Vabariigi Valitsus — Euroopa koostööriikide kava leping — RT II, 26, 140

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Vabariigi Valitsuse 16.09.2010 korraldus nr 363 lepingu eelnõu heakskiitmise kohta Alla kirjutatud 22. septembril 2010. a Pariisis, jõustus 22. septembril 2010. a. Eesti Vabariik ja Euroopa Kosmoseagentuur (edaspidi agentuur), mis asutati 30. mail 1975 Pariisis allakirjutamiseks avatud konventsiooniga (edaspidi konventsioon), (edaspidi lepinguosalised), VÕTTES ARVESSE Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelist Euroopa koostööriigi kokkulepet (edaspidi kokkulepe), millele kirjutasid 10. novembril 2009 Tallinnas alla Euroopa Kosmoseagentuuri õigusasjade ja välissuhete direktor hr Peter Hulsroj ning majandus- ja kommunikatsiooniminister hr Juhan Parts, ja eelkõige selle artiklit 14.1, mis sätestab: „Kokkulepe jõustub pärast allakirjutamist ja kooskõlas Eesti Vabariigi õiguskorraga heakskiitmist siis, kui Eesti Vabariik on alla kirjutanud artiklis 7 nimetatud ja I lisas kirjeldatud PECSi lepingule; see ei kehti II lisa osades A ja B sätestatud eeskirjade kohta, mida kohaldatakse kohe pärast kokkuleppele allakirjutamist. PECSi lepingu allkirjastamine toimub hiljemalt üks aasta pärast kokkuleppele allakirjutamist, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. Juhul kui lepingule ei ole alla kirjutatud eespool nimetatud tähtaja jooksul, on kokkulepe tühine.” VÕTTES ARVESSE, et Eesti Riigikogu ratifitseeris kokkuleppe kooskõlas Eesti Vabariigi õiguskorraga 14. aprillil 2010, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES. 1. Lepingu eesmärk on määrata kokkuleppe alusel ja selles sätestatud tingimustel kindlaks Eesti Vabariigi poolt Euroopa koostööriikide kavasse (PECS) tehtavate osamaksete tingimused, et võimaldada Eesti Vabariigil kasutada kõiki kokkuleppes Euroopa koostööriigile tagatud õigusi eeldusel, et täidetud on eespool nimetatud artiklis 14.1 esitatud muud nõuded. 2. Eesti Vabariigi poolt PECSi tehtavate osamaksete tingimused on järgmised: i) 2. lisas määratakse finantsraamistik Eesti Vabariigi osalemiseks PECSi tegevustes, mille sisu on käsitletud 1. lisas; ii) osamakse PECSi tegevuskulude katmiseks tasutakse finantsraamistikus ja 2. lisas ettenähtud rahastamismehhanismi kohaselt. 3. PECSi lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa. 4. Eesti Vabariik ja agentuur võivad PECSi lepingut muuta vastastikusel kokkuleppel. Kokkuleppe kohaselt võib PECSi lepingut muuta ja ajakohastada kokkuleppe viieaastase perioodi jooksul kord aastas. Muud kui lisadesse tehtavad muudatused jõustuvad lepinguosaliste allakirjutamise kuupäeval. Ainult lisadesse tehakse muudatused kooskõlas lisade tingimustega. 5. PECSi leping kehtib sama kaua kui kokkulepe. 6. PECSi leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised kirjutavad sellele alla. Koostatud 22. septembril 2010 Pariisis inglise keeles kahes eksemplaris. Allakirjutajad võivad teha ka prantsus- ja saksakeelse tõlke, kuid neid ei käsitata tõlgendamiseks usaldusväärsena. Eesti Vabariigi nimel Euroopa Kosmoseagentuuri nimel Ahti KUNINGAS Peter HULSROJ 1. lisa Eesti Vabariigi tegevuste loetelu Tegevused, milles Eesti Vabariik PECSi alusel osaleb ja mille kooskõla kokkuleppega on 2010. aastal heaks kiitnud agentuuri programminõukogud ja komiteed ning PECSi komitee, on järgmised. A. Kosmoseteadus GAIA – Kiirgusjoontega tähtede klassifitseerimine GAIA kataloogis. I faas Eesmärk: Suurendada Tartu Observatooriumi panust Gaia missiooni maapealsesse tugivaatlusesse enne Gaia missiooni ja Gaia missiooni kestel. Kirjeldus: Gaia andmete töötlemine, mille alusel saadakse missiooni lõpptulemus, toimub ESA ja Euroopa astronoomide koostöös. Astronoomide tegevust koordineerib Gaia andmetöötluse ja analüüsikonsortsium (DPAC), mis moodustati 2006. aastal. Alates sellest ajast on Tartu Observatoorium osalenud DPACi CU8 tegevustes ja tähe parameetrite laiendatud mõõdiku (Extended Stellar Parametrizer – ESP) ülesannete täitmisel. Projekti eesmärk on suurendada Tartu Observatooriumi panust Gaia missiooni maapealse tugivaatluse vallas enne missiooni ja missiooni kestel. Koostöö on kavandatud ESP grupi ja Belgia Kuningliku Observatooriumiga (PI Yves Fremat) ning see sisaldab keemiliselt pekuliaarsete tähtede spektraalandmete ettevalmistamist ning algoritmide valimist ja testimist, et klassifitseerida tähti, mille spektris esinevad kiirgusjooned. Kuigi peamine algoritmide klassifikatsioon peab valmima enne Gaia starti, tuleb seetõttu, et on tehtud otsus määrata kindlaks vaadeldavate tähtede põhiparameetrid, teha lisapingutusi kogu Gaia tööperioodi jooksul. Nende ülesannete täitmine toimub kolme tööpaketina ning täitjateks on kaks täiskohaga vanemteadurit ja 2–3 (osalise tööajaga) doktoranti või muud teaduskraadiga üliõpilast. Kolm tööpaketti on järgmised: Tööpakett 1: Algoritmid ja Java koodid kiirgusjoontega tähtede (ELS) eristamiseks Gaia andmemassiivis ja nende klassifitseerimiseks. Tööpakett 2: Kiirgusjoontega tähtede optimaalne valim ajaliste muutuste jälgimiseks Gaia sinise ja punase fotomeetri (BP ja RP) kalibreeringutes. Tööpakett 3: Pekuliaarsete standardsete tähtede maapealsed spektrid enne ja pärast Gaia starti. B. Maapinna kaugseire 1. Kasvuhoonegaaside arvestuse kvaliteedi parandamine Eestis Eesmärk: Täiustada maapinna kaugseire andmete kogumise ja töötlemise meetodeid, et kasutada neid CO2 neeldumise mudeldamiseks Eestis. Kirjeldus: Eesti Riigikontroll juhtis 2009. aasta novembris tähelepanu asjaolule, et Eestil puudub süstemaatiline ja usaldusväärne kasvuhoonegaaside arvestus. Seejuures rõhutati, et maakasutuse muutusest ja metsandusest põhjustatud CO2 neeldumise arvutamise metoodika on kaheldav. Praeguse hinnangu kohaselt neeldub loodusesse umbes 30% CO2 heitkogusest, kuid seda veavaruga (nii emissioonide kui ka neeldumise osas on see väga suur). ÜRO on märkinud, et Eesti ei ole kasvuhoonegaaside arvestuse parandamiseks välja töötanud riigispetsiifilist (TIER 2) metoodikat. Projekti eesmärk on täiustada maapinna kaugseire andmete kogumise ja töötlemise meetodeid, et kasutada neid CO2 absorbeerumise mudeldamiseks Eestis. Ehkki CO2 absorbeerumise mudeldamine võib oleneda riigi eripärast (või loodustingimustest), saab maapinna kaugseire andmete ettevalmistamise ja töötlemise metoodikat rakendada palju laiemas riikide rühmas. AS Regio pidas juba eeluuringute ajal nõu Eesti juhtivteadlastega, kes tegelevad kliimamuutuste probleemidega. Ollakse üksmeelel, et kasvuhoonegaaside emiteerimis- ja neeldumisvõime operatiivne seire on Eestis kehval järjel. Samuti on teadlased märkinud, et kasvuhoonegaaside arvestust on põhimõtteliselt võimalik teha palju täpsemini, varustades seeläbi riiki teadusuuringust tuleneva oskusteabega. Projekt keskendub kasvuhoonegaaside sidumisvõime arvutamisele satelliitpiltide põhjal, mitte emissiooni hindamisele satelliidilt maapinna skaneerimisega saadud andmete alusel (mis on palju keerulisem ja vajab esmalt täiendavat alusuuringut). Kasvuhoonegaaside sidumisvõimet saab arvutada biomassi juurdekasvu alusel, kasutades multispektraalsete ja SAR-piltide (radarsatelliitide) analüüsi. Satelliidilt maapinna skaneerimise tehnika täiustamiseks tuleb teha välitöid ja koguda andmeid kohapeal. See aitab täiustada ja kontrollida kasvuhoonegaaside sidumisvõime arvutamiseks kasutatud algoritme. Projekt viiakse ellu koostöös eriala tunnustatud teadlastega Tartu Ülikoolist ja Tartu Observatooriumist. 2. Optilise radiomeetria rakendusteenused veekeskkonna jälgimiseks (ORAQUA) Eesmärk: Luua veekeskkonna optiliste parameetrite testimiseks Põhjamaade testimiskeskus, kus oleks võimalik kaugseire rakendusi testida. Kirjeldus: Projekti eesmärk on Põhjamaade veekeskkonna optiliste parameetrite testimiskeskuse loomine veepinna kaugseire rakenduste jaoks. Teenused hõlmavad kogu maapinna mõõtmiseks vajaliku ahela toetamist alates mõõteseadiste arendamisest kuni kvaliteedikontrolli ja satelliidi andmete kontrolli tagamiseni. Kolm tööpaketti: 1) Satelliidi andmete valideerimiseks vajaliku spektroradiomeetrite karakteriseerimise ja kalibreerimise optilise baaslabori moodustamine. 2) Piltide analüüsimine kohalike algoritmidepaikapidavuse hindamiseks ja parandamiseks. 3) Sellise multispektraalse mahu hajumismõõdiku (Multispectral Volume Scattering Meter – MVSM) arendamine, mis mõõdab looduslike vete ja veekeskkondade mahu hajumisfunktsiooni hemisfäärilise nurga ulatuses kuni 12 kitsa nähtava spektri ribani. Projekt põhineb nende Tartu Observatooriumi teadlaste pädevusel, kes tegelevad satelliidilt maapinna skaneerimisega ja koordineerivad projekti; koostöösse on kaasatud kaks Eesti väikeettevõtet: – Hohenheide on spetsialiseerunud aparaatide (fotodetektorid) konstrueerimisele ja karakteriseerimisele, kasutades laserkiirgust ja skaneerimistehnikat; – Interspectrum on tuntud optiliste ja FTIR spektroskoopia aparaatide arendaja ja tootja. 3. Sadama süvendamise keskkonnaseire Eesmärk: Täiustada süvendustööde käigus vette sattunud ainete kindlaksmääramise metoodikat ja arendada asjakohast tarkvara. Kirjeldus: Üheks peamiseks ülesandeks, mille Euroopa Meresadamate Organisatsioon (ESPO) on püstitanud oma keskkonnatavade lepingus (ESPO, 2003), on meresadamate jätkusuutlik areng. Kaugseire on sadamate keskkonnatingimuste mõistmise ja parandamise võtmeküsimuseks. ESA kogutavad maapinna kaugseire kõrgresolutsiooniga andmed on üheks võimaluseks see ülesanne lahendada. Süvendamistööd rannikuvetes mõjutavad vee kvaliteeti, suurendades heljumi kontsentratsioone. Täpne teave heljumi levimise kohta on oluline, et hinnata süvendustööde keskkonnamõjusid ja võtta ennetavaid meetmeid vee kvaliteedi langemise korral alla lubatud taset. Projekti peamine ülesanne on süvendustööde ajal veesamba tekitatud heljumi seire metoodika täiustamine ja tarkvara arendamine. Seire tarkvara põhineb GISil ning sisendi muutujad saadakse maapinna kaugseire andmetest ja asukohaspetsiifilistest 3D numbrilise mudeldamise süsteemidest. C. Inimese kosmoselend, mikrogravitatsioon ja uuringud 1. Holteri seade südame löögisageduse ja vereringe parameetrite seireks Maal ja kosmoses Eesmärk: Uurida sellise portatiivse Holteri südame löögisageduse ja vereringe mõõtmise seadme rakendatavust, mis registreeriks ööpäeva jooksul patsiendi EKG (elektrokardiogrammi) signaali sünkroonselt pulsilaine signaaliga perifeersetel arteritel. Kirjeldus: Projekti lõppeesmärk on arendada portatiivset Holteri südame löögisageduse ja vereringe mõõtmise seadet nii, et see registreeriks ööpäeva jooksul patsiendi EKG (elektrokardiogrammi) signaali sünkroonselt pulsilaine signaaliga perifeersetel arteritel. Registreerimine toimub patsiendi igapäevaste tegevuste ajal ilma teda oluliselt häirimata. NASA integreeritud inimuuringute programm (Human Integrated Research Program) tõi 2007. aastal välja, et kardiovaskulaarne väärtalitus, ortostaatiline intolerantsus, südame tõsise arütmia esinemine, südame atroofia, kahanenud aeroobne suutlikkus, regulaarsete füüsiliste harjutuste toime ja kosmosekiirgus on kosmoselendude riskid kardiovaskulaarsele süsteemile. Selleks et vähendada kardiovaskulaarseid riske, mis võivad ennekõike esineda kauakestvatel kosmosemissioonidel, on vaja teha faktiline uuring. Seni ei ole vääramatut eksperimentaalset tõestust, mis toetaks autonoomse või vaskulaarse väärtalituse olulist esinemist, südame düsrütmiat või asümptomaatiliste kardiovaskulaarsete haiguste ilmnemist. Kardiovaskulaarne süsteem muutub kosmoselennul oluliselt erinevate mikrogravitatsiooniliste tingimuste tõttu. Muutused toimuvad nii lennuaegses südame löögisageduses ja arteriaalses vererõhus kui ka autonoomses arteriaalse vererõhu kontrollis. Peamised hemodünaamika parameetrid, südame pumpamisfunktsioon ja aju arteriaalne vereringlus jäävad kosmoselendude ajal ilmselt stabiilseks; siiski on regulaarselt täheldatud muutusi perifeerses vereringes seoses vere ümberjaotumisega ja hüpovoleemiaga mikrogravitatsioonis – niinimetatud vedeliku nihkega. Kardiovaskulaarne dekonditsioneerumine on avaldunud alaneva kiirenduse taluvuse ja ortostaatilise stabiilsuse vähenemises lennujärgsel perioodil, mis võib mõjutada astronaudi funktsioone järgneval kosmoselennul ning ühtlasi piirata astronaudi võimet väljuda hädaolukorras maandunud kosmoseaparaadist ilma kõrvalise abita. Lisaks lennujärgse ortostaatilise intolerantsuse probleemile on jälgitud astronautide südame rütmihäireid kosmoselennu kestel ja pärast lendu. Astronautidele on surma põhjustava arütmia võimalikuks riskiks pidev südamevatsakeste tahhükardia või vatsakeste fibrilleerimine, millega kaasnev mittepidev vatsakeste tahhükardia võib põhjustada minestamist. Lennueelsed, -aegsed ja -järgsed uuringud peavad näitama, et kosmoses tekkivad muutused inimkeha toimimises on taanduvad. Teiseks tahame, et astronautidel oleks kosmoses mugav ning et saaksime olla kindlad selles, et nad on võimelised täitma oma tähtsaid kohustusi igal kosmosemissioonil. Kolmandaks on seda tüüpi uuringutel oluline tähendus ka inimestele Maal – iga uuring, mis annab alusteadmisi selle kohta, kuidas kardiovaskulaarne süsteem töötab, võib meid aidata igapäevaelus lahendada paljusid kardiovaskulaarseid probleeme. 2. Myotoni seadme arendamine pindmiste skeletilihaste toonuse ja biomehaaniliste omaduste meditsiiniliseks mõõtmiseks Eesmärk: Myotoni seadme kasutuselevõtt ja integreerimine lihaste diagnostikaks kosmosesektoris, astronautide lihaste omaduste ja seisukorra hindamiseks lennueelse, -aegse ja -järgse seire eesmärgil. Seade võimaldab arvestada astronaudi lihaste arengut, atrofeerumise progresseerumist ja lennuaegse treeningu tõhusust. Kirjeldus: Lihaste ja luustiku vaheline funktsionaalne seos on hästi teada. Skeletiluud ja -lihased on pideva mehaanilise pinge all. Võib eeldada, et skeletilihaste toonuse muutused (CNS lihase sõltumatu passiivne pinge – EMG vaikus) mõjutavad skeletiluude mehaanilise stressi tingimusi, mis omakorda mõjutavad skeletiluude ainevahetusprotsesse. Kosmoses veedetud aja jooksul ilmnevad osteoporoosi sümptomid. Praegu puuduvad andmed astronaudi lihaste toonuses toimuvate muutuste kohta kosmoselennu kestel. Võib püstitada hüpoteesi, et pikaajalisel kosmoses viibimisel ilmnevad märkimisväärsed negatiivsed muutused lihaste toonuses, mis võib kaasa tuua ainevahetusprotsesside olulise aeglustumise, mis omakorda põhjustab osteoporoosi. Müomeetria AS on välja töötanud müomeetrilise meetodi ja Myotoni seadme pindmiste skeletilihaste toonuse ja biomehaaniliste omaduste mõõtmiseks in vivo, mis on tõestanud oma kasulikkust rehabiliteerimise, töötervishoiu, kliinilise meditsiini ja teadusuuringute alal. On võimalik välja töötada Myotoni seadme eriversioon, mis on töökindel ja sobib astronaudi lihastoonuse kehavälisteks ja pikaajalisteks mõõtmisteks gravitatsiooni ja kosmose keskkonnas. 3. Taime üksikute müosiinide rolli uurimine gravitropismis Eesmärk: Paremini mõista taime üksikute müosiinide rolli gravitropismis. Kirjeldus: E. Truve laboratoorium Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia osakonnas uurib taime üksikute müosiinide funktsioone. Üldiselt on müosiinide funktsioonid hästi kindlaks tehtud – molekulaarsed liigutajanärvid liiguvad piki aktiinikiude (näiteks inimese lihased liiguvad müosiinide lihasfunktsiooni tõttu). Arabidopsise taimemudelis on vähemalt 17 müosiinigeeni. Projekt püüab lahendada järgmist teaduslikku küsimust: miks 17, mitte ainult üks? Mis on nende 17 erineva taimemüosiini individuaalsed funktsioonid? Projekt püüab vastata neile küsimustele, kasutades selleks ümberpööratud geneetilist lähenemisviisi. Töö tegijal on laboratooriumis mitmeid müosiinide ühe-, kahe-, kolme- ja neljakordseid knock-oute, mis jagatakse fenotüüpidesse, kasutades eri lähenemisviise ja meetodeid. Muu hulgas on teada, et müosiinid vahendavad ka taime liikumisi gravitropismiga kohanemisel (s.o taime pöörduv või kasvav liikumine vastuseks gravitatsioonile). Praegu pole aga teada, millised müosiinid eraldi võetult selle eest vastutavad. Võimalus jälgida mutantide fenotüüpe samal ajal normaalse gravitatsiooni ja nullgravitatsiooni tingimustes oleks teaduslikult väga huvitav ja väljakutset pakkuv. Projekti hüpotees on järgmine: mõnda knock-out fenotüüpi, jälgituna normaalse gravitatsiooni tingimustes, mikrogravitatsioon ei mõjuta (s.o gravitropism ei ole nende fenotüüpide avaldumiseks kriitiline). Selle käigus võidakse avastada alamhulk Arabidopsise tsütoskeletist sõltuvaid väärarenguid, mis ei olene mitte üksnes müosiinidest, vaid neid müosiine võivad samal ajal mõjutada või kontrollida tavalised gravitatsioonijõud. Projekti lõppeesmärk on paremini mõista taime üksikute müosiinide bioloogilist rolli. Vaatamata sellele, et Eestil on Euroopa koostööriigi staatus, on ESA pakutavad võimalused nimetatud teemal avatud siiski eeskätt ESA liikmesriikidele, kes osalevad Euroopa loodus- ja füüsikateaduste programmis ja taotlustes rahvusvahelise kosmosejaama (ELIPS) kasutamiseks. Kui aga võtta arvesse Eesti teadusasutuste võimalikku kaasamist ESA eluteaduse programmidesse ja nendega seotud tegevustesse, koostööd teiste taimefüsioloogidega (ESA liikmesriikidest), muutub osalemine ükskõik millistes ESA teemarühmades eelkõige strateegiliseks otsuseks. Seepärast on Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia osakond innukalt otsimas sellele spetsiifilisele teemale sobivaid partnereid ja on valmis nendega ühendust võtma paari järgneva kuu jooksul. D. Satelliitside DVB-S2/RCS laiendatud sünkroniseerimine SDR platvormil Eesmärk: Arendada ja katsetada nüüdisaegset satelliitside modemit, toetades DVB/S2 ja DVB/RCS lainekujusid ja inkorporeerides sünkroniseerimise täiustamiseks Modesat PilotSyncTM tehnoloogiat. Kirjeldus: Vajalikku funktsionaalsust arendatakse peamiselt Modesat FPGA modemi põhimälus. Modesat FPGA põhimälu integreeritakse emuleeringu keskkonda ja realiseeritakse DVB-S2/RCS süsteemidel baseeruvad õigsuse kontrolli ja jõudluse hindamise rakendusstsenaariumid. Tagasiühildust koos pärandsüsteemidega hinnatakse, kuid see ei ole piirav tegur. Töö sisaldab simulatsioone, samuti tegelikku laboratoorset tõestamist, kaasates prototüüp-riistvara, tulemuseks on modemi sünkronisatsiooni jõudluse täielik iseloomustus. Modesat Communications on teinud satelliitside valdkonnas suurel hulgal projekteerimis- ja simulatsioonitöid. Sellele vaatamata on äritegevuse keskmes olnud lühilaine raadiotooted ning satelliitside tooted ei ole veel elujõulise kommertstootena täielikult välja arendatud. Ehkki mikrolaine raadiotoodetega on tehnilisi sarnasusi, on ka olulisi erinevusi kanalite karakteristikas, signaali degradeerumistes ja seadmete hinna elementides, mille tulemuseks on mitmesugused modemi konstruktsiooni piirangud. Selle teadus- ja arendusprojekti eesmärk on arendada täielikult välja satelliitside modem ja iseloomustada selle toimimist reaalses keskkonnas. Lõpptulemuseks peaks olema valmis modemitoode täielikult dokumenteeritud toimimiskarakteristikutega, kaasa arvatud stsenaariumide identifitseerimine, mille puhul saavutatakse maksimaalne toimimine. Satelliitlevi jaoks on praegune oskustase määratud DVB-S2 standardiga. Sellele vaatamata takistavad standardi pakutavate võimaluste täielikku kasutamist praegused sünkroniseerimistehnoloogiate rakendused, mis ei ole küllalt jõulised degradatsioonide kanaliseerimiseks, eriti koos standardis spetsifitseeritud kõrgema järjestusega modulatsiooni skeemidega (16 ja 32AAPSK). PilotSyncTM tehnoloogialt loodetakse selles valdkonnas olulisi eeliseid ja võimalust saada kogu standardi pakutav tulu. PilotSyncTM kasutamine tagab ka kõrgema järgu modulatsiooni skeemide signaali mürataseme kuni 6 detsibelli madalamalt kui ilma selle piloottoonita, laiendades operatsioonikanalite tingimuste ulatust enne madalama järgu modulatsioonile lülitamist (mis teistpidi vähendab võimalikku läbilaskevõimet). See tunnus parandab adaptiivkodeerimise ja modulatsiooni (Adaptive Coding and Modulation, ACM) operatsiooni režiimi toimimist, tulemuseks on üldise keskmise läbilaskevõime suurenemine 20% võrra või enam. Satelliidile tagasipöördelingi standard on määratud DVB-RCS abil, mis varustab MF-TDMA skeemi. Samuti, varustatuna mitmete tootjate poolt mõningase koostalitusvõime astmega, standard ikka veel kujuneb, ning paljud tootjad kasutavad parema tulemuse saavutamiseks omanikuseisundit. Selles olukorras eeliseid, mida pakuvad PilotSyncTM jõuline sünkronisatsioon DVB-RCS-is ja teise tagasipöörde lingi kanali skeemid, uuritakse ja kvantifitseeritakse täies ulatuses. Lisaks sellele hinnatakse PilotSyncTM-i kasutamise eeliseid mobiilse satelliitside stsenaariumides olukordades, kui sideterminaliks on kas maa-, mere-, õhu- või käsimobiil. Samuti tuleb silmas pidada rakendusstsenaariume, mis kasutavad lairibasidet (nt maa vaatluse andmeid) LEO satelliitidelt, mis liiguvad maapinnal fikseeritud punktide suhtes kiiresti. E. Tööstuspoliitika 1. Kõrge täpsustasemega reflektori paneel Eesmärk: Töötada välja uue konstruktsiooniga reflektori paneel, mis toimib paremini võrreldes DSA1 ja DSA2ga. Kirjeldus: Lähtudes New Norcia antenni loomise kogemusest, on Cerberose antenni reflektori paneelidele esitatavad täpsuse nõuded rangemad, et saavutada Ka-Bandis soovitud toimimine. Ajapiirangute tõttu valiti tol ajal lähenemisviis, mis jätab konstruktsiooni muudatused minimaalseteks võrreldes New Norcia paneelidega. Ainukeseks konstruktsiooni muudatuseks oli isolatsiooni lisamine paneeli tagaküljele, et vähendada paneeli läbiva soojuse gradienti, mis omakorda piirab paneeli soojuskoormuste tõttu. Samuti sobib see lähenemisviis Cerberose puhul, kriitiliseks võivad kujuneda järgmised aspektid: – Reflektori pinna täpsus sobib Cerberosele marginaalselt, karmima soojuskeskkonna korral aga enam ei sobi. – Isolatsiooni lisaraskuse tõttu paremus, mis saavutati soojuslikus käitumises, kompenseeriti osaliselt Cerberose suurema gravitatsioonilise deformatsiooniga. – Isolatsioonimaterjali pikaajaline stabiilsus, kulutused uuendamise korral. – Valitud lähenemisviis vähendab vaid ühe panustaja osa kogu pinna täpses eelarves. Sellest erineva lähenemisviisiga, näiteks paneeli materjalide, tootmise tehnoloogia või konstruktsiooni muutmine, võib lõpptulemusena vähendada rohkem panustajaid. – Samuti loodetakse, et koos uuema võimalikuks saanud tootmistehnoloogiaga saab kõrgstabiilseid paneele toota mõistlikuma hinnaga. Seega on ettepanek arendada uut reflektori paneeli konstruktsiooni, eesmärgiga parendada tuleviku DSA reflektori paneelide suutlikkust, seotud järgmiste töödega: – juba hinnatud olemasoleva projekti spetsifikatsiooni läbivaatamine ja konsolideerimine, – tehnoloogia läbivaatamine ja kompromissi leidmine paneeli konstruktsioonis, – esindusliku reflektoripaneeli üksikasjalik projekteerimine, – prototüübi valmistamine, – prototüübi testimine. 2. Kiirguse ja temperatuuri põhjustatud iooniliselt elektroaktiivsete polümeersete materjalide kahjustused MEMSi seadmetel kosmoses (EAP4SPACE). I Etapp Eesmärk: Uurida kosmose äärmuslike tingimuste mõju süsinik-(polümeer)-ioonilis-vedelik (CIL) elektroaktiivsetele polümeersetele (EAP) materjalidele. Kirjeldus: Polümeersed MEMSi sensorid ja käivitajad on äärmiselt tundlikud kosmoseaparaadi mõõtmete ja massi vähenemisele ilma oma funktsionaalsust ohverdamata. Karmi ja kauge kosmosekeskkonna tõttu osutub oluliseks töökindlus ja kvaliteet, mis takistavad MEMS-il etendamast kosmoserakendustes senisest suuremat rolli. Projekti I etapi eesmärk on uurida iooniliste EAP materjalide ja neid sisaldavate seadmete töökindlust. Materjalid on vastuvõtlikud ioniseerivale ja mitte-ioniseerivale kiirgusele. Plaanis on uurida jääklaengute ning mehaanilisi ja elektromehaanilisi mõjusid radiotsoonile ning temperatuuri mõju (järsk külmumine, ülesoojenemine ja ülekuumenemine). Kui I etapp on edukas, jätkuks projekt järgmiste eesmärkidega: • materjalide täiustamine (esimese faasi tulemuste põhjal), • numbriliste mudelite arendamine, lähtudes degradatsiooni efektidest, • iooniliste EAP materjalide töökindla testimise ja hindamise süsteemi ning kosmoseaparaadi seadmete aruka juhtimisahela prototüübi arendamine. 3. Elektrilised kahekihilised kondensaatorid kosmoserakendusteks. I faas Eesmärk: Arendada projekti käigus elektrilisi kahekihilisi kondensaatoreid (EDLC), mis oleksid 30–50% võrra paremate näitajatega (mahtuvus ja võimsus) kui olemasolevad kommertsialiseeritavad EDLCd. Elektrilisi kahekihilisi kondensaatoreid konstrueeritakse erinevatele kosmoserakendustele. Kirjeldus: Elektriliste kahekihiliste kondensaatorite seadmete arendamine, kasutades karbiidist eraldatud süsiniku nanopoorse struktuurse modifikatsiooni patenteeritud meetodeid, ja optimeeritud elektroodide tootmine eespool nimetatud materjalidest. Materjali saab optimeerida parameetriteni 100F/cm3 ja 110F/g. I etapi lõpus arendatakse suure energiatihedusega kondensaatori kontrollelemente ja lõpuks toodetakse viis EDLC eelprototüüpi, mida katsetatakse eri temperatuurides ja levitatakse. Kolmeaastase projekti tulemusena karbiidist eraldatud süsinik elektrilised kahekihilised kondensaatorid komplekteeritakse ja paigaldatakse kosmoserakenduste jaoks töötava kondensaatori prototüübi pinudesse. Peale projekti lõppemist arendab Skeleton Technologies oma kompetentsi kõrgetasemelise toodangu tootmiseks kooskõlas turu nõudlusega. Eesmärk saavutatakse koostöös ettevõtte EADS Astrium/SSTL-ga. 4. Eesti osalus Euroopa üliõpilaste Kuu satelliidi (ESMO) projektis Eesmärk: Ette valmistada ja teostada valmistamise, integreerimise ja katsetamise operatsioonid (AIT/OPS) Euroopa üliõpilaste Kuu satelliidi (ESMO) projekti raames. Kirjeldus: Tartu Ülikool kui SSTL Surrey alltöövõtja on välja valitud, et teha ESMO raames töid, mis on seotud ESMO valmistamise, integreerimise ja testimisega. Asjakohaste tööde tegemisel tuleb rangelt järgida ECSSi standardeid ja ESMO spetsifikatsioone. 2. lisa Rahandussätted 1. Finantsraamistik Eesti Vabariik tasub agentuuri viieaastase perioodi jooksul PECSi osamakse summas 5 000 000 eurot, lähtudes 2001. aasta majandustingimustest (mt). Eesti Vabariigi PECSi osamakse põhitingimused on määratud kokkuleppes. Kokkuleppe 1. lisa jaos II.4 kirjeldatud ja allpool nimetatud peamisi rahandustingimusi on täiendatud järgmiste sätetega: (a) Eesti Vabariigi osamakse tuleb tasuda kooskõlas agentuuri eeskirjade ja menetlustega, mida täiendavad käesoleva lisa sätted; (b) Olenemata agentuuri rahanduseeskirjadest kantakse majandusaastal kulutamata jäänud summa edasi järgmisesse aastasse. (c) Agentuur vajab kava juhtimise kuludeks vahendeid ning kajastab neid oma aruannetes kooskõlas kehtivate eeskirjade ja menetlustega. Selleks maksab Eesti Vabariik käesolevas hartas nimetatud iga-aastasest osamaksest fikseeritud määra 7%, mida suurendatakse igal aastal, et katta kõik PECSi viieaastasel perioodil Eesti Vabariigi tehtud kulutused. (d) Aastamakseid korrigeeritakse, võttes arvesse majandustingimuste muutusi, kooskõlas agentuuri eeskirjade ja menetlustega. (e) PECSi iga viieaastase perioodi lõppedes kasutatakse Eesti Vabariigi maksete seda osa, mis ei ole broneeritud konkreetse ülesande täitmiseks, nende tegevuste rahastamiseks, mis PECSi kohaselt on kavandatud täitmiseks järgneval viiel aastal, välja arvatud juhul, kui Eesti Vabariik nõuab teisiti. (f) Kokkuleppe lõpetamise korral võib Eesti Vabariik anda iga Eesti Vabariigi osamakse, mida PECSis ei ole eraldatud kindlaks eesmärgiks, üle agentuuri teiste selliste tegevuste rahastamiseks, milles Eesti osaleb siis, kui ta saab liikmesriigiks või assotsieerunud liikmeks, kuid neid võib kasutada ka muul viisil, mille otsustab Eesti Vabariik. 2. Kulude kavandatav jaotus nende tegevuste põhikategooriate järgi, milles Eesti Vabariik PECSi alusel osaleb a) Kosmoseteadus: 6% kasutatavast eelarvest; b) Maa kaugseire: 38% kasutatavast eelarvest; c) inimese kosmoselend, mikrogravitatsioon ja uuringud: 18% kasutatavast eelarvest; d) satelliitside: 8% kasutatavast eelarvest; e) kosmosetehnoloogia: 17% kasutatavast eelarvest; f) haridus: 6% kasutatavast eelarvest; g) halduskulud: 7% kasutatavast eelarvest. 3. Soovituslik maksegraafik Soovituslik maksegraafik perioodiks 2010–2014 (eurodes): 2010 2011 2012 2013 2014 Eesti 1 000 000 eurot jooksev mt 1 000 000 eurot 2001 mt + võlg mt 2001. a-st aastal 2010 1 000 000 eurot 2001 mt 1 000 000 eurot 2001 mt 1 000 000 eurot 2001 mt 4. Muutmise eritingimus Käesolevat lisa võib kooskõlas kokkuleppega muuta ja ajakohastada kokkuleppe viieaastase perioodi jooksul kord aastas. Lepinguosalised teevad lisasse muudatusi kirjade vahetamise teel. Plan for European Cooperating State (PECS) Charter The Republic of Estonia, and the European Space Agency (hereinafter referred to as “the Agency”) established by the Convention opened for signature in Paris on 30 May 1975 (hereinafter referred to as “the Convention”), (hereinafter referred to as the “Parties”), HAVING REGARD to the European Cooperating State Agreement between the Republic of Estonia and the European Space Agency signed in Tallinn on 10 November 2009 by Mr. Peter Hulsroj, ESA’s Director of Legal Affairs and External Relations, and by Mr. Juhan Parts, Minister of Economic Affairs and Communications, (hereinafter referred to as the “ECS Agreement”), and in particular its Article 14.1 which states that: “The present Agreement, after signature by the Parties and its approval in accordance with the legal order of the Republic of Estonia, shall enter into force upon subscription by the Republic of Estonia of the PECS Charter referred to in Article 7 and detailed in Appendix I, except for the rules contained in Appendix II A and B which shall be applicable upon signature. This subscription of the PECS Charter shall be made at the latest one year after the signature of the present Agreement unless the Parties have agreed another time limit. In the event the said subscription has not occurred within the above time limit, the present Agreement shall be null and void.” HAVING REGARD to the ratification of the ECS Agreement by Estonian Parliament at 14th April 2010 in accordance with the legal order of the Republic of Estonia, HAVE AGREED AS FOLLOWS: 1. The purpose of the present PECS Charter is, within the frame and pursuant to the terms of the ECS Agreement, to define the terms and conditions of the financial contribution of the Republic of Estonia to the Plan for European Cooperating States (PECS) thus, subject to the fulfilment of the other conditions outlined in the above mentioned Article 14.1, allowing the Republic of Estonia to enjoy the benefits of all the rights granted to it as an European Cooperating State in the ECS Agreement. 2. The proposed terms and conditions of the financial contribution of the Republic of Estonia to the PECS are the following: i) a financial envelope defined in Annex 2 shall be allocated to the PECS, whose content with regard to the Republic of Estonia is defined in Annex 1; ii) a contribution shall be paid within this financial envelope and according to the funding mechanism set out in Annex 2, to cover the costs of executing the PECS. 3. The Annexes to this PECS Charter shall form an integral part of the present Charter. 4. The Republic of Estonia and the Agency may revise the provisions of this PECS Charter by mutual agreement. Pursuant to the terms of the ECS Agreement, the present PECS Charter may be revised and updated once every year during the 5-year period of the ECS Agreement. Amendments, except for those made exclusively to the Annexes, shall take effect on the date of their signature by the Parties. Amendments made exclusively to the Annexes shall be made in accordance with the terms of these Annexes. 5. The present PECS Charter shall remain in force as long as the ECS Agreement remains in force. 6. The present PECS Charter shall enter into force on the date of its signature by the Parties. In two originals in the English language. The signatories may also establish translations hereof in the French and German languages, which shall not, however, be considered as authoritative for the purposes of interpretation. For the Republic of Estonia For the European Space Agency Ahti KUNINGAS Peter HULSROJ Annex 1 List of the activities Republic of Estonia The activities accepted to be undertaken by the Republic of Estonia under the PECS decided in the year 2010 which, pursuant to the terms of the ECS Agreement, have been approved by the Agency’s Programmes Boards and Committees and the PECS Committee, are the following A. Space Science GAIA – Emission Line Star Classification in the GAIA Catalogue. Phase I Objectives: To widen the contribution of Tartu Observatory in the field of ground-based support to the Gaia mission in the pre-launch period and during the mission. Description: The Gaia data treatment leading to the final mission product is done in collaboration between ESA and the astrononomical community in Europe. The community effort is organized within Gaia Data Processing and Analysis Consortium (DPAC) which was set up in 2006. Since then the Tartu Observatory has been involved in activities of CU8 in DPAC and has participated in the Extended Stellar Parametrizer (ESP) tasks. The current project is aiming at widening the contribution of Tartu Observatory in the field of ground-based support to the Gaia mission in the pre-launch period and during the mission. It is planned to collaborate with the ESP group at the Royal Observatory of Belgium ( PI Yves Fremat) in preparing the auxiliary spectral data on peculiar stars, and in selecting and testing the algorithms to classify stars with emission lines in their spectra. Although the main classification algorithms should be ready before the Gaia launch, the decision to deduce the fundamental parameters of the observed stars requires an additional effort during the whole Gaia working time. These tasks are covered by three work packages and the work will be carried out by two full time senior researchers and 2-3 (part time) graduate/doctoral students. The three work packages are as follows: WP 1: Algorithms and Java codes for separation and classification of Emission Line Stars (ELS) in the pool of Gaia objects. WP 2: Optimal sample of ELS to monitor the temporal changes in the calibration of Gaia Blue and Red Photometers (BP and RP). WP 3: Ground-based auxiliary spectra of peculiar standard (template) stars for the pre- and post-launch period. B. Earth Observation 1. Improving the quality of greenhouse gas inventory in Estonia Objectives: To improve methods for providing and processing Earth observation data to be used in CO2 absorbing modelling for Estonia. Description: National Audit Office of Estonia pointed out in November 2009 that Estonia lacks systematic and credible accounting on greenhouse gases. Among several remarks, it was emphazised that calculation of absorbing CO2 by land use changes and forests was very doubtful. Current estimation is that about 30% CO2 emissions are absorbed by nature, but the margin of error (both for emissions and absorption is huge). UN has pointed out that Estonia has not worked out country-specific (TIER 2) methodology to improve greenhouse gas inventory. This project is aiming at improving methods for providing and processing Earth Observation data to be used in CO2 absorbing modeling for Estonia. Although CO2 absorbing modeling can be relatively country (or natural conditions)-specific, EO data preparation and processing methodology should be applicable for much wider group of States. During the preparatory research AS Regio has already consulted with the leading scientists working on climate change problems in Estonia. All agreed that current operational monitoring and estimation of greenhouse gases emission and absorbing in Estonia is very poor. The scientists also noted that in principle it is possible to implement the greenhouse gas inventory much more accurately when applying the state of the art knowledge derived from scientific research. The project will focus on calculating the greenhouse gases absorption from satellite imagery, not on estimating emission from remote sensing data (which is more difficult and needs some additional basic research at first). The greenhouse gases absorption will be calculated through biomass production using multispectral and SAR satellite imagery. For complementing the remote sensing techniques, field works will be carried out and in situ data will be collected. This will help to fine-tune and verify the algorithms used for calculating the greenhouse gas absorption. The project will be performed in cooperation with recognized scientists in the field from Tartu University and Tartu Observatory. 2. Services based on optical radiometry applications for aquatic environment (ORAQUA) Objectives: To establish Nordic reference testing centre for optical parameters of aquatic environment, relevant for remote sensing applications. Description: This project is aiming at establishing Nordic reference testing centre for optical parameters of aquatic environment, relevant for remote sensing applications. The services include support to whole chain of ground measurements starting with instrument development, ensuring quality control and validation satellite products. Three work packages will be addressed: 1) Facilitating baseline optical laboratory for calibration and characterization spectroradiometers for satellite product validation. 2) Image analyses for validation and improving local algorithms. 3) Developing a Multispectral Volume Scattering Meter (MVSM) which is intended to measure the volume scattering function of natural waters and water media across a hemispheric angle range in up to twelve narrow visible spectral bands. The project will be based on the competence and coordination of Tartu Observatory remote sensing researchers and includes collaboration with 2 Estonian SMEs: – Hohenheide expertise in instrumentation design (photodetectors) and characterization by using laser radiation and scanning technique; – Interspectrum known developer and producer of optical and FTIR spectroscopy instruments. 3. Environmental monitoring of harbour dredging Objectives:; To improve the methodology and to develop software for monitoring suspending matter load into the water column during the dredging operations. Description: One of the main challenges identified by the European Sea Ports Organization (ESPO) in its environmental code (ESPO, 2003) was the sustainable development of sea ports. Remote and continuous monitoring is a key aspect of improving the understanding of port environmental conditions. Different high resolution Earth Observation (EO) data provided by ESA is one of the alternatives for fulfilling this task. Dredging operations in coastal waters affect water quality through an increase in suspended matter concentrations. An adequate knowledge of the distribution of suspended matter is essential for the environmental impact assessment of dredging operations and for taking preventive measures against any possible reduction in water quality below acceptable levels. Improvement of methodology and development of software for monitoring suspended matter load into the water column during the dredging operations is the main task of this project. The monitoring software is based on GIS and the input variables are from EO data and from site specific 3D numerical modelling systems. C. Human Spaceflight, Microgravity and Exploration 1. Heart rate and blood circulation Holter device for continuous monitoring of cardiovascular parameter on Earth and in the space Objectives: To study the feasibility of a portable heart rate and blood circulation Holter device that records patient’s ECG (electrocardiography) signal synchronously during twenty-four hours with the pulse wave signal of peripheral arteries. Description: Final objective of this project is to develop a portable heart rate and blood circulation Holter device that records patient's ECG (electrocardiography) signal synchronously during twenty-four hours with the pulse wave signal of peripheral arteries. The recording can be done at the patient's daily activities without disturbing him or her substantially. Compromised cardiovascular performance, orthostatic intolerance, occurrence of serious cardiac arrhythmias, cardiac atrophy, reduced aerobic capacity, operational impacts of regular physical exercise, and space radiation are risks of space flight to the cardiovascular system identified in the 2007 NASA Human Integrated Research Program. An evidence-based research is needed to resolve those cardiovascular risks that could most likely compromise extended-duration space missions. So far there is no compelling experimental evidence to support significant occurrence of autonomic or vascular dysfunction, cardiac dysrhythmias, or manifestation of asymptomatic cardiovascular diseases. The cardiovascular system undergoes significant alterations during spaceflight microgravity conditions. These changes include in-flight reductions in heart rate and arterial blood pressure (BP) as well as changes in autonomic control of arterial BP. The parameters of general hemodynamics, the pumping function of the heart and arterial circulation in the brain are considered to remain stable during space flights; however, alterations in peripheral circulation associated with blood redistribution and hypovolemia in microgravity – so called fluid shift – has been regularly recorded. The cardiovascular deconditioning has showed itself as loss of descent acceleration tolerance and orthostatic instability in the post-flight period, which may interfere with astronaut function during reentry and following space flight, and may limit the ability of an astronaut to exit a landed spacecraft unaided during an emergency. In addition to the problem of post-flight orthostatic intolerance, a variety of heart rhythm disturbances have been observed in astronauts during and after space flight. The potential lethal arrhythmic risk for astronauts is sustained ventricular tachycardia or ventricular fibrillation, while non-sustained ventricular tachycardia could cause syncope. Preflight, in-flight and post-flight investigations must demonstrate that the changes occurring in the functioning of the human body in space are reversible. Second, we want the astronauts to be comfortable in space, and be certain they are able perform their important duties on each space flight mission. Third, this type of research has important implications for people on Earth – any research directed at obtaining a basic understanding of how the cardiovascular system works can help us with many types of cardiovascular problems in everyday life. 2. Development of a Myoton device for medical measurements of superficial skeletal muscle tone and biomechanical properties Objectives: To introduce and integrate muscle diagnostic Myoton device to space sector for the purpose of pre-, on- and post-flight monitoring of astronaut’s muscle properties and condition. This enables to assess astronaut’s muscle development, atrophy progression and on-flight training effectiveness. Description: The functional relation between muscle and skeletal systems is well known. Skeletal bones and muscles are under constant mechanical tension. It can be assumed that changes in the tone (CNS independent passive tension of the muscle – EMG silent) of the skeletal muscles affect the condition of the mechanical stress of the skeletal bones, which in turn influence the metabolic processes in skeletal muscles. Osteoporosis symptoms appear during the time spent in space. There is currently no data regarding the changes in astronaut’s muscle tone during space flights. A hypothesis can be made that during longer stay in space, the declining changes in the muscle tone are considerable and it may therefore significantly affect the slowdown of the metabolic processes, which in turn causes osteoporosis. Müomeetria AS has developed a myometrical method and Myoton device for in vivo measurements of superficial skeletal muscle tone and biomechanical properties, which has been proven to be useful in the fields of rehabilitation, occupational health, clinical medicine and scientific research. It is possible to develop a special version of the Myoton device that is reliable and relevant for non-invasive and longitudinal measurements of astronaut’s muscle tone in gravity and space environments. 3. Study of the role of individual plant myosins in gravitropism Objectives: To get better understanding of the biological role of individual plant myosins in gravitropism. Description: E. Truve’s laboratory at the Department of Gene Technology at the Tallinn University of Technology is studying the functions of individual plant myosins. Generally, the function of myosins is well established – these are molecular motors moving along actin filaments (for instance, human muscles are moving due to thew function of myosins). In model plant Arabidopsis, there are at least 17 different myosin genes. The present project is trying to solve the following scientific question: why 17 and not just one? What are the individual functions of these 17 different plant myosins? The project will try to answer these questions using the reverse genetics approach. The contractor has many different single, double, triple and quadruple knock-outs of myosins in his lab, and will be phenotyping these, using various approaches and methods. Among others, it is known that myosins mediate also the plant movements termed gravitropism (i.e turning or growth movement by a plant in response to gravity). Which myosins are responsible for that in particular, is not known. Possibilities to follow the phenotypes of mutants in parallel under normal gravity and zero gravity would be scientifically very interesting and challenging. Working hypothesis is that some knock-out phenotypes observed under normal gravity are not affected by microgravity (i.e gravitropism is not critical for the expression of these phenotypes), whereas one could detect a subset of cytoskeleton-dependent developmental abnormatilities of Arabidopsis which are indeed dependent not only on myosins, but at the same time also on the normal gravity forces inducing or regulating these myosins. The final objective of the project is to get better understanding of the biological role of individual plant myosins. Even though Estonia has only a European Cooperating State status, the ESA Announcement of Opportunities on this topic are still primarily open for ESA Member States that participate in the European Programme for Life and Physical Sciences and Applications Utilising the International Space Station (ELIPS). However, when taking into account possible involvement of Estonian scientific institutions in ESA Life Science programs and related activities, cooperation with other plant physiologists (from ESA Member States) or participation in any of ESA Topical Teams becomes pretty much a strategic decision. Therefore the Department of Gene Technology at Tallinn University of Technology is keen to find appropriate partners on that specific topic and to agree upon with them during next couple of months. D. Communication Satellite Enhanced synchronization for DVB-S2/RCS on SDR platform Objectives: To develop and test an advanced satcomms modem supporting DVB/S2 and DVB/RCS waveforms and incorporating Modesat PilotSyncTM technology for improved synchronization performance. Description: Required functionality will be developed mainly in the Modesat FPGA modem core. The Modesat FPGA core can be integrated into an emulation environment and validation and performance evaluation of application scenarios based on DVB-S2 / RCS systems will be carried out. Backwards compatibility with legacy systems shall be assessed but will not be a constraining factor. Work will include simulations as well as actual laboratory demonstration involving prototype hardware, resulting in a full characterization of the modem synchronization performance. Modesat Communications has carried out a large amount of design and simulation work in the area of satellite communications. Nevertheless, the initial business focus has been on microwave radio products, and the satellite communications portfolio has not yet been fully developed towards a commercially viable product. Although there are technical similarities to the microwave radio products, there are also significant differences in channel characteristics, signal degradations and equipment cost elements, resulting in substantially different modem design constraints. The purpose of this R&D project is to fully develop the satcomms modem and characterize its performance in realistic environments. Outcome should be a mature modem product with fully documented performance characteristics, including identification of scenarios where maximum performance gains are experienced. For satellite broadcast links, the current state of the art is defined by the DVB-S2 standard. Nevertheless, full exploitation of the possibilities offered by the standard is hampered by the performance of present synchronization technologies, which are not sufficiently robust to channel degradations, especially with the higher order modulation schemes (16 and 32APSK) specified in the standard. PilotSyncTM technology is expected to provide significant advantages in this area, and will make it possible to reap the full benefits offered by the standard. In particular, use of PilotSyncTM maintains synchronization of higher order modulation schemes at Signal to Noise Ratio (SNR) up to 6 dB lower than without this pilot tone, extending the range of operational channel conditions before having to switch to lower order modulation (which in turn decreases the available throughput). This characteristic will improve the performance of the Adaptive Coding and Modulation (ACM) mode of operation, resulting in an overall increase in average throughput of 20% or more. On the return link over satellite, the standard is defined by DVB-RCS, which implements an MF-TDMA scheme. Although implemented by several manufacturers, with some degree of interoperability, the standard is still evolving and many manufacturers use their own proprietary system in order to achieve better performance. In this context, the benefits that PilotSyncTM robust synchronization provides in DVB-RCS and other return link channel schemes will be fully investigated and quantified. Additionally, the performance advantages of using PilotSyncTM in mobile satcomms scenarios will be assessed, where the communications terminal can be land-, sea-, air- or handheld mobile. Application scenarios involving broadband communication from LEO satellites (e.g. data download from earth observation satellites), which travel quickly relative to fixed points on Earth, will also be considered. E. Industrial Policy 1. High Accuracy Reflector Panel Objectives: Development of a new reflector panel design with improved performances compared to DSA1 and DSA2. Description: With the experience gained from the New Norcia antenna, the accuracy requirements for the reflector panels were tightened for the Cebreros antenna in order to achieve the overall desired performances in the Ka-Band. Due to schedule constraints, the approach chosen at that time was to keep design changes to the minimum compared to the New Norcia panels. The only modification in the design was the addition of insulation of the panel backside in order to limit the thermal gradient across the panel thus limiting its deformation due to thermal loads. Although this approach is working satisfactorily for Cebreros, the following aspects could become critical: • Reflector surface accuracy marginally fulfilled for Cebreros, for more severe thermal environments this could no longer be the case. • Due to the additional weight of the insulation, the improvements achieved in the thermal behaviour were partially compensated by a higher gravitational deformation in Cebreros. • Long-term stability of the insulating material, cost in case of refurbishment. • The chosen approach is only reducing one contributor in the overall surface accuracy budget, with a different approach like change of panel materials, change of panel manufacturing technologies or change of the panel design more contributors could eventually be reduced. • Furthermore, it is expected that with newer manufacturing technologies now available, highly stable panels can be produced at reasonable cost. It is thus proposed to develop a new reflector panel design aiming to improve the performance of the future DSA reflector panels with the following scope of work: – Review and Consolidation of Draft specification already elaborated, – Technology Survey and Panel Design Trade-off, – Detailed Design of a representative Reflector Panel, – Manufacturing of Prototype, – Prototype Validation. 2. Radiation and Temperature Induced Damage of Ionic Electroactive Polymer Materials for MEMS Devices in Space (EAP4SPACE). Phase I Objectives: To study effects of the extreme space conditions to Carbon-(polymer)-ionic-liquid (CIL) electroactive polymer (EAP) materials. Description: Polymeric MEMS sensors and actuators are extremely appealing for reducing the size and mass of the spacecraft without sacrificing functionality. Due to the harsh and remote environment of space, reliability and quality are the crucial issues holding MEMS back from playing a larger role in space applications. This Phase I of the project proposes the study of the reliability of ionic EAP materials and devices containing them. Materials will be subjected to ionizing and non-ionizing radiation. It is planned to investigate the ionization effects of trapped charges and the mechanical and electromechanical responses to radiation, and temperature effects (sudden freezing, heating-up and overheating). If Phase I is successful the project would continue with the following objectives: • Improvement of the materials (based on the results of the first phase), • Development of numerical models of caused degradation effects, • Development of a reliable testing and validation routine of ionic EAP materials and a smart control circuit prototype for devices in the spacecraft. 3. Electric Double Layer Capacitors for Space Applications. Phase I Objectives: In the course of the project electric double layer capacitors (EDLC) with 30-50% better performance (capacitance and power) than the existing commercially available EDLCs will be developed. The EDLCs will be designed for a variety of space applications. Description: Development of EDLC devices using patented methods of carbide-derived carbon nanoporous structural modification and manufacturing and optimized electrode manufacturing from the above mentioned material. Such material can be optimized to reach parameters of 100F/cm3 and 110F/g. At the end of Phase 1, high energy density capacitor test cells will be developed and at least 5 EDLC pre-prototypes will be produced, tested at variable temperatures and delivered. As result of the full 3-year project, carbide-derived carbon EDLCs will be assembled and packaged to working prototype capacitor stacks for space applications. After the end of the project, Skeleton Technologies will develop the competence for up-scaled production according to market demand. The objective shall be achieved in co-operation with EADS Astrium/SSTL. 4. Estonian participation in the European Student moon Orbiter (ESMO) Objectives: To prepare and carry out assembly, integration and testing operations (AIT/OPS) activities in the frame of the European Student Moon Orbiter (ESMO). Description: The Tartu University, as a sub-contractor of SSTL Surrey, has been selected in the framework of ESMO to perform the activities related to the assembly, integration and testing operations of ESMO. This work will be performed in strict accordance with the ECSS standards and the ESMO specifications. Annex 2 Financial Provisions 1. Financial envelope The Republic of Estonia shall provide the Agency, over a period of five years (five), with a financial envelope amounting to 5 000 000 € (five million euro) at 2001 economic conditions (e.c.) as its contribution to the PECS. The general conditions governing the financial contribution of the Republic of Estonia to the PECS are defined in the ECS Agreement. The main financial conditions outlined in the Appendix 1, paragraph II.4 of the ECS Agreement and recalled hereunder are complemented by the following provisions: (a) The Republic of Estonia contribution shall be paid in accordance with the rules and procedures of the Agency as complemented by the provisions of the present Annex; (b) Notwithstanding the provisions of the Agency’s Financial Regulations, any amount unspent at the end of the financial year shall be automatically carried forward to the following year; (c) The Agency shall charge for the costs it incurs in managing the Plan, and record them in its accounts, in accordance with the rules and procedures in force. For this purpose, a fixed rate of 7% of the yearly financial contribution covered by the present Charter, progressively increased each year with the aim of reaching full costs after the five-year period of the PECS, will be charged to the Republic of Estonia; (d) The updating of the annual payments to take account of changes in economic conditions shall follow the rules and procedures in force in the Agency; (e) At the end of each five-year period covered by the PECS, the share of the Republic of Estonia ’s contribution that has not been earmarked for the execution of the corresponding work shall be used to finance activities planned to be executed in the following five-year period covered by the PECS, unless otherwise required by the Republic of Estonia ; (f) In the event of termination of the present Agreement, any contribution of the Republic of Estonia not committed under the PECS may be assigned by the Republic of Estonia to other Agency activities in which it participates if it becomes a Member State or an associate Member, or may be otherwise disposed of as decided by the Republic of Estonia. 2. Indicative breakdown of costs according to general categories of activities to be undertaken by the Republic of Estoniaunder the PECS Space Science: 6% of the available budget Earth Observation: 38% of the available budget Human Spaceflight, Microgravity and Exploration: 18% of the available budget a) Satellite Communication: 8% of the available budget b) Space Technology: 17% of the available budget c) Education: 6% d) Administrative costs: 7% of the available budget 3. Indicative schedule of payment The indicative schedule of payment for the period 2010-20014 in EURO is shown below: 2010 2011 2012 2013 2014 Estonia 1 000 000 € c.e.c. 1 000 000 € at 2001 e.c. plus backlog for e.c. 2001 in 2010 1 000 000 € 2001 e.c. 1 000 000 € at 2001 e.c. 1 000 000 € at 2001 e.c. 4. Revision clause The present Annex may, pursuant to the terms of the ECS Agreement, be revised and updated once every year during the 5-year period of the ECS Agreement. Amendments made to the present Annex shall be made by an exchange of letters between the Parties.