Arstlike komisjonide arv, komisjoni liikmete erialad ja arvuline koosseis, komisjoni töökorra ja otsuse vorminõuded ning kaitseväekohustuslase, tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise kord

(1) Kaitseressursside Ameti arstlikke komisjone on kokku 14.

(2) Kaitseressursside Ameti arstlikud komisjonid tegutsevad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Raplas, Paides, Jõgeval, Rakveres, Kohtla-Järvel, Viljandis, Valgas ja Võrus.

(3) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni liikmeteks on

1) sisehaiguste arst, perearst või erakorralise meditsiini arst;

2) üldkirurg või ortopeed;

3) psühhiaater.

(4) Kaitseressursside Ameti Tallinna arstliku komisjoni koosseisu kuulub kaks igas käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 – 3 nimetatud arsti.

(5) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni koosseisu võib kuuluda asendusliige, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele ja on kaitseministri poolt nimetatud arstliku komisjoni asendusliikmeks. Asendusliikmel on arstliku komisjoni liikme õigused ja kohustused.

(1) Kaitseväe arstlik komisjon tegutseb Kaitseväe Logistikakeskuse Tervisekeskuses.

(2) Kaitseväe arstliku komisjoni liikmete erialad on

1) sisehaiguste arst või perearst;

2) üldkirurg või ortopeed;

3) psühhiaater.

(3) Kaitseväe arstliku komisjoni koosseisu kuulub kaks igas käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 – 3 nimetatud arsti.

(1) Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon tegutseb Kaitseministeeriumi juures.

(2) Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni liikmete erialad on

1) sisehaiguste arst;

2) perearst;

3) üldkirurg või ortopeed.

Arstliku komisjoni tööd juhib kaitseministri määratud esimees või aseesimees.

(1) Arstliku komisjoni töö juhtimiseks arstliku komisjoni esimees

1) nimetab vajadusel komisjoni koosseisu kuuluvate komisjoniliikmete hulgast ühe liikme aseesimeheks, kes täidab esimehe äraolekul esimehe ülesandeid ja korraldab arstliku komisjoni liikme asendamist;

2) korraldab arstliku komisjoni asjaajamist;

3) koostab tegevteenistusse võetavate isikute läbivaatusgraafiku ja kooskõlastab selle arstliku komisjoni tööd tagava asutusega;

4) suunab kutsealuse, kelle tervise seisundit ei ole võimalik arstliku läbivaatuse või tema seisundit kajastavate dokumentide alusel objektiivselt hinnata, täiendavale arstlikule läbivaatusele või uuringutele elukohajärgsesse või spetsialiseeritud raviasutusse;

5) väljastab arstliku komisjoni nimel dokumente;

6) korraldab Kaitseressursside Ametilt saadud teabe edastamise komisjoni liikmetele;

7) teostab seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

(2) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni esimehe volitused lõpevad kaitseministri otsusel

1) isikliku avalduse alusel;

2) Kaitseressursside Ameti peadirektori motiveeritud ettepaneku alusel;

3) tema surma korral.

(2¹) Kaitseväe arstliku komisjoni esimehe volitused lõpevad kaitseministri otsusel

1) isikliku avalduse alusel;

2) kaitseväe juhataja motiveeritud ettepaneku alusel;

3) tema surma korral.

(2²) Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni esimehe volitused lõpevad kaitseministri otsusel

1) isikliku avalduse alusel;

2) kaitseväeteenistuse osakonna juhataja motiveeritud ettepaneku alusel;

3) tema surma korral.

(3) Arstliku komisjoni esimees vormistab oma otsused kirjalikult ning otsused registreeritakse.

(1) Arstliku komisjoni liikmel on õigus

1) saada õigeaegselt tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase terviseseisundi kohta käivaid dokumente;

2) suunata tegevteenistusse võetav isik ja kaitseväelane vajadusel täiendavatele tervisekonsultatsioonidele;

3) avaldada oma arvamust enne arstliku komisjoni otsuse tegemist;

4) jääda otsuse tegemisel eriarvamusele, mis vormistatakse kirjalikult tervisekaardil.

(2) Arstliku komisjoni liikmel on kohustus

1) olla oma otsuse tegemisel sõltumatu ja vaba;

2) hoida salajas arstliku komisjoni töö käigus talle teatavaks saanud andmeid tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase tervisliku seisundi kohta;

3) osaleda arstliku komisjoni töös;

4) teatada õigeaegselt arstliku komisjoni esimehele komisjoni töös osalemast takistavatest asjaoludest;

5) täita talle seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(3) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni liikme volitused lõpevad kaitseministri otsusel

1) isikliku avalduse alusel;

2) Kaitseressursside Ameti peadirektori või arstliku komisjoni esimehe motiveeritud ettepaneku alusel;

3) tema surma korral.

(3¹) Kaitseväe arstliku komisjoni liikme volitused lõpevad kaitseministri otsusel

1) isikliku avalduse alusel;

2) kaitseväe juhataja või arstliku komisjoni esimehe motiveeritud ettepaneku alusel;

3) tema surma korral.

(3²) Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni liikme volitused lõpevad kaitseministri otsusel

1) isikliku avalduse alusel;

2) kaitseväeteenistuse osakonnajuhataja või arstliku keskkomisjoni esimehe motiveeritud ettepaneku alusel;

3) tema surma korral.

(1) Komisjoni esimees moodustab komisjoni liikmeks nimetatud arstide hulgast komisjoni, arvestades määruse §-s 1 või 2 toodud komisjoni koosseisu.

(2) Arstliku komisjoni töövorm on koosolek.

(3) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni toimumise aja ja komisjoni kutsutavate kaitseväeteenistuskohustuslaste piirarvud määrab Kaitseressursside Ameti peadirektor.

(4) Kaitseväe arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni koosoleku toimumise aja määrab komisjoni esimees või aseesimees vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.

(1) Oma ülesannete täitmisel on arstlikul komisjonil õigus

1) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt tööks vajalikke andmeid ja dokumente;

2) väljastada dokumente;

3) kontrollida kutsealuse terviseseisundit tema elukohas;

4) kontrollida esitatud terviseandmete õigsust ning nõuda kutsealuste, tegevteenistusse võetava isikute ja kaitseväelaste haiguslugusid ja -kaarte tutvumiseks või nende väljavõtteid;

5) täita teisi «Kaitseväeteenistuse seaduses» sätestatud ülesandeid.

Arstliku komisjoni asjaajamise korraldamisel võetakse aluseks vastava ametiasutuse, mille juures komisjon tegutseb, asjaajamiskord ja muud asutusesisesed õigusaktid.

(1) Arstliku komisjoni otsuseks tegevteenistusse võetava isiku või kaitseväelase kaitseväeteenistuskõlblikkuse kohta on kõige enam tegevteenistusse võetava isiku või kaitseväelase kaitseväeteenistuskõlblikkust piiranud arstliku komisjoni liikme poolt tehtud arstlik otsus.

(2) Teiste «Kaitseväeteenistuse seadusest» tulenevate ülesannete täitmiseks teeb arstlik komisjon otsuse arstliku komisjoni liikmete häälteenamusega.

(3) Arstlik komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa kõik vastava arstliku komisjoni koosseisu nimetatud liikmed. Arstliku komisjoni otsuse allkirjastab arstliku komisjoni esimees või aseesimees.

Arstliku komisjoni otsus tegevteenistusse võetava isiku või kaitseväelase kohta kehtib tema suhtes tehtava arstliku komisjoni samaliigilise järgmise otsuseni, kui otsuses või õigusaktides pole sätestatud teisiti.

(1) Kaitseväekohustuslasele, tegevteenistusse võetavale isikule ja kaitseväelasele arstlikus komisjonis teostatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemused ning arstliku komisjoni otsus dokumenteeritakse ja märgitakse käesoleva määruse lisas 1 toodud tervisekaardile.

(2) Kaitseressursside Amet edastab kutsealuse tervisekaardi ajateenistusse kutsumise korral kutsealuse kutsel näidatud kaitseväe struktuuriüksuse arstile kutsealuse väeossa saabumise päeval.

(3) Tegevteenistuses oleku ajal kaitseväelasele tervishoiuteenuste osutamine dokumenteeritakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrusega nr 56 «Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord» kehtestatud nõuete kohaselt.

(4) Kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamisel, reservi või erru arvamisel koostab kaitseväe struktuuriüksuse arst käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt dokumenteeritud andmete põhjal kaitseväelase haigusloost väljavõtte, mis lisatakse kaitseväelase tervisekaardile.

(5) Kaitseväelase reservi või erru arvamise või surma korral saadab kaitseväelase teenistust korraldanud ülem kaitseväelase tervisekaardi kaitseväelase teenistuskohast kahekümne tööpäeva jooksul arvates reservi või erru arvamise või surmast teada saamise päevast arhiveerimiseks Kaitseressursside Ametile.

(1) Arstlik komisjon edastab arstliku komisjoni otsuse isikule, kelle suhtes otsus langetati.

(2) Arstliku komisjoni otsuse väljavõtte kinnitab arstliku komisjoni esimees või aseesimees.

(3) Arstliku komisjoni otsuse ärakiri esitatakse isikute osas, kelle tegevteenistuseks kõlblikkust hindas Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon, Kaitseressursside Ametile ning isikute osas, kelle tegevteenistuseks kõlblikkust hindas kaitseväe arstlik komisjon, kaitseväelase komisjoni suunanud arstile.

(4) Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni otsus koostatakse kahes eksemplaris, millest ühte säilitatakse Kaitseministeeriumi arhiivis, teine aga edastatakse vaide esitanud isikule kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(5) Arstlikud komisjonid esitavad andmed tehtud otsuste kohta Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikusse registrisse kandmiseks vastavalt kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riikliku registri pidamise põhimääruses sätestatud korrale.

(6) Arstliku komisjoni otsus toimetatakse isikule kätte «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-s 401 sätestatud korras 10 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(1) Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide ja kaitseväe arstliku komisjoni otsuse peale esitatud vaie vaadatakse läbi Kaitseministeeriumi arstlikus keskkomisjonis kahe kuu jooksul arvates vaide saamisest.

(2) Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon jätab vaide läbivaatamisel esimese astme arstliku komisjoni otsuse muutmata või teeb oma pädevuse piirides uue otsuse.

(3) Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni otsuse peale võib esitada otsusega mittenõustumise korral kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul arvates otsuse teadasaamisest.

(4)

(1) Arstliku komisjoni otsust ja tervisekaarti säilitatakse viiskümmend aastat.

(2) Arstliku komisjoni otsuste ja tervisekaartide dokumenteerimise, arvestuse ning arhiveerimise kord nähakse ette selle ametiasutuse asjaajamiskorras, mille juures arstlik komisjon tegutseb.

(3) Arstliku komisjoni dokumendid säilitatakse paberkandjal.

(1) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni tehnilise teenindamise tagab Kaitseressursside Amet koostöös selle tervishoiuteenuse osutajaga, mille juures arstlik komisjon tegutseb.

(2) Kaitseväe arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni tehnilise teenindamise tagab asutus, mille juures arstlik komisjon tegutseb.

(1) Arstliku komisjoni otsus vormistatakse trükitult A4 formaadis paberile.

(2) Otsus nummerdatakse ja registreeritakse.

(3) Otsusel on keelatud teha parandusi ja täiendusi.

Arstliku komisjoni otsuse kohustuslikud rekvisiidid on

1) arstliku komisjoni otsuse teinud arstliku komisjoni nimetus;

2) arstliku komisjoni otsuse teinud arstliku komisjoni liikmete ees- ja perekonnanimed;

3) arstliku komisjoni otsuse nimetus;

4) arstliku komisjoni otsuse registreerimise number;

5) arstliku komisjoni otsuse tegemise kuupäev ja koht;

6) isiku, kelle suhtes otsus tehakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood;

7) arstliku komisjoni otsuse tekst;

8) arstliku komisjoni esimehe või aseesimehe allkiri;

9) arstliku komisjoni otsuse vaidlustamise viis;

10) arstliku komisjoni pitser.

(1) Arstliku komisjoni otsuse tekstis esitatakse õigusaktidest tuleneva ülesande täitmisel komisjoni poolt tehtud otsus.

(2) Arstliku komisjoni otsuse tekstis ei kasutata võõrkeelseid sõnu ja väljendeid ning lühendeid ja sümboleid, mida võib mitmeti tõlgendada.

(3) Diagnooside vormistamisel juhindutakse kehtivast Rahvusvahelisest Haiguste Klassifikatsioonist.

(4) Diagnoosid vormistatakse eesti keeles.

(5) Arstliku komisjoni otsusele märgitakse diagnoosi kood.

(6) Mitme diagnoosi üheaegsel esinemisel märgitakse esimesena see, mis tingis piirangu või mittekõlblikkuse tegevteenistuseks.

(7) Põhihaiguse diagnoosi järel märgitakse ära kõik kaasuvate haiguste diagnoosid.

(1) Arvelevõetud kutsealusele teatab Kaitseressursside Amet kirjalikult tema tervise seisundi kontrollimiseks ja kaitseväeteenistuskõlblikkuse määramiseks Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni ilmumise aja ja koha.

(2) Kutsealusele, kellele on antud ajapikendust «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-des 54 ja 55 sätestatud alustel, kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramine toimub Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis mitte varem kui kuus kuud enne ajapikenduse lõppu.

(3) Kutse Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta toimetatakse isikule kätte «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-s 401 sätestatud korras.

(1) Kutsealuse, kes põeb kroonilist haigust või kellel on puue, mis ei võimalda Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni kohale ilmuda, tervise seisundit kajastavad dokumendid esitatakse kutsealuse vanema, eestkostja või hooldaja poolt Kaitseressursside Ameti arstlikule komisjonile ühe kuu jooksul pärast kutsealuse kutsumist Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni.

(2) Kroonilise raske haiguse, kehalise või vaimse puudega kutsealuse tervise seisundit kajastavad dokumendid on

1) raviarsti otsus või arstliku konsiiliumi otsus, mis sisaldab haiguse diagnoosi;

2) Pensioniameti ekspertarsti või ekspertiisikomisjoni poolt väljastatud püsiva töövõimetuse ja puude arstliku komisjoni otsus.

(3) Kroonilise raske haiguse, kehalise või vaimse puudega kutsealuse tervise seisundit kajastavad dokumendid peavad vastama dokumendi väljaandja poolt kehtestatud vormi- ja sisunõuetele.

(1) Kutsealune, saabudes Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni, esitab järgmised dokumendid

1) Eesti kodaniku pass või ID-kaart;

2) perearsti tervisetõend (edaspidi tervisetõend) vastavalt määruse lisas 2 toodud vormile;

3)

(2) Kutsealune esitab tervisetõendi perearsti poolt pitseeritud kinnises ümbrikus, mis on varustatud kirjaga «Ainult arstile» ning kutsealuse ees- ja perekonnanime ja isikukoodiga.

Kaitseressursside Amet edastab ajateenistusest ajapikendust saanud kutsealusele ning ajateenistuse katkemise käskkirja alusel Kaitseressursside Ametis arvelevõetud kaitseväekohustuslasele, kelle ajateenistuskohustus ei loetud täidetuks, teate Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta vähemalt kümme tööpäeva enne järgmise arstliku komisjoni toimumise aega.

(1) Õppekogunemisele kutsutavale reservväelasele, kelle tegevteenistuskõlblikkust ei ole määratud või kes on „Kaitseväeteenistuse seaduse” § 128 lõike 1 punkti 4 alusel teatanud Kaitseressursside Ametile oma raskest haigusest, kehalisest puudest või teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad tema kõlblikkust kaitseväeteenistuseks ja on esitanud vastavad tõendid, teatab Kaitseressursside Amet kirjalikult tema tervise seisundi kontrollimiseks määratud Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ilmumise aja ja koha.

(2) Teade Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta tehakse teatavaks kaitseväeteenistuse §-s 40 1 sätestatud korras.

Õppekogunemisele kutsutud reservväelane, saabudes Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni, esitab Kaitseressursside Ameti arstlikule komisjonile järgmised dokumendid

1) Eesti kodaniku pass või ID-kaart;

2) tervisetõend;

3)

(1) Lepingulisse tegevteenistusse võetav isik suunatakse kaitseväe arstlikku komisjoni vastavalt määruse lisas 3 toodud vormikohase teatise alusel.

(2) Väeosa või sellega võrdsustatud asutus edastab kolme tööpäeva jooksul pärast isiku poolt avalduse esitamist tegevteenistusse võtmiseks kaitseväe arstlikule komisjonile järgmised lepingulisse tegevteenistusse võetava isiku andmed

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) teenistuskoha nimetus, kus lepingulisse tegevteenistusse võetav isik hakkab teenistuskohustusi täitma.

(3) Kaitseväe arstliku komisjoni esimees koostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete alusel tegevteenistusse võetavate isikute läbivaatusgraafiku.

(4) Teatise kaitseväe arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta koostab kaitseväe arstlik komisjon tegevteenistusse võetavate isikute läbivaatusgraafiku alusel ja edastab selle lepingulisse tegevteenistusse võetavale isikule vähemalt kümme kalendripäeva enne nimetatud isiku arstlikuks läbivaatuseks määratud tähtpäeva kaitseväe arstlikus komisjonis.

(1) Lepingulisse tegevteenistusse võetav isik, saabudes kaitseväe arstlikku komisjoni, esitab komisjonile järgmised dokumendid

1) Eesti kodaniku pass või ID-kaart;

2) teatis kaitseväe arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta.

(2) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud lepingulisse tegevteenistusse võetav isik esitab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidele talle oma perearsti tervisetõendi vastavalt määruse lisas 2 toodud vormile.

Kaitseväelase suunab kaitseväe arstlikku komisjoni kaitseväe struktuuriüksuse arst käesoleva määruse lisas 3 toodud vormile vastava saatekirja alusel.

(1) Kaitseväelane, saabudes kaitseväe arstlikku komisjoni, esitab komisjonile järgmised dokumendid

1) Eesti kodaniku pass või ID-kaart;

2) kaitseväe struktuuriüksuse arsti saatekiri;

3) kaitseväelase tervisekaart;

4) kaitseväe struktuuriüksuse arsti koostatud haigusloo väljavõte ja teostatud terviseuuringute tulemused.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Õiend

Lisatud tagasi terviktekstist välja jäänud lisad.