Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2010. a määruse nr 23 „„2010. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud toetuste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord” muutmine — RT I, 69, 523

Määrus kehtestatakse «2010. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 42 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2010. a määrust nr 23 ««2010. aasta riigieelarve seaduses» kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud toetuste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord» (RT I 2010, 10, 51; 36, 213) muudetakse järgmiselt: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: «Määrus kehtestatakse «2010. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 42 lõike 4 alusel.»; 2) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: «(2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 2 853 721 541 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 5–14 kehtestatud arvestuspõhimõtetest üldhariduskoolide õpetajate, direktori ja õppealajuhataja palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ja õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib nimetatud vahendite arvelt teha ainult õpetajate, direktori ja õppealajuhataja palga ja täienduskoolituse, üldhariduskoolide investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulusid. Kohaliku omavalitsuse üksus peab nimetatud vahendite arvelt katma uutele õppekavadele üleminekuks vajalikud täienduskoolituse ning õpikute ja õppevahendite soetamise kulud.»; 3) paragrahvi 5 lõikes 1, § 6 lõikes 6, §-s 8, § 9 lõigetes 1 ja 2 ning § 15 lõikes 3 asendatakse sõna «päevane» sõnaga «statsionaarne» vastavas käändes; 4) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: «(3) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 51 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassitäitumuse piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassitäitumuse piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. 12 õpilase täitumuse piirnormiga klasside puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui 12 õpilase täitumuse piirnormiga klassides on I ja II kooliastmes üle 12 õpilase, siis toimub liitmine vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele. Liitpuuetega laste klassi, toimetulekuõppe klassi ja hooldusklassi täitumuse piirnormiks loetakse 6 õpilast ja muude hariduslike erivajadustega klasside puhul arvestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 93 lõikega 8.»; 5) paragrahvi 11 lõiked 11–14 sõnastatakse järgmiselt: «(11) Lihtsustatud õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased ei õpi lihtsustatud õppes. (12) Lihtsustatud õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased õpivad lihtsustatud õppes. (13) Toimetuleku- või hooldusõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased ei õpi toimetuleku- või hooldusõppes. (14) Toimetuleku- või hooldusõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased õpivad toimetuleku- või hooldusõppes.»; 6) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt: «(1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta. Eksterni kohta arvestatakse õpikute soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õpikute toetuse määrast ja üksikaineid mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase kohta õpikute tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile mittestatsionaarse õppe nädalase õppekoormuse mahust. (2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassis õppiva õpilase kohta. Eksterni kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile mittestatsionaarse õppe nädalase õppekoormuse mahust. (3) Loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia ainevaldkondade füüsilise õpikeskkonna parandamise toetuseks munitsipaalkoolides arvestatakse õpilase kohta I ja II kooliastmes 140 krooni, III kooliastmes 280 krooni ja gümnaasiumis 560 krooni. Laste- ja üldhaiglas ning sõltuvushäiretega õpilaste klassis õppiva õpilase kohta arvestatakse toetuseks 280 krooni.»; 7) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: «(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 225 781 169 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel koolilõuna toetuseks vastavalt määruse lisale ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 42 lõigetega 2–4.»; 8) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse summa «45 398 179» summaga «6 065 459»; 9) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse summa «81 290 000» summaga «30 968 000»; 10) paragrahvi 18 lõige 15 sõnastatakse järgmiselt: «(15) Lõikes 1 nimetatud vahenditest 89 032 000 krooni jaotatakse vastavalt määruse lisale.»; 11) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse summa «350 000 000» summaga «348 933 344»; 12) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse summa «246 275 000» summaga «297 014 000»; 13) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse summa «103 725 000» summaga «51 919 344»; 14) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse summa «44 066 700» summaga «45 133 356»; 15) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: «(2) Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuse vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas): SKA = 6040 + P2009 * A + H2009 * B + T * C, kus SKA – konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks; P2009 – 2009. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses; A – arvestuslik väärtus 2009. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides; H2009 – hooldatavate puuetega laste arv 31. detsembri 2009. a seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel; B – arvestuslik väärtus 2010. aastal puudega lapse hooldaja kohta kroonides; T – 2010. aasta aprillikuus sotsiaalteenuste ja -toetuse andmeregistrisse (edaspidi STAR) sisestatud toimetuleku- ja hooldajatoetuse juhtumite arv registri andmetel; C – arvestuslik väärtus STAR-i 2010. aasta aprillikuus sisestatud toimetuleku- ja hooldajatoetuse juhtumi kohta kroonides.»; 16) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Peaminister Andrus ANSIP Rahandusminister Jürgen LIGI Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO