tähtajaks võivad taotluse esitada ka asutused, organisatsioonid ja üksikisikud väljaspool linnavalitsuse haldusala. 3.2. Alaeelarve eelnõu läbivaatamisel kontrollib linnavalitsus koos eelarve- ja majanduskomisjoniga eesseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, linna ja hallatava asutuse arengukavale, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes eelarve tulude prognoosist. 4. Linna eelarve eelnõu läbivaatamine volikogus 4.1. Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirja ja vajalike lisamaterjalidega eelarve- ja majanduskomisjonile hiljemalt nelikümmend päeva enne eelarveaasta algust 4.2. Eelarve- ja majanduskomisjon vaatab eelarve eelnõu läbi ja esitab selle koos oma arvamusega volikogule arutamiseks kümne päeva jooksul pärast selle saamist. 4.3. Volikogu vaatab eelarve eelnõu läbi kümne päeva jooksul ning esitab linnavalitsusele ja eelarve- ja majanduskomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. 4.4. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb muudatuse algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada vastav eelnõu koos lisadega linnavalitsusele ning eelarve- ja majanduskomisjonile. 4.5. Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelarve teiseks lugemiseks volikogus. Eelarve- ja majanduskomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekuid hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. 4.6. Linnavalitsus koos eelarve- ja majanduskomisjoniga valmistavad ette eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni kolmandaks lugemiseks, arvestades teisel lugemisel tehtud parandustega. 5. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 5.1. Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. 5.2. Volikogu kinnitab linna eelarve tulud tuluallika järgi, kulud majandusharude, hallatavate asutuste või ürituste kaupa (vastavuses kehtiva klassifikaatori osadele ja peatükkidele). 5.3. Linnavalitsus kinnitab vastavalt volikogu poolt vastuvõetud eelarvele hallatavate asutuste või ürituste alaeelarved artiklite lõikes. 5.4. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 5.5. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. II. EELARVE TÄITMINE 6. Üldsätted 6.1. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. 6.2. Eelarve täitmise eesmärgiks on tagada eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine kooskõlastatult tulude laekumisega. 6.3. Eelarves ettenähtud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 6.4. Reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras. 6.5. Kassatagavara käsutab linnapea tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 7. Eelarve tulude täitmine Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 8. Eelarvest kulude finantseerimine 8.1. Kulude tegemine toimub vastavalt krediidikäsutaja taotlusele üldjuhul 1/12 ulatuses aasta eelarve mahust olenevalt tulude laekumisest. 8.2. Kulutamise üle 1/12 aasta eelarve mahust kuus või üle finantseerimiskava otsustab linnavalitsus. 8.3. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otstarbe otsustab volikogu. 9. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 9.1. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud õigusaktidega. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. 9.2. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele. 9.3. Linnavalitsuse poolt esitatud ning revisjonikomisjoni poolt läbi vaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu. 9.4. Linna eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel eelarveaasta jooksul on ülekulu korral linnavalitsusel õigus vähendada finantseerimist, informeerides sellest volikogu. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab krediidikäsutaja juht otsest vastutust. 10. Eelarve muutmine 10.1. Muudatuste tegemiseks kinnitatud alaeelarve piires artiklite vahel esitab asutuse juht taotluse linnavalitsusele, kes analüüsib muudatuste vajalikkust ning muudatuse põhjendatuse korral vormistab eelarve muudatuse. 10.2. Eelarves kajastamata sihtotstarbeliste tulude laekumisel otsustab nende kasutamise vastavuses sihtotstarbele krediidikäsutaja, kes koos linnavalitsusega esitab linnavolikogule eelarve muutmise eelnõu. 10.3. Muudatuste tegemine eelarves lõpetatakse enne eelarveaasta lõppu. 10.4. Aasta lõpus laekuvaid sihtotstarbelisi tähtajalisi tulusid kasutab linnavalitsus vastavalt nende sihtotstarbele. 10.5. Eelarve muudatusi menetletakse volikogus analoogiliselt eelarve menetlemisega. 11. Lisaeelarve 11.1. Täiendavate tulude ilmnemisel (tulude plaani täitmisel või planeeritud kulude säästu korral) võib kulude tegemiseks, milleks eelarves assigneeringuid määratud ei ole või mille tegemiseks assigneeringuid ei jätku, linnavalitsus esitada volikogule lisaeelarve eelnõu. Lisaeelarve eelnõu võib linnavalitsus esitada volikogule mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. 11.2. Lisaeelarve eelnõule lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal iga üksiku kulu kohta eraldi, andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse. 11.3. Lisaeelarve võib olla negatiivne. 11.4. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub vastavalt eelarve koostamise ja vastuvõtmise korrale. 12. Eelarve avalikustamine Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linna põhimääruses sätestatud korras.