Maa maksustamishinna arvutamise kord

Kohalik omavalitsus arvutab maatüki maksustamishinna «Maa hindamise seaduse» § 51 lõike 4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal.

Maatüki maksustamishinna arvutamiseks

Maatüki maksustamishind arvutatakse järgmisi valemeid kasutades

Paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud kõlvikule vastavat hinnatsooni väärtust rakendatakse ainult neil juhtudel, kui maa väärtuste loetelus on sihtotstarbe liigi siseselt esitatud kõlvikutele vastavad väärtused. Kui ühel maatükil on mitu kõlvikut, kasutatakse § 3 punktis 2 toodud valemit, kusjuures H1 … H n tähistab vastava kõlviku väärtust ja S1 … Sn vastava kõlviku pindala.

Metsamaa maksustamishinna arvutamisel rakendatakse «Maa hindamise seaduse» § 5 lõikes 1 nimetatud maa väärtuste loetelus esitatud kohaliku omavalitsuse üksuse metsamaa keskmist väärtust.

Kui §-s 5 nimetatud maa väärtuste loetelus on esitatud maatüki suurusest tulenevad erisused õuemaa kõlviku osas, siis loetakse õuemaa pindalaks loetelus esitatud maatüki osa pindala. Seda põhimõtet rakendatakse ainult nende maatükkide suhtes, kus esineb õuemaa kõlvik.

Mitmesse hinnatsooni jäävate maatükkide maksustamishinna arvutamisel kohaldatakse üldjuhul selle hinnatsooni sihtotstarbe liigi või kõlviku väärtust, kuhu jääb suurem osa maatüki pindalast.

Veekogude maale, mis on avalikus kasutuses, ei rakendata maa maksustamisel veekogude maa sihtotstarvet. Avalikus kasutuses olevate veekogude maa maksustamishinna arvutamisel määratakse veekogude maa sihtotstarbega maa maksustamishinnaks sama katastriüksuse teiste sihtotstarvete maksustamishinnad vastavalt nende proportsioonile.

Kui maatulundusmaa kõlvikuline koosseis on määramata, siis arvutatakse maksustamishind muu maa kõlviku järgi.