Türi Vallavolikogu — Türi Ühisgümnaasiumi põhimäärus — KO, 132, 1685

Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkti 37, Türi Vallavolikogu 25. oktoobri 2006 määruse nr 70 «Türi valla põhimäärus» § 88 lõike 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli nimi Kooli nimi on Türi Ühisgümnaasium (edaspidi kool). § 2. Kooli asukoht Kool asub Järvamaal Türi vallas Türi linnas aadressil Tolli tänav 62, sihtnumber 72213. § 3. Kooli tegutsemise vorm, liik ja haldusala (1) Kool on põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. (2) Õppekava täitmiseks koolis on nominaalne õppeaeg kolm aastat. (3) Kool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Türi valla ametiasutus – Türi Vallavalitsus. (4) Kooli tegevust juhendab ja koordineerib ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond. § 4. Eelarve Koolil on Türi valla eelarves iseseisev eelarve. § 5. Kooli sümboolika (1) Koolil on oma nimega pitsat. (2) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega. § 6. Asjaajamise alused (1) Asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamine reguleeritakse Türi valla asutuste ja kooli asjaajamiskorraga. (3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. § 7. Haldusmenetlus Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse erisusi. § 8. Kooli arengukava (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega kooli arengukava. (2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja –valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava. (3) Arengukava kinnitab Türi Vallavalitsus Türi Vallavolikogu kehtestatud haridusasutuste arengukavade kinnitamise korra sätete järgi. 2. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS § 9. Õppekeel Kooli õppekeel on eesti keel. § 10. Õppevorm (1) Kooli õppetöö toimub statsionaarses ja mittestatsionaarses vormis. (2) Statsionaarne õpe on õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel. (3) Mittestatsionaarne õpe on õppevorm, kus on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. (4) Kool loob võimaluse lõpetada eksternina. § 11. Kooli ülesanded Kooli ülesanne on: 1) valmistada noor ette toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna; 2) aidata õpilasel leida huvi- ja võimetekohane tegevusvaldkond, millega siduda edasine haridustee; 3) luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes; 4) toetada võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist; 5) jätkata põhikoolis toimunud väärtuskasvatust, kujundades eelkõige väärtushoiakuid ja –hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks; 6) aidata kaasa õpilaste iseseisvumisele, maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla; 7) tutvustada ja hinnata õpilase edasise haridustee võimalusi; 8) kujundada kodanikuoskusi, -aktiivsust ja –vastutust; 9) tagada õpilasele võimalus saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid; 10) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal ning vähendada õppe- ja kasvatustegevusest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid vastavalt terviskaitsenõuetele; 11) korraldada õpilaste toitlustamist vastavalt kooli päevakavale. § 12. Õppekava (1) Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument koolis. (2) Kooli õppekava koostatakse lähtudes riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi ning kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ja kasutatavaid ressursse. (3) Kooli õppekava kehtestab direktor, kes vastutab nii selle koostamise kui ka arendamise demokraatliku korraldamise eest. (4) Õpe koolis toimub kahes põhilises valdkonnas: humanitaar- ja reaalainete valdkonnas. (5) Reaalainete valdkonna õppesuunad on majandus- ja ettevõtlus ning loodus ja keskkond. (6) Humanitaarvaldkonna õppesuunad on loome- ja sotsiaalsuund. (7) Õppekava koosneb 96 kursusest, millest 63 kursust on kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus. Valdkonna aineid õpitakse 20 kursuse ulatuses ning suunaaineid 13 kursuse ulatuses. Kursus on õppetöö arvestusühik, mis vastab 35 õppetunnile. (8) Mittestatsionaarse õppevormi puhul on õppekorralduse aluseks mittestatsionaarse õppevormi õppekava. (9) Eksternõpe toimub individuaalse õppekava alusel. (10) Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid. § 13. Hariduslike erivajadusega õpilased (1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. (2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis. (3) Kool korraldab andekate õpilaste juhendamist. (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. § 14. Individuaalne õppekava (1) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga. (2) Individuaalne õppekava haridusliku erivajaduse tõttu, mis ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamist, on lubatud üksnes eriarsti, logopeedi, eripedagoogi või psühholoogi soovitusel. § 15. Õppe korraldus (1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest. (2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva. Lõpueksami päev ja sellele eelnenud kaks õppetundidest vaba päeva arvatakse õppepäevade hulka. (3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (4) Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mille arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda ilma vahetunnita. (5) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. (6) Kooli vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav haridus. (7) Kooli pidaja sätestab haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud ulatuses õpilaste kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra kooli vastuvõtmisel. (8) Õpilase hindamisel arvestatakse hindamise eesmärke ning teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis. (9) Klassi ja kooli lõpetamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras. (10) Õpilase koolist välja arvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kooli kodukorra alusel. § 16. Motiveerimine ning tugi- ja mõjutusmeetmed (1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul ja kooli lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb kool ette kodukorras. (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid. (4) Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialisti teenuse osutamine. (5) Mõjutusmeetmed on: 1) õpilase käitumise arutamine vanemaga; 2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures; 3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus; 4) õpilasele tugiisiku määramine; 5) kirjalik noomitus; 6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine; 7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused; 8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks; 9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul; 10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul; 11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest; 12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused. (6) Mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik. Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu. 3. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS § 17. Õpilaskodu (1) Koolil on õpilaskodu. (2) Õpilaskodu on kooli struktuuriüksus, mille ülesandeks on tagada õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. § 18. Raamatukogu (1) Koolil on raamatukogu, mille töökorralduse kehtestab haridus- ja teadusminister. (2) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks. (3) Raamatukogu põhiülesanne on toetada kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ja lugemishuvi. (4) Raamatukogu: 1) toetab ja rõhutab kooli õppekavas kinnitatud õppe ja kasvatuse eesmärke; 2) soetab õppe- ja erialast kirjandust; 3) organiseerib üritusi; 4) aitab kaasa õpilaste ettevalmistusele aineolümpiaadideks ja konkurssideks; 5) kujundab ja säilitab õpilastes harjumust ning huvi lugemise, õppimise ja raamatukogu kasutamise vastu; 6) võimaldab juurdepääsu erinevatele infoallikatele ja võimalustele, et tutvustada õpilastele erinevaid ideid, kogemusi, arvamusi. § 19. Huvitegevus (1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekavaväline tegevus. (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid, sh ringid ja stuudiod. (3) Huvitegevuse läbi viimine fikseeritakse ringipäevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht. (4) Ringipäeviku täitmist ning tundide toimumist kontrollib õppealajuhataja. (5) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras. 4. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 20. Õpilaste õigused (1) Õpilastel on õigus: 1) kvaliteetsele üldharidusele; 2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele; 3) kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid; 4) teha ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks; 5) õppeaasta jooksul neljale koolivaheajale kogukestusega vähemalt 12 nädalat, millest suvevaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat; 6) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 7) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisele; 8) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; 9) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde; 10) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides; 11) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe‑, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras; 12) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 13) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Türi Vallavolikogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses; 14) saada vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust; 15) saada koolitervishoiuteenust; 16) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 17) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas; 18) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele; 19) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 20) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta; 21) kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes. (2) Mittestatsionaarses õppes õppivale õpilasele ei laiene käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 14, 15, 18. § 21. Õpilaste kohustused Õpilane on kohustatud: 1) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid; 2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele; 3) täitma õpetaja antud seaduslike korraldusi ja ülesandeid; 4) täitma kooli kodukorda; 5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja kaasinimestega lugupidavalt käituma; 6) hoidma kooli kasutuses olevat vara. § 22. Vanemate õigused (1) Vanemal on õigus: 1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel; 2) saada teavet lapse õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul; 3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta; 5) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 6) olla teavitatud õpilase hinnetest; 7) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul; 8) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamisel korra õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta; 9) esitada taotlus piiratud teovõimega õpilase eest tasuta õpilaspileti saamiseks; 10) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse; 11) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. (2) Mittestatsionaarses õppes õppiva täisealise õpilase vanematele ei laiene lõikes 1 toodud õigused. § 23. Vanemate kohustused Vanem kohustub: 1) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult; 2) looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 5) tegema koostööd lapse õpetamisel ja kasvatamisel; 6) osalema piiratud teovõimega õpilase arenguvestlusel; 7) tagama piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral. § 24. Õpilasesindus (1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi. (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. § 25. Esimese õpilasesinduse valimised (1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt ühe kuu jooksul õppeaasta algusest. (2) Õpilasesinduse valivad kõik kooli statsionaarses õppes õppivad õpilased. (3) Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast ühe esindaja klassi õpilaste hulgast. (4) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku. (5) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident. § 26. Õpilasesinduse põhimäärus (1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest. (3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele. (4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kolmekümnepäeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada 5. peatükk KOOLI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 27. Kooli töötajad (1) Koolis on pedagoogilised ja teised töötajad. (2) Pedagoogilised töötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetaja ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. (3) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu. (4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. § 28. Pedagoogilised töötajad (1) Pedagoogilisel töötajal peab olema vähemalt kõrgharidus ning ta peab vastama haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (2) Pedagoogiliste töötajate kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale atesteerimine. (3) Pedagoogiliste töötajate, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. (4) Kui pedagoogilise töötaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi. § 29. Pedagoogiliste töötajate õigused, kohustused ja vastutus (1) Pedagoogiliste töötajate ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega. (2) Ülesande täitmiseks pedagoogiline töötaja: 1) on eeskujuks õpilastele; 2) tegeleb väärtuskasvatuse ja -arendusega; 3) teeb koostööd teiste pedagoogidega; 4) toetab iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni ning aitab kaasa õpilase iseseisvumisele; 5) hindab õpilasi objektiivselt ning on hinnangute andmisel erapooletu; 6) arvestab õpilaste isikupära ning kohtleb õpilasi taktitundeliselt; 7) teeb koostööd laste vanematega; 8) valmistub ette kõigiks õppetegevusteks ja ainetundideks; 9) tagab tunnis õppetööks sobiva keskkonna; 10) lahendab õpilastega õppetunnis tekkinud probleemid; 11) teatab õpilastele õppeveerandi alguses kontrolltööde läbiviimise graafiku, nõutavad õpitulemused ning hindamise põhimõtted; 12) organiseerib üritusi ning osaleb neil; 13) korraldab koolisiseseid aineolümpiaade, võistlusi, näitusi, konkursse; 14) tegeleb pidevalt enesetäiendamisega ning kasutab koolitusvõimalusi; 15) tagab tunnis ja õpilasüritustel tervishoiu- ja ohutusnõuetest kinnipidamise; 16) osaleb aktiivselt õppenõukogus; 17) hoiab oma käitumise ja tegevusega kooli ja pedagoogilise kollektiivi mainet. (3) Pedagoogiliste töötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus. § 30. Teiste koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus (1) Kooli teenindava personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (2) Ülesande täitmiseks teised koolitöötajad: 1) on eeskujuks õpilastele; 2) täidavad täpselt ja õigeaegselt töölepingust tulenevaid ülesandeid; 3) arvestavad oma tööülesannete täitmisel õppe- ja kasvatustöö läbiviimisega. (3) Teiste koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus. 6. peatükk KOOLI JUHTIMINE § 31. Struktuur (1) Koolis on järgmised struktuuriüksused: 1) õppeosakond; 2) majandusosakond; 3) kantselei; 4) õpilaskodu. (2) Struktuuriüksuste juhid ja kvaliteedijuht alluvad direktorile. (3) Õppeosakonna moodustavad õpetajad, õppealajuhataja, õppesuundade juhtivõpetajad, mittestatsionaarse õppe juhtivõpetaja, õpinõustaja, raamatukoguhoidja ja ringijuhid. (4) Õppeosakonna peamisteks ülesanneteks on kooli õppe- kasvatustöö ning õpilaste arengu toetamine õppe- kasvatustööd täiendavate tegevuste kaudu. (5) Majandusosakonna moodustavad majandusjuhataja ning kooli majandustegevusega seotud personal. (6) Majandusosakonna peamisteks ülesanneteks on õppe- kasvatustöö läbiviimiseks vajalike tingimuste tagamine ning kooli majandusasjade korraldamine. (7) Kantselei moodustavad kantselei juhataja ja sekretär- asjaajaja. (8) Kantselei peamisteks ülesanneteks on asjaajamine, informatsiooni vahendamine ja personalitöö. (9) Kvaliteedijuhi peamisteks ülesanneteks on kooli maine kujundamine ja konkurentsivõime suurendamine, kooli kui organisatsiooni tõhususe tagamine ning kooli õpilaste vastuvõtu sisuline korraldamine ning koostöö vilistlaste ja huvigruppidega. § 32. Direktor (1) Kooli juhib direktor. (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi kooli pidaja vastavalt kehtestatud korrale. Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. (3) Direktorit asendab puhkusel või töölähetuses olemise ajal ning haigestumise korral direktori määratud ulatuses õppealajuhataja või juhtkonna liige. (4) Direktori töölepingu lõpetamise korral määrab direktor isiku, kes täidab direktori ülesandeid kuni 30 päeva pärast direktori töölepingu lõppemist. § 33. Direktori ülesanded (1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Ülesannete täitmiseks direktor: 1) esindab Türi valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel; 2) esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana ning sõlmib koolitöötajatega töölepingud; 3) teeb kooli pidajale ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks; 4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid; 6) kinnitab juhtkonna koosseisu ning korraldab juhtkonna tööd; 7) korraldab kooli asjaajamist; 8) tagab kooli eelarve täitmise; 9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 10) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise; 11) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra; 12) kehtestab kooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande; 13) kehtestab õpilaskodu kodukorra; 14) arvab isiku õpilaste nimekirja ning koolist välja vastavalt õigusaktidele; 15) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist koolis; 16) korraldab pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi; 17) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise; 18) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras; 19) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle; 20) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija; 21) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud; 22) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas õpilaste vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku; 23) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise; 24) korraldab esimesed õpilasesinduse valimised; 25) annab aru hoolekogule; 26) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab õppenõukogu tegevust; 27) tegeleb enesetäiendamisega ning võtab osa oma ülesannete täitmiseks koolitustest; 28) tagab koolis toimiva meeskonna; 29) koordineerib arengukava ja üldtööplaani koostamist. § 34. Õppealajuhataja (1) Koolis on õppealajuhataja ametikoht. (2) Õppealajuhataja määrab ametisse kooli direktor ning ta allub direktorile. (3) Õppealajuhataja: 1) korraldab kooli õppetööd koostöös kooli juhtkonna ja õppenõukoguga; 2) koostab ja kooskõlastab tunniplaanid ning ruumide jaotuse; 3) koostab koostöös õpetajatega kooli õppekava ja tunnijaotusplaani ning valmistab ette õppekorraldust puudutavad dokumendid; 4) kontrollib õppetunde ja õppetööga seotud dokumentide täitmist ja kasutamist; 5) algatab õppetegevuse uuendusi; 6) tegeleb süsteemselt õpetajate töö hindamisega; 7) koostab kooli üldtööplaani õppetööd puudutava osa; 8) tagab kooli arengukava õppetööd puudutava osa täitmise; 9) planeerib õppetööks vajalikke ressursse; 10) korraldab kooli metoodilist tööd; 11) planeerib õpetajate täienduskoolitust; 12) tegeleb sisekontrolliga õppe-ja kasvatustegevuse üle; 13) koordineerib olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel osalemist; 14) valmistab ette õppe- ja kasvatustööd puudutavaid õppenõukogu otsuseid; 15) analüüsib eksami- ja tasemetööde tulemusi ning teeb kokkuvõtteid kooli õpilaste õpitulemustest; 16) juhendab õpetajaid tööülesannete täitmisel, korraldab puudutavate õpetajate asendamist; 17) tagab kooli igapäevase õppetöö toimimise. § 35. Juhtkond (1) Kooli juhtkonna moodustavad direktor, õppealajuhataja, majandusosakonna juhataja, kantselei juhataja, kvaliteedijuht ja õpilaskodu juhataja. (2) Juhtkonna peamisteks ülesanneteks on kooli igapäevategevuse, arendamise ja majandamise planeerimine, kooli struktuuriüksuste töö juhtimine, kooli sisehindamise korraldamine, kooli regulatsioonide ja strateegiate väljatöötamise korraldamine ning sisekontroll. (3) Juhtkonna otsused on kooli töötajatel täitmiseks kohustuslikud. § 36. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on õpetajad ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. (2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (3) Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega. (4) Kooli on õigus lähtudes kooli õppekorraldusest ja spetsiifikast laiendada haridus- ja teadusministri määrusega õppenõukogu pädevusse antud ülesannete ringi. Õppenõukogu koosseisu konkreetsel aastal, täpsema õppenõukogu pädevuse ja töö korra kehtestab direktor. § 37. Hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, õpilasesinduse ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad. (2) Hoolekogu moodustamise ja töökorra kehtestab kooli pidaja. (3) Hoolekogu põhiülesanneteks on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (4) Hoolekogu ülesannete täitmiseks: 1) koostab koostöös kooliga arengukava ning annab arvamuse arengukava ja selle muudatuste kohta; 2) võib anda kooli pidajale nõusoleku direktori ettepaneku saabumisel kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud klassi täituvuse piirnormist suurem klassi täituvuse piirnorm; 3) annab arvamuse arenguvestluse läbiviimise tingimuste ja korra kohta; 4) annab arvamuse kooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja nende muudatuste kohta; 5) annab arvamuse sisehindamise aruande kohta; 6) kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi läbiviimise korra; 7) annab arvamuse kooli eelarve kavale. 7. peatükk MAJANDAMISE ALUSED, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE § 38. Kooli vara (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Türi vallavara valitsemise korra alusel Türi Vallavolikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli kasutuses olev vara on Türi valla omand. (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub Türi Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra järgi. § 39. Kooli eelarve ja finantstegevuse korraldamine (1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Türi valla eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust. (2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid. (3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus. (4) Kooli finantstegevust juhib direktor koostöös kooli hoolekoguga. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt ametiasutuse kaudu. § 40. Aruandlus (1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning Türi Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras. (2) Kool esitab iga aasta 1. märtsiks Türi Vallavalitsusele tegevusaruande eelmise kalendriaasta kohta. § 41. Järelevalve (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Järva maavanem. (2) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanne on kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatusetegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel. (3) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb vallavalitsus. 8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, PIDAMISE ÜLEANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 42. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine (1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu. (2) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini. (3) Õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, loob kooli pidaja võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis. § 43. Kooli pidamise üleandmine (1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale. (2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu. (3) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase õppeveerandi lõppu. (4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis. 9. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED § 44. Kooli põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Türi Vallavolikogu. (2) Kooli asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus. Kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab kooli direktor või Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond. (3) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (4) Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne vallavolikogule esitamist heaks kiitma Türi Vallavalitsus ja Türi Vallavolikogu vastav alaline komisjon. § 45. Määruse avalikustamine Määrus avalikustatakse Türi valla veebilehel www.tyri.ee. § 46. Määruse jõustumine Määrus on jõus 1. septembrist 2010. § 47. Määruse rakendamine (1) Määrust tervikuna rakendatakse 1. juulist 2011. (2) Kooli eelarve koostamisele ja menetlemisele laienevad Türi Vallavalitsuse kehtestatud juhised Türi valla 2011. aasta eelarve koostamiseks. (3) Määruse §-st 8 tuleneva kohustuse koostada arengukava täidab kool hiljemalt 1. juuniks 2012. (4) Avaldusi kooli vastuvõtmiseks saab esitada alates 25. juunist 2011 aadressil Tolli 62 asuvas kooli õppehoones. (5) Määruse § 17 rakendub vastavate võimaluste realiseerumisel. (6) Määruse § 27 lõikes 1 nimetatud töötajate koosseisu otsustab, pedagoogilise ja teenindava personali komplekteerib ning nende tööleasumise aja otsustab direktor. (7) Määruse § 28 lõikes 3 nimetatud töötajate leidmiseks korraldab konkursi kooli direktor 2010. aasta lõpuks. (8) Määruse § 32 lõikes 2 nimetatud konkursi korraldab kooli pidaja 2010. aasta sügisel ning lepingu direktori ülesannete täitmiseks üleminekuperioodil kehtivate erisustega sõlmib vallavanem. (9) Määruse üksikute sätete rakendamist koordineerib ja nende rakendumise otsustab kooli direktor koostöös Türi Vallavalitsuse kui täitevorgani ning ametiasutusega. Volikogu esimees Toomas MARRANDI