Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-3-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2002. a määrus M. S. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 95¹ lg 3 p 2 järgi — RT III, 2002, 16, 192

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-3-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 30. mai 2002 Kohtukoosseis Lea Kivi, Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi M. S. haldusõiguse- rikkumise asi HÕS § 951 lg 3 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2001. a ja Harju Maakohtu 21. septembri 2001. a otsused haldusõiguserikkumise asjas nr II-4/229 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. S., kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev 30. aprill 2002 Istungil osalenud isikud M. S. esindaja P. S. Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2001. a ja Harju Maakohtu 21. septembri 2001. a otsused haldusõiguserikkumise asjas nr II-4/229 ning menetlus selles asjas lõpetada. 2. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 3. Kassatsioonkautsjon tagastada. 4. Hüvitada M. S.le tema poolt tasutud õigusabi eest 344.00 krooni Tallinna Linna eelarve vahenditest. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. detsembril 2000. a koostas Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolör HÕS § 951 lg 3 p 2 alusel trahvinõude selle kohta, et sõiduauto Mazda registrimärgiga XXX oli Tallinnas R tn x pargitud tasulisel parkimiskohal ilma parkimistasu maksmata. Sõiduauto omanik M. S. vaidlustas selle trahvinõude Harju Maakohtus, väites, et tema ei ole trahvinõudel märgitud ajal ja asukohas autot parkinud ega haldusõiguserikkumist toime pannud. 2. Harju Maakohtu 21. septembri 2001. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et parkimiseeskirjade rikkumise fakt on tuvastatud trahvinõudega. Seejuures ei tehta rikkumise iseloomust tulenevalt kindlaks sõiduki parkinud isikut, vaid presümeeritakse, et rikkumise on pannud toime isik, kelle nimele on sõiduk registreeritud. 3. M. S. esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole olnud alust karistada M. S. parkimisnõuete rikkumise eest, kuna ta ei ole trahvinõudes kirjeldatud haldusõiguserikkumist toime pannud. Samuti oli trahvinõude vaidlustamise ajaks tühistatud LS § 352, mis nägi ette sõiduki omaniku vastutuse parkimisnõuete rikkumise eest. Seetõttu oleks kohus pidanud välja selgitama, kes tegelikult pani toime haldusõiguserikkumise. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2001. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 21. septembri 2001. a otsus muutmata. Kohtukolleegium leidis, et M. S. ei ole tõendanud, et ta pole haldusõiguserikkumist toime pannud. Ta ei ole esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid ega viidanud asjaoludele, mida kohtul oleks olnud võimalik kontrollida. Ekslik on kaebuse esitaja arusaam, et menetlus esimese astme kohtus toimus lihtsustatud korras. Maakohus on järginud menetlusnorme ja arvestanud otsuse tegemisel kõigi olemasolevate tõenditega. Kuna haldusõiguserikkumiste seadustiku kohaselt loetakse trahvinõue kätte antuks, kui selle üks eksemplar on kinnitatud sõiduki külge nähtavale kohale, on alusetu kaebaja seisukoht, et teda ei ole karistusest nõuetekohaselt informeeritud. Kohus märkis, et vastutus parkimisnõuete rikkumise eest nähakse ette HÕS §-s 95 1 ning asjaolu, et liiklusseadus sellelaadilise rikkumise eest enam vastutust ette ei näe, ei oma tähtsust. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 5. Avalduses kohtuvea parandamiseks palub M. S. tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2001. a otsus ja lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus. Lisaks taotletakse kohtukulude väljamõistmist. 5.1. Avalduse esitaja leiab, et ringkonnakohus on eksinud HÕS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtte vastu, karistades isikut, kes ei ole rikkumist toime pannud. Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et tähendust ei oma asjaolu, et karistust ettenägev seadus on tühistatud. 5.2. Kaebaja ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et tema oleks pidanud esitama tõendeid selle kohta, et ta ei ole rikkumist toime pannud. 6. Riigikohtu istungil toetas M. S. esindaja P. S. avaldust kohtuvea parandamiseks ja leidis, et asjas tuleb menetlus lõpetada. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. 13. detsembril 2000. a kehtis liiklusseaduse § 35 2, mille kohaselt vastutas parkimisnõuete rikkumise eest sõiduki juht. Üksnes siis, kui sõiduki juhti ei olnud võimalik kindlaks teha, vastutas sõiduki omanik. Asjaolu, et parkimisnõuete rikkumise puhul ei koostata haldusõiguserikkumise protokolli, vaid trahvinõue, ja et sinna ei märgita rikkuja nime, ei tähenda, et trahvinõude vaidlustamisel kohtus poleks vaja kindlaks teha õigusrikkujat, käsitletaval juhul isikut, kes parkis auto. Vastuolus HÕS §-s 263 ja § 300 lg-s 1 sätestatuga pole Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium välja selgitanud, kas M. S. on toime pannud haldusõiguserikkumise ja kas ta on süüdi selle toimepanemises. Harju Maakohtu 21. septembri 2001. a istungi protokollist nähtub, et kaebajalt pole isegi küsitud, kes 13. detsembril 2000. a temale kuuluvat autot kasutas (tl 15–16). 8. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 2002. a otsusega 3-1-1-17-02 (RT III 2002, 9, 89) märgib kolleegium, et kuigi karistusõiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt võetakse isik õiguserikkumise eest vastutusele teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel, tehakse sellest erand vastutust kergendava või tühistava seaduse puhul. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 4 lg 2 kohaselt on haldusõiguserikkumise eest vastutust kergendaval või tühistaval seadusel tagasiulatuv jõud, st see laieneb ka haldusõiguserikkumisele, mis on toime pandud enne selle seaduse kehtestamist. Liiklusseaduse § 35 2 tunnistati kehtetuks alates 1. veebruarist 2001. a. Sellest tulenevalt oleks kohtud pidanud lõpetama käsitletavas haldusõiguserikkumise asjas menetluse HÕS § 218 lg 1 p 6 alusel. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 3 tuleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2001. a ja Harju Maakohtu 21. septembri 2001. a otsused M. S. suhtes tühistada ja menetlus selles asjas lõpetada. Vastavalt HÕS § 3511 lg-le 1 kuulub M. S.le hüvitamisele 344.00 krooni tema poolt tasutud õigusabi eest Tallinna Linna eelarve vahenditest. Samuti kuulub tagastamisele kassatsioonikautsjon. Lea KIVI Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER