Türi Linnavalitsus — Türi Gümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 55, 1216

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) § 30 lõike 1 punkti 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) § 31 lõike 3, Türi Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 22 kinnitatud Türi linna põhimääruse (KO 2000, 66, 996; 95, 1369; 2001, 17, 359; 46, 852; 50, 952; 92, 1681) punkti 22.2 alapunkti 1 ning Türi Linnavolikogu 25. oktoobri 2001. a määruse nr 32 «Türi linna üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» punkti 1.4 (KO 2001, 83, 1459) ning lähtudes asjaoludest, et Türi Gümnaasiumi hoolekogu on 27. veebruaril 2002. a Türi Gümnaasiumi arengukava heaks kiitnud ja Türi Linnavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon on teinud ettepaneku arengukava esitatud kujul kinnitada, Türi Linnavalitsus annab välja määruse: 1. Kinnitada Türi Gümnaasiumi arengukava vastavalt juuresolevale lisale (lisa kahekümne viiel lehel). 2. Avalikustada käesolev määrus ajalehes Türi Rahvaleht ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 2. aprillil 2002. a. Linnapea Toomas LAIMETS Linnasekretär Lii LAANEMETS TÜRI GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2002–2005 1. KOOL PAIKKONNA HARIDUSSÜSTEEMIS Türi Gümnaasium rohkem kui 800 õpilasega on üks maakonna suurimatest õppeasutustest. Töö toimub kahes hoones: algklasside majas ja gümnaasiumihoones. Klassikomplekte on 31. Koolis töötab 52 pedagoogilise haridusega õpetajat, neist 45 kõrg- ja 7 kesk-eriharidusega. 1.–4. klassis õpetatakse Hea Alguse programmi alusel, 5.–9. kl ainesüsteemis, gümnaasiumiastmes toimub õppetöö humanitaar- ja reaalharus, rakendatakse perioodõpet. Kool annab paikkonna noortele konkurentsivõimelise hariduse, mis võimaldab jätkata edasiõppimist elukutse omandamiseks nii kõrg- kui ka kesk-erikoolides. Kooli õppekava on üldõppel põhinev ja paindlik, põhimõtteks on õppija aktiivsuse ja vastutustunde kasvatamine. Selle saavutamiseks on koolis olemas head tingimused: ainekabinetid, raamatukogu, lokaalvõrgu ja Interneti püsiühendusega arvutiklassid, sportimisvõimalused. Oleme pilootkooliks infotehnoloogia alal ja rahvusvahelisele projektile «Tervist edendav kool», lisaks oleme osalenud või osaleme projektides «Omanäoline kool», «Majandusõpe maakooli», «Infotehnoloogia rakendamine hariduses», «Keeleõppekabinet». Kooli ruumides tegutseb Tallinna Keeltekooli filiaal ja AO eksamikeskus. Türi Gümnaasium on paljude piirkondlike kooliürituste korraldaja. Rahvusvahelised sidemed mitmete välisriikide koolidega aitavad õpilastel võõrkeelte oskust arendada ja praktiseerida ning laiendada teadmisi majanduse, keskkonna ja kultuuri vallas. Koolis on heal järjel huvialane tegevus. Töötab hulgaliselt aine- ja huviringe. Õpilasomavalitsus osaleb kooli igapäevaelu korraldamises. Türi Gümnaasiumi sümboliks on tamm – tugevuse ja kestvuse võrdkuju. Tamm on ka kooli atribuutika (lipp, märk, lõpusõrmus) põhiliseks kujunduselemendiks. Koolil on välja kujunenud pikaajalised traditsioonid, mis loovad õpilastes ja õpetajates oma kooli tunde (tarkusepäeva aktus, madisepäeva jooks, oma kooli nädal, abiturientide jõulunäidend, perepäevad, klassidevahelised spordivõistlused ja mälumängud, ainenädalad ja -päevad). Kogu koolielu puudutav materjal säilitatakse kooli muuseumis. Türi Gümnaasium on kool, kus igaühel on õigus saada võimetekohane haridus, kus väärtustatakse oma rahva kultuur ja traditsioonid ning Eesti avatus Euroopale ja maailmale. 2. KOOLI VISIOON Türi Gümnaasium loob võimalused haritud, teotahtelise ja iseseisvalt toimetuleva ühiskonnaliikme arenguks, kes lähtub oma tegevuses üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, hindab headust ja peab lugu enesest ning kaasinimestest. 3. KOOLI MISSIOON • Õpetada väärtustama Eesti kultuuri ja traditsioone, austama inimest ja seadust ning käibivaid norme. • Arvestada õppesisu valikul ja õppekorralduses piirkondlikke, õpilaste vanuselisi ning individuaalseid iseärasusi. • Suunata õpilasi oma tegevust jälgima ja selle kaudu õppimist kavandama, õpitulemusi hindama, tehtud vigu analüüsima ja parandama, probleeme nägema ja püstitama, valima ja otsustama, isikupärast õpistiili kujundama. • Kujundada huvitöö kaudu õpilastes õigeid väärtushinnanguid ja eetilisi tõekspidamisi. • Suunata õppureid tegutsema noorteorganisatsioonides, huviringide töös, ürituste läbiviimisel ning paikkonna kultuurilise arengu toetamisel. • Kujundada koostöösuhteid õpetajate, õpilaste ja lastevanemate vahel. • Väärtustada elukestva õppimise põhimõtet. 4. ARENGU PÕHIPRINTSIIBID Türi Gümnaasiumi arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada õppetöö vastavus riikliku õppekava nõuetele, haridusnõudlusele ja akadeemilise gümnaasiumihariduse põhimõtetele. • Õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekülgseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud. • Õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes. • Õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadusest lähtuvalt. Põhimõtteks on kõigi õpilaste õpihuvi hoidmine ja arendamine. • Õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena. • Kool ja õpetaja on laste ja lastevanemate teeninduses laste arengu eest hoolitsejatena. Õppetegevust paremini korraldades tõuseb kooli õpilaste, õpetajate ja lastevanemate rahulolu ning paraneb kooli maine. • Arengu eelduseks on edukas meeskonnatöö kooli juhtimisel ning personali, õpilaste, lastevanemate ja kohaliku omavalitsuse osalusel planeerimises, juhtimises, korralduses. • Tulemuslikuks õppe-kasvatustööks on vajalik kooli infrastruktuuri ja õppeprotsessi toetavate tugisüsteemide (arvutiklass, raamatukogu, med. teenindus, toitlustamine, õpilasomavalitsus, ruumide kasutamine jne) arendus. 5. KORRALDUS Türi Gümnaasium on ühtluskool, mis tegutseb põhimääruse alusel. Iga järgmine õppeaasta tugineb eelmisele ning võimaldab ülemineku ühest koolist teise. Gümnaasiumis on põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks 1.–9. klass ning üldkeskhariduse omandamiseks 10.–12. klass. Kooli õppenõukogu määrab kindlaks õppe-kasvatustegevuse, analüüsib ja hindab seda ning teeb juhtimiseks vajalikke otsuseid. Õppe-kasvatustegevus toimub riiklikul õppekaval põhineva kooli õppekava alusel, mis on paindlik ning muutub vastavalt seadusandlusele, haridusnõudlusele, kooli klientide soovidele ja kooli võimalustele. Kooli klientideks on paikkonna õpilased (sh ka erivajadustega õpilased) ja nende vanemad. Kooli edasise arengu eelduseks on tihe koostöö koolieelsete lasteasutustega kooliks ettevalmistava tegevuse korraldamisel. Gümnaasiumi juures tegutseb alaliselt hoolekogu, mille eesmärk on kooli tööks vajalike tingimuste loomine, õppe-kasvatustegevuse jälgimine ning kaasabi selleks vajalike tingimuste loomisel. Türi Gümnaasium on hariduskeskus, kus antakse ka täiskasvanutele võimalus täiendusõppeks. Lisaks olemasolevatele õpivõimalustele (Tallinna keeltekooli filiaal, AO eksamikeskus) on edasise arengu seisukohalt tähtis kooli kujundamine metoodiliseks keskuseks, kus viiakse läbi õppepäevi ja kursusi piirkonna õpetajatele, kooli lastevanematele ja teistele sihtgruppidele. 6. ÕPIKESKKOND 6.1. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ Õppe-kasvatustöö korraldamisel on põhiprintsiibiks arendada õpetamist ja õppimist vastavalt riikliku õppekava nõuetele ning luua head eeldused tulemuslikuks tööks aktiivse ja vastutustundliku õppija kasvatamisel. Edu eeldusteks on: – kaasaegsete õppemeetodite kasutamine, mis kujundavad oskusi iseseisvaks õppimiseks ja töötamiseks; – infotehnoloogia laialdasem kasutamine õppetöös; – õppeainete integreerimine; – valikuvõimaluste loomine kooli õppekava ja ainekavade koostamisel. Koolisisese arendamise peamiseks objektiks on õppekava, mis on paindlik ja muutuv vastavalt haridusalasele seadusandlusele ja ühiskonna vajadustele. Õppetöö toimub kooli õppenõukogu poolt kinnitatud tunnijaotusplaani järgi, mis sisaldab riiklikus õppekavas ettenähtud, kooli poolt esitatud ja õpilase poolt valitavaid aineid lubatud nädalakoormuse piires. Gümnaasiumiosas fikseerib riiklik õppekava minimaalse nädalakoormuse. Arengus lähtutakse üldõppe põhimõtetest. • 1.–4. klassis jätkatakse tööd Hea Alguse programmi järgi. See võimaldab planeerida tegevust, mis arendab isiksust kui tervikut, põhineb lapsekesksel õpetamisel, annab õpetajale metoodika õppetöö mitmekesistamiseks ja õpilase individuaalsete iseärasuste arvestamiseks. • 5.–9. klassis toimub õppetöö ainesüsteemis, mis näeb ette materjali esitamise õppeainete kaupa. Peaeesmärkideks on selles vanuseastmes iseseisva töö oskuste kujundamine (ÕPPIMA ÕPPIMINE) ja hariduslike erivajadustega (väga andekate ja vähem võimekate) õpilaste iseärasuste arvestamine õppetöö korraldamisel. • 10.–12. klassis töötatakse perioodõppe põhimõttel, mis suurendab veelgi õpilaste iseseisvust ja laiendab valikuvõimalusi. Valikainete õppimiseks moodustatakse vajadusel klassidevahelised grupid ning rakendatakse klassideta gümnaasiumi põhimõtet. Vastavalt vajadustele arendatakse ja rakendatakse paindlikku õppekorraldust: – diferentseeritud õpetamine põhikooli vanemas astmes (homogeensed rühmad õpiraskuste ennetamiseks ja ületamiseks). Koolis on loodud õppesüsteem, kus alates 7. klassist õpitakse emakeelt ja matemaatikat klassidevahelistes gruppides (süva- ja põhiõppegrupid), mis moodustatakse lähtudes õpilaste individuaalsetest iseärasustest ja võimetest. Põhigrupp omandab õppematerjali vastavalt riikliku õppekava nõuetele, süvagrupp käsitleb õppematerjali laiendatult. Vastavalt õpilase edasijõudmisele on võimalik liikumine ühest rühmast teise. Selline õppesüsteem tagab õpilasele materjali jõukohase omandamise ja eduelamuse; – lähiaastate kavas on arendada diferentseeritud õpetamine põhikooli lõpuni ja laiendada vajadusel sellisel meetodil õpitavate ainete ringi (võõrkeeled, loodusained); – individuaalsed ja lihtsustatud õppekavad hariduslike erivajadustega (väga andekatele ja vähem võimekatele õpilastele); – logopeedilise abi ja parandusõppe võimaldamine abivajajatele. Lähtudes õpilaste ja lastevanemate soovidest, kooli võimalustest ning kohalikest vajadustest tuua õppekavasse uusi valikaineid (1.–4. kl kombeõpetus ) ja arendada ainekavade kaasajastamise kaudu olemasolevaid (valik)õppeaineid. Õpimotivatsiooni tõstmiseks ja õpioskuste kujundamiseks rakendada uusi meetodeid (aktiivõpe, uurimuslik avastusõpe, projektiõpe, õpilaste uurimistööd, õppekäigud ja -laagrid ainealase tegevuse jaoks, et saavutada praktilised oskused iseseisvaks eluks). Senisest enam seostada õppetegevus praktilise eluga. Pöörata koolielu igas valdkonnas suuremat tähelepanu kasvatustöö tõhustamisele, sh enesekasvatuse motiveerimisele, kodu ja kooli koostööle. Arendada koostööd lastevanematega, kaasata neid aktiivsemalt kooliellu. Leida pedagoogilis-psühholoogilisi täiendusõppe võimalusi ka lapsevanematele. Täiustada kooli sisekorra eeskirja, et tagada kõigile turvalisus ja heaolu. Arendada edasi õpilaste tunnustamise korda. Kooli ja sotsiaalse lähikeskkonna suhetes: – tagada turvalisus kõigile õpilastele; – toetada erinevate tõekspidamiste ja usuliste veendumustega ning erinevast sotsiaalsest keskkonnast pärit õpilasi. Kaasata laiemalt sellesse tegevusse tugiõpilasliikumine TORE, õpilasomavalitsus ja muud noorsoo-organisatsioonid; – arendada koostöös sotsiaaltöötajatega olemasolevaid ja luua uusi tugisüsteeme probleemsete õpilaste ja nende vanemate toetamiseks ning psühholoogiliseks nõustamiseks; – leida ja arendada võimalusi tööks riskigruppi kuuluvate noortega. Tagasiside saamiseks teostada õpetajate, õpilaste ja lastevanemate hulgas regulaarseid uuringuid õpetamise kvaliteedi kohta. Õpilaste hindamisel arvestada lisaks kehtivatele nõuetele igaühe individuaalseid iseärasusi, võimeid ja püüdlikkust. Lähtuda kvaliteedi tagamisel riiklike tasemetööde ja eksamite tulemustest, et tõsta kooli mainet ja konkurentsivõimet. 6.2. KLASSIVÄLINE JA HUVITEGEVUS Oluline lõik koolielus on huvitegevus (klassiväline tegevus), mis aitab kaasa õpilaste positiivse enesekontseptsiooni kujundamisele ja vaimse, füüsilise, sotsiaalse ning emotsionaalse küpsuse saavutamisele, mõjutab aktsepteeritavaid isiksuseomadusi. Klassiväline töö jaguneb: – huvi- ja aineringide töö; – ainealane töö; – kooli traditsiooniliste ürituste korraldamine; – maakondlikest ja vabariiklikest üritustest ning projektidest osavõtt. Klassiväline tegevus pakub õpilastele iseseisva tegutsemise ja akadeemilise õppimise ühendamise võimalusi praktiliste oskustega. Huvitegevuse arendamisel peab kool lähiaastatel tähtsaks järgmisi põhimõtteid: – kasvatada huvitegevuse kaudu teadlikku ja informeeritud noort; – pakkuda õpilastele paremaid ja erinevaid eneseteostusvõimalusi; – haarata laiem ringkond õpilasi huvitegevusse ja ringide töösse; – teadvustada huvitegevuse vajadus ja hoida selle ning paikkonna kultuuri positiivset mainet; – arendada koostööd noorteorganisatsioonidega ja koolidega rahvusvahelisel tasandil; – aktiivsemalt kaasata huvitegevusse riskigruppi kuuluvaid noori; – väärtustada võimekate noorsoojuhtide tööd ja toetada nende omaalgatust; – leida võimalusi regulaarseks noortejuhtide täienduskoolituseks; – arendada ja laiendada toimiva õpilasomavalitsuse tööd; – uurida ja analüüsida huvitegevuse laiendamise võimalusi. 6.3. TUGISÜSTEEMID Uuendada pidevalt õppetehnoloogiat: – jätkata tööd arvutite kasutamisel ainetunnis; – arendada koolisisest arvutivõrku; – vastavalt ainekavadele täiendada ja uuendada õppevahendeid ja õppematerjali; – parandada õppetingimusi kooli ruumides (koolimööbel, valgustus jne). Arendada kooliraamatukogu tööd: – iseseisva töö oskuste kujundamisel; – informatsiooni leidmis- ja kasutamisoskuse kujundamisel; – lugemise, kirjanduse ja kirjandusliku tegevuse propageerimisel; – õpetajate pedagoogilisel ja ainealasel enesetäiendamisel. Kujundada kooliraamatukogu infokeskuseks, mida saavad kasutada nii õpilased kui kooli töötajad. Kooli muuseumi töö eesmärk on säilitada ja uuendada ekspositsiooni Türi Gümnaasiumi ajaloo kohta. Muuseumi töös osalevad õpilased, kes on abiks väljapanekute korraldamisel ja stendide kujundamisel ning teostavad uurimistöid paikkonna ja kooli ajaloo ning väljapaistvate isikute kohta. SISULINE TÖÖ TEGEVUS AEG 1. Püsiekspositsiooni uuendamine • stendide kujundamine ja järk-järguline uuendamine 2002–2005 2. Fondimaterjali süstematiseerimine 2002–2003 • vilistlaste andmebaasi täiustamine ja õpetajate kartoteegi koostamine; • materjali paigutamine alajaotuste kaupa (õppetöö, traditsioonid, sport, isetegevus); • fotomaterjali süstematiseerimine ja dateerimine; • koolidokumentatsioon; 2002–2005 • klasside kroonikad. 3. Materiaalse baasi uuendamine 2002–2005 • mööbli remont ja uuendamine • valgustuse parandamine 6.3. INFOTEHNOLOOGIA ARENG Alates 1993. aastast on kooli arvutipark pidevalt täienenud. Praegu on õpilaste ja kooli töötajate kasutuses kaks arvutiklassi: algklasside majas 8+1-kohaline ja gümnaasiumihoones 14-kohaline arvutiklass. Kõik arvutid on Interneti-ühendusega lokaalvõrgus. Lisaks on õpetajate kasutuses eraldi asuv väike arvutiruum, arvutid raamatukogus ja administratsiooni käsutuses. Vastavalt IT arengukavale on peaeesmärgid infotehnoloogia arendamisel järgmised: – laiendada arvutikasutamise võimalusi nii õpetajatele kui õpilastele; – kaasajastada serverid; – luua uusi arvutitöökohti õpilastele ja õpetajatele; – laiendada arvutikasutamise võimalusi kooli raamatukogus; – toetada informaatikakursuste ja tarkvaraesitluste läbiviimist; – tuua arvutikasutamine ainetundi kõikides vanuseastmetes; – aktiviseerida infotehnoloogia kasutamist õppematerjalide koostamisel ja levitamisel; – rakendada uusi õppeaineid integreerivaid projekte; – tutvustada õpetajatele ainespetsiifilist õpitarkvara ning meetodeid; – korraldada kursusi õpi- ja standardsete programmide ning arvutialaste teadmiste rakendusvõimaluste kohta õppetöös; – suunata õpilasi osalema elektronsidel põhinevates haridusprojektides; – arendada infotehnoloogia kasutamist kooli haldamisel ja koolisisese info vahetamisel; – viia sisse uued teenused kooli WWW jaoks. 7. KOOLI JUHTIMINE JA PERSONALI ARENDAMINE Kooli kui organisatsiooni arendamise põhiteemaks on organisatsioonikultuur ja põhisuunaks iseõppiva organisatsiooni kujundamine. Õpetaja ennastjuhtiva isiksusena on oma eri-, kutse- ja ametiala professionaal, haridussüsteemi võtmeisikuna süsteemi kujundaja koolis kui süsteemis. Kooli juhtimisel ja personaliarenduses on peaeesmärgid: – leida uusi võimalusi kooli juhtimise täiustamiseks ja kvaliteetõppe tagamiseks; – tagada kooli positiivne mikrokliima ning vaba loominguline, kuid tulemuste suhtes piisavalt nõudlik tööõhkkond; – tõsta töökoha osatähtsust töötaja karjääri kujundamisel, koolitusvajaduste diagnoosimisel, nii töö- kui kultuurialasel koolitamisel; – täiustada ja arendada kooli sise- ja enesehindamise süsteemi; – täiustada ainekomisjonide töö kaudu metoodilise töö sisu, tagamaks õppetöö efektiivsus; – muuta positiivses suunas personali vaateid ja käitumisnorme; – arendada igal tasandil meeskonnatööd kui hästitoimiva organisatsiooni üht eeldust, väärtustada koostööd; – laiendada personali rolli juhtimises, kaasates aineõpetajaid ja klassijuhatajaid osalema kooli- ja hariduselus esilekerkivate probleemide lahendamisel; – tagada õpetajatele nii ainealane kui pedagoogilis-psühholoogiline täienduskoolitus; – laiendada õpetajate tegevust täiskasvanute koolitajatena pedagoogilistel jm teemadel; – tagada toimiv infovahetus kooli juhtkonna, õpetajate ja õpilaste vahel. 8. INFRASTRUKTUUR Türi Gümnaasium töötab kahes majas: algklasside majas (1924. a) ja gümnaasiumihoones (1970. a). Infrastrukuuuri arengu põhisisuks on õppe- ja töötingimuste parandamine, muutes need vastavaks kehtivate tervise- ja töökaitseeeskirjade tingimustele. INVESTEERINGUD JA REMONDITÖÖD AASTA INVESTEERINGUD REMONDITÖÖD EELARVEST 2002 Köögibloki elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, põranda vahetus, nõudepesumasina soetamine; tahvlivalgustuse paigaldamine klassidesse Õppevahendid II korruse koridori remont, klassiruumide uste vahetus 2003 Köögbloki ventilatsiooni uuendamine, söökla lauad; füüsikakabineti elektrisüsteemi ja põranda vahetus, valgustite vahetus ja tahvlivalgustuse paigaldamine klassides Ruumide kujundus, uste vahetus, inventari soetamine 2004 Elektrisüsteemi (elektrijuhtmed, kilbid) remont, rõivistu remont Inventari (õppeklasside lauad, toolid) vahetus, maja vundamendi välisäärte taastamine, aula toolide vahetus 2005 Õppehoone katuse vahetus Õpperuumide ja koridoride remont 9. ARENGUKAVA TÄIENDAMINE JA KORRIGEERIMINE Kooli arengukava on ajas muutuv dokument, visioon kooli ühest võimalikust ootuspärasest sihiseisundist. Arengukava täitmist hinnatakse regulaarselt. Vastavalt vajadusele täiendatakse ja korrigeeritakse kooli arengukava kaks korda aastas. Ettepanekuid võivad teha lastevanemad, kooli hoolekogu, pedagoogid, kooli juhtkond. Muudatused ja täiendused kinnitab kooli õppenõukogu. 10. KOKKUVÕTE Arengukava ülesanne on toetada kooli juhtimist, mis eeldab kaugemale ulatuvate eesmärkide, vastava tegevuspoliitika ja koostööaluste väljatöötamist. Türi Gümnaasiumi arengukava 1994. aastast seadis eesmärgiks pakkuda õppimisvõimalusi eelkõige Türi linna ja selle ümbruse nendele võimekatele noortele, kes on huvitatud heast haridusest, et jätkata tulevikus õpinguid kõrgkoolides ja teistes õppeasutustes ning olla konkurentsivõimelised tööturul. Meie praegune visioon (luua võimalused haritud, teotahtelise ja iseseisvalt toimetuleva ühiskonnaliikme arenguks) lähtub 1997. aastal koostatud arengukava peaülesandest. Selle visiooni elluviimiseks on käesolevas arengukavas püstitatud mitmeid konkreetseid eesmärke, mille saavutamisel on võtmekujudeks kooliga seotud inimesed. Tähtsad on kõik valdkonnad, tähtis on ühiste väärtuste loomine ja olemasolu, tähtis on, et nendeni jõutaks üheskoos. Peamine on koolis see, kuivõrd teadmiste-oskuste omandamisega õpilane paremaks muutub. Arendustegevust läbivateks märksõnadeks 2002–2005. a on selged eesmärgid, kõrged nõudmised, tugev pedagoogiline juhtimine, turvaline keskkond, tagasiside õpitegevuses, head suhted kodu ja kooli vahel ning meeskonnatöö igal tasandil. Lisa TÜRI GÜMNAASIUMI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ALANE ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2005 Kooli lühitutvustus Türi Gümnaasiumis õpib 2001/02. õppeaastal 819 õpilast, neist algklassides 302, keskastmes 375 ja gümnaasiumiosas 141 õpilast. Koolis töötab 53 õpetajat. Kõik õpetajad on pedagoogilise eriharidusega, erivajadustega laste õpetamiseks töötab logopeed, rakendatakse kodu- ja parandusõpet. Õppetöö toimub kahes õppehoones: algklasside maja (1.–4. klassid) ja gümnaasiumihoone (5.–12. klassid). 1.– 9. klassides on kasutusel ainesüsteem, mis näeb ette materjali esitamise õppeainete järgi. 1.–4. klassis õpetatakse Hea Alguse programmi alusel, mis peab kinni järgmistest põhimõtetest ja tegevustest: – perede osalemine; – arengule vastav tegevus, mis arendab isiksust kui tervikut; – lapsekeskne õpetamine, mis põhineb temaga arvestamisel; – tegevuskeskuste ja temaatiliste mõistete tutvustamine; – õpetajate jätkuv koolitamine ja toetamine vahenditega. Gümnaasiumiastmes rakendatakse perioodõpet: a) õppeaasta on jagatud viieks perioodiks; b) iga periood kestab seitse nädalat; c) perioodi viimane nädal on arvestuste sooritamiseks. Tunnijaotusplaani koostamisel on lähtutud riiklikust õppekavast, kooli õppekava üldeesmärkidest, haridusnõudlusest ja akadeemilise gümnaasiumihariduse traditsioonilisest ettekujutusest. Gümnaasiumiastmes on eraldi tunnijaotusplaanid humanitaar- ja reaalharu jaoks, milles on suurendatud vastava haru põhiainete mahtu. Võõrkeelte osatähtsus ja valikainete võimalus on mõlemas harus võrdne. Õppeained lisaks riiklikule tüviõppekavale: Põhikooli II aste: 6. klass – informaatika algkursus Põhikooli III aste: 9. klass – informaatika Gümnaasiumi humanitaarharu: 10.–12.klass 7 kursust emakeelt ja kirjandust 6 kursust A-võõrkeelt 2 kursust matemaatikat 10. klass 2 kursust informaatikat 10.–11. klass 2 kursust kultuurilugu 11. klass 1 kursus majandusõpetust reaalharu: 10.–12. klass 3 kursust emakeelt ja kirjandust 6 kursust A-võõrkeelt 6 kursust matemaatikat 1 kursus keemiat 10. klass 3 kursust füüsikat 2 kursust informaatikat 11. klass 1 kursus majandusõpetust Õpilaste täiendavad valikuvõimalused lubatud nädalakoormuse piires: 10.–12. klass tehnika- ja autoõpetus 4 kursust C-võõrkeel (inglise, saksa, vene) 6 kursust 10. klass draamaõpetus 1 kursus kodundus 1 kursus kunst 1 kursus meeskonnatöö 1 kursus 11. klass informaatika 1 kursus etikett 1 kursus kunst 1 kursus 12. klass joonestamine 1 kursus riigieksamiaine 2 kursust D-võõrkeel (ladina keel) 2 kursust Ainetevahelised, klasside- ning koolidevahelised vabariiklikud ja rahvusvahelised projektid Koostöös sõpruskoolidega arvestame võimalusi, kus õpilased saavad omandada täiendavalt võõrkeelte oskust välisriikides (Saksamaa, Soome, Holland, Norra). Kool on osalenud või osaleb järgmistes projektides: «Omanäoline kool» ja selle jätkuprojektid «Keeleõppekabinet» «Tervist edendav kool» «Majandusõpe maakooli» «Hea Algus» «Infotehnoloogia rakendamine hariduses» Kooli juures tegutseb Türi Vabahariduse Selts, kes tegeleb kursuste korras nii õpilaste kui täiskasvanute täienduskoolitusega. Türi Gümnaasium on Forseliuse Seltsi liikmekool. Alates 1993. aastast, mil kool esines edukalt Haridusministeeriumi arvutikonkursil, on Türi Gümnaasium püsinud arvutikasutuse valdkonnas Järvamaa koolide seas esirinnas. Oleme üks esimene kool, kus seadistati tööle elektronpost ja hiljem ka Interneti püsiühendus. Aastatel 1997–2000 osales Türi Gümnaasium pilootkoolina Phare ISE programmis, mis tõi endaga kaasa kohustuse katsetada aktiivselt infotehnoloogiat nii õppetöös kui ka selle administreerimises. Üldised eesmärgid Türi Gümnaasiumi õppetöö eesmärk on õpetada ja kasvatada mõtlemisvõimelisi, motiveeritud, teotahtelisi ja iseseisvalt toimetulevaid inimesi, kes suudaksid efektiivselt oma töös ja edasistes õpingutes kasutada infotehnoloogiat. Selle saavutamiseks on Türi Gümnaasium oma õppekava kujundanud selliseks, et optimaalselt ära kasutada olemasolev arvutipark, olles samal ajal valmis kiirelt kasutusele võtma Phare ISE ja Tiigrihüppe programmide raames lisanduvaid ressursse. Infotehnoloogia abil on kavas jõuda Eesti põhi- ja keskhariduse riiklikus õppekavas püstitatud eesmärkideni. Eriline tähelepanu on pühendatud ainetevaheliste seoste loomisele ning mitmesuguste pädevuste (kommunikatsioon, kriitiline- ja loovmõtlemine, tehnilis-tehnoloogiline pädevus, iseseisev, sõltumatu õppimine jm) kujundamisele. Õpetajatel aidatakse leida mooduseid, kuidas infotehnoloogia ning selle abil võimalikuks saavad meetodid võivad neile abiks olla hariduses esile kerkinud uute nõuete ja eesmärkide saavutamisel. Kaasaja infotulvas on tähtis suunata õpilasi tegema ise valikuid, õpetada neid eristama olulist ebaolulisest. Sellest lähtudes tuleb näha arvutivõrgu eeliseid õpikute ees – infohulk on suurem, otsimine ning kasutamine lihtsam. Oluline on, et õpetaja saab ise pidevalt vajalikke materjale kasutusele võtta. Info kättesaadavus seab edaspidi õpetajale eelkõige juhendaja-suunaja rolli, sunnib õpetajaid loobuma lihtsate kirjeldavate referaatide nõudmisest. Tähtsamaks muutub mingi probleemi sügavam analüüs, mille juures kasutatakse võimalikult palju erinevaid allikmaterjale. Arvuti kasutamine toob endaga kaasa ka uue suhtlustasandi õpetaja ja õpilaste vahel. Elektronpost võimaldab individuaalset lähenemist, mis jätab sobiva ajavaliku võimaluse mõlemale osapoolele. WWW teeb õppematerjalid kõigile võrdselt kättesaadavaks. Õpilastööde WWW-s eksponeerimine ei jäta tehtud tööd kasutult seisma. Suhtlemine arvutivõrgu kaudu loob aluse demokraatlikule õppele, erinevate arvamuste kättesaadavus peaks oluliselt vähendama autoritaarset õpetust. Tehniline baas Tehnilise baasi areng aastatel 1993–2000 Alates 1993. aastast, mil kool sai esimesed PC-d, on kooli arvutipark pidevalt täienenud (konkursid, eelarveliste vahendite maksimaalne kasutamine, Phare ISE programm, Tiigrihüpe). Praeguseks on kõik kasutusel olevad arvutid ühendatud lokaalvõrku, mille kaudu on kättesaadavad ka Interneti-teenused. Lokaalvõrgu teenindamiseks on seadistatud 3 serverit – UNIX-server vahendab koolile Interneti-teenuseid ja sisaldab rohkem kui 50 kasutaja elektronpostkaste ning veebilehekülgi; arvutiklassi NT-server korraldab klassi arvutite kasutamist ning töötab failiserverina; Windowsi-server teenindab algklasside maja arvuteid. Andmeside osas sai kool UUCP ühenduse ( e-mail) 1997. aastal, Interneti püsiühenduse 1998. aasta augustis. Tehniline baas ja IT-seadmeid sisaldavad ruumid 2001. a Türi Gümnaasiumis on praegu õpilaste käsutuses üks 14-kohaline arvutiklass gümnaasiumihoones ja 8+1-kohaline klass algklasside majas, kus on võimalik kasutada ka skännerit ning printerit. Arvutiklassi saavad õpilased kasutada ka tunnivälisel ajal. Kõik arvutid on ühendatud lokaalvõrku, mida teenindab kolm serverit. Arvutiklassides on euronõuetele vastav elektrisüsteem. Õpetajate jaoks on eraldi asuv väike arvutiklass kahe Pentium-tüüpi arvutiga, kus on ka printimisvõimalus. Administratsiooni teenindab Pentium II tüüpi NT server, millega töötab ka raamatupidaja. Lisaks on üks arvuti kooli kantseleis sekretäri, teine direktori käsutuses, kolmas huvijuhil, neljas õppealajuhatajal ning kaks arvutit raamatukogus (üks õpilaste käsutuses). Õpetajate ja administratsiooni käsutuses olevad arvutid on ühendatud kooli lokaalvõrku ja Internetti. Arvuti elektrisüsteem vastab täielikult euronõuetele. Kõik arvutid (ja muud IT seadmed) on kindlustatud ning nõuetekohase valve all. Tehnilise baasi laiendamine aastatel 2002–2005 Järgnevatel aastatel tuleb olemasolevat masinaparki töös hoida ja vajadusel kaasajastada. 2002. a tuleb laiendada servereid, mis selleks ajaks on oma võimsuse juba ammendanud. Plaanis on ka koolisisese lokaalvõrgu laiendamine, sh uute töökohtade loomine õpetajatele ainekabinettide vaheruumidesse (kask arvutit), sisse seada teine arvutiklass (viis arvutit) õpilastele ja laiendada arvutikasutamise võimalust (kaks arvutit) raamatukogus. Tarkvara Türi Gümnaasiumis on praegu olemas järgmised õpiprogrammid: Programm Õppeaine Microsoft Encarta 96 Encyclopedia entsüklopeedia Phare I-V CD matemaatika, informaatika, keemia, füüsika EuroPlus Level 1 inglise keel Microsoft Encarta World Atlas 98 maateadus Microsoft Oceans maateadus Regio CD Atlas ver.2.0 maateadus MathSoft Study Works matemaatika NetSupport School klassi haldamine Corel Draw 8.0 kunstiõpetus Rosetta Stone võõrkeeled Kid Pix Studio kunstiõpetus The Logical Journey of the Zoombinis algõpetus Festart Dictionary võõrkeeled Eesti Selgroogsed bioloogia The Chemistry Set keemia Electrochemistri keemia Elements keemia Chemisty Set keemia Physical World maateadus Eesti taimed bioloogia Examinator ajalugu Geometrix, Function matemaatika Fizika v kartinkah Füüsika Kiirlugemisprogramm emakeel Eesti geograafia CD maateadus Väike eesti kirjanduslugu kirjandus Arvuti kasutamine erinevates õppeainetes ja väljaspool õppetööd Arvuti kasutamine erinevates õppeainetes ja väljaspool õppetööd aastani 2000 Paralleelselt informaatika ja programmeerimise õpetamisega on pööratud algusest peale tähelepanu IT kasutamisele ainetundides. Alates 1995. aastast on mitmed õpilased ja õpetajad osalenud erinevates Interneti-projektides («Tyybel», «Tere, Kevad!», koostööprojektid välisriikidega). Aastast 1999 annavad õpilased välja arvutil küljendatud ajalehte «Radiaator». Emakeeleõpetaja Ülle Maasalu juhendamisel on WWW-s kättesaadav kooli almanahh ja ajaleht «Radiaator». Tugeva arvutikasutajate aktiivi moodustavad algklasside õpetajad. Toimuvad keskuste päevad, kus kinnistatakse omandatut. Töö toimub gruppides. Arvuteid kasutatakse keskuste päeval ja muul ajal diferentseeritud töö läbiviimiseks tugevamate õpilastega. Klassis on 5 keskust: lugemine, kirjutamine (ärakirja ja omaloomingu trükkimine ning korrektuur arvutil), matemaatika (MATIKESE-programm peastarvutamise ja kella õppimiseks), teadus (ainealaste ülesannete täitmine arvutil), kunst (programmid PAINT ja KID PIX STUDIO – vabakäe töö, kujundus). Hea kogemuse arvuti kasutamises annab kõigile 10. ja 11. klassi õpilastele kohustusliku uurimistöö arvutil vormistamine. Aktiivselt kasutavad arvutiklassi õpetajad Margit Arro ja Laine Aluoja – matemaatika, Meeli Savolainen – bioloogia, Jaanika Eik – saksa keel, Sirje Haav – maateadus, Ülle Maasalu emakeel, Sirli Kriisa – vene keel. Tulevikuplaanid Suurima muudatusena on plaanis tuua arvutikasutamine ainetundi kõikides vanuseastmetes. Välisriikide ja ka Türi Gümnaasiumi kogemused on näidanud, et arvuti kasutamine I ja II kooliastmes ei eelda põhjalikku arvutikasutamise algkursust. Eelistatud ainetundideks põhikoolis ja gümnaasiumis on maateadus, matemaatika, emakeel, keemia, bioloogia jt. Kõikides astmetes on kavas rakendada uusi aineid integreerivaid projekte. Gümnaasiumis on see uurimistöö näol juba aastaid toiminud. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kategooriad: 1 – praegu puudub IKT kasutus 2 – kuni üks tund kuus 3 – kuni üks tund nädalas 4 – regulaarne ja pidev IKT kasutus Õppeaine Praegune Ees-märk Tegevus Tarkvara emakeel ja kirjandus 2 3 Lugemiskiiruse arendamine ja analüüs. Kiirlugemis-programm, Väike Eesti kirjanduslugu võõrkeel 2 3 Kasutatakse tarkvara vastavalt õppeplaanis olevatele teemadele. EuroPlus, RosettaStone matemaatika 2 3 Praktilist laadi ülesannete lahendamine. Matemaatilise statistika elementide õpetamine. Interneti kasutamine. StadyWorks for School, Geometer’s Sketchpad, STATKOOL, APSTest ajalugu 2 2 Kasutatakse tarkvara õpitu kordamiseks ja teste arvestuste sooritamiseks. Referaatide koostamine. Interneti kasutamine. Examinator, APSTest bioloogia 2 3 Aine näitlikustamine ja referaatide ja uurimustööde koostamine. Interneti kasutamine. Eesti taimed ja loomad füüsika 1 2 Sobiva tarkvara kasutamine sõltuvalt vajadustest. Interneti kasutamine. StadiWorks for School, Taevakaart keemia 2 3 Sobiva tarkvara kasutamine sõltuvalt vajadustest, arvestuste sooritamine testide põhjal. Chemistry Set, Elements APSTest maateadus 2 3 Sobiva tarkvara kasutamine ja arvestuste sooritamine. Interneti kasutamine. World Atlas, MS Oceans, Eesti geograafi CD joonestamine 1 3 Praktiliste joonestuste tegemine. CorelDrow muusika 1 2 Muusika ajaloo õppimine. Interneti kasutamine. Orcestra kunst 1 2 CorelDrow algõpetus 3 4 MIKSIKESE töölehtede süsteemi rakendamine. Interneti kasutamine. Matike (kell, elem.mat.) kehaline kasvatus 1 1 terviseõpetus 1 2 Sobiva tarkvara kasutamine. Interneti kasutamine. informaatika 4 4 Õppeprogramm kõikidele gümnaasiumiklassidele. Interneti kasutamine. Mitmekülgse tarkvara kasutamine. valikained: kodundus majandus kultuurilugu, kunstiajalugu 1 2 1 2 2 3 2 2 Osalemine simulatsioonimängus. Sobiva tarkvara kasutamine. Interneti kasutamine. MESE GreatArtist, CorelDrow projektid erinevates ainetes 3 4 Osalemine erinevates aineprojektides. Interneti kasutamine. uurimustööd erinevates ainetes 3 4 Arvestuste ja eksamite sooritamine, uurimustööde koostamine (emakeel, ajalugu, kodu-uurimuslikud tööd, jne). Uurimustööde esitamine WWW-lehena. Interneti kasutamine. Plaanis on infotehnoloogiaalaseid teadmisi omandavate õpetajate abiga teha õppematerjalid arvutivõrgus kättesaadavaks, mis toob kaasa infotehnoloogia osatähtsuse kasvu õpilaste iseseisval teadmiste omandamisel. Lisaks õppetööle on kavas ringitunnid asjasthuvitatud õpilastele osalemiseks elektronsidel põhinevates haridusprojektides. Algkool jätkab «MIKSIKESE» projektidega. Töötajate koolitus Töötajate senine koolitus Järjepidevam töötajate koolitamine algas Türi Gümnaasiumis 1997. aastal, kuid ka enne seda korraldati mitmeid kursusi. IT-kasutuses aktiivsemad õpetajad on arvutialased teadmised omandanud iseõppimise teel. 1997. aasta augustist alates on järjekindlalt läbi viidud arvutialaseid algkursusi õpetajatele. Kursuste programm lähtub Tiigrihüppe algkoolituse moodulitest. Kursusi on läbi viinud õpetaja Laine Aluoja. Osalesid kõikide ainete õpetajad, raamatukogu- ja administratsiooni töötajad. Lisaks algkursustele on jõutud ka spetsiifilisema koolituseni. Algklasside õpetajad, kes on algusest peale olnud üks aktiivsemaid õpetajate gruppe infotehnoloogia alal, on tegelenud «MIKSIKESE» projektidega. Bioloogiaõpetaja Meeli Savolainen osales 1998. aasta kevadel bioloogiaõpetajatele mõeldud kursustel ja 1999. aastal viis vastava kursuse läbi maakonna loodusteaduste õpetajatele (meie koolist osales Helje Kalberg). Matemaatikaõpetajad Ethel Koit ja Margit Arro võtsid osa 1999. aastal korraldatud õpitarkvara kasutamise kursustest. Samal perioodil osalesid mitmed õpetajad Phare ISE korraldatud pikemas õpitarkvaraseminaride tsüklis, kus tutvustati keemia (osales õpetaja Reet Libe), füüsika (Alli Kärp), saksa keele (Jaanika Eik), ajaloo (Anne-Ly Seljama) jaoks mõeldud programme. Õpetajatele on korraldatud infopäevi tehnoloogia võimaluste ning uute meetodite tutvustamiseks ning tarkvarapresentatsioone (viimaseid nii oma jõududega ning olemasoleva tarkvara baasil kui ka Tiigrihüppe Õpitarkvara Keskuse ja Phare ISE programmi eestvõttel ja toetusel). Edasised plaanid ja eesmärgid Suurem osa õpetajatest oskab hinnata oma edasisi koolitusvajadusi. Kõige enam soovitakse tutvuda IT kasutamise pedagoogiliste alustega ja õpiprogrammidega. Enamik õpetajaid sooviks end täiendada oma koolis. Tundide ettevalmistamisel kasutavad arvutit praegu umbes pooled õpetajatest. Enamik õpetajaid kasutab arvutit kolleegidega suhtlemisel ja Interneti-teenuste kasutamisel. Arvutit kasutab tunnis enamik algklasside õpetajaid ning kolmandik põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatest. Arvuti kasutamine tundide ettevalmistamisel või tunni läbiviimisel sõltub pigem õpetaja individuaalsest valmisolekust kui tegelikest oludest. Üldiselt tuntakse huvi erialaste programmide ja metoodika vastu. Edaspidi tuleb suuremat tähelepanu pöörata eri ainete õpitarkvara tutvustamisele ning korraldada kursusi õpiprogrammide, aga ka standardsete programmide ja arvutialaste teadmiste rakendusvõimaluste kohta õppetöös. Kavas on tutvustada õpetajatele rohkem ainespetsiifilist tarkvara ning meetodeid, õhutades neid osalema väljaspool kooli korraldatavatel kursustel ning toetades tarkvaraesitluste ning kursuste läbiviimist Türi Gümnaasiumis. Ainest olenevalt võib materjalide talletamine ja levitamine IT vahendite (alates paljundatud lehtedest ja lõpetades võrgulehekülgedega) abil kokku hoida isegi kuni kolmandiku tundide ajast. Praegu kulutatakse palju aega käsilolevate teemade juurde kuuluva fakti- ja muu taustmaterjali tahvlilekirjutamiseks, ettelugemiseks või -jutustamiseks ning vihikusse ümberkirjutamiseks. Sel ajal saaksid õpilased teha rohkem iseseisvat tööd nii rühmades kui omaette, teemaga seotud materjale analüüsida, omi järeldusi ja seisukohti sünteesida, neid väljendada. Ka õpetajal jääks rohkem aega aine sisuliseks selgitamiseks ning õpilaste töö juhendamiseks. Õpetajate vastomandatud oskustele on kavas hakata andma praktilisi eesmärke ja väljundeid, õhutades neid rohkem kasutama infotehnoloogiat õppematerjalide koostamisel, valmistamisel ja levitamisel. Üheks eesmärgiks on õpetajate omavalmistatud koduleheküljed, kuhu nad paigutaksid ainetundides vajaminevat faktimaterjali ja viiteid sellele. Õpetajate IT-alased oskused võimaldaksid õppetunde efektiivsemalt kasutada ning leida ka aega uute õppemeetodite katsetamiseks ja rakendamiseks. Õpetajatel tekib võimalus ainega põhjalikumalt tegelda ning vajadus täiendada või edasiandmiseks organiseerida oma erialaseid teadmisi, mis tooks õppetöös kaasa uue kvaliteedi. Lisaks erialasele täiendusele oleks motiveeritum ka metoodiline: aja otstarbekamal planeerimisel saab osa tunde sisustada aktiivõppe vahenditega (individuaalne- ja rühmatöö õpitarkvaraga, videod, mängud jne). Samuti on kavas muu koolisisese infolevi suunamine üha suuremal määral infotehnoloogilistesse kanalitesse. Pikemas perspektiivis peaks koolisisest infot hakatama edasi andma peamiselt elektroonsetel andmekandjatel. Infosüsteemist Türi Gümnaasium on teadvustanud varakult arvutite rolli koolisisese info haldamisel ja vahetamisel. Nii alustati 1997. aastal nii oma raamatupidamisega kui ka õpilaste ja õpetajate andmete haldamisega personaalarvutis. See tegevus on arenedes kestnud tänaseni, põhjalikum muudatus on kavas ISE programmi raames saabuva haldustarkvara juurutamisel. Kooli WWW jaoks on järgmisteks aastateks planeeritud mitmeid uusi teenuseid. Infosüsteemi poolelt olulisimatest võib nimetada tunniplaani haldamist WWW-s, õpilaste ja tsüklihinnete andmebaasi loomist, aktiivse uudiste rubriigi lisamist. WWW haldamine jaotatakse valdkonniti mitme inimese vahel. Töökorraldus ja kaader IT valdkonnas Türi Gümnaasiumi IT-alase arendustööga on seotud peamiselt neli inimest: Reiu Sootla (direktor; koolihaldustarkvara rakendamine, strateegiline nõustamine), Laine Aluoja (arvutiõpetaja, Tiigrihüppe Järvamaa koordinaator, infojuht; WWW-arenduse koordineerimine, IT projektide koordineerimine), Klaire Lints ( õppealajuhataja; õpetajakoolituse koordineerimine, IT integreerimine õppekavasse), Alder Koiduste (majandusjuhataja ; tehniline nõustamine). Muutmaks tõhusamaks arvutiklassi kasutamist õppetöö otstarbel, hakatakse seda mõnevõrra vabastama muudest ülesannetest, sisse seades teine arvutiklass ja luues õpilastele uusi töökohti raamatukokku. Õpetajate ligipääsu IT-seadmetele laiendatakse võimaluste piires, hetkel on nende käsutuses 2-kohaline arvutiruum õpetajatetoa kõrval. Arvutiklassi on õpetajatel vaba ligipääs neile sobival tundidevälisel ajal. Eesmärgid ja plaanid aastateks 2002–2005 1. Toetada informaatikakursuste ja tarkvaraesitluste läbiviimist Türi Gümnaasiumis. 2. Tuua arvutikasutamine ainetundi kõikides vanuseastmetes. Selleks: a) suunata õpetajad jätkukursusele «Tuleviku õpetaja»; b) aktiviseerida osalemist Tiigrihüppe tarkvara kursustel; c) õhutada õpetajaid kasutama infotehnoloogiat õppematerjalide koostamisel, valmistamisel ja levitamisel. 4. Teha õpetajate abiga õppematerjalid arvutivõrgus kättesaadavaks. 5. Rakendada uusi aineid integreerivaid projekte. 6. Tutvustada õpetajatele ainespetsiifilist õpitarkvara ning meetodeid. 7. Korraldada kursusi õpi- ja standardsete programmide ning arvutialaste teadmiste rakendusvõimaluste kohta õppetöös. 8. Suunata õpilasi osalema elektronsidel põhinevates haridusprojektides. 9. Laiendada arvutikasutamise võimalusi nii õpetajatele kui õpilastele. Selleks: a) kaasajastada servereid ja kooli lokaalvõrku, läbi viia praeguse arvutiklassi kõikide arvutite upgrate; b) luua uusi töökohti õpilastele (eraldi Interneti-ühendusega klass (viis arvutit), et senine arvutiklass jääks ainult õppeotstarbeks); c) laiendada arvutikasutamise võimalusi kooli raamatukogus (kaks Interneti-ühendusega arvutit õpilaste kasutusse); d) luua uusi arvutitöökohti õpetajatele (üks arvuti algklasside ja üks arvuti gümnaasiumihoone õpetajate tuppa, kolm arvutit ainekabinettide vaheruumidesse (füüsika, bioloogia-geograafia, keemia). 10. Arendada edasi infotehnoloogia kasutamist kooli haldamisel ja koolisisese info vahetamisel (edaspidi peamiselt elektroonsetel andmekandjatel). 11. Viia sisse uued teenused kooli WWW jaoks (tunniplaan, õpilaste andmebaas, aktiivsed uudised). TÜRI GÜMNAASIUMI KOOLIMUUSEUMI ARENGUKAVA KOOLIMUUSEUMI TÖÖ EESMÄRK: • SÄILITADA JA UUENDADA EKSPOSITSIOONI TÜRI GÜMNAASIUMI AJALOO KOHTA. OLUKORRA KIRJELDUS Pärast muuseumitoa sanitaarremonti 2001. a suvel tuli taassisustada kogu muuseum. Enamik püsiekspositsioonist on käesoleval ajal paigutatud seintele ja klaasialustele stendidele sarnaselt eelnenud paigutusega. Nn fondivara on kappides ja vajab süstematiseerimist. MUUSEUMI SISULINE TÖÖ: • Püsiekspositsiooni uuendamine Kuna väljapanekud on vananenud nii füüsiliselt (pleekinud, kulunud) kui ka sisuliselt, on esmajoones vaja järk-järgult hakata uuendama stendidel olevat materjali, et muuta see atraktiivsemaks. • Fondimaterjali süstematiseerimine Mitmete kolimiste ja muudatuste käigus on kogu fondimaterjal (fotod, kaustad jne) küll säilitatud, kuid ei oma süsteemi ja on raskesti leitav. • Uue materjali kogumine Käesoleval ajal on väga hea materjali kogumise viis – õpilaste uurimistööd. Eesmärgiks ongi TG ajalugu puudutavate uurimistööde teemade pakkumine ja juhendamine. • Materiaalse baasi uuendamine, täiendamine Muuseumi mööbel vajab remonti või uuendamist (vastavalt võimalustele). Vaja oleks koosolekulauda, parandada valgustust, edaspidi stendidele püsipealkirjad (tehniline teostus). TÖÖPLAAN TÖÖLIIK AEG SISULINE TÖÖ 1. Püsiekspositsiooni uuendamine 2002–2005 Stendide kujundamine ja järk-järguline uuendamine – Peastendi kujundamine (koolilaulu sõnad, koolilipud…) – Õpetajate stendi täiendamine, uus kujundus – Kodupaiga stendi uus kujundus – Vilistlaste stendi väljapanekute kujundamine – Uue stendipaigutuse väljatöötamine 2. Fondimaterjalide süstematiseerimine 2002–2005 – Õpetajate kartoteegi koostamine – Vilistlaste andmebaasi täiendamine – Materjali paigutamine alajaotuste kaupa (õppetöö, traditsioonid, sport, isetegevus jne) – Fotomaterjali süstematiseerimine ja dateerimine – Koolidokumentatsioon – Klasside kroonikad MATERIAALSE BAASI UUENDAMINE 2002–2005 1. Mööbli remont ja uuendamine 2. Valgustuse parandamine ÕPILASTE RAKENDAMINE – Uurimistööd (vaja on uurida – sport TG-s, õpetajad, tuntumaid vilistlasi, …..) pidev – Stendide kujundamine pidev – Väljapanekute korraldamine (oma kooli nädalal, vilistlaste kokkutulekul jne) pidev TÜRI GÜMNAASIUMI METOODILISE TÖÖ STRUKTUUR ALGÕPETUS EMAKEEL VÕÕRKEEL HUMANITAARAINED REAALAINED LOODUSAINED OSKUSAINED KEHAKULTUUR algõpetus eesti keel ja kirjandus inglise keel saksa keel vene keel ladina keel ajalugu inimeseõpetus kodanikuõpetus muusika kultuurilugu filosoofia matemaatika informaatika bioloogia keemia loodusõpetus füüsika geograafia käsitöö tööõpetus kunst kehaline kasvatus