Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-28-02 Riigikohtu halduskolleegiumi 13. mai 2002. a kohtuotsus AS Tallinna Sadam kaebuses Paldiski Linnavalitsuse peale maa tagastamise korralduse tühistamiseks — RT III, 15, 171

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-28-02 Otsuse kuupäev 13. mai 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel Kohtuasi AS Tallinna Sadam kaebus Paldiski Linnavalitsuse peale maa tagastamise korralduse tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. detsembri 2001. a otsus haldusasjas nr II-3/365/2001 Menetluse alus Riigikohtus Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonkaebus ja Helmut Nõu kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 18. aprill 2002 Kohtuistungil osalenud isikud Paldiski Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Indrek Koolmeister; Helmut Nõu esindaja vandeadvokaadi vanemabi Eero Viigimäe; AS Tallinna Sadam esindaja vandeadvokaat Asko Pohla Resolutsioon 1. Rahuldada Paldiski Linnavalitsuse ja Helmut Nõu kassatsioonkaebused. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. detsembri 2001. a otsus haldusasjas nr II-3/365/2001 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada kautsjonid. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 11. mai 19994. a otsusega nr 3488 tunnistati Helmut Nõu omandireformi õigustatud subjektiks Paldiski linnas asuva endise Koka-Kõrtsu A-31 talumaa 19,39 ha suhtes. Keila Linnavalitsuse 21. oktoobri 1994. a korraldusega nr 171 määrati RE Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadamale kuuluvate hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik teenindusmaa pindalaga 55,2 ha. Keila Linnavalitsuse 16. juuni 1995. a korraldusega nr 123 otsustati RE Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadama hoonete ja rajatiste teenindusmaa hulka mitte määrata endiste Koka-Kõrtsu ja Suurekivi talu õigusvastaselt võõrandatud maad (17,7 ha), määrati RE Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadama hoonete ja rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 37,4 ha ja tühistati linnavalitsuse 21. oktoobri 1994. a korraldus nr 171. Keila Linnavalitsuse 19. juuni 1995. a korraldusega nr 119 lõpetati Keila linna Paldiski linnaosa maakasutusõigus 14,95558 ha suurusel maa-alal ja see maa tagastati H. Nõule. Keila Linnavalitsuse 12. oktoobri 1995. a korralduse nr 166 punktiga 1 tühistati linnavalitsuse 19. juuni 1995. a korraldus nr 119, punktiga 2 lõpetati Keila linna Paldiski linnaosa maakasutusõigus 14,3227 ha suurusel maa-alal ja tagastati see H. Nõule Koka-Kõrtsu III–V maaüksustena. 14. veebruaril 1997 kanti Koka-Kõrtsu maaüksused H. Nõu omandina kinnistusraamatusse. Paldiski Linnavalitsuse 26. veebruari 1997. a korraldusega nr 28 määrati AS Tallinna Sadam Paldiski sadama liitsihi alumise nr 391 ja ülemise nr 392 tulepaagi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks kokku 800 m 2 ning määrati selle riigi omandisse jääva maaüksuse sihtotstarbeks transpordimaa – 007L. Harju Maakohtu halduskohtuniku 12. juuni 1997. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3/1-25/97 tunnistati täielikult seadusevastaseks Keila Linnavalitsuse 12. oktoobri 1995. a korralduse nr 166 punktid 2 kuni 6. See kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 1997. a otsusega haldusasjas nr II-3/260/97. Keila Linnavalitsuse 11. aprilli 2000. a korraldusega nr 132 tunnistati kehtetuks linnavalitsuse 12. oktoobri 1995. a korraldus nr 166. Tallinna Halduskohtu 16. oktoobri 2001. a otsusega (haldusasjas nr 3-36/2001), mis jõustus 29. oktoobril 2001, tühistati Keila Linnavalitsuse 16. juuni 1995. a korraldus nr 123 ja 11. aprilli 2000. a korraldus nr 132. 2. Paldiski Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a korralduse nr 313 punktiga 1 tagastati H. Nõule Paldiski linnas Koka-Kõrtsu III pindalaga 11,8 ha, Koka-Kõrtsu IV pindalaga 1,1 ha ja Koka-Kõrtsu V pindalaga 1,4 ha ühe kinnistuna. Selle korralduse punktis 1.4 märgiti, et tagastataval maal puuduvad hooned. Sama korralduse punktiga 3 määrati tagastamata jäänud maa eest kompensatsioon. 3. AS Tallinna Sadam esitas 7. detsembril 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Paldiski Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a korraldus nr 313. Kaebuse kohaselt toimub 1994. aastast Paldiski Lõunasadama maa riigi omandisse jätmise menetlus, mis hõlmab ka H. Nõule tagastatud maad. Kaebuse esitaja taotleb Paldiski Lõunasadama maa-alale 55,2 ha ulatuses hoonestusõiguse seadmist ja nimetatud maa riigi omandisse jätmist. Kaebuse esitajale kuuluvad Harjumaa Hooneregistri andmetel Paldiski lõunasadama ehitised: laod nr 1–4, teenistushoone, töökoda, olmehoone, samuti Koka-Kõrtsu maaüksustel asuvad meremärkide generaatori hoone, puhastusseadmete hoone ja navigatsioonimärgid. MRS § 31 lg 1 p 10 kohaselt jäetakse riigi omandisse teise isiku (antud juhul AS Tallinna Sadam) ehitiste teenindamiseks vajalik maa, millele seatakse hoonestusõigus. 4. Tallinna Halduskohtu 11. mai 2001. a otsusega tühistati vaidlustatud korraldus osas, millega tagastati H. Nõule Paldiski Linnavalitsuse 26. veebruari 1997. a korraldusega nr 28 AS Tallinna Sadam Paldiski sadama liitsihi alumise tulepaagi nr 391 teenindamiseks vajalik 400 m2 maad ja ülemise tulepaagi nr 392 teenindamiseks vajalik 400 m2 maad. Halduskohus leidis, et kuna kaebuse esitaja ei saa maa riigi omandisse jätmise korra punkti 4 kohaselt olla maa riigi omandisse jätmise taotlejaks ega ka sama korra punkti 5 järgi maa riigi omandisse jätmise otsustajaks, siis ei saa vaidlustatud korraldus rikkuda kaebuse esitaja väidetavaid õigusi. AÕS RakS § 15 lg 1 kohaselt on hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale õigus nõuda vaid ehitise omanikul, kellele kuuluv ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja õigus seda nõuda on ühe aasta jooksul, arvates maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kaebuse esitaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalusel maal asuv meremärkide generaatori hoone ja reovee puhastusseadmete hoone on püstitatud õiguslikul alusel. Avalduse hoonestusõiguse seadmiseks esitas ta alles üks aasta ja neli kuud pärast maa kandmist kinnistusraamatusse. 5. AS Tallinna Sadam esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellant leidis, et halduskohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus protsessiõiguse norme. 6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. detsembri 2001. a otsusega rahuldati AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu 11. mai 2001. a otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati Paldiski Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a korraldus nr 313. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus tühistas vaidlustatud korralduse põhjendatult osas, millega H. Nõule tagastati AS-le Tallinna Sadam kahe tulepaagi teenindamiseks vajalik maa kokku 800 m2. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Paldiski Lõunasadama ehitised ja rajatised kuulusid vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. a otsusele «Eesti Vabariigi territooriumil endise NSV Liidu relvajõudude halduses olevate hoonete, rajatiste, relvastuse, lahingutehnika, varustuse ja muu vara Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise kohta» Eesti Vabariigile. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 1993. a korralduse nr 491-k alusel anti Paldiski Lõunasadama vara Teede- ja Sideministeeriumi haldusesse ja teede- ja sideministri 30. septembri 1993. a käskkirjaga nr 100 anti see RE-le Tallinna Sadam. Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1995. a määrusega nr 186 muudeti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a määrust nr 328 ning arvati Paldiski Lõunasadama maa-alal asunud ehitised ja rajatised riigi omandusse jääva vara nimekirja Teede- ja Sideministeeriumi haldusesse. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a korralduse nr 845-k alusel kujundati RE Tallinna Sadam ümber riigi äriühinguks AS Tallinna Sadam, mille aktsiate valitsejaks on Teede- ja Sideministeerium. Kuna ümberkujundamise käigus läksid RE Tallinna Sadam varad AS Tallinna Sadam omandisse, siis on viimane vaidlusalusel maal asuvate meremärkide generaatori hoone ja reovee puhastusseadmete hoone õiguspärane omanik. Riigilt saadud ehitisi ei saa käsitada omavoliliste ehitistena. Seega on kaevatavas korralduses ebaõigesti märgitud, et tagastataval maal hooneid ei ole. Ringkonnakohus leidis, et Paldiski Linnavalitsus rikkus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamisel menetlusnorme, otsustades maa tagastamise küsimuse enne, kui maa riigi omandisse jätmise taotluse kohta oli seaduses ettenähtud korras vastu võetud vastav otsus. Menetlusnormide rikkumine võis antud juhtumil viia maa tagastamise ebaõigele otsustamisele, mistõttu tuleb vaidlustatud korraldus tühistada täies ulatuses. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 7. Paldiski Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2001. a otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 11. mai 2001. a otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessinorme. Kassaator väidab, et vaidlustatud korraldus ei riku AS Tallinna Sadama õigusi. Antud korralduse vaidlustamiseks oleks kohtusse pöördumise õigus olnud maa riigi omandisse jätmise taotlejal ja otsustajal, mitte aga teistel isikutel. Ringkonnakohtu seisukoht, et AS Tallinna Sadam esitatud taotlus hoonestusõiguse seadmiseks on käsitletav maa riigi omandisse jätmise taotlusena, on vastuolus maa riigi omandisse jätmise korraga. Kassaator väidab, et ehitise õigusliku aluse üle otsustamisel peab lähtuma seadusest ja seda ka siis, kui need ehitised on olnud eelnevalt Eesti Vabariigi omandis. AÕS RakS § 13 lg 3 järgi on üksnes õiguslikul alusel püstitatud ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks ning kui ta seda ei soovi, siis hoonestusõiguse omanikuks. Ringkonnakohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et kuna AS Tallinna Sadam on vaidlusalusel maal asuvad ehitised saanud Eesti Vabariigilt, siis on nende ehitiste puhul omavolilisus välistatud. 8. H. Nõu esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. detsembri 2001. a otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 11. mai 2001. a otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. Kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliste AS Tallinna Sadam subjektiivsete õiguste kaitseks oli vajalik tühistada Paldiski Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a korraldus nr 313. AS-l Tallinna Sadam ei saa olla muid õigusi hoonestusõiguse seadmiseks kui vaid see, et ta on õiguslikul alusel püstitatud ehitise omanik, et ta on esitanud tähtaegselt nõuetekohase taotluse hoonestusõiguse seadmiseks ja et kinnistu omanik on keeldunud hoonestusõiguse seadmisest. AÕS RakS § 15 lg 1 sätestab põhimõtte, et kui maa omanik keeldub hoonestusõiguse seadmisest, on ehitise omanikul õigus esitada ühe aasta jooksul, arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse, hoonestusõiguse tunnustamist ja vastavat kinnistusraamatu kannet taotlev hagi. H. Nõu ei ole kunagi keeldunud vastavasisulist kokkulepet sõlmimast ehitise omanikuga kooskõlas MRS § 6 lg-ga 31 ja 33, kuid AS Tallinna Sadam pole sellesisulist ettepanekut teinud. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 227 lg 1 ja § 330 lg 4 nõuetele. Ringkonnakohus on teinud otsuse põhjendavas osas järelduse, et protsessiosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaevatava korraldusega H. Nõule tagastatud maaüksusel Koka-Kõrtsu III asub AS-le Tallinna Sadam kuuluv meremärkide generaatori hoone ja maaüksusel Koka-Kõrtsu V reovee puhastusseadmete hoone, nimetamata ühtegi tõendit, millele rajaneb sellekohane järeldus. Vastupidi kohtu järeldusele nähtub asja materjalidest, et nii Paldiski Linnavalitsus kui ka H. Nõu on väitnud, et Koka-Kõrtsu kinnistutel asuvad AS-le Tallinna Sadam kuuluvad meremärkide generaatori hoone ega reovee puhastusseadmete hoone ei ole püstitatud õiguslikul alusel. Ringkonnakohtu järeldus, et AS Tallinna Sadam 3. juuli 1998. a avaldus Paldiski Linnavalitsusele hoonestusõiguse seadmiseks on maa riigi omandisse jätmise korra punkti 2 ja riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra punkti 15 järgi käsitatav maa riigi omandisse jätmise taotlusena õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 54 mõttes, on otseselt vastuolus MRS § 7 lg-ga 1, AÕS RakS § 14 lg-ga 1 ja § 15 lg-ga 1 ning Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 236 kinnitatud «Maa riigi omandisse jätmise korra» punktiga 4. Paldiski Lõunasadama aluse maa riigi omandisse jätmise otsustajaks saab olla üksnes Harju maavanem. AS Tallinna Sadam pole ei maa riigi omandisse jätmise taotleja ega ka maa riigi omandisse jätmise otsustaja. 9. AS Tallinna Sadam vastuses kassatsioonkaebustele palutakse jätta kassatsioonkaebused rahuldamata, leides, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja pole protsessiõiguse norme oluliselt rikkunud. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 10. Riigikohtu halduskolleegium peab kassatsioonkaebuste läbivaatamisel esmalt vajalikuks märkida, et vaidlustatud korralduse andmise ajal oli jõus Paldiski Linnavalitsuse 26. veebruari 1997. a korraldus nr 28, millega määrati AS Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadama liitsihi alumise tulepaagi nr 391 ja ülemise tulepaagi nr 392 teenindamiseks vajalik maa suurusega kokku 800 m2, ning Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 1997. a otsus haldusasjas nr II-3/260/97, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu halduskohtuniku 12. juuni 1997. a otsus Keila Linnavalitsuse 12. oktoobri 1995. a. korralduse nr 166 punktide 2, 3, 4 ja 5 täielikult seadusevastaseks tunnistamiseks. Seega oli kohtute poolt tunnistatud seadusevastaseks H. Nõule 14,3 ha suuruse maa tagastamine. 11. Maareformi seaduse § 3 lg 1 kohaselt maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa. 12. Maareformi käigus vormistatakse senised maakasutusõigused ümber maaomandiks või hoonestusõiguseks. MRS § 35 1 kohaselt on ehitise omanikul, kes ei saa või kes ei soovi saada maa omanikuks, õigus nõuda riigimaale hoonestusõiguse seadmist enda kasuks. Hoonestusõiguse seadmise võimaluse sätestavad ka MRS §-d 7, 9 ja 10, mille kohaselt võib ehitisealuse maa tagastada endisele omanikule, kui viimane ja ehitise omanik on kokku leppinud hoonestusõiguse seadmises pärast maa kinnistusraamatusse kandmist ehitise omaniku kasuks. Nimetatud eelkokkulepe peaks sisaldama hoonestusõiguse tingimusi, nagu näiteks hoonestusõiguse tasu suurus, ehitise saatus hoonestusõiguse lõppemisel, maaomaniku nõusolek vastava märke tegemiseks kinnistusregistri ossa pärast maatüki kinnistusraamatusse kandmist jne. Hoonestusõiguse põhitingimused kantakse kinnistusraamatusse. 13. Maareformi seaduse § 6 lg 2 p 4 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa jäetakse riigi omandisse vastavalt sama seaduse § 31 esimese lõike punktidele 1–5, 7, 9–11 ja 13. MRS § 31 lg 1 p 10 kohaselt jäetakse riigi omandisse teise isiku ehitise teenindamiseks vajalik maa, millele seatakse hoonestusõigus. Maa tagastamise küsimuse saab otsustada siis, kui hoonestusõigusega koormatava riigimaa suurus ja piirid on täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ning kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Seega tuleb enne, kui otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine, lahendada olemasoleva ehitise omaniku kasuks seatava hoonestusõigusega koormatava maa riigi omandisse jätmise küsimus. See põhimõte on kooskõlas ka õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktiga 54, mis sätestab, et kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või kui on olemas kirjalikud andmed koostatava taotluse kohta või mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. AS Tallinna Sadam esitas 3. juulil 1998 Paldiski Linnavalitsusele hoonestusõiguse seadmise avalduse, milles taotles temale kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalikule 55,2 ha-le riigimaale hoonestusõiguse seadmist. Avaldusele oli lisatud ka taotletava maa asukoha skeem. Kohtute poolt on tuvastatud, et antud juhtumil kuulub hoonestusõigusega hõlmatava maa hulka osaliselt ka vaidlustatud korraldusega H. Nõule tagastatud maa. Seega on ekslik Paldiski Linnavalitsuse ja H. Nõu kassatsioonkaebustes esitatud väide, et vaidlustatud korraldus ei riku AS Tallinna Sadama õigusi. Maa ebaseadusliku tagastamise korral minetab AS Tallinna Sadam oma MRS § 31 lg 1 p-st 10 tuleneva õiguse nõuda hoonestusõiguse seadmist taotletavale riigimaale 55,2 ha ulatuses. 14. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Paldiski Linnavalitsus rikkus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamisel menetlusnorme, «otsustades maa tagastamise küsimuse enne kui maa riigi omandisse jätmise taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Paldiski Linnavalitsus oleks pidanud maa tagastamise otsustamisega ootama kuni maa riigi omandisse jätmise taotluse läbivaatamiseni». Ringkonnakohus pole pööranud tähelepanu Paldiski Linnavalitsuse väitele, et AS Tallinna Sadam ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks vaidlustatud korralduse andmise ajal maa riigi omandisse jätmise ja riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetluse toimumist. Kohtutoimikute juures ei ole hoonestusõiguse seadmise toimikut. Haldusasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu halduskohtuniku 12. juuni 1997. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3/1-25/97, mis jõustus 27. oktoobril 1997, tunnistati seadusevastaseks Keila Linnavalitsuse 12. oktoobri 1995. a korraldus nr 166, s.o korraldus, millega lõpetati Keila linna Paldiski linnaosa maakasutusõigus 14,3227 ha suurusel maa-alal ja tagastati see maa Koka-Kõrtsu III–V maaüksustena H. Nõule. Riigimaa kasutada andmist hoonestusõiguse alusel reguleerib Vabariigi Valitsuse 8. novembri 1996. a määrusega nr 276 kinnitatud «Riigimaale hoonestusõiguse seadmise kord». Selle korra punkt 5 sätestab, et riigimaale hoonestusõiguse seadmise otsustab ja hoonestusõiguse tingimused määrab riigimaa valitseja, kes on ühtlasi hoonestusõiguse seadja. Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra punktides 12 kuni 14 on sätestatud toimingud, milliseid peab hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avalduse alusel tegema kohalik omavalitsus. Sama korra punkt 15 näeb ette, et juhul kui hoonestusõigusega koormatav maa ei ole jäetud riigi omandisse, edastab kohalik omavalitsus hoonestusõiguse seadmise toimiku Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega nr 226 kinnitatud «Maa riigi omandisse jätmise korras» toodud maa riigi omandisse jätmise otsustajale, kes korraldab maa riigi omandisse jätmise ja riigi maakatastris registreerimise. Haldusasja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus välja selgitama, kas enne vaidlustatud korralduse andmist oli Paldiski Linnavalitsus asunud lahendama AS Tallinna Sadam hoonestusõiguse seadmise avaldust, teinud selle alusel riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks ettenähtud toiminguid või vähemalt edastanud nimetatud avalduse riigimaa valitsejale – Harju maavanemale. Asjas võivad omada tähtsust ka Paldiski Linnavalitsuse 26. veebruari 1997. a korralduse nr 28 «Maa riigi omandisse jätmine» alusel tehtud toimingud. Nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks võib kohus tuginedes MRS § 38 lg-le 3 pöörduda ka Maa-ameti poole. 15. MRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10. MRS § 7 lg 1 sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Sama paragrahvi lõige 2, mis reguleerib maale hoonestusõiguse seadmise kokkulepet, sätestab, et selline kokkulepe peab olema notariaalselt tõestatud ning sisaldama eelkõige õigustatud subjekti kohustust seada maa tagastamisel hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks, samuti peab see sisaldama hoonestusõiguse olulisi tingimusi. Seega omab tähtsust õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel see, kas taotletav maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana. Siinjuures tuleb silmas pidada, et ehitisena ei käsitata MRS § 6 lg 31 järgi ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Ka ebaseaduslikud ehitised ei ole ehitised MRS §-de 7, 9 ja 10 tähenduses. 16. Maa tagastamise otsustamiseks vajalikud dokumendid kogub või koostab maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus. Neist dokumentidest koostatakse maa tagastamise toimik. Dokumendid, mis paigutatakse maa tagastamise toimikusse, on loetletud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktis 51. Selle punkti alapunkti 5 kohaselt peavad vara tagastamise toimikus olema õiendid õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevate hoonete ja rajatiste ning nende kuuluvuse kohta või kohaliku omavalitsuse õiend selle kohta, et tagastataval maal ei asu teistele isikutele kuuluvaid hooneid. Haldusasja materjalide juurde ei ole kohtud võtnud H. Nõule tagastatava maa toimikut. 17. Halduskohtumenetluses on protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada. AÕS RakS § 10 lg 5 sätestab, et kui maa tagastamise aluseks olnud linna- või vallavalitsuse korraldus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. Kasseeritud ringkonnakohtu otsusega tühistati Paldiski Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a korraldus nr 313 maa tagastamise kohta H. Nõule. Ringkonnakohtu toimikus olevast Harju Maakohtu 17. septembri 2001. a otsusest tsiviilasjas nr 2/1-147/01 (tl 57) nähtub, et H. Nõu on võõrandanud selle kinnistu 9. novembril 1995 Indrek Kaselale. Kuna vaidlustatud maa tagastamise korralduse tühistamine puudutab ka kinnistu praeguse omaniku I. Kasela õigusi, siis tulnuks ringkonnakohtul kaasata ta protsessi kolmanda isikuna. 18. Kuna ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, siis tuleb ringkonnakohtu otsus HKMS § 72 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 19. Halduskolleegium ei võta seisukohta AS Tallinna Sadam taotluse osas kohtukulude 18 410 krooni ja 40 sendi väljamõistmiseks, kuna asi saadetakse ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL