Justiitsminister — Kohtute osakonna põhimäärus — RTL, 69, 1081

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677) § 47 lõike 2 alusel. § 1. Üldsätted (1) Kohtute osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus, mis allub vahetult kohtute asekantslerile. (2) Kohtute osakond teeb oma ülesannete täitmisel koostööd ministeeriumi teiste struktuuriüksustega. (3) Kohtute osakonnal on oma nimega pitsat ja kirjaplank, mille kasutamise kord kehtestatakse ministeeriumi asjaajamisjuhendiga. § 2. Kohtute osakonna struktuuriüksused Kohtute osakonna struktuuriüksused on: 1) kohtuhaldustalitus; 2) notariaadi ja registrite talitus; 3) kriminaalhoolduse talitus; 4) kriminaalpreventsiooni talitus; 5) tsiviiltäite talitus; 6) prokuratuuri talitus; 7) rahvusvahelise õigusabi talitus. § 3. Kohtute osakonna ülesanded (1) Kohtute osakonna ülesanne on esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo (edaspidi EKEB ) ja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse organisatsioonilise tegevuse korraldamine ning teenistuslik järelevalve, notariaadi ja notariteenistuse ning vandetõlgiteenistuse korraldamine ja kriminaalpreventiivse tegevuse koordineerimine, kohtutäituriteenistuse korraldamine, pankrotihaldurite töö koordineerimine, advokatuuri tegevuse seaduslikkuse tagamise ja riigi kohtumenetluses esindamise korraldamine ning rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine. (2) Kohtute osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 1) töötab välja õigusemõistmise, kriminaalhoolduse, notariaadi ja registrite, tsiviiltäite, pankrotihaldurite ja prokuratuuri valdkondade arengustrateegiad ning määratleb Justiitsministeeriumi Registrikeskuse ja kohtuekspertiisisüsteemi arengusuunad; 2) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kohtute, Justiitsministeeriumi Registrikeskuse, prokuratuuri ja EKEB töö tagamiseks vajalike vahendite kohta ning analüüsib kulusid; 3) koordineerib ja korraldab esimese ja teise astme kohtute, Justiitsministeeriumi Registrikeskuse, kohtutäiturite, prokuratuuri ning EKEB organisatsioonilist tööd; 4) töötab välja kohtute, advokatuuri, notariaadi, kriminaalpreventsiooni, kohtutäiturite, pankrotihaldurite, prokuratuuri ja EKEB tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud, teeb ettepanekuid ning osaleb teiste nimetatud valdkondadega seotud õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja muutmisel; 5) lahendab kohtute, kohtutäiturite, prokuratuuri ja EKEB tegevuse kohta esitatud avaldusi ja kaebusi küsimustes, mis kuuluvad ministeeriumi pädevusse; 6) menetleb jõustunud konventsioonidest ja õigusabilepingutest tulenevaid õigusabitaotlusi ning kontrollib nende täitmist; 7) analüüsib kohtute, kohtutäiturite, notarite, vandetõlkide, prokuratuuri ja EKEB töökoormust ning teeb ettepanekuid nende tööpiirkondade, asukohtade, struktuuri ja koosseisude kohta; 8) teostab teenistuslikku järelevalvet kohtute, Justiitsministeeriumi Registrikeskuse, kohtutäiturite, notarite, vandetõlkide, prokuratuuri ja EKEB tegevuse üle; 9) korraldab «Advokatuuriseadusega» (RT I 2001, 36, 201; 102, 676) justiitsministrile pandud kontrolli teostamist advokatuuri õigusakti või toimingu üle; 10) peab pankrotihaldurite registrit ning teenindab tehniliselt pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni; 11) osaleb kohtute, kohtutäiturite ja notarite ning kriminaalmenetluse infosüsteemide arendamisel; 12) peab andmekogu riigi esindamisest kohtumenetluses; 13) peab riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja; 14) korraldab rahvusvahelist koostööd oma pädevuse piires. § 4. Osakonna juhataja (1) Osakonna tööd juhib osakonna juhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. (2) Osakonna juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. (3) Osakonna juhataja äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teenistuja. (4) Osakonna juhataja: 1) vastutab osakonnale pandud ülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest ja annab sellest aru kohtute asekantslerile või tema poolt määratud isikule; 2) määrab osakonna tööjaotuse ning töötab koostöös üldosakonnaga välja talituste juhatajate ametijuhendid; 3) teostab järelevalvet osakonna tööülesannete ja tööplaani täitmise üle. § 5. Talituse juhataja (1) Talitust juhib talituse juhataja, kes koordineerib ja korraldab talituse tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. (2) Talituse juhataja allub osakonna juhatajale. (3) Talituse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler osakonna juhataja ettepanekul. (4) Talituse juhataja äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teenistuja. (5) Talituse juhataja: 1) vastutab talitusele pandud ülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest ja annab sellest aru osakonna juhatajale; 2) määrab talituse tööjaotuse ning töötab välja talituse töötajate ametijuhendid; 3) teostab järelevalvet talituse töötajate tööülesannete täitmise üle. § 6. Kohtute osakonna ametikohtade loetelu Kohtute osakonnas on järgmised ametikohad: kohtute osakonna juhataja referent sekretär-asjaajaja kohtuhaldustalituse juhataja nõunik referent notariaadi ja registrite talituse juhataja nõunik referent kriminaalhoolduse talituse juhataja nõunik referent kriminaalpreventsiooni talituse juhataja referent tsiviiltäite talituse juhataja nõunik referent prokuratuuri talituse juhataja nõunik referent rahvusvahelise õigusabi talituse juhataja referent. § 7. Kohtuhaldustalituse ülesanded Kohtuhaldustalitus esimese ja teise astme kohtute ning EKEB organisatsioonilise tegevuse korraldamisel: 1) töötab välja kohtute õigusemõistmise valdkonna arengustrateegia ning määratleb kohtuekspertiisisüsteemi arengusuunad; 2) määratleb oodatavad tegevustulemused kohtutele ja jälgib nende saavutamist; 3) analüüsib kohtute ja kohtunike töökoormust ning teeb ettepanekuid maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute tööpiirkondade, asukohtade, struktuuri ning neis töötavate kohtunike arvu ja koosseisude kohta; 4) valmistab ette materjale I ja II astme kohtute esimeeste ametisse nimetamiseks ning EKEB peaeksperdiga töölepingu sõlmimiseks; 5) peab kohtunike ja kohtuniku ameti taotlejate arvestust ning koostab neid puudutavad personalidokumendid; 6) korraldab kohtuametnike koolitust ja atesteerimist; 7) analüüsib õigusemõistmise ja kohtuekspertiisi maksumust; 8) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel I ja II astme kohtute ja EKEB töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 9) osaleb kohtute infosüsteemide ja kohtustatistika arendamisel; 10) teostab I ja II astme kohtute ja EKEB üle teenistuslikku järelevalvet; 11) valmistab ette materjale I ja II astme kohtute kohtunike vastu distsiplinaarmenetluse algatamiseks; 12) peab andmekogu riigi esindamisest kohtumenetluses; 13) lahendab I ja II astme kohtute ja EKEB töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi; 14) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 15) edastab infot välisriikidele seoses eurointegratsiooniga; 16) töötab välja kohtute tööd ja kohtuarstlikku ekspertiisi reguleerivate Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 17) teeb ettepanekuid ning osaleb kohtute ja EKEB tööga seotud teiste õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja muutmisel. § 8. Notariaadi ja registrite talituse ülesanded Notariaadi ja registrite talitus kohtulike registrite ja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse haldamiseks ning notarite ja teiste õigusteenuse osutajate, samuti vandetõlkide tegevuse korraldamiseks ning advokatuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks: 1) töötab välja notariaadi ja registrite valdkonna arengustrateegia; 2) määratleb oodatavad tegevustulemused kohtulikele registritele ja jälgib nende saavutamist; 3) analüüsib notarite ja vandetõlkide tegevust, jälgib õiguspraktikat ning kogub vastavat statistikat; 4) analüüsib, nõustab ja ühtlustab kohtulike registrite tegevust; 5) analüüsib ja teeb ettepanekuid kinnistusametite ja registriosakondade arvu, tööpiirkondade ning koosseisude määramiseks; 6) analüüsib ning teeb ettepanekuid notarite ja vandetõlkide arvu ning tööpiirkondade määramiseks; 7) teeb ettepanekuid notarite ja vandetõlkide ametisse nimetamiseks, ametist tagandamiseks ja vabastamiseks, samuti notari alalise asendaja määramiseks; 8) korraldab Justiitsministeeriumi poolt notarieksami komisjoni, notarikandidaadi konkursikomisjoni ja notariasendaja eksamikomisjoni, notari ja vandetõlgi distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni ning vandetõlgi eksami komisjoni tööd; 9) korraldab kohtunikuabi eksami- ja konkursikomisjoni ning kinnistus- ja registrisekretäri eksamikomisjoni tööd; 10) koordineerib notarite, vandetõlkide, kohtunikuabide, kinnistus- ja registrisekretäride atesteerimist; 11) koordineerib ja korraldab kohtunikuabide, kinnistus- ja registrisekretäride koolitust; 12) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kohtulike registrite töö tagamiseks vajalike vahendite kohta, kogub ning analüüsib sellealast teavet; 13) arendab kohtulike registrite infosüsteemi ja osaleb notarite infosüsteemide arendamisel; 14) teostab kohtulike registrite, notarite ja vandetõlkide üle teenistuslikku järelevalvet; 15) teostab järelevalvet Notarite Koja tegevuse seaduslikkuse üle; 16) lahendab kohtulike registrite, notarite ja vandetõlkide töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi; 17) kureerib Justiitsministeeriumi Registrikeskuse tööd; 18) teostab kontrolli advokatuuri õigusakti või toimingu üle tagamaks advokatuuri tegevuse seaduslikkus; 19) korraldab apostillide väljastamist; 20) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 21) töötab välja kohtulike registrite, õigusteenuse osutajate ja vandetõlkide tegevust reguleerivate Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 22) osaleb merendusalaste õigusaktide väljatöötamisel ja muutmisel; 23) teeb ettepanekuid ja osaleb kohtulike registrite, õigusteenuse osutajate ja vandetõlkide tööga seotud teiste õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja muutmisel; 24) teeb ettepanekuid lisatingimuste määramiseks advokaatide kutsekindlustuslepingute kohta. § 9. Kriminaalhoolduse talituse ülesanded Kriminaalhoolduse talitus kriminaalhooldussüsteemi tegevuse korraldamiseks: 1) töötab välja kriminaalhooldusvaldkonna arengustrateegia; 2) määratleb oodatavad tegevustulemused kriminaalhooldusosakondadele ja jälgib nende saavutamist; 3) soodustab kriminaalhooldusühingute loomist ja tegevust; 4) peab üleriigilist kriminaalhooldusabiliste nimekirja; 5) analüüsib ja teeb ettepanekuid kriminaalhooldusosakondade tööpiirkondade ja asukohtade määramiseks, kriminaalhooldusosakondade struktuuri ja kooseisude kohta; 6) korraldab kriminaalhooldusametnike ja kriminaalhooldusabiliste koolitust; 7) korraldab koostööd haridusasutustega kriminaalhooldusametnike täienduskoolituse ja reservi küsimustes; 8) koordineerib kriminaalhooldusametnike atesteerimist; 9) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kriminaalhooldusosakondade töö tagamiseks vajalike vahendite kohta, kogub ja analüüsib teavet; 10) osaleb kriminaalhoolduse infosüsteemi arendamisel; 11) teostab teenistuslikku järelevalvet kriminaalhooldusosakondade üle; 12) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 13) lahendab kriminaalhooldusosakondade töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi; 14) töötab välja kriminaalhooldusosakondade tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 15) teeb ettepanekuid ja osaleb teiste kriminaalhooldusega seotud õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning muutmisel. § 10. Kriminaalpreventsiooni talituse ülesanded Kriminaalpreventsiooni talitus kriminaalpreventiivse tegevuse koordineerimiseks: 1) koordineerib riiklikku kriminaalpreventsioonialast tegevust; 2) analüüsib kuritegude ennetamise süsteemi senist tegevust kuritegevusealaste suundumuste kontekstis ning teeb ettepanekuid edasiseks arenguks; 3) korraldab Kriminaalpreventsiooni Nõukogu tööd ja tagab tehnilise teenindamise; 4) korraldab riikliku kuritegevuse ennetamise strateegia väljatöötamist; 5) tagab strateegia tulemusliku rakendamise Justiitsministeeriumi poolt; 6) teeb valitsemisala eelarve koostamisel ettepanekuid kuritegude ennetamise alase töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 7) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 8) töötab välja kriminaalpreventsiooni alast tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 9) teeb ettepanekuid ja osaleb teiste kriminaalpreventsiooni alast tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning muutmisel. § 11. Tsiviiltäite talituse ülesanded Tsiviiltäite talitus tsiviiltäitealase tegevuse korraldamiseks ning pankrotihaldurite töö koordineerimiseks: 1) töötab välja tsiviiltäite ja pankrotihaldurite valdkonna arengustrateegia; 2) analüüsib kohtutäiturite töökoormust ning teeb ettepanekuid nende arvu, tööpiirkondade ja asukohtade määramiseks; 3) töötab välja kohtutäituri tasustamise korra; 4) teeb ettepanekuid lisatingimuste määramiseks kohtutäiturite kindlustuse ja kindlustushüvitiste kohta; 5) väljastab loa kohtutäituri büroo avamiseks või asukoha muutmiseks ning eelnevalt tagab bürooruumide sobivuse kontrolli; 6) osaleb asjaajamise üleandmise ja vastuvõtmise läbiviimisel kohtutäituri ametisseastumisel; 7) töötab välja ametikohtade täitmise tingimused ja korra, korraldab konkursi ning osaleb konkursi komisjoni töös; 8) koostab kohtutäituri ettevalmistamise kava ning kontrollib selle täitmist; 9) määrab kohtutäiturite atesteerimiskomisjoni koosseisu, töötab välja atesteerimisnõuded ja -korra; 10) teeb ettepaneku justiitsministrile kohtutäituri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning vajadusel asendaja määramiseks; 11) osaleb kohtutäiturite infosüsteemi ja statistika arendamisel; 12) teostab kohtutäiturite tegevuse üle järelevalvet; 13) viib läbi distsiplinaarmenetluse ning teeb ettepanekuid distsiplinaarkaristuse määramiseks; 14) lahendab kohtutäiturite tegevuse kohta avaldusi ja kaebusi; 15) peab pankrotihaldurite registrit; 16) korraldab pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni tegevust ja tagab tehnilise teenindamise; 17) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 18) töötab välja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 19) teeb ettepanekuid ja osaleb teiste tsiviiltäite ja pankrotihalduritega seotud õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning muutmisel. § 12. Prokuratuuri talituse ülesanded Prokuratuuri talitus prokuratuuri organisatsioonilise tegevuse korraldamiseks: 1) töötab välja prokuratuuri valdkonna arengustrateegia; 2) määratleb oodatavad tegevustulemused prokuratuurile ja jälgib nende saavutamist; 3) analüüsib prokuratuuri tegevust ja prokuröride töökoormust ning teeb ettepanekuid prokuratuuri struktuuriüksuste tööpiirkondade, asukohtade, struktuuri ja koosseisude kohta; 4) valmistab ette materjalid ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks, riigiprokuröri, maakonna ja linna vanemprokuröri, maa- ja linnaprokuröri ning abiprokuröri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 5) töötab välja prokurörieksami tegemise nõuded ja korra; 6) töötab välja atesteerimisnõuded ja -korra; 7) korraldab prokuröride koolitust; 8) teeb ettepanekuid valitsemisala eelarve koostamisel prokuratuuri töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 9) osaleb kriminaalmenetluse infosüsteemi arendamisel; 10) teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle; 11) valmistab ette materjalid prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ning -karistuse määramiseks; 12) lahendab prokuratuuri töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi; 13) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 14) töötab välja prokuratuuri tegevust reguleerivate Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 15) teeb ettepanekuid ja osaleb teiste prokuratuuri tööga seotud õigusaktide väljatöötamisel ja muutmisel. § 13. Rahvusvahelise õigusabi talituse ülesanded Rahvusvahelise õigusabi talitus õigusabitaotluste menetlemiseks: 1) töötab välja rahvusvahelise õigusabi valdkonna arengustrateegia; 2) menetleb jõustunud konventsioonidest ja õigusabilepingutest tulenevaid õigusabitaotlusi ning kontrollib nende täitmist; 3) osaleb ministeeriumi eelarve ettevalmistamises rahvusvahelise õigusabi valdkonnas; 4) annab konsultatsioone teistele riigiasutustele ja kodanikele talituse pädevuse piires; 5) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 6) osaleb rahvusvaheliste õigusabilepingute eelnõude koostamises ja sõlmimise ettevalmistamises; 7) valmistab ette õigusabi valdkonda reguleerivate konventsioonidega ühinemisi. § 14. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 2. augusti 2000. a määrusega nr 29 (RTL 2000, 90, 1381; 136, 2151; 2001, 70, 943; 109, 1511) kinnitatud «Kohtute osakonna põhimääruse kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. Minister Märt RASK Kantsler Priidu PÄRNA