Keila Linnavolikogu — Keila linna arengukava muutmine — KO, 55, 1209

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) § 22 lõike 1 punkti 7 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 10 lõike 1 alusel Keila Linnavolikogu määrab: 1. Muuta Keila Linnavolikogu 28. märtsi 2000. a määrust nr 4 ja täiendada seda punktiga 11 järgmises sõnastuses: «11. Vastu võtta Keila linna jäätmekava (lisatud).» 2. Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Rein SIIM KEILA LINNA JÄÄTMEKAVA 1. Jäätmekava koostamise lähtekohad 1.1. Jäätmekava koostamise eesmärgid Keila jäätmekava on koostatud eesmärgiga esitada võimalusi linna jäätmehoolduse (sealhulgas jäätmete kogumise, veo, taaskasutuse jne) taseme tõstmiseks. Kava koostamisel jälgitavad prioriteedid: 1. Jäätmete tekke vältimine 2. Jäätmete taas- ja korduvkastutus 3. Kindlus- ja stabiilsustunne jäätmekäitlejatele Tabel 1. Jäätmekava kriteeriumid ja indikaatorid Kriteerium Indikaator Jäätmete tekke vähendamine Üldine kogus Jäätmete teke eri valdkondades Olmejäätmete teke ühe inimese kohta Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine valdkonniti Kogus ja % tekkivatest jäätmetest Risk inimese tervisele Ohtlike jäätmete teke Vastavalt nõuetele käideldud ohtlike jäätmete kogus, % Majanduslik otstarbekus ja sotsiaalne mõju Jäätmete käitluskulu Ühikmaksumus Jäätmekäitluse maksumus inimese kohta (krooni/a) Mõju maastikele ja keskkonnaseisundile Jäätmekäitlusteenusega haaratud majapidamiste arv, % üldarvust Võimalikud probleemid. Olulisimad jäätmeprobleemid, mis võivad lähiaastatel esile kerkida, on prahistamine, populaarsed, kuid keskkonnaseisundi arvelt tehtavad poliitilised otsused, vähene tähelepanu ohtlikele jäätmetele, halb jäätmeveo korraldus ja halb statistika esitamine ning selle alusel tehtavad väärad otsused. 1.2. Jäätmekava koostamise seadusandlik taust Keila jäätmekava põhineb Eesti keskkonnastrateegial, Eesti riiklikul jäätmekaval ja Harjumaa jäätmekaval ning lähtub Keila linna arengukavast. Kava loomisel on arvestatud Euroopa Liidu direktiive ja soovitusi, pidades silmas Eesti tõenäolist liitu astumist aastal 2003. 1.2.1. Seosed Eesti seadusandlusega Vastavalt jäätmeseadusele piirdub omavalitsuste otsene roll kohaliku jäätmekava täitmisel olmejäätmete käitlemise korraldamisega. Kui Keila Linnavalitsus on langetanud otsused tulevase jäätmemajanduse korralduses mingi lahenduse kasuks, tuleb väljavalitud süsteemi selgelt ja lühidalt avalikustada. Lisaks tavalisele väljapanekule linnavalitsuse kantseleis ja Harju maakonna raamatukogus soovitavad kava koostajad tutvustada jäätmekava Keila lehes. Valitsuse ja keskkonnaministri määrused ning korraldused Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel on välja antud määrusi ja korraldusi, mis täpsustavad nii jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd kui ka mõnede jäätmeliikide käitluse tingimusi. Olulisemad neist on alljärgnevad: 1. Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistute kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a määrus nr 183; RT I 1998, 75, 1239); 2. Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavaid tegevusvaldkondi täpsustava loetelu ning nendega seonduvate tootmismahtude ja jäätmekoguste piirmäärade kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 1998. a määrus nr 236; RT I 1998, 96, 1517); 3. Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistute kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrus nr 263; RT I 1998, 103, 1705); 4. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise, peatamise, tühistamise ja avalikustamise korra kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrus nr 26; RT I 1999, 8, 127); 5. Jäätmetena keskkonda kahjustavate toodete, mille valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine on keelatud, loetelu kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 1999. a määrus nr 99; RT I 1999, 34, 444); 6. Jäätmeseaduse § 36 rakendamine jäätmeloa andmisel (keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määrus nr 34; RTL 1999, 59, 780); 7. Ohtlike jäätmete märgistamise kord (keskkonnaministri 30. märtsi 1999. a määrus nr 36; RTL 1999, 68, 890); 8. Vanaõli käitlemise kord (keskkonnaministri 21. aprilli 1999. a määrus nr 45; RTL 1999, 73, 932); 9. Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlemise kord (keskkonnaministri 19. juuli 1999. a määrus nr 71; RTL 1999, 116, 1537); 10. Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude kogumise ja märgistamise kord (keskkonnaministri 19. juuli 1999. a määrus nr 72; RTL 1999, 116, 1538); 11. Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning koostamise, käsitlemise ja registreerimise kord (keskkonnaministri 9. augusti 1999. a määrus nr 75; RTL 1999, 122, 1662); 12. Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri (keskkonnaministri 11. novembri 1999. a määrus nr 93; RTL 1999, 156, 2189). 13. Pakendiseaduse täitmise riikliku programmi kinnitamine aastateks 1999–2001 (Vabariigi Valitsuse 26. mai 1999. a korraldus nr 622-k); 14. Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks (keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määrus nr 34; KKMm RTL 2001, 87, 1219). Neist viimasena mainitud seadusandlik akt «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks», mis põhineb prügilaid käsitleval Euroopa Nõukogu direktiivil 1999/31/EÜ, sätestab olulised muudatused prügilate kasutamisel, jäätmete ladestamisel prügilaisse ja seeläbi kogu jäätmemajanduse korralduses. Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: üle 45 massiprotsendi alates 2010. a üle 30 massiprotsendi alates 2013. a üle 20 massiprotsendi alates 2020. a Konkreetselt on reguleeritud vanarehvide prügilaisse paigutamise küsimus: alates 16. juulist 2003. a ei võeta prügilasse vastu tükeldamata kasutatud rehve ning alates 16. juulist 2006. a ei võeta prügilasse vastu ka tükeldatud kasutatud rehve. 1.2.2. Euroopa Liidu direktiivide mõju jäätmehoolduse korraldamisele Enamus jäätmeseaduse alusel välja antud jäätmehooldust korraldavaid valitsuse ja keskkonnaministri määrusi toetuvad kas vastavale Euroopa Nõukogu direktiividele või Euroopa Komisjoni otsusele. Vanade patareide kogumisel tuleb 91/157/EMÜ, 98/86/EÜ direktiivi kohaselt saavutada järgmine tagasikogumise määr: 25% imporditutest tähtajaks 1. jaanuar 2002 ja 65% imporditutest tähtajaks 1. jaanuar 2004. 1.3. Eesti riiklikust keskkonnastrateegiast ja keskkonnategevuskavast tulenevad mõjutused 1.3.1. Eesti keskkonnastrateegia Eesti keskkonnastrateegia määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid. Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine Praktiliste lahendite valik jäätmekäitluse korrastamisel peaks toimuma järgmise pingerea alusel: 1. jäätmetekke vältimine; 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. jäätmete taaskasutamise laiendamine – otseses ringluses (korduvkasutamine) – materjaliringluses – bioloogilistes protsessides (kompostimine) – energeetiliseks otstarbeks (põletamine); 4. keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutustamine; 5. jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Ülesanded aastaks 2000 Tootmis- ja olmejäätmete tekke stabiliseerimine olemasoleval tasemel. Jäätmete taaskasutamise suurendamine 30–40%-ni. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi juurutamine Ülesanded aastaks 2010 Jäätmete taaskasutamise suurendamine 50%-ni. Olmejäätmete tekke stabiliseerimine 250–300 kg tasemel inimese kohta aastas. 1.3.2. Eesti keskkonnategevuskava Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2001–2003 sisaldab rea planeeritavaid tegevusi, mis mõjutavad Keila linnavalitsuse ja linnaelanike jäätmehoolduse alast käitumist: – vanad keskkonnaohtlikud väikeprügilad suletakse hiljemalt aastaks 2009; – jäätmejaamade rajamine eelsorditud ja segajäätmete kogumiseks viie aasta jooksul vastavalt maakondlikele jäätmekavadele; – kompostimisväljakute rajamine viie aasta jooksul vastavalt maakondlikele jäätmekavadele; – Loode-Eesti piirkondliku tavajäätmete prügila rajamine algusega aastal 2002 ja lõpliku valmimisega aastal 2004, vastutav on Keskkonnaministeerium. 1.4. Eesti riiklik jäätmekava ja Harjumaa jäätmekava 1.4.1. Eesti riiklik jäätmekava Keila linna jäätmemajanduse arengut puudutavalt on olulised alljärgnevad Eesti riiklikus jäätmekavas fikseeritud seisukohad: – vanad kaasaja nõuetele mittevastavad prügilad kuuluvad sulgemisele hiljemalt aastaks 2009; – Eestisse rajatakse kokku ca 10 kaasaegset jäätmetöötluskeskust koos jäätmeladestusega (prügilaga); – Tuula prügila kuulub põhimõtteliselt samuti sulgemisele, tegutseb kuni regionaalse prügila (nn Loode-Eesti prügila tööleasumiseni tugiprügilana; seejuures on tugiprügilal järgmised funktsioonid: – tugiprügila tegutseb seni, kuni valmib uus prügila; – teeninduspiirkonnas tegutsevate väikeprügilate järkjärgulise sulgemise järel jäätmevoogude suunamine tugiprügilasse; – tugiprügila eksisteerimise ajal selle sulgemiseks ettevalmistustööde tegemine; – vajadusel ja võimalusel tugiprügila edasine kasutamine jäätmejaamana; a) jäätmejaam koos ümberlaadimise, taaskasutatavate jäätmete kogumiskonteinerite ja töötlemisega (jäätmete kompostimine), ohtlike jäätmete kogumine); b) jäätmejaam vaid taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks. – Vastavalt pakendiseadusele pidi 2001. a 30. juuniks pakendijäätmete taaskasutamine olema 50% kogumassist. Eesti jäätmekavas toodud prügilatevõrgu skeem on esitatud joonisel 1.1. Joonis 1.1. Eesti riiklikus jäätmekavas fikseeritud prügilavõrgustik ja prognoositavad teeninduspiirkonnad 1.4.2. Harjumaa jäätmekava Harjumaa jäätmekavas on välja toodud konkreetsed mudelid jäätmekäitluse arendamiseks linnalistes asulates. Aedlinnas – jäätmete osaline kompostimine minikompostrites või ühistel kompostimisplatsidel, ühised jäätmepunktid jäätmete eraldikogumise võimalustega ja jäätmekastid majade juures, mõningane jäätmekütuse põletamine. Reovesi puhastusseadmetele. Edasisele jäätmekäitlusele suunatakse: – bioloogiliselt lagundatavaid jäätmeid 150 kg/in/a; – bioloogiliselt mittelagundatavaid j-d 80 kg/in/a; – kompostiks sobivaid jäätmeid 50 kg/in/a; – erijäätmeid 50 kg/in/a. Jäätmete äravedu lepinguliselt veofirmaga. Korrusmajade piirkonnas – maja juures jäätmekastid eraldikogumise võimalustega ja kvartalisisesed jäätmepunktid laialdase eraldikogumise võimalusega. Reovesi puhastusseadmetele. Edasisele jäätmekäitlusele suunatakse: – bioloogiliselt lagundatavaid jäätmeid 200 kg/in./a; – bioloogiliselt mittelagundatavaid j-d 100 kg/in./a; – kompostiks sobivaid jäätmeid 50 kg/in./a; – erijäätmeid 100 kg/in./a. Keila linna jäätmemajanduse arengu seisukohalt on olulised alljärgnevad Harjumaa jäätmekavas fikseeritud seisukohad: – Keila linn jääb Loode-Eesti jäätmetöötluskeskuse teeninduspiirkonda; asukoha tõenäoline variant Ohtu-Ääsmäe piirkond, võimalik ka paiknemine Läänemaa põhja-kirdeosa; – prognoositav jäätmete töötlemismaksumus Jõelähtmel 396 krooni/tonn (sisaldab kogumist ja vedu 20 km kaugusele), Loode-Eesti (Ohtu-Ääsmäe) prügilas 248 krooni/tonn (sisaldab kogumist ja vedu 20 km kaugusele). 1.5. Keila linna arengukava, planeeringud ja administratiivaktid Keila linnavalituse ja linnavolikogu määrused Keila linna arengukava püüdleb säästva jäätmemajanduse poole. Heakorraeeskiri nõuab lepingu olemasolu jäätmekäitlusettevõttega, keelab ohtlike jäätmete viskamise tavaprügi hulka, sätestab nõuded, mis tagavad heakorra. Keila linna põhimäärus aastast 2000 sätestab, et hooldustööde kohustuste jaotus elamu omaniku ja üürniku vahel, prügikonteinerid ja nende platsid kuuluvad hoone omaniku kohustuste hulka. Keila Linnavolikogu 25. mai 1999. a määrus nr 9 «Keila linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» Jäätmehoolduseeskirjas on lahti seletatud jäätmeteemalised põhimõisted ja kehtestatud jäätmehoolduse põhimõtted ning korraldus. Lisa Keila Linnavolikogu 25. mai 1999. a määrusele nr 9. Litsentseeritud jäätmekäitlusettevõtted ja jäätmete vastuvõtukohad Keila linnas: OÜ Harko ­ olmejäätmete kogumine ja transport Aadress: Jõe 57b, 76605 Keila Telefon: (22) 74 50 37, (2) 6 78 17 72 AS MASP – ohtlike jäätmete kogumine ja transport Aadress: Laki 25, 12915 Tallinn Telefon: 639 30 34 Tavajäätmete prügila – Tuula, Saue vald Lahtiolekuajad: E–P 8.00–20.00 Alternatiivsed olmejäätmete prügilad – puuduvad Klaastaara vastuvõtupunkt – Keskväljak 12a, Keila linn Lahtiolekuajad: E–L 10.00–17.00 Klaasijäätmete kogumise mahuti – Turu parkla, Keila linn Lahtiolekuajad: E–P ööpäevaringselt Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt – Keskväljak 5, Keila linn Lahtiolekuajad: K, R 15.00–18.00 Patareide kastid – Keila suuremates kauplustes Settega heitvee ja fekaalide vastuvõtupunkt – Uus-Paldiski mnt 1, Keila linn Vanametalli vastuvõtt – puudub Komposteerimisväljak – puudub Tekstiilijäätmete vastuvõtt – puudub Vanapaberi ja papi vastuvõtt – Luha 7, 9; Põhja 10, 15, 17; Allika 2, 4; Pae 8 2. Jäätmemajanduse hetkeolukord Keila linnas Keila jäätmekorraldus toimib heal tasemel, kui vaadelda jäätmete äravedu ja ladestamist prügilasse. OÜ Harko teenindab rõhuva enamuse Keila jäätmetekitajatest. Jäätmekäitluse praktika on näidanud, et OÜ Harko taolised suhteliselt väikesed ettevõtted on võimelised pakkuma paindlikku ja operatiivset teenust. Nende pakutavate teenuste valik on lihtsa struktuuriga ja rahuldab elanike vajadused. OÜ Harko tühjendab nii ettevõtete kui elanike olmeprügikonteinereid, vanapaberikonteinereid ja teeb tellimustöid suuregabariidiliste või ettevõtetes tekkivate tööstusjäätmete veoks. AS Vaania on paigaldanud Keilasse kaks taarakonteinerit, mida nad ise tühjendavad. Ohtlikke jäätmeid võtab elanikelt vastu AS Masp. AS Ragn-Sells veab jäätmeid vaid üksikutelt ettevõtetelt ja linlastelt. Väike osa linnaelanikke ja mõned firmad veavad jäätmeid oma transpordiga prügimäele. Lähim prügimägi Keilale asub Tuulas, kuhu on veetud jäätmeid juba üle 20 aasta ning kuhu ladestatakse valdav osa Keila linnas tekkivatest jäätmetest ka praegu. 2.1. Visuaalne pilt jäätmemajanduse olukorrast Keilas Keila linna jäätmekava koostamiseks vajaliku lähtematerjali kogumise käigus tegi AS-i Keskonnakonsult töögrupp mitu ringkäiku linnas, et saada selgem ülevaade Keila linna jäätmehoolduse tasemest ja tuvastada võimalikke kitsaskohti. 2.1.1. Linnapildis silma hakkavatest probleemidest jäätmemajanduses – Sega-olmejäätmete konteinerite ületäitumine, mis viitab konteinerite ebapiisavale arvule või liiga harvale tühjendamissagedusele; – osa kasutatavaid jäätmekonteinereid on moraalselt ja füüsiliselt aegunud; – puuduvad sobivad kohad suuregabariidiliste olmejäätmete paigutamiseks; – sega-olmejäätmete konteineritesse satub olulisel määral ka ohtlikke jäätmeid; – palju taaskasutatavaist paberi- ja papijäätmetest paigutatakse sega-olmejäätmete konteinereisse ning ladestatakse koos muu jäätmevooga prügilasse; – spetsiaalseid konteinereid pakendijäätmete liigiti kogumiseks on linnas liiga vähe; – osades linna ettevõtetes on tekkivate jäätmete ajutine ladustamine territooriumil keskkonnakaitselisest ja esteetilisest küljest halvasti korraldatud; – toimub ebaseaduslik jäätmete paigutamine keskkonda; isetegevuslikke jäätmeladestuid linna territooriumil ei ole likvideeritud. 2.2. Jäätmete liigid, tekkekogused, tekkekohad 2.2.1. Olmejäätmed Fikseeritud tekkekogused Keilas juhtival positsioonil oleva OÜ Harko kogutud olmejäätmete kogused on alljärgnevad: 1999. a – ca 35 tuhat m3 e ca 4550 tonni; 2000. a – ca 38 tuhat m3 e ca 4940 tonni; 2001. a – ca 38 tuhat m3 e ca 4940 tonni. Arvutuslikud tekkekogused Põhja-Keilas, jäätmeteke ca 450 kg inimese kohta aastas, ca 7000 inimest, tekib jäätmeid 3,150 tonni aastas. Aedadega majapidamistes, jäätmeteke ca 330 kg inimese kohta aastas, ca 2500 inimest, tekib jäätmeid 825 tonni aastas. Seega on hinnanguline olmejäätmete aastane tekkekogus Keilas kokku ca 4000 tonni. Olmejäätmete tekke prognoosid Eestis on prognoositav olmejäätmete tekke kasv. Eesti keskkonnastrateegias on püstitatud eesmärk stabiliseerida olmejäätmete teke 1995. a tasemele ja viia tekkekogused praeguselt 390 kg/aastas inimese kohta 2010. aastaks tasemele 300 kg/aastas inimese kohta. Selle eesmärgi realiseerumine on hetkel kaheldav. Tõenäoline areng: Keila linnas tekkivate käitlust vajavate olmejäätmete hinnanguline kogus 4000 tonni aastas kasvab lähema viie aasta jooksul ca 130 tonni võrra aastas. Jäätmete koostis Graafiliselt kujutab olmeprügi hinnangulist liigilist koostist Keila linnas alljärgnev diagramm. Olmejäätmete fraktsioonilisus Olmejäätmete käitluspraktika Keilast kogutavad olmejäätmed ladestatakse OÜ Harko poolt hallatavas Tuula prügilas. Tuula prügilas on päeval OÜ Harko valvur, kes peab arvestust laekuvate jäätmekoormate üle. Kaks korda nädalas lükkab buldooser jäätmehunnikud prügila keskelt kahele poole vallidesse, moodustub ühes küljest avatud kauss. Aeg-ajalt prügilasse ladestatud prügi kompakteeritakse kasutades Pääsküla prügila kompaktorit. 2.2.2. Erijäätmed Teatav osa olmes tekkivaist jäätmetest on oma omadustelt spetsiifilised ja vajavad käitlemisel spetsiaalseid meetodeid. Suuregabariidilised olmejäätmed Arvutuslikud tekkekogused Keila linnas on alljärgnevad: – kodumajapidamismasinad – 40 t/a; – koduelektroonika – 10 t/a; – mööblijäätmed – 80 t/a. Vanarehvid Prügilate kasutamist reguleeriva määruse kohaselt ei võeta 16. juulist 2003. a prügilasse vastu tükeldamata kasutatud rehve. Vanarehvide arvutuslik tekkekogus Keila linnas 80 t/a. 2.2.3. Ohtlikud jäätmed Olmesfääris tekkivad ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete kogumine elanikkonnalt on seni korraldatud ühe konteinervastuvõtupunkti baasil (teenindab AS Masp). Kogumispunkt rakendati tööle 1998. a. alguses ja asub Keskväljaku vahetus läheduses. Olmeliste ohtlike jäätmete arvutuslik tekkekogus Keila linnas on 40 t/a. Vastuvõtupunkti laekunud jäätmekogused on alljärgnevad: 1998. a – 2620 kg 1999. a – 3600 kg 2000. a – 3080 kg Seega kogutakse käesoleval ajal Keilas olmelise tekkega ohtlikest jäätmetest vaid ca 10%. 2.2.4. Fekaalid ja reovee puhastusjäätmed Keila linnas veevarustuse ja reovee puhastamisega tegelev AS Keila Vesi töötleb oma puhastusseadmetes ööpäevas keskmiselt ca 1500 m3 reovett. Reovee puhastamisel tekkivad jäätmevood: – Võrepraht Tekkekogus: ca 100–150 l/nädalas; Käitlus: AS Harko toimetab prügilasse. – Liivapüünise praht Tekkekogus: 4–5 m3 kuus; Käitlus: AS Harko toimetab prügilasse. – Tsentrifuugi muda Tekkekogus: ca 10 m3 nädalas. Käitlus: käesoleval ajal kasutatakse AS Keila Vesi territooriumil asuvate süvendite täiteks, sisuliselt komposteeritakse. Perspektiivselt on AS-l Keila Vesi kavas ehitada välja kompostimisväljakud, muda kompostida ja kompost anda (või müüa) kasutamiseks haljastuseks vms otstarbeks. 2.2.5. Tööstusjäätmed Jäätmekäitluses üldiselt rakendatavast põhimõttest «saastaja maksab» lähtuvalt kuulub tööstuses tekkivate jäätmete käitluse korraldamine jäätmetekitaja kohustuste hulka. Jäätmete statistiliselt fikseeritud tekkekogus on 502 tonni, sellest 277 tonni moodustavad sega-olmejäätmed, 78 tonni paberi- ja papijäätmed, 25 tonni spetsiifilised haiglajäätmed ning 122 tonni spetsiifilised tööstusjäätmed. Spetsiifiliste tööstusjäätmete reaalne tekkekogus Keila linnas on hinnanguliselt 300 tonni aastas. 2.2.6. Kaubandusjäätmed Suurimaks kaubandusjäätmete tekitajaks Keila linnas on Keila Tarbijate Ühistu, kellel on linnas ca 10 kauplust. Jäätmekäitlusteenus on tellitud AS-lt Harko. Peamiselt kogutakse liigiti vaid paberi- ja papijäätmeid, mille taaskasutuse osa on hinnanguliselt ca 30%. Muude kaubanduses tekkivate jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse suunamist praktiliselt ei toimu. 2.2.7. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete teke Keilas on otseselt sõltuv ehitustööde intensiivsusest linnas. Ehitusettevõtete põhine statistika reaalset olukorda ei peegelda, kuna linnas teevad ehitustöid paljud ehitusettevõtted, samas ehitavad Keilas baseeruvad ehitusettevõtted ka mujal. Ehitusettevõte Keila REK tekitab aastas keskmiselt 150 m 3 sega-ehitusjäätmeid. Jäätmed veetakse oma transpordiga Tuula prügilasse. Hinnanguliselt tekib Keila linnas ehitus- ja lammutusjäätmeid ca 500 tonni. 2.2.8. Tuhk energiatootjatelt Praegu kasutatakse katelde kütmiseks põlevkiviõli. Selle käigus tekkiva tuha kogus on väga väike ning ei kujuta enesest märkimisväärset jäätmeprobleemi. Keila Soojusel on lähiaastatel plaanis muretseda puiduhakkel töötav katel. Hinnanguliselt on puiduhakke kasutamisel kütteks tekkiv aastane tuhakogus umbes 100 tonni. 2.2.9. Haiglajäätmed Keila Haiglas 2000. a tekkinud jäätmekogused on alljärgnevad: – tahked sega-olmejäätmed 84,7 t; – desinfitseeritud jäätmed (süstlad jms) 1,3 t; – sega-olmejäätmed (toidujäätmed jms) 23,2 t; – bioloogilised jäätmed 0,4 t. Haigla prognoosib jäätmekoguste kasvu ligikaudu 10% aastas. 2.2.10. Korduv- ja taaskasutatavad jäätmed Pakendijäätmed Pakendi üldkogusest moodustavad: – paber ja papp 54,3%; – plastikpakend 20,2%; – muud pakendiliigid (klaas, metall) 25,5%. Vastavalt pakendiseadusele peaks 2001. a 30. juuniks pakendijäätmete taaskasutamise osakaal olema 50% nende kogumassist. On ilmne, et seda taset ei ole saavutatud ei Eestis tervikuna ega ka Keila linnas. Pakendijäätmete spetsialiseeritud kogumisega Keila linnas tegeleb AS Vaania. Paigaldatud on kaks konteinerit mahutavusega 1,5 m 3. Kogutakse plastpudeleid, alumiiniumist joogipurke, tetrapakke. Igakuiselt kogutakse ca 3 m3 pakendijäätmeid. Paberi- ja papijäätmed OÜ Harko on paberi- ja papijäätmete kogumiseks paigaldanud kaheksa spetsiaalkonteinerit. Kuus kogutakse sellise süsteemiga ca 35 m 3 e ca 10 tonni paberi- ja papijäätmeid. Biolagundatavad jäätmed Biolaguneva materjali sisaldus jäätmetes on hinnanguliselt kuni 50%. Biolagunevaid jäätmeid saab pärast kompostimist korduvkasutada haljastuses või põllumajanduses. OÜ Harko teostab teataval määral linnahoolduse käigus kogutud aia- ja pargijäätmete (peamiselt puulehtede) kompostimist oma territooriumil. Metallijäätmed Keila jäätmehoolduseeskiri sätestab, et vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. Samas puudub Keilas metalli vastuvõtupunkt. 2.3. Jäätmete kogumise logistika ja jäätmete ladestamine 2.3.1. Jäätmete ladestamise praegune praktika Valdav osa Keila linnas tekkivatest olmejäätmetest kogutakse OÜ Harko poolt ja ladestatakse Tuula prügilasse. Tuula prügila rajati 1981. aastal. Prügila üldpindala on ca 2,6 ha ja prügialune pind ca 1,8 ha. Prügilasse tänasel päeval ladestatavate jäätmete seas on suurel hulgal taaskasutatavat materjali – paberit, pappi, puitu, plastikut. Tuula prügilasse on tänase päeva seisuga ladestatud ca 200 000 m3 valdavalt sega-olmejäätmeid. Tuula prügila ressurss on ammendumas. 2.4. Kokkuvõte jäätmehoolduse hetkeseisust Keila linnas Keila linnas käesoleval ajal tekkivate jäätmete voogusid kirjeldab kokkuvõtlikult alljärgnev tabel 2.3. Keila linnas tekkivate jäätmevoogude koondtabel Tabel 2.4 Jäätmevoog Tekkekogus (tonni) Käitluspraktika Probleemid Olmes tekkivad jäätmed, sh 4000 – biolagunevad jäätmed 2000 Ladestamine prügilasse Taaskasutamine(sorteerimine ja järgnev kompostimine) praktiliselt puudub – paberi- ja papijäätmed 500 Osaline taaskasutamine (30%), ladestamine prügilasse Taaskasutamise ebapiisav osatähtsus – suuregabariidilised majapidamisjäätmed 130 Kokkuvedu OÜ Harko tootmisbaasi, osaline materjalide taaskasutus, ladestamine prügilasse Käitlusskeem selgelt reguleerimata; materjalide taaskasutuse osakaal madal; freooni eraldamine külmikutest lahendamata – puidujäätmed 150 Ladestamine prügilasse Taaskasutamise väike osatähtsus – klaasijäätmed 300 Osaline korduv- või taaskasutamine Taaskasutamise väike osatähtsus – plastijäätmed 150 Vähene taaskasutamine, valdavalt ladestamine prügilasse Taaskasutamise väike osatähtsus – tekstiilijäätmed 100 Ladestamine prügilasse Vähene korduv- ja taaskasutamine – ohtlikud jäätmed 40 Spetsialiseeritud käitlemine (ca 10%), ladestamine tavajäätmete prügilasse Madal spetsialiseeritud käitlemise osakaal; ohtlike jäätmete segunemine tavajäätmetega – muud olmes tekkivad jäätmed 630 Ladestamine prügilasse Olmejäätmed ettevõtlusest, sh 1200 – kaubandusjäätmed 300 Osaline taaskasutamine Taaskasutatavate materjalide vähene liigiti kogumine Spetsiifilised tootmisjäätmed 300 Ladestamine prügilasse, osaline taaskasutamine Materjalide vähene taaskasutamine Ehitus- ja lammutusjäätmed 500 Ladestamine prügilasse Inertsete jäätmete ladestamine olmeprügilasse on ebaratsionaalne; taaskasutusvõimaluste vähene kasutamine Ohtlikud tootmisjäätmed 80 Spetsialiseeritud käitlemine Reoveetöötluse jääkmuda 1000 Kasutamine AS Keila Vesi territooriumil täitepinnasena Keskkonnaohutu kompostimise süsteem seni välja arendamata Haiglajäätmed 110 Ladestamine prügilasse Spetsiifilised haiglajäätmed 1 Spetsialiseeritud käitlemine Nakkusohtlike jäätmete käitlusvõimaluste puudumine Eestis Vanarehvid 80 Osaline ladestamine spetsiaalprügilasse, ladestamine tavaprügilasse Ladestamine olmeprügilasse on ebaratsionaalne ja alates 2003. a ebaseaduslik Kokku 7271 Positiivsed jooned Keila linna jäätmehoolduses: – linn on üldilmelt puhas ja heakorrastatud, mis annab tunnistust linna juhtkonna ja linnaelanike huvist hoida oma elukeskkonda kvaliteetsena; – linnavalitsus ja linnavolikogu pööravad asjakohast tähelepanu linna heakorrale ja jäätmeproblemaatikale; Keila linna arengukava, linna heakorraeeskiri ja jäätmehoolduseeskiri on fikseerinud selged eesmärgid linnaruumi kvaliteedi edasisele parandamisele ja vahendid selle saavutamiseks; – Keila linnas töötab olmes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; sellega on linnaelanikele tagatud elementaarsed võimalused neil tekkivate ohtlike jäätmete käitlusse suunamiseks ning teadvustatakse ohtlike jäätmete spetsialiseeritud käitlemise vajadust; – Keila Linnavalitsuse ja suurima teenustemahuga jäätmekäitlusettevõtte OÜ Harko vahel toimub tihe koostöö, mis aitab kaasa linna jäätmeprobleemide efektiivsele lahendamisele. Vajakajäämised Keila linna jäätmehoolduses: – linna territooriumil, eriti äärealadel on mitmes kohas omaalgatuslikke jäätmeladestuid, mis rikuvad linna välisilmet, saastavad keskkonda ja loovad pretsedendi jäätmete kontrollimatu keskkonda suunamise jätkamiseks; – linna läbiva raudteeliini ümbruse heakord on halb, eelkõige seal vedelevate jäätmete tõttu; – olmes tekkivate paberi- ja papijäätmete ning pakendijäätmete kogumissüsteemiga hõlmatakse 20–30% nende jäätmete kogumahust, mis arvestades üldist suunda jäätmete intensiivsemale taaskasutamisele, on ebapiisav; – olmes tekkivaist ohtlikest jäätmetest kogutakse ja suunatakse spetsialiseeritud käitlemisele vaid ca 10% jäätmete üldkogusest; – olmes tekkivate erijäätmete – suuregabariidiliste jäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, vanarehvide kogumisele, käitlemisele ja neis sisalduvate taaskasutatavate materjalide eraldamisele tuleks pöörata tõsisemat tähelepanu. 3. Keila linna jäätmehoolduse arendamisvõimalused 3.1. Jäätmehoolduse arengu põhimõtted 1. Jäätmetekke vältimine; 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduvkasutamine) – materjaliringluses – bioloogilistes protsessides (kompostimine) – energeetiliseks otstarbeks (põletamine); 4. keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutustamine; 5. jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Kokkuvõtlik skeem Keila linna ees praegu seisvatest probleemidest jäätmemajanduses on toodud joonisel 3.1. Skeemi koostamisel on eeldatud, et jäätmehoolduse esmaste prioriteetide – jäätmetekke vältimise ja vähendamise, jäätmete ohtlikkuse vähendamise – rakendamise tulemusel kompenseerub tänane üldine suund jäätmete tekkekoguste suurenemisele ning jäätmeteke Keila linnas on lähiaastatel stabiilne. 3.1.1. Jäätmete tekkekoguste vähendamine Jäätmete tekke vähendamise seisukohalt on kõige olulisem inimeste teavitamine ning mõistmise kujundamine, mismoodi jäätmed tekivad, kuidas liiguvad ja millised on nende mõjud. Jäätmete tekke vähendamine on ühiskonnale kõige efektiivsem ning on vahetult seotud inimeste mõtteviisi või harjumustega. 3.1.2. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine Jäätmete ohtlikkuse vähendamine on eelkõige tootmisettevõtete tegevushaardes. Parim lahendus on ohtlikke aineid toorainena üldse mitte kasutada. Kui see pole võimalik, tuleb nende kasutamist võimalikult suures ulatuses piirata. 3.1.3. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete sorteerimine nende tekkekohas on jäätmete taaskasutamise seisukohalt otsustava tähtsusega. Põhimõtteliselt on jäätmed 100% taaskasutatavad. Jäätmete praktilise taaskasutamise otstarbekus sõltub mitmest tegurist: – konkreetse jäätmeliigi tekkekogus; – taaskasutamiseks vajaliku töötlustehnoloogia kättesaadavus; – taaskasutamise maksumus. Joonis 3.1. Keila linna jäätmemajanduse ees seisvad ülesanded 3.2. Keila linna teenindavad jäätmekäitlusstruktuurid ja nende areng 3.2.1. Harju maakonna olmejäätmete käitlussüsteem Tallinna piirkonna jäätmetöötluskeskuse ehitus Jõelähtmele on alanud ning keskus käivitatakse eeldatavalt 2002. a. Keila linn jääb kava kohaselt Ohtu-Ääsmäe jäätmetöötluskeskuse teeninduspiirkonda (planeeritud töölerakendumise aeg 2004. a), mille lõplik asukoht ei ole seni lõplikult fikseeritud. Keila linnast kogutud jäätmed veetakse kava kohaselt otse Ohtu-Ääsmäe jäätmetöötluskeskusse ning selle edasine töötlemine toimub sealsel sorteerimis-stabiliseerimisväljakul. Harjumaa jäätmekava näeb ette Keila linnast ja ka mujalt Loode-Eesti jäätmetöötluskeskuse teeninduspiirkonnast kogutavatest jäätmetest eraldatava jäätmekütuse põletamist Keila linnas selleks spetsiaalselt kohandatud katlamajas koos kohaliku hagude-halgude-puidujäätmete segakütusega. 3.2.2. Võimalikud arengustsenaariumid Eesti riiklikus jäätmekavas ja Harjumaa jäätmekavas kujundatud skeem on alljärgnev: – Loode-Eesti prügilat asutakse rajama Ohtu-Ääsmäe piirkonda aastal 2002 ja see valmib lõplikult aastaks 2004; – Kuni Loode-Eesti prügila valmimiseni töötab Tuula prügila tugiprügilana; – Loode-Eesti prügila valmimisel suunatakse Tuula prügila jäätmevood sinna ja Tuula prügila suletakse. Tuula prügila edasise kasutamise küsimuses on Harju keskkonnateenistuse esialgne seisukoht, et prügila ekspluatatsioon võib jätkuda vähemalt kuni Jõelähtme prügila käivitumiseni, mis kavade kohaselt peaks toimuma 2002. a keskel. Alljärgnevalt on vaadeldud võimalike arengute majanduslikke külgi olmejäätmete käitluse seisukohalt. Preagune situatsioon Keila linnas kogutavad olmejäätmed ladestatakse Tuula prügilas. Olmejäätmete keskmine käitlushind Keila linnas 90 kr/m3 Olmejäätmete käitluse keskmine maksumus Keila linnas (1 tonn ~ 7 m 3) 630 kr/t Sh. Jäätmete ladestamine (hinnang) 200 kr/t Jäätmete vedu (keskmine veokaugus 12 km; kulu ca 5 kr /tonn-km) 60 kr/t Summaarsed arvutuslikud kulud Keila linnas tekkivate olmejäätmete käitlusele (ca 4000 t/a, 90 kr/m 3) 2 570 000 kr Riiklikus jäätmekavas planeeritud stsenaarium Keila linnas kogutavad olmejäätmed töödeldakse Ohtu-Ääsmäe piirkonda rajatavas Loode-Eesti jäätmetöötluskeskuses. Jäätmete käitlemise maksumus jäätmetöötluskeskuses (prognoositav) 250 kr/t Jäätmete vedu (keskmine veokaugus 20 km; kulu ca 5 kr /tonn-km) 100 kr/t Keila linnas kogutavate olmejäätmete käitluse maksumus (arvutuslik) 720 kr/t Olmejäätmete keskmine käitlushind Keila linnas (1 tonn ~ 7 m3 ) 105 kr/m3 Summaarsed arvutuslikud kulud Keila linnas tekkivate olmejäätmete käitlusele (ca 4000 t/a, 105 kr/m 3) 3 000 000 kr Nn «must stsenaarium» Keila linnas kogutavad olmejäätmed tuleb suunata töötlemiseks Jõelähtme jäätmetöötluskeskusse. Jäätmete käitlemise maksumus jäätmetöötluskeskuses (Harju jäätmekava prognoos) 300 kr/t Jäätmete vedu (keskmine veokaugus 50 km; kulu ca 5 kr /tonn-km) 250 kr/t Keila linnas kogutavate olmejäätmete käitluse maksumus (arvutuslik) 920 kr/t Olmejäätmete keskmine käitlushind Keila linnas (1 tonn ~ 7 m3 ) 130 kr/m3 Summaarsed arvutuslikud kulud Keila linnas tekkivate olmejäätmete käitlusele (ca 4000 t/a, 130 kr/m 3) 3 710 000 kr Kogutud jäätmete kohapealse kokkupressimisega ja jäätmete jäätmetöötluskeskusse transportimiseks suuremate veovahendite (autorongi) kasutamisega on võimalik jäätmete transpordikulusid ca 50% võrra vähendada. Samas kaasnevad sellega teatavad kulutused jäätmete ümberlaadimisjaama rajamiseks ja veokonteinerite soetamiseks. Jäätmete töötlushind nende kohapealse pressimise ja autorongiga transportimise rakendamisel: Jäätmete käitlemise maksumus jäätmetöötluskeskuses (Harju jäätmekava prognoos) 300 kr/t Jäätmete vedu 120 kr/t Kohapealse eeltöötluse maksumus (hinnanguline) 40 kr/t Keila linnas kogutavate olmejäätmete käitluse maksumus (arvutuslik) 830 kr/t Olmejäätmete keskmine käitlushind Keila linnas (1 tonn ~ 7 m3) 118 kr/m3 Summaarsed arvutuslikud kulud Keila linnas tekkivate olmejäätmete käitlusele (ca 4000 t/a, 118 kr/m 3) 3 370 000 Toodud kalkulatsioonide kohaselt põhjustab Keila linnas kogutavate olmejäätmete voo ümbersuunamine töötlemiseks rajatavas Loode-Eesti jäätmetöötluskeskuses jäätmete käitlushinna tõusu klientide jaoks praeguselt tasemelt 90 kr/m3 tasemeni 105 kr/m3 ehk ca 15%. Praktikas võib sellega kaasneva konkurentsi tihenemise tulemusena jäätmekäitlusturul hinnatõusu üldse mitte aset leida. Negatiivse stsenaariumi käivitumisel, kui Keila linna olmejäätmevoog tuleb suunata töötlemisele Jõelähtme jäätmetöötluskeskusse, võib hinnatase tõusta tasemeni 130 kr/m 3 ehk ca 45%, jäätmete kohapealse kokkupressimise rakendamisel tasemeni 118 kr/m3 ehk ca 30% tänasega võrreldes. Eeldades, et Loode-Eesti prügila rajamine toimub ligilähedaseltki seniste kavade kohaselt, ei ole periood, mille vältel Keila linna olmejäätmeid tuleb Jõelähtmele suunata, kuigi pikk, maksimaalselt 2–3 aastat. Selle perioodi pikkusest sõltub ka jäätmete kohapealse kokkupressimise ja ümberlaadimise teostamiseks vajalike investeeringute otstarbekus. 3.3. Konkreetsete jäätmeliikide käitlustaseme parendamine Keila linnas 3.3.1. Bioloogiliselt lagundatavad jäätmed Biolagunevate jäätmete osakaal Keila linnas tekkivatest olmejäätmetest on hinnanguliselt 50%, tekkekogus kuni 2000 tonni aastas. Kompostiks sobivate jäätmete osa selles on hinnanguliselt 825 tonni aastas. Ettevõtluses tekkivate olmeliste jäätmete hulgas on biolagunevaid jäätmed hinnanguliselt kuni 30% e ca 350 tonni aastas, sellest kompostiks sobivaid ca 50 tonni. Biolagunevate jäätmete taaskastumisvõimaluste loomisel on alljärgnevad võimalused: a) kompostida jäätmed tekkekohas, ka suurte kortermajade juures, valmistades spetsiaalsed kompostimiskastid ning valmis mulla tellimise peale äravedamine, kui kinnistu omatarbeks enam ei vaja; b) vedada biolagunevad jäätmed kompostimiseks spetsiaalselt selleks otstarbeks rajatud kompostimisplatsile Keilas või linna lähedal, näiteks tugiprügilas. Keila linnas tekkivate biolagunevate olmejäätmete käitlusskeem peab lähiaastatel kujunema alljärgnevaks: 1) kompostimiseks sobivad jäätmed kogutakse nende tekkekohas muust jäätmevoost eraldi; 2) kogutud kompostitavad jäätmed transporditakse kompostimisväljakule ja kompostitakse. Eramajade elanikel on võimalus kompostida oma koduaias, korterelamute elanikel majade juures asuvates kompostimiskastides ning kasutada saadavat komposti haljastuses või aianduses. Kompostimisplatsil toodetud komposti kasutatakse haljastuses, aianduses ja põllumajanduses; 3) ülejäänud biolagunevate jäätmete voog, kus sisaldub teataval määral ka muid jäätmeid, transporditakse kogumisvahenditest stabiliseerimisväljakuile. Saadavat stabilaati kasutatakse sõltuvalt selle koostisest ja omadustest haljastuses, maastikukujunduses, prügilate katmistöödel jm, või ladestatakse see prügilasse. Võimalused kompostimisväljaku rajamiseks on eelistuslikult: – AS Keila Vesi territooriumil kompostimiseks koos reoveepuhastuse jääkmudaga; – Tuula prügila territooriumil, kasutades saadavat komposti eelkõige prügila sulgemisjärgsetel korrastus- ja haljastustöödel; – muus selleks sobivas kohas linna territooriumil või selle lähistel. Ebasoodsa stsenaariumi käivitumisel, kui Loode-Eesti prügila rajamine viibib või selle lõplik asukoht on Keilast kaugel, on otstarbekas rajada stabiliseerimisväljak linna lähistele. Tuula prügila territoorium, mis oleks esmane loogiline alternatiiv selleks, tekitab küsimusi selle madala loodusliku kaitstuse tõttu, mis võib põhjustada stabiliseerimisväljaku rajamismaksumuse liigset suurenemist. Looduslikult kaitstud kohas on stabiliseerimisväljaku rajamismaksumuseks Harju jäätmekava hinnangul ca 0,3 miljonit krooni. 3.3.2. Pakendijäätmed Pakendite taaskasutuse määr pakendiseaduse järgi peaks olema aastaks 2001 ca 50%. Sellist määra pole veel saavutatud. Siiski on märgata pakendiaktsiisi positiivset mõju kogumissüsteemile. Pakendijäätmeid (klaas- ja plastpudelid, tetrapakid, plekkpurgid) tekib Keila linnas hinnanguliselt kuni 300 t/a. Jäätmekäitlusettevõtete seniste kogumistulemuste põhjal võib ennustada, et Keilast saaks praegu koguda ca 60 tonni pakendijäätmeid. Võimalused pakendijäätmete käitluse süsteemi parendamiseks Keilas – AS Vaania on pakkunud võimalust lisada Keilas olemasolevale kahele taarapakendikonteinerile (klaas- ja plastpudelid, alumiiniumplekkpurgid, tetrapakendid) veel optimaalsena näivad 20 konteinerit (arvestusega üks konteiner kahe viiekordse paneelmaja kohta) ning hiljem lisada veel neli konteinerit ka väikeelamute piirkonda. AS Vaania pakutud skeemi kohaselt finantseeriks linnavalitsus konteinerite ostu poole summa ulatuses ja AS Vaania teise poole ulatuses. Konteinerite tühjendus on AS-i Vaania poolt tasuta. Arvestatud reaalne aastane pakendijäätmete kogumise hulk on 60 tonni. Finantsarvestuste kohaselt toob taara eraldikogumise konteinerite süsteem Keila linnaelanikele kasu. AS-i Vaania poolt pakutava lahenduse kuluarvutus: Täiendavate konteinerite arv 24 Konteineri (1,5 m3 ) maksumus 3540 krooni Tingimused: tühjendus tasuta, pooled konteinerid ostab linn Süsteemi soetamismaksumus (24 tk) 85 000 krooni sh Keila linna kulud 42 500 krooni Kulud arvestades kasutusajaks 5 aastat 8500 kr/a Majanduslik sääst 60 t/a e ca 350 m 3/a jäätmete prügilasse ladestamise vältimisest tänaste hindadega on ca 35 000 krooni aastas. AS-i Krissan pakutava lahenduse kuluarvestus: Täiendavate konteinerite arv 14 Konteineri rent 634 krooni/kuus Tingimused: tühjendus tasuta 2 korda kuus Kulud konteinerite rendile 106 500 kr/a Toodud lahenduste võrdlusel on AS-i Krissan süsteemi eeliseks paberijäätmete kogumise võimalus sama kogumisvahendi baasil. Samas on selle lahenduse miinuseks konteineri suurus (sellest tingitud optimaalne konteinerite arv on väiksem ja seeläbi nende kasutamine jäätmetekitajaile ebamugavam) ja süsteemi kõrge hind. Korteriühistute puhul on arvutuste kohaselt saavutatav selge majanduslik efekt jäätmekäitluse kuludes. Majandusarvutus 60-korterilise ühistu puhul: Jäätmete hinnanguline kogus 65 t/a; sh klaas-, plast- ja metallpakend 10 t/a; sääst jäätmete (ca 60 m 3) käitlusest 6000 kr/a; ühekordsed kulutused konteinerile 3540 kr Organisatsioonilisest küljest on pakendijäätmete kogumise süsteemi arendamisel kaks võimalust: 1) arendada süsteemi, st paigaldada täiendavaid kogumiskonteinereid linna vahendite arvel; 2) suunata jäätmetekitajaid endid pakendijäätmete kogumisega aktiivsemalt tegelema. Finantsarvestuste kohaselt toob taara eraldikogumise konteinerite süsteem Keila linnaelanikele kasu. 3.3.3. Paberi- ja papijäätmed Taaskasutatavate paberi- ja papijäätmete tekkekogus olmes on Keila linnas hinnanguliselt 400–500 tonni aastas. Paberi- ja papijäätmete tekke ja käitluskulude kalkulatsioon 60-korterilise elamu baasil: Elanike arv, ca 150; Aastane olmejäätmete tekkekogus, ca 65 t; sh paberi- ja papijäätmed (ca 10%) 7 t; Paberi- ja papijäätmete maht (arvestuslik tihedus 0,2 t/m3) 35 m3 ; Kulutused jäätmete ladestamisele Tuula prügilasse, ca 3500 kr/a; Vanapaberikonteineri (2,5 m3 ) rendihind (AS Vaania, 118 kr/kuu) 1416 kr/a; Vanapaberikonteineri tühjendamise maksumus (AS Vaania, 77 kr/tühjendus, 14 korda) 1078 kr/a;. Toodud kalkulatsiooni kohaselt on 60-korterilise elamu (üldjuhul korteriühistu) puhul paberi- ja papijäätmete eraldikogumise korraldamine majanduslikult tasuv. Seda eeldusel, et liigiti kogutakse vähemalt 65% tekkivatest paberi- ja papijäätmetest. 3.3.4. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed saadava materjali – metalli, plastiku (jm) taaskasutamist. Elektri- ja elektroonikaseadmete käitlemisele spetsialiseerunud lammutus- ja sortimisettevõtted peavad lähitulevikus olema esindatud ka Keila jäätmehoolduses. Kasutatud külmikute käitlemine Kui olme-elektriseadmetena vaadelda külmikuid, siis eriküsimusena tuleb lahendada nende soojusvahetitest freooni eraldamine ja käitlemine enne kasutuskõlbmatu toote lammutamist. Süsteemi keskkonnakaitselise taseme parandamiseks on vajalikud järgmised sammud: 1) sõlmida kokkulepe Keila Linnavalitsuse ja jäätmekäitlusettevõtte (OÜ Harko) vahel kasutatud külmikute käitlemiseks; 2) jäätmekäitlusettevõttel taotleda vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, kuna freooni sisaldavad seadmed on kvalifitseeritavad ohtlike jäätmetena; 3) töötada välja lahendus freooni eemaldamiseks kogutud külmikutest, st sõlmida kokkulepe vastavaid seadmeid valdava ettevõttega; 4) korraldada ohutustatud külmikutest taaskasutatavate materjalide (metall, plast) eraldamine. 3.3.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete praegune üldine käitluspraktika Keila linnas – ladestamine sega-olmejäätmete prügilasse ei ole otseselt keskkonnaohtlik. Esmajärjekorras tuleb üldisest jäätmevoost eraldi hoida ohtlikud ehitusjäätmed: – Vaba asbestikiudu või tolmu sisaldavad jäätmed Jäätmed tuleb tekkekohas pakkida viisil, mis välistab asbesti laialikandumise; pakitud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele ladestamiseks Vaivara ohtlike jäätmete ladestuspaigas; – ohtlike ainetega reostunud ehitus- ja lammutusjäätmed (kivid, betoon, pinnas jms) Tallinnas asuvates inertsete jäätmete ladestuspaikades (OÜ Slops asukohaga Koplis ja OÜ ATI Grupp asukohaga Väos) on ehitusjäätmete ladestushinnad jäätmeliikidest sõltuvalt ca 150 krooni tonn. Sorteeritud ja materjalina taaskasutatavate jäätmete vastuvõtuhinnad on 30–60 krooni tonn sõltuvalt jäätmete liigist. Praegu ei stimuleeri OÜ Harko rakendatav jäätmete mahu põhine hinnakiri ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamist. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise kulukalkulatsioon: 5 m3 ehitusjäätmete käitlus Keila linnas praegu (OÜ Harko) 450 kr; Ehitus- ja lammutusjäätmete näitlik käitlushind (Pääsküla prügilas rakendatav) 180 kr/t; 5 m3 (ca 6 t) ehitusjäätmete ladestamishind Pääsküla prügilas 1080 kr; 5 m3 (ca 6 t) sorteeritud ehitusjäätmete (tellise- või betoonijäätmed) käitlushind OÜ-s Slops (a’ ca 50 kr/t) 300 kr; 5 m3 (ca 6 t) ehitusjäätmete veo hind Koplisse (ca 30 km) 250 kr;. Arvestuslikult on 5 m3 ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamisel käitluskulud ca 550 krooni, millele lisanduvad teatavad jäätmete sorteerimisega seotud kulud. Sama jäätmekoguse ladestamisel tavaprügilasse on käitluskulud ca 1080 krooni. 3.3.6. Plastijäätmed Olmejäätmetest saadavate plastide energeetiline ekvivalent oleks 100%-lisel põletamisel ca 22 MW/kg. Hinnanguliselt on Keila jäätmetes 4% plastijäätmeid (ca 150 t). Plastijäätmete kasutamisvõimalused avarduvad siis, kui tekib võimalus nn jäätmekütuse põletamiseks Eestis. Plastijäätmete taaskasutamiseks materjalina on vajalik nende kogumine eri plastiliikide kaupa. Segaplastijäätmeid ei ole Eestis praegu võimalik töödelda. 3.3.7. Vanarehvid Euroopa Liidu prügiladirektiiv keelab vanarehvide ladestamise prügilasse, alates juulist 2003. a tükeldamata rehvid ja alates juulist 2006. a ka tükeldatud rehvid. Keilas tekib vanarehve hinnanguliselt aastas 50–100 tonni. Käesoleval ajal on olmes tekkivate vanarehvide otstarbekaks käitlusmenetluseks nende eraldamine muust jäätmevoost ja ladestamine inertsete jäätmete ladestuspaigas. Vanarehvide käitlustaseme parandamiseks Keila linnas: 1) soovitada OÜ-l Harko töötada välja olemasolevaid käitlusvõimalusi (ladestamine OÜ Slops või AS ATI Grupp inertsete jäätmete ladestuspaika) arvestav vanarehvide kogumise teenus; potentsiaalseteks klientideks on eelkõige Keila linnas asuvad väikeettevõtted ja asutused, kus vanarehve tekib jäätmetena väikestes kogustes; 2) vanarehvide ajutiseks hoiustamiseks kuni täiskoorma moodustumiseni nende edasitranspordiks luua vastav hoiukoht, kus oleks välditud nende laialitassimine ja vandalismiaktid (süütamine jms). 3.4. Korralduslikud sammud jäätmehoolduse arendamiseks Keila linnas 3.4.1. Keskkonnareostuse likvideerimine ja preventatsioon Keila linna üldiselt kõrge heakorrataseme taustal torkab silma keskkonna kohatine risustatus jäätmetega linna äärealadel ja jäätmete rohkus raudteega piirneval alal. Ebaseaduslike prügiladestute likvideerimiseks vajalike tegevuste kava: 1) kaardistada Keila linna territooriumil asuvad omaalgatuslikud prügiladestud (Linnamäe tee ääres, Uus-Paldiski mnt ääres jm) hinnates seejuures jäätmete kogust, jäätmete liigilisust ja nende ohtlikkust; 2) koostada jäätmeladestute asukohta, jäätmete kogust ja ohtlikkust arvestades ladestute likvideerimise prioriteetne nimekiri; 3) sõltuvalt linna eelarve võimalustest sõlmida lepingud linna heakorrastamisega tegeleva ettevõttega või korraldada hankekonkurss jäätmeladestute likvideerimiseks ja jäätmete käitlemiseks; 4) jäätmeladestute likvideerimistööde käigus rakendada käepäraseid meetmeid nende taastekkimise vältimiseks – võimaluse korral takistada autotranspordi ligipääsu, paigaldada asjakohaseid hoiatus- ja keelusilte. Raudteega piirneva maa-ala risustatuse peamisteks põhjusteks on rongidest sõidu ajal välja heidetavad jäätmed ja selle territooriumi teatav «ei-kellegi-maa» staatus. Praktilised võimalused olukorra parandamiseks on: 1) vastava kokkuleppe sõlmimine raudtee valdajaga (AS-ga Edelaraudtee) raudteega piirneva maa-ala korrashoiu tagamiseks; 2) raudtee-äärse ala korrashoid linna kulul, sõlmides vastava kokkuleppe linna heakorrastamise ja koristamisega tegeleva ettevõttega (OÜ Harko); 3) koristustööde regulaarne läbiviimine ühiskondlikus korras linnaelanike ja kooliõpilaste kaasamisel. 3.4.2. Soovitused Keila linna jäätmehoolduseeskirja täiendamiseks Siinkohal on toodud soovitused muudatuste tegemiseks: 1) Täiendada peatükki «Mõisted», viies sisse Eesti riiklikus jäätmekavas kasutusele võetud terminid «tugiprügila», «sorteerimisväljak», «stabiliseerimisväljak», «stabilaat». 2) Täpsustada nõudeid jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks (punktid 10, 11, 34). Suuremaid korteriühistuid (näiteks alates 45-st korterist) kohustada korraldama neil tekkivate paberi- ja papijäätmete ning pakendijäätmete liigilist kogumist, sõlmides vastava lepingu jäätmekäitlusettevõttega spetsiaalse kogumisvahendi paigaldamiseks ja teenindamiseks. 3) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja kohustusi sätestavat punkti (jäätmehoolduseeskirja punkt 14) täiendada jäätmeseadusest tulenevalt sättega, mille kohaselt Keila Linnavalitsus võib linna jäätmekava koostamise raames nõuda linna haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust. Vastava punkti paiknemine kehtivas jäätmehoolduseeskirjas peatüki «Jäätmekäitluse arenguperspektiivid Keila linnas» all (punkt 108) on veidi eksitav. Seda seadusega sätestatud õigust on linnavalitsusel praktiline kasutada ettevõtete puhul, kelle jäätmekäitlusalase soorituse keskkonnaohutus tekitab mingil põhjusel kahtlusi. 4) Täpsustada ehitus- ja lammutusjäätmete kogumist käsitlevat punkti (jäätmehoolduseeskirja punkt 38) andes täpsemad juhised nende kogumiseks alaliikide kaupa, kui see on majanduslikult otstarbekas – tellisejäätmed, betoonijäätmed, puidujäätmed jne. 5) Täpsustada mahukate (suuregabariidiliste) jäätmete käitlust käsitlevat punkti (jäätmehoolduseeskirja punkt 39). Kõnealune säte nõuab mahukate jäätmete üleandmist vastavasse jäätmekäitluskohta, mis seni reaalselt puudub; ka on sellise nõude püstitamine kõnealuste jäätmete suurte gabariitide ja kaalu tõttu problemaatiline. Otstarbekas on sätestada, et sellised jäätmed tuleb asetada jäätmete kogumisvahendi (prügikonteineri) kõrvale. Kaaluda tuleks ka nõuet informeerida sellest telefoni teel teenindavat jäätmekäitlusettevõtet, kuna suuregabariidiliste jäätmete veoks on üldjuhul vajalik spetsiaaltransport. 6) Kaaluda tuleks nõude kehtestamist suurematele korteriühistutele (näiteks alates 30-st korterist) ehitada nende jäätmekogumisvahendite seisupaik välja vastavalt linna poolt kehtestatavaile nõuetele (asfalt- või betoonalus, piire vms). 7) Jäätmehoolduseeskiri sisaldab mitmeid (punktid 74 – 81) prügila ekspluatatsiooni käsitlevaid sätteid. Reaalselt pole need jäätmehoolduseeskirjas vajalikud. Keila linna territooriumil prügilaid ei asu, sätted reguleerivad prügilat haldava ettevõtte tegevust, mis on muude aktidega, eelkõige keskkonnaministri määrusega «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» niigi selgelt fikseeritud. 8) Jäätmehoolduseeskirja punktid 43–45 käsitlevad korraldatud olmejäätmevedu ja jäätmevaldaja kohustust sellega liituda. Korraldatud olmejäätmevedu jäätmeseaduses sätestatud tähenduses Keila linnas (nagu reaalselt enamuses Eesti omavalitsusüksustes) seni puudub. Samas toimib olmejäätmete kogumine linnas suhteliselt hästi. Seetõttu ei ole praegu põhjust olemasolevat ja funktsioneerivat süsteemi vägivaldselt muutma hakata. Sellest lähtuvalt on kõnealused sätted jäätmehoolduseeskirjas eksitavad ning need oleks mõistlik eemaldada. Korraldatud olmejäätmeveo küsimusega on otstarbekas tegeleda siis, kui Keila linna teenindavad jäätmekäitlusstruktuurid (Loode-Eesti prügila) on välja arendatud. 3.4.3. Lokaalne jäätmete sorteerimispunkt Esmases tähenduses oleksid Keila linna jäätmete sorteerimispunkti funktsioonid järgmised: – Keila linnast kogutavate paberi- ja papijäätmete ajutine ladustamine kuni täiskoormate moodustumiseni nende edasitranspordiks, vajadusel paberi- ja papijäätmete sorteerimine liikide kaupa, pressimine ja pakkimine; Keila linnast kogutavate pakendijäätmete sorteerimine ja ajutine ladustamine; vajadusel sorteeritud pakendijäätmete kokkupressimine ja pakkimine; – Keila linnast olmejäätmetena kogutud vanarehvide ajutine ladustamine kuni täiskoormate moodustumiseni nende edasitranspordiks; Keila linna asutuste ja väikeettevõtete poolt jäätmetena tekitatud vanarehvide ajutine ladustamine; vajaduse korral rehvide tükeldamine nende transpordimahu vähendamiseks; – Keila linnas tekkivate suuregabariidiliste olmejäätmete (pesumasinad, külmikud, mööbel), elektroonikaseadmete (telerid, raadiod, muusikakeskused) ajutine ladustamine, nende osandamine taaskasutatavateks detailideks ja materjalideks, eraldatud materjalide sorteerimine ja ajutine ladustamine; jäätmetena kogutud külmikutest ohtlike ainete (freooni) eraldamine; – ehitusjäätmete liigiti sorteerimine taaskasutatavate materjalide kaupa (puit, tellisejäätmed, betoonijäätmed, metallid); sorteeritud jäätmete ajutine ladustamine täiskoormate moodustumiseni nende edasitranspordiks; – suuregabariidilistest jäätmetest, ehitusjäätmetest ja muust olmejäätmevoost eraldatud puidujäätmete sorteerimine sõltuvalt nende edasistest kasutusvõimalustest; võimaluse korral kütteks sobivate puidujäätmete müük Keila linna elanikele ja ettevõtetele; – Keila linna ettevõtetelt kogutavate taaskasutatavate materjalide (plastijäätmed, metallijäätmed, klaasijäätmed jms) sorteerimine ja ajutine ladustamine. 3.4.4. Soovitused Keila linnas jäätmekäitlusteenust osutavate ettevõtete teenuste arendamiseks Mõningad soovitused Keila linnas suurimat kliendibaasi omava OÜ Harko poolt pakutava teenusteskaala arendamiseks: 1) Paberi- ja papijäätmete liigiti kogumine OÜ Harko osutab paberi- ja papijäätmete kogumise teenust Keila linnale vastava kokkuleppe alusel. Keila linnas asuvatele ettevõtetele osutatakse paberi- ja papijäätmete veo teenust jäätmetekitaja juurest nende töötlejani AS-ni Tallinna Sekto. Otstarbekas on töötada välja paberi- ja papijäätmete kogumise täisteenus, mis sisaldab kliendile sobiva suurusega (1,0 m 3, 2,5 m3, 4,5 m 3) konteinerite paigaldust (konteineri rent või müük jäätmetekitajale), selle tühjendamist ja jäätmete vedu selle töötlejani. Arvestades paberi- ja papijäätmete vastuvõtuhinda (50–250 krooni/tonn sõltuvalt jäätmete sorteerituse astmest ja kvaliteedist) ning prügilakulude arvel saadavast säästust on vastavat teenust võimalik osutada odavamalt kui sega-olmejäätmete kogumise teenust. Potentsiaalseteks klientideks on kaubandusettevõtted, korteriühistud, linnavarahaldus. 2) Pakendijäätmete liigiti kogumine Arvestades pakendijäätmete märkimisväärset osa olmejäätmete hulgas ja nende jäätmete taaskasutuspotentsiaali, on otstarbekas töötada välja pakendijäätmete (klaas- ja plastpudelid, klaaspurgid, alumiiniumpurgid) liigiti kogumise süsteem. Süsteem peab sisaldama vastava spetsiaalkonteineri paigaldust (rent või müük jäätmetekitajale), konteineri tühjendust, jäätmete sorteerimist ja transporti jäätmete taaskasutust korraldavasse ettevõttesse. Potentsiaalseteks klientideks toitlustusettevõtted, korteriühistud, linnavarahaldus. 3) Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise teenust on otstarbekas arendada pakkudes klientidele võimalust koguda tekkivaid jäätmeid liigiti ja suunata need taaskasutamisele kasutades seda korraldavate firmade (OÜ Slops, AS ATI Grupp) võimalusi. Seejuures on oluline täpselt spetsifitseerida, millistele tingimustele peavad liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmed ühel või teisel juhul vastama. Potentsiaalseteks klientideks on suuremate ehitusobjektide töövõtjad, oma tegevuses ranget keskkonnasõbralikkust taotlevad firmad. 4) Vanarehvide kogumine OÜ Harko on paratamatult sunnitud tegelema olmejäätmete seas leiduvate vanarehvide kogumise ja töötlusele transportimisega. Sellega seoses on otstarbekas pakkuda vanarehvide kogumisteenust ka muudele potentsiaalsetele klientidele – autoremonditöökojad, garaažiühistud jne. 3.4.5. Kavandatavate tegevuste prioriteetsus ja nende rakendamise ajagraafik 1) Põhimõtteliste otsuste vastuvõtmine jäätmehoolduse arengut puudutavates küsimustes: – taaskasutatavate paberi- ja papijäätmete kogumissüsteemi edasine arendamine linna eelarve vahendite arvel või nende kulude osaline asetamine jäätmetekitajaile, nõudes linna jäätmehoolduseeskirja kaudu suurematelt korteriühistutelt ja ettevõtetelt liigilise kogumise korraldamist; – taaskasutatavate pakendijäätmete süsteemi edasine arendamine linna eelarve vahendite arvel või nende kulude osaline asetamine jäätmetekitajaile, nõudes linna jäätmehoolduseeskirja kaudu suurematelt korteriühistutelt ja ettevõtetelt liigilise kogumise korraldamist; – korteriühistute jäätmekonteinerite seisuplatside ühtses stiilis väljaehitamise vajadus nende esteetilise välimuse ja keskkonnaohutuse parandamise eesmärgil. Otsused on soovitav vastu võtta vahetult pärast jäätmekava valmimist ja selle heakskiitu linnavolikogus. 2) Keila linna jäätmehoolduseeskirja ajakohastamine tulenevalt jäätmekavas kavandatud tegevustest ja soovitustest ning jäätmehoolduse arengut puudutavatest otsustest. Soovitatav tähtaeg: 1.07.2002. a. 3) Taaskasutatavate olmejäätmete (paberi- ja papijäätmed, pakendijäätmed) kogumise süsteemi edasiarendamine süsteemi finantseerimise alaste põhimõtteliste otsuste kohaselt. Soovitatav tähtaeg: linna eelarvest finantseerimise korral 31.12.2002. a, jäätmetekitajate poolt finantseerimise korral 1.07.2003. a. 4) Olmes tekkivate ohtlike jäätmete kogumistaseme parandamine. Soovitatavalt esimene kogumisreid perioodil aprill–mai 2002. a, edaspidi regulaarselt kaks korda aastas. Ohtlike jäätmete problemaatika järjepidev tutvustamine kohalikus ajalehes, enne reidide toimumist selle eesmärkide ja korralduse detailne kirjeldamine. 5) Komposteeritavate jäätmete kohapealse töötlemise võimaluste loomine koostöös AS-ga Keila Vesi. Tähtaeg: Vastavalt AS Keila Vesi kavadele reovee jääkmuda kompostimise alustamiseks; vastav põhimõtteline kokkulepe sõlmida kohe jäätmekava valmimise järel; 6) Suuregabariidiliste jäätmete kogumissüsteemi parendamine ja neis sisalduvate materjalide taaskasutamise taseme tõstmine. Soovitatav tähtaeg: 1.07.2002. a. 7) Illegaalsete jäätmeladestute likvideerimine linna territooriumil ja lähiümbruses; Teostamine: jäätmeladestute kaardistamine – 2002. a kevadel; jäätmeladestute likvideerimine – alates 2002. a kevadest finantsiliste võimaluste piires. 8) Teatavate olmejäätmete fraktsioonide jäätmekütusena kasutamise võimaluste väljaselgitamine seoses AS Keila Soojus kavadega hakkepuidukatla paigaldamiseks. Teostamine: Vastavalt AS Keila Soojus kavadele; jäätmete põletusvõimalused on selgitatavad projekti koostamise raames. 9) Jäätmekäitlusalase koolituse kava rakendamine. Teostamine: alates veebruarist 2002. a pidevalt. 10) Lokaalse jäätmesorteerimispunkti rajamine. Soovitatav tähtaeg: 31.12.2002. a.