Keila Linnavolikogu — Kaevetööde eeskirja kinnitamine — KO, 55, 1210

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) § 6 lõike 1 ja haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98; 21, 117; 29, 174 ja 175; 30, 176; 32, 189) § 2 lõike 2 alusel Keila Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Keila linna kaevetööde eeskiri (lisatud). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Rein SIIM Kinnitatud Keila Linnavolikogu 30. aprilli 2002. a määrusega nr 10 KEILA LINNA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra Keila linnas. 2. Eeskiri on kohustuslik kõigile asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes Keila linna avalikel tänavatel, väljakutel ja haljasmaadel (edaspidi avalikus kasutuses olevad maa-alad) ehitavad, remondivad, ekspluateerivad või omavad tehnovõrke ja sellega seoses teevad kaevetöid. 3. Kaevetööd (välja arvatud avariikaevetööd) võib teha vaid Keila Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) väljastatud kaevetööloa olemasolul. 4. Eeskiri ei laiene kaevetöödele, mida tehakse riigi-, munitsipaal- või eraomandisse kuuluval maatükil väljaspool avalikus kasutuses olevaid maa-alasid, kui sellel ei asu liini-, veejuhtme- või muu servituudi alusel maaomanikule mittekuuluvaid tehnovõrke ega muid avalikke asju. Tehnovõrkude või muude avalike asjade olemasolu korral ja juhul, kui väljaspool avalikus kasutuses olevaid maa-alasid paikneval maatükil tehakse töid, mille tulemusel võib tekkida varinguoht naabermaatükil, tuleb servituudiga määratud maatükiosal või varinguohu alal kaevetööd teha käesoleva eeskirja kohaselt. Töid võib seejuures teostada ainult maa-ala omaniku või maakasutajaga eelneval kokkuleppel. 5. Kaevetöid, mida omanik kavatseb teha talle kuuluval ja väljaspool avalikus kasutuses olevaid maa-alasid paikneval maatükil uue hoone, juurdeehituse või tehnovõrkude ehitamiseks, tuleb teha linnavalitsuse kinnitatud ehitusprojekti, ehitusloa või kaeveloa tingimuste järgi. 6. Kaevetöid tuleb teha võimaliku lühima ajaga. Väiksemamahuliste tööde korral ei ole tänavaliikluse sulgemine lubatud. Tööd tuleb teostada ajal, mil liiklus on minimaalne. 7. Kui see tehniliselt võimalik on, tuleb eelistada kinnisel viisil tehtavat kaevetööd. Juhul kui tehnovõrgu rajamiseks tehtava kaevetööga kahjustatakse haljastust või lõhutakse vähem kui viie aasta vanune teekate, võib haldaja nõuda tehnovõrgu trasseeringu muutmist nii, et tehnovõrgu paigaldamine või asendamine ei nõuaks teekatte lõhkumist või haljastuse kahjustamist. Kui teekatte vigastamine või haljastuse kahjustamine on vältimatu, tuleb kaevajal kanda teekatte ja haljastuse taastamiskulud. II. MÕISTED 8. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 8.1. Kaevetöö – tagasitäidetavate süvendite kaevamine, mille käigus eemaldatakse: 8.1.1. teekate ja selle alus (teekatend); 8.1.2. teekatendist allapoole jääv pinnas; 8.1.3. haljasmaa rohukamar koos selle all oleva huumusmullaga; 8.1.4. huumusmullast allapoole jääv pinnas. 8.2. Kaevetööde liigid: 8.2.1. etteplaneeritud kaevetöö; 8.2.2. avariikaevetöö. 8.3. Maa-ala valdaja (edaspidi valdaja) – isik, asutus või ettevõte, kelle valduses oleval maa-alal kaevetöö toimub. Avalikus kasutuses olevate maa-alade valdaja on linnavalitsus. 8.4. Kaevaja: 8.4.1. ehitise või rajatise omanik või tema poolt kirjalikult volitatud juriidiline või füüsiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa; 8.4.2. avariilise tehnovõrgu valdaja, kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks. 8.5. Kaevetööluba – linnavalitsuse poolt volitatud ametniku väljastatud luba, mille alusel teostatakse kaevetöid. 8.6. Etteplaneeritud kaevetöö – kaevetöö, millest on linnavalitsust kirjalikult informeeritud hiljemalt eelneva aasta 15. oktoobriks. Etteplaneeritud kaevetööde taotlusi võib täpsustada kuni planeeritava aasta 31. märtsini. 8.7. Avariikaevetöö – erandlik kaevetöö, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks, juhul kui: 8.7.1. kaevetööde alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele; 8.7.2. tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid; 8.7.3. tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda. 8.8. Ajutine piirdeaed – rajatis, millega piiratakse kaevetöö ajaks haldaja haldusalas oleva maa-ala osa. 8.9. Vastutaja: 8.9.1. – juriidilisest isikust kaevaja poolt volitatud isik; – füüsilisest isikust kaevaja; – juriidilisest isikust kaevaja esindaja ametikoha järgi; 8.9.2. vastutaja kohustused enda kanda võtnud füüsilisest isikust kaevaja; 8.9.3. vastutaja kohustused enda kanda võtnud juriidilisest isikust kaevaja juhatuse esimees, juhatuse liige või põhikirjaga otsusevõimeliseks määratud isik või töösisekorra eeskirjaga, ametijuhendiga või muu juriidilise isiku kirjaliku dokumendiga käesolevas eeskirjas ettenähtud tööde tegemiseks määratud ning vastava väljaõppe saanud töötaja. 8.10. Kaevetööloata või vastutajata tehtavate kaevetööde puhul vastutab: 8.10.1. kaevetööd tegeva juriidilise isiku juhatuse esimees või juhatuse liige; 8.10.2. eraisikuna kaevetööd tegev füüsiline isik. III. KAEVETÖÖLOA VORMISTAMINE JA VÄLJAANDMINE 9. Kaevaja esitab kaevetööloa taotlemiseks linnavalitsusele: 9.1. täidetud ja allkirjastatud kaevetööloa taotluse kahes eksemplaris, koos tehnovõrgu valdaja(te) kooskõlastustega. Kehtivad kooskõlastused võib linnavalitsuse loal loataotlusele üle kanda ehitusprojektilt, kinnitades need kaevajat esindava vastutaja allkirja ja pitseriga. Kaevetööloa taotlusel peavad olema valdaja originaalkooskõlastused; 9.2. ehitusloa kohase ehitusprojekti; 9.3. avariikaevetöö puhul, kui sellele vormistatakse kaevetööluba olukorra täpse skeemi või projekti. 10. Linnavalitsuse volitatud ametnik kontrollib kaevetööloa vormistamisel ehitusprojekti kooskõlastuste olemasolu. Kaevaja on kohustatud uute asjaolude ilmnemisel nendest teavitama linnavalitsust. 11. Lisaks punktis 9 nimetatud dokumentidele võib linnavalitsuse volitatud ametnik nõuda järgmisi täiendavaid dokumente või andmeid: 11.1. tehnovõrgu valdaja(te) poolt kooskõlastatud kaevetööloa taotlus; 11.2. linnavalitsuse määratud liikluskorralduse eest vastutava asutuse kooskõlastusega liikluskorralduse ajutise skeem, sh kirjelduse liikluse ajutise piiramise, sulgemise või ühistranspordi liikluse ümberkorralduse kohta koos tööde tegemiseks kehtestatud ajaliste piirangute äranäitamisega (vajadusel); 11.3. kaevajat esindava vastutaja volikiri (juhul, kui kaevaja ja vastutaja on eri isikud); 11.4. kaevajat esindava vastutaja isikut tõendava dokument; 11.5. tööde täpne ajagraafik; 11.6. ümbersõidutee olemasolu korral linnavalitsusega kooskõlastatud akt selle ülevaatuse kohta; 11.7. kviitung (maksekorralduse koopia) teede ning tänavate sulgemise tasu maksmise tõenduseks; 11.8. linnavalitsusega kooskõlastatud jäätmekäitluskava vastavalt Keila linna jäätmehoolduseeskirja (edaspidi jäätmehoolduseeskiri ) nõuetele; 11.9. puude raide korral linnavalitsuse poolt väljastatud vastav luba; 11.10. tehnovõrkude ajutiste ümberlülitamiste, ümberpaigalduste ja katkestuste kooskõlastused (vajadusel). Vajadusel sõlmib kaevaja või kaevajat esindav vastutaja valdajaga lepingu teekatendi ja haljastuse sundtaastamise kohta. 12. Kaevetöö läbiviimiseks võib linnavalitsuse volitatud ametnik esitada järgmisi täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi: 12.1. määrata kaevajale tööde lõpetamise tähtaeg, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama; 12.2. nõuda mitmevahetuselist või kindlatel kellaaegadel tehtavat tööd. Puudulikult vormistatud dokumentide alusel või täiendavate nõudmiste täitmatajätmisel võib linnavalitsuse volitatud ametnik jätta kaevetööloa vormistamata. 13. Kaevetööluba antakse kaevajale või vastutajale üle allkirja vastu. Eelnevalt kontrollib linnavalitsuse volitatud ametnik kaevaja ettevalmistatust tööks (trassi mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, töötsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, objekti teabetahvli olemasolu, materjalid jms). Töö alustamine ilma kaevetööloata on keelatud. 14. Kaevetööluba jõustub kaevetööloa kaevajale või vastutajale allkirja vastu üleandmise hetkest või sellel märgitud kuupäevast. 15. Kaevaja või vastutaja vahetumisel jäävad kaevetöödest tulenevad kohustused endise kaevaja või endise vastutaja kanda seniks, kuni kaevetööluba ei ole linnavalitsuse poolt ümber vormistatud uue kaevaja või uue vastutaja nimele. IV. ETTEPLANEERITUD KAEVETÖÖ 16. Kaevetöid tuleb planeerida ajalises vastavuses teede ja haljasalade hooldusele ja remondile nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade hooldus- ja remonditöödele. 17. Linnavalitsusel on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö aja kohta. 18. Teekatendi või haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks tuleb samale tänavalõigule või haljasalale planeeritud erineva otstarbega kaevetööd teha üheaegselt. Etteplaneeritud kaevetöid teha soovivad juriidilised või füüsilised isikud on kohustatud esitama linnavalitsusele läbivaatamiseks kaevetöödele eelneva aasta 15. oktoobriks planeeritava aasta kaevetööde plaan-taotlused. Plaan-taotlusi võib täpsustada kuni planeeritava aasta 31. märtsini. 19. Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid isik, kellel on Keskkonnaministeeriumi litsents geodeetilisteks mõõdistustöödeks ehitusplatsil. 20. Teekatendi lammutamiseks võib kasutada ainult valdaja poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat. 21. Kaevetöö paigas peab olema: 21.1. kaevetööluba; 21.2. linnavalitsuse kinnitatud ehitusprojekt ja linnavalitsuse poolt määratud liikluskorralduse eest vastutava asutuse kooskõlastusega liikluskorralduse ajutine skeem; 21.3. töö toimumise ajagraafik; 21.4. teabetahvel. 22. Kaevetöö ala peab olema ümbritsetud ohupiirdega, pimedal ajal valgustatud ja tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt kooskõlastajate ja valdaja esitatud nõuetele. Ajutise piirdeaia kasutamisel peab see olema paigaldatud viisil, mis tagab ta püsivuse. 23. Kaevetöö paigas nähtaval kohal oleval teabetahvlil peab olema märgitud: 23.1. teostatava töö nimetus; 23.2. ehitise omaniku, tellija nimi ja aadress; 23.3. tööd tegeva isiku nimi ja aadress; 23.4. töö alg- ja lõpptähtaeg; 23.5. vastutaja nimi ja ööpäevaringselt toimiva telefoni number. Teabetahvlil on must kirje kollasel taustal. Kirje kõrgus on vähemalt 75 mm. Tahvli mõõdud ja teostus peavad vastama Eesti standardi EV ST 613-93 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» nõuetele. 24. Kaevaja peab tagama kaevetöö ala ja sellega piirnevate alade heakorra vastavalt Keila linna heakorraeeskirjale (edaspidi heakorraeeskiri) kuni kaevetööloa lõppemiseni ja seejärel taastama vana või tegema kavandatud heakorrastuse vastavalt valdaja esitatud nõuetele. 25. Kaevaja vastutab varisemis- ja vajumisvastaste meetmete rakendamise eest. Kaevise varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral peab kaevaja kohe rakendama varisemist või vajumeid ärahoidvaid meetmeid. 26. Kaeviku täitmiseks ja teekatendi taastamiseks vajalikud materjalid tuleb ladustada väljaspool teeala või piiratud platsil, kus nad ei sega liiklejaid. Käsitletaval objektil edaspidiseks kasutamiseks mittekõlblikud materjalid tuleb kohe ära vedada ja nende ladustamine kooskõlastada maa-ala valdaja ja linnavalitsusega. 27. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Saastunud pinnase käitlemine tuleb eelnevalt kooskõlastada linnavalitsusega või Harju Maavalitsuse keskkonnaosakonnaga (edaspidi maavalitsuse keskkonnaosakond). 28. Kaevetööloal märgitud kaevetöö läbiviimise korda ja tähtaegu võib muuta üksnes linnavalitsus, kusjuures viimane võib esitada sel puhul täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi. 29. Kui kaevetöö tegemisel ilmneb takistusi, peab kaevaja tarvitusele võtma ohutust tagavad abinõud, vajadusel töö osaliselt või täielikult katkestama ning taotlema linnavalitsuselt uut kaevetöö lõpetamise tähtaega. 30. Kaevetöö tähtaja pikendamiseks peab kaevaja esitama linnavalitsusele põhjendatud taotluse kaevetöö tähtaja muutmiseks. Koos taotlusega tuleb vajadusel esitada linnavalitsuse poolt kooskõlastatud skeem liikluse ümberkorraldamise kohta ja uus töö toimumise ajagraafik. 31. Kaevetööl tuleb nõuetekohaste piirete ja ajutiste sildade abil tagada ohutu juurdepääs kruntidele ning läbipääs jalakäijatele. 32. Linnavalitsuse volitatud ametnikul on õigus peatada kohe kaevetööloa kehtivus juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole käesolevast eeskirjast või muudest kehtivatest õigusaktidest kinni peetud. 33. Linnavalitsusel on õigus nõuda kaevajalt kaevetöö katkestamist ja kaevetrassi ajutist taastamist järgmistel juhtudel: 33.1. massiürituste korraldamine kaevetsoonis või kaevetsooni läheduses; 33.2. kaevetööde eeskirja nõuete rikkumisel; 33.3. muudel ettenägematutel põhjustel. V. AVARIIKAEVETÖÖ 34. Avariikaevetööd võib alustada kaevetööluba vormistamata, kui loa vormistamine ei ole võimalik. Koos teekonstruktsiooni ja haljastuse taastamisega on avariikaevetöö lubatud kolme ööpäeva vältel. Enne avariikaevetöö alustamist peab avariilise tehnovõrgu valdaja: 34.1. välja selgitama avariikaevetöö kohas asuvad muud tehnovõrgud ja tagama nende kaitse; 34.2. teatama avariikaevetööst kirjalikult valdajale, linnavalitsusele ja kaevekohas asuvate tehnovõrkude valdajatele, näidates ära avariikaevetöö koha, avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva ning töö eest vastutaja ametikoha, nime ja telefoninumbri. Kui tehnovõrgu avarii nõuab töö alustamist väljaspool kehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal, teatab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetööst sellele järgneval esimesel tööpäeval ajavahemikus 8.00–10.00; 34.3. informeerima enne kaevetööde algust politseid, päästeteenistust, kiirabi ja ühistranspordi ettevõtteid, kui avariikaevetööga kaasneb liikluse sulgemine. 35. Kui vastutajat pole määratud, loetakse vastutajaks tehnovõrgu avarii likvideerimisele asunud füüsilisest isikust tehnovõrgu valdaja, eraisik või tehnovõrku valdava juriidilise isiku juhatuse esimees, põhikirja alusel määratud vastutav isik või töösisekorra eeskirjaga, ametijuhendiga või juriidilise isiku muu kirjaliku dokumendi alusel avariikaevetööde läbiviimise õigust omav isik. 36. Avariikaevetöö kohta koostab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö akti ja saadab selle linnavalitsusele ühe tööpäeva jooksul alates avariikaevetöö algusest. Avariikaevetöö aktile peab olema alla kirjutanud tehnovõrgu füüsilisest isikust valdaja või tehnovõrgu juriidilisest isikust valdaja juht ametikoha järgi. Tehnovõrgu juriidilisest isikust valdaja juht ametikoha järgi võib volitada avariikaevetöö aktile alla kirjutama ka teisi isikuid, kuid vastav volikiri peab valdajale olema eelnevalt esitatud. Kaevetöö, mida tehakse tehnovõrgu avarii likvideerimiseks selle tehnovõrgu valdaja korralduseta või kooskõlastuseta või kolmandate isikute poolt, käsitletakse käesoleva eeskirja kohaselt loata tööna ning selle suhtes ei kehti avariikaevetööde kohta eeskirjas sätestatud kord. 37. Avariikaevetöö koht peab olema ümbritsetud ohupiirdega ja tähistatud liikluskorraldus-vahenditega vastavalt kehtivale tööpaikade tähistamise juhendile. Ajutise piirdeaia kasutamisel peab see olema paigaldatud viisil, mis tagab ta stabiilsuse. Avariitöö paigas peab olema käesoleva eeskirja punkti 23 nõuetele vastav teabetahvel. 38. Avariikaevetöö ja taastustöö kestmisel üle kolme ööpäeva peab avariilise tehnovõrgu valdaja vormistama kaevetööloa. 39. Avariikaevetööle kaevetööloa taotlemiseks peab kaevaja esitama linnavalitsusele: 39.1. avariikaevetöö akti; 39.2. olukorra täpse skeemi või avariikaevetööga seotud projektid (nende olemasolul); 39.3. töö toimumise ajagraafiku; 39.4. lepingu teekatendi ja haljastuse sundtaastamise kohta; 39.5. linnavalitsuse või linnavalitsuse poolt määratud liikluskorralduse eest vastutava asutuse kooskõlastusega kaevetööloa taotluse kahes eksemplaris. 40. Juhul kui avariikaevetöö piires ei ole teisi tehnovõrke, ei nõuta kaevetööloa vormistamiseks teiste valdajate kooskõlastusi. Vajadusel võib linnavalitsus nõuda kaevetöödega seotud täiendavate dokumentide esitamist. 41. Avariikaevetöö kohal tuleb kaeviku täitmine ning teekatendi ja haljastuse taastamine teha eeskirjas äratoodud korra kohaselt. VI. KAEVIKU TÄITMINE, TEEKATENDI JA HALJASTUSE TAASTAMINE NING KAEVETÖÖ LÕPETAMINE 42. Enne kaeviku täitmist tuleb paigaldatud tehnovõrk vastavat litsentsi omava isiku poolt mõõdistada. Kaevaja või avariikaevetöö korral tehnovõrgu valdaja peab teostusjoonised paber- ja elektroonilisel kandjal esitama koos kaevetööloa lõpetamise taotlusega linnavalitsusele ja valdajale. Tehnovõrgu valdaja peab teostusjoonised säilitama. 43. Töö lõpetamise järel tuleb kaevetöö ala ning selle alaga piirnevad maa-alad heakorrastada, kui need said töö käigus rikutud. Kaeviku täitmine, teekatendi ja haljastuse taastamine ning kaevetööga rikutud ala heakorrastamine on kaevaja kohustus. See peab toimuma käesoleva eeskirja nõuete, linnavalitsuse ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt. Teekatendit võib taastada ainult vastava töö litsentsi omav juriidiline isik. 44. Teekatendi alla jääva kaeviku täitmist tuleb alustada kaeviku põhja tihendamisest, mis vajadusel tuleb teha enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevik tuleb pinnasega täita kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 30 cm. Iga kihi kohta peab kaevaja esitama valdajale tiheduse mõõtmise laboratoorse õiendi, mille on väljastanud vastavat litsentsi omav isik. Laboratoorsete uuringute kulud katab kaevaja. Linnavalitsusel ja valdajal on õigus: 44.1. kontrollida täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat laboratoorset uuringut ja laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta; 44.2. nõuda kaevajalt täitepinnase tiheduse mittevastavusel täiendavat tihendamist. 45. Teekatendi alla jääva kaeviku täitematerjalina võib kasutada jämedateralist liiva või muid sõmerpinnaseid, mis evivad häid ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldavad nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega. 46. Kaevikust eemaldatud pinnas, mida ei kasutata tagasitäiteks, tuleb käidelda vastavalt jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Erandina võib liigset kaevepinnast paigaldada liigniisketele ja teistele reljeefi tõstmist vajavatele maa-aladele linnavalitsuse, maa omaniku ja valdaja kirjalikul loal. Nimetatud juhul peab kaevetöödega seotud ehitusprojekt sisaldama ka pinnase paigaldamist käsitlevat osa, milles on lahendatud pinnase paigaldamine, tihendamine, projekteeritud maapinna kõrgusarvud ja täidetud ala heakorrastus. 47. Haljastuse taastamisel pärast kaeviku tagasitäitmist kasutatakse ära varem kooritud huumusmuld. Ülejääva huumusmulla kasutamine tuleb kooskõlastada linnavalitsusega. Pärast kaeviku tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala huumusmulla kihiga, rehitsetakse kivid välja, külvatakse muruseeme ning rullitakse. 48. Avariikaevetöö puhul peab kaevaja kaeviku täitmisel ja teekonstruktsiooni ning haljastuse taastamisel lähtuma kehtivatest normatiivaktidest ning linnavalitsuse ja valdaja poolt esitatavatest nõuetest, mis peavad olema fikseeritud teekatendi ja haljastuse sundtaastamise lepingus. 49. Olemasoleva teekatte kaevisega piirnev serv peab olema enne taastamist sirgeks lõigatud. Selle serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. 50. Asfaldkatte eri kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad tuleb töödelda bituumeni või bituumenemulsiooniga ning üle puistata graniitsõelmetega. 51. Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on valdajal õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni. 52. Piki teed toimuvate kaevetööde korral tuleb teekatend taastada kogu konstruktsiooni ristlõike laiuses (vahetades vajadusel ka äärekivid), kui valdajaga ei lepita kokku teisiti. 53. Kaevaja peab taastama ja korrastama ka lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaped ning haljastuse. 54. Kui liiklus on vaja avada enne teekatendi täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatendit või haljastust nõuetekohaselt taastada, on kaevaja kohustatud taastama teekatendi või haljastuse ajutiselt. 55. Kaevaja on kohustatud ajutise teekatendi sõidukõlblikuna hoidma kuni katendi lõpliku taastamiseni. 56. Kaevetööluba lõpetatakse ja avariikaevetöö loetakse lõpetatuks pärast teekatendi ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha heakorrastamist. Kaevetööloa lõpetamine fikseeritakse kaevekoha ülevaatuse järel linnavalitsuse volitatud ametniku poolt tööde lõpetamise aktile allakirjutamisega. Kaevetööloa lõpetamiseks peab kaevaja esitama: 56.1. kaevetööloa täidetud eriosa; 56.2. õiendi haljastuse nõuetekohase taastamise kohta; 56.3. täitepinnase kihtide tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid; 56.4. taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi; 56.5. asendatud täitepinnase sertifikaadi laboratoorse õiendi. 57. Kaevaja peab kaheaastase garantiiaja kestel ilmnevad teekatendi ja haljastuse defektid omal kulul kõrvaldama. VII. TEEDE, TEHNOVÕRKUDE JA ÜMBRITSEVA KESKKONNA KAITSE 58. Kaevaja vastutab töö tegemise ja ohutustehnika nõuete täitmise eest ehitusprojekti ning selle juurde käivate kooskõlastuste kohaselt. 59. Linnavalitsusel on õigus teha kaevajale ettekirjutusi tööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise osas. 60. Kaevikust väljapumbatavat vett ei tohi suunata tänavale ega haljasmaale. See tuleb vastavalt projektis ettenähtule või kooskõlastuse tingimustele torustiku abil suunata fekaal- või sademeveekanalisatsiooni või kraavi. Nende võimaluste puudumisel tuleb väljapumbatav vesi ära vedada. Ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult valdaja kirjalikul nõusolekul. 61. Suvisel ajal tehtavate avariikaevamiste puhul on erandkorras lubatud reostumata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata tänavale, suunaga lähima restkaevu poole. Reostunud pinnasevee väljapumpamiseks ja äravedamiseks tuleb taotleda Harju Maavalitsuse keskkonnaosakonnalt eriluba. 62. Kaevetöö tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, tuleb rajada tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. 63. Kaevetöö käigus on keelatud kahjustada tehnovõrkude kaevusid, puid ja põõsaid. Nende peale või vastu ei tohi ladustada materjale, töövahendeid, pinnast jm. Peab olema tagatud juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele. Olemasoleva kommunikatsiooni vigastamisest tuleb teatada viivitamatult selle valdajale ja linnavalitsusele. Vigastus parandatakse vigastuse tekitaja kulul. 64. Projektis mittemärgitud tehnovõrgu avastamisel tuleb tööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja leidmiseni katkestada. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist. Juhul kui avastatud tehnovõrgu valdajat pole võimalik kindlaks teha, kooskõlastab edasise töö linnavalitsus. 65. Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud ja linnavalitsuse kinnitatud projekti alusel. 66. Kaevetöö käigus on keelatud risustada tehnovõrkude kaeve, samuti on keelatud vähendada olemasolevate sademe- või drenaaživee kraavide ja truupide läbilaset või neid likvideerida. 67. Kaevetöö ajal on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet, teerajatisi või haljastust. Selliste mehhanismide kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on lubatud ainult linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul. 68. Kui teede kohale paigaldatakse rajatisi või konstruktsioone, tuleb see kooskõlastada linnavalitsuse ja valdajaga. 69. Teel liikuvate ja töötavate sõidukite ning mehhanismide gabariidid, mass, teljekoormused ja tehnoseisund peavad vastama liikluseeskirjale ning «Suuremõõtmeliste ja raskete veoste eeskirja» nõuetele. 70. Keelatud on hävitada, vigastada või ümber paigutada geoloogilisi ja geodeetilisi märke. Märgi tahtmatult vigastanud või hävitanud isik on kohustatud sellest teatama märgi omanikule ja ta kannab vastutust seaduses ettenähtud korras. Kaevetöödel avastatud arheoloogilistest leidudest peab kaevaja teavitama linnavalitsust, peatama kohe tööd ja tagama leiukoha säilimise ning puutumatuse. Leitud lõhkekehadest peab kaevaja teavitama päästeteenistust, kindlustades eelnevalt leiukoha puutumatuse. 71. Lõhketöid võib teha ainult lõhketööde projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja loa väljastanud isiku esitatud nõudeid. 72. Sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, tuleb vedada eriveeremiga. Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise. 73. Teel on keelatud teha selliseid töid, mille ajal võib kattele või haljastusele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel tuleb rakendada teekatte ja haljastuse kaitsmiseks tõhusaid meetmeid. 74. Teel ei tohi: 74.1. sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on taodeldud vastav luba; 74.2. sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud või pole liiklemiseks mõeldud, kui valdajaga ei ole kooskõlastatud teisiti; 74.3. sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ning mahasõidud; 74.4. ummistada sildade ja truupide avasid, sademevee kraave ja drenaaže ning takistada vee eemaldumist teelt; 74.5. teele loopida või koguda prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett või heitvett. 75. Valdaja loata ei tohi: 75.1. projekteerida ja ehitada tee maa-alale mis tahes hooneid või rajatisi; 75.2. rajada teele täiendavaid maha- ja pealesõite; 75.3. paigaldada tee maa-alale teabe- ja reklaamivahendeid. 76. Tekitatud kahju hüvitamise eesmärgil on ametiisikul õigus fikseerida kirjalikult käesoleva eeskirja nõuete rikkumised ja teele, haljasalale, avalikul asjal asuvatele ehitistele ning selle muudele olulistele osadele tekitatud kahju iseloom, suurus ning muud asjaolud. 77. Linnavalitsusel on õigus korraldada teelt sinna nõuetekohase loata või kooskõlastuseta paigaldatud objektide (sh reklaami- ja infovahendid) eemaldamine nende omaniku kulul. 78. Kui on tekkinud ettenägematud, projektist kõrvalekaldumisest või tööde tehnoloogiast tingitud ohud inimestele, varale või ümbritsevale keskkonnale, tuleb kaevetööd kohe peatada. Sellisteks ohtudeks võivad olla varingud, tehnovõrkude vigastused või purunemised jms. VIII. AJUTISED ÜMBERSÕIDUTEED 79. Tänavat võib sulgeda või liiklust ajutiselt piirata vaid linnavalitsuse vastava kooskõlastuse olemasolu korral (v.a avariikaevetööd). 80. Ajutise ümbersõidutee ehituse korraldab vajaduse korral kaevaja omal kulul. 81. Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle ülevaatamist linnavalitsuse määratud liikluskorralduse eest vastutava asutuse ja valdaja poolt, kusjuures vormistatakse vastav akt. 82. Ajutise ümbersõidutee ehitamiseks peab kaevajal olema ehitusluba, mille väljastab linnavalitsus. Üldjuhul peaks ümbersõiduteega seonduv olema lahendatud kaevetööloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Ehitada tuleb nõuetekohaselt kinnitatud projekti järgi ja linnavalitsuse ettekirjutuste kohaselt. 83. Ajutine ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes peab ajutise ümbersõidutee korras hoidma ja vastutab selle seisukorra ja ohutuse eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei tohi tasu nõuda. 84. Pärast tööde lõppu peab kaevaja likvideerima ajutise ümbersõidutee ja taastama selle maa-alal endise või projekteeritud olukorra. IX. KAEVETÖÖDEGA SEOTUD TASUD 85. Kaevajad on kohustatud tasuma linnavolikogu kehtestatud korras ja määral teede ja tänavate sulgemise tasu, millest kumbki ei sisalda kulutusi teekatendi ja haljastuse taastamisele. 86. Juhul kui kaevaja ei ole tasunud eelnimetatud kaevetöödega seotud tasusid, on linnavalitsusel õigus: 86.1. jätta kaevetööluba välja andmata; 86.2. jätta kaevetööluba lõpetamata; 86.3. mitte väljastada uusi kaevetöölubasid; 86.4. taotleda litsentsi äravõtmist; 86.5. kasutada seaduslikke meetmeid hüvitiste sissenõudmiseks. X. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 87. Keila Linnavolikogu poolt haldusõiguserikkumiste seadustikuga ettenähtud korras volitatud ametiisikutel on õigus kontrollida käesoleva eeskirja nõuete ja muude õigusaktide täitmist ning koostada rikkumiste kohta protokolle, kohaldades vajadusel eeskirja rikkunud isikute suhtes karistusi vastavalt haldusõigusrikkumiste seadustiku § 167 lõikele 2. 88. Eeskirja nõuete täitmatajätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on ametiisikuil õigus esitada süüdlasele kirjalik ettekirjutus puuduste likvideerimiseks. 89. Eeskirja nõuete korduvate või jämedate rikkumiste korral on linnavalitsusel õigus peatada kaevetööluba kuni puuduste likvideerimiseni.