Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani Gümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 54, 1205

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) § 31 lõike 3, Suure-Jaani Linnavolikogu otsustab: 1. Võtta vastu Suure-Jaani Gümnaasiumi arengukava (lisatud). Volikogu esimees Tõnu SIIMSOO Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrusega nr 59 SUURE-JAANI GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2004 I. Sissejuhatus 1. Arengukava eesmärgid 1.1. Suure-Jaani Gümnaasiumi arengukava on terviklik üldine tegevusjuhis, mis määratleb kooli tegevuse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud pika- ja lühiajalisemad tegevused ning nende üldise pingerea. 1.2. Suure-Jaani Gümnaasiumi arengukava lähtub põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, gümnaasiumi põhimäärusest, milles on määratletud kooli põhitegevus, ülesanded ja eesmärgid. 1.3. Arengukava ülesanne on hinnata kooli hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, tuua välja peamised probleemid ja nende kõrvaldamise võimalused. 1.4. Gümnaasiumi arengukava annab kõigile asjast huvitatuile teavet gümnaasiumi eesmärkide, tegevuse ja eelistuste kohta. 1.5. Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2002–2004. II. Suure-Jaani Gümnaasium 2. Ajalugu 2.1. Lühike kirjeldus 1687 – Suure-Jaani köstrikool 1825/26 – Suure-Jaani kihelkonnakool 1922 – Suure-Jaani II astme algkool 1925 – Suure-Jaani 6 -kl Algkool 1940 – Suure-Jaani Mittetäielik Keskkool 1946 – Suure-Jaani Keskkool 1996 – Suure-Jaani Gümnaasium 2.2. Teated kooli õpetajate ja õpilaste arvu kohta: 1688 – õpilasi 24, õpetajaid 1 1785 – õpilasi 13, õpetajaid 1 1894 – õpilasi 78, õpetajaid 1 1911 – õpilasi 111 1940 – õpilasi 124, õpetajaid 3 1944 – õpilasi 173 1951 – õpilasi ~ 400 1961 – õpilasi 470 1971 – õpilasi 588, õpetajaid 46 1981 – õpilasi 560, õpetajaid 46 1991 – õpilasi 521, õpetajaid 44 1997 – õpilasi 517, õpetajaid 39 1998 – õpilasi 524, õpetajaid 41 1999 – õpilasi 524, õpetajaid 40 2000 – õpilasi 516, õpetajaid 39 2001 – õpilasi 505, õpetajaid 36 2.3. Koolijuhatajate ja direktorite nimed koos tööaastatega: Hans Kinrich Fins – 17. saj lõpp Jürgen Ott Rotschild – 17. saj lõpp kuni 1728 Carl Johann Schneider – 1728–1793 Franz Pehr Popp (Poppe) – 1793–1811 Carl Heinrich Petsch – 1811 – Joosep Kapp 1857–1894 Tõnis Hinrikson 1910–1920 Hans Kapp 1920–1930 Paul Kondas 1930–1941 Arvo Raabe 1941–1945 Otto Kolts 1945–1946 Jaan Jürgen 1946–1947 Edgar Taader 1947–1953 Ilmar Aver 1953–1964 Eduard Trull 1964–1967 Andreis Selg 1967–1970 Ülo Kõpp 1970–1988 Olaf Vaher 1988–1992 Urve Siimsoo (kt) 1992–1993 Ervin Jürisoo 1993–1997 Peeter Sadam alates 1997 2.4. Ülevaade koolihoonest (hoonetest) ja ümberehitustest: 1690 – õppetöö toimus kirikuõpetaja Molini tubades; 1741–1744 – koolimaja ehitus Suure-Jaani; 1782 – uue koolihoone ehitus (täpne asukoht pole teada); 1940 – koolihoone valmimine Ilmatari tänavas; 1961 – uue õppehoone valmimine Tallinna tänavas. 3. Tänapäev 3.1. Suure-Jaani Gümnaasium on Suure-Jaani Linnavalitsuse hallatav, ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium. 3.2. Suure-Jaani Gümnaasiumi teeninduspiirkonna on kehtestanud Suure-Jaani Linnavolikogu (Suure-Jaani Gümnaasiumi teeninduspiirkonnaks on Suure-Jaani linn, osa Suure-Jaani ja Olustvere vallast). 3.3. Tänapäeval on Suure-Jaani Gümnaasiumis loodud võimalused õpilastele põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. Õpilastele antakse nende võimetele ja huvidele vastavad teadmised, oskused ja vilumused, mis võimaldavad neil kujuneda pidevalt arenevateks isiksusteks, kes on suutelised elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ja omandama sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. 3.4. Tänapäeval õpivad Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilased kahes koolihoones – algklassid Ilmatari tänavas ja alates 5. klassist Tallinna tänava hoones. 3.5. Käesoleval õppeaastal on koolis on 21 klassikomplekti 505 õpilasega: I kooliastmes on 5 klassikomplekti 100 õpilasega II kooliastmes on 6 klassikomplekti 149 õpilasega III kooliastmes on 6 klassikomplekti 141 õpilasega gümnaasiumiastmes on 4 klassikomplekti 115 õpilasega 3.6. Koolis töötab õpetajaid 34, logopeed, huvijuht, treenerid, majandus- ja abipersonal – kokku 29 inimest. 3.7. Koolis tegutseb kokku 25 aine-, spordi- ja huvialaringi, lisaks veel puhkpilliorkester. 3.8. Aluseks võttes riigieksamite ja tasemetööde tulemusi ning õpilaste edasiõppimist kõrgkoolides on Suure-Jaani Gümnaasium maakonna tugevamaid koole – maakonna gümnaasiumide seas järjepidevalt teisel või kolmandal kohal. 3.9. Sporditulemuste järgi oli kool möödunud õppeaastal maakonnas kolmandal kohal. III. Õpilased 4. Õpilaste üldiseloomustus 4.1. Õpiedukus ja toimetulek koolis 4.1.1. Algklassides (1.– 4. kl) õppis 2000/2001. õppeaastal kokku 166 õpilast. Enamik nendest on kooliküpsed ja võimelised omandama õppekavaga määratud materjali. Samuti ei tekita ka koolikeskkond õpilastes kohanemisraskusi. Õppetöö tulemused algklassides 2000/01. õppeaastal: Klass Õpilasi Hinded «5» Hinded «4» ja «5» Üks «3» Klassikordajad Kiituskiri T P T P T P T P 1A kl 19 6 3 5 4 1 1B kl 18 6 1 5 6 2 kl 26 4 3 6 4 2 2 3A kl 22 7 2 3 5 3 6 2 3B kl 23 2 1 8 6 1 2 1 4A kl 29 3 5 6 8 1P 3 5 4B kl 29 5 – 6 9 2 3 5 Kokku 166 33 15 39 42 4 10 1 16 8 Möödunud õppeaastal algklassides õppinud 166 õpilasest jäi klassikursust kordama 1 õpilane 4A klassist. Kiituskirjaga lõpetas 24 õpilast, tunnustuskaardi sai 23 õpilast. 4.1.2. Õppetöö tulemused põhikooli- ja gümnaasiumiastmes Klass Õpilasi Hindele «5» Hindele «4» ja «5» Hindele «2» Suvetöö Ei lõpetanud Kiituskiri T P T P T P T P T P T P 5a kl 19 2 5 4 1 3 1 2 1 2 5b kl 25 3 2 1 6 4 3 1 3 2 6a kl 28 1 2 4 2 1 3 1 2 1 2 2 6b kl 25 7 2 2 2 2 7a kl 20 2 2 3 2 1 2 7b kl 24 1 4 3 2 2 1 8a kl 21 1 4 3 4 2 2 1 2 8b kl 20 1 2 1 1 3 1 2 1 1 9a kl 20 5 2 3 1 3 1 9b kl 20 6 1 3 2 3 2 1 10ü kl 19 2 1 5 5 1 1 10r kl 20 4 2 1 1 11ü kl 21 1 3 3 11r kl 25 1 5 4 1 12ü kl 19 1 4 3 1 12r kl 18 7 2 Kokku 344 9 4 57 31 18 38 15 29 3 10 12 5 Põhikooli- ja gümnaasiumiastmes oli õppeaasta lõpuks nimekirjas 344 õpilast, kellest klassikursuse lõpetas 331 õpilast, neist kiituskirjaga 16 õpilast põhikooli ja 1 õpilane gümnaasiumi. Klassikursust jäi kordama põhikoolis kümme õpilast ja gümnaasiumiosas ei lõpetanud klassi kolm õpilast. Ootuspäraselt olid õppimises edukamad tütarlapsed (2:1) ja mahajääjatest olid ülekaalus poisid (3:1). 4.2. Erivajadustega lapsed Õpiraskuste ja puuetega laste toetamiseks on koolis kinnitatud vastav süsteem, mis otseselt väljendub «Suure-Jaani Gümnaasiumi abiõppe rakendamise korras». 4.3. Õpilaste arvu prognoos Klassid 2001 2002 2003 2004 2005 2006 1. kl 35 26 36 26 26 26 2. kl 36 35 26 36 26 26 3. kl 29 36 35 26 36 26 4. kl 46 29 36 35 26 36 Kokku 146 126 133 123 114 114 5. kl 59 46 29 36 35 26 6. kl 44 59 46 29 36 35 7. kl 55 44 59 46 29 36 8. kl 48 55 44 59 46 29 9. kl 38 48 55 44 59 46 Kokku 244 252 233 214 205 172 10. kl 36 36 42 45 36 49 11. kl 35 36 36 42 42 36 12. kl 44 35 36 36 42 42 Kokku 115 107 114 123 120 127 KOOL 505 485 480 460 439 413 4.3.1. Seoses õpilaste vähenemisega Suure-Jaani ümbritsevates koolides (Sürgavere Põhikool, Olustvere Põhikool, Kildu Põhikool ja Tääksi Põhikool) on need koolid sunnitud moodustama liitklasse ka teises ja kolmandas kooliastmes, mis võib omakorda mõjutada Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilaste arvu. 4.3.2. Haldusreformi tulemusena tekkiva omavalitsuse arengukava projektis on planeeritud, et Suure-Jaanit ümbritsevatest põhikoolidest arenevad nelja- või kuueklassilised algkoolid (algkool-lasteaiad). 4.3.3. Suure-Jaani Gümnaasiumis saab olema I ja II kooliaste ilma paralleelklassideta, III ja IV kooliaste paralleelklassidega. 4.4. Õpilaste transport Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastest kasutab kooliskäimiseks transpordivahendeid ligikaudu 60% õpilaskonnast. Peamiselt käiakse koolis ühiskondlike transpordivahenditega – liinibusside ja õpilasliinidega, kuid ka eratranspordiga. 4.5. Meetmed 4.5.1. Ettevalmistusklassi käivitamine Alates 2002. aasta septembrist (õppeaasta algusest) käivitada ettevalmistusklass. 4.5.2. Pikapäevarühma käivitamine Alates 2002. aasta septembrist (õppeaasta algusest) käivitada algklasside pikapäevarühm. 4.5.3. Õpilaste transpordi korraldamine Kooskõlas Suure-Jaani piirkonna omavalitsustega leida võimalus lisaks olemasolevatele luua õpilasliinid Aimla–Tääksi suunalt Suure-Jaanini ja Sürgavere raudteejaamast Suure-Jaanini. 4.6. Huvialaringide töö korraldamine 4.6.1. Käesoleval ajal tegutsevad ringid: Bioloogia Ly Valdmaa Matemaatika Anneli Joandi Keemia Tiina Idla Ajalugu Vello Aleksejev Kunstiring Reeda Sadam Käsitöö (T) Siiri Kivisoo Käsitöö (P) Heino Põder Käsitöö (algkl) Kersti Vendelin Lastekoor Riina Mankin Muusikaring Riina Mankin Muusikaring Mario Narbekov Mudilaskoor Age Einulo Ansambel Age Einulo Solistide ring Age Einulo Puhkpill Rein Vendla Puhkpill Diana Vendla Näitering Vello Aleksejev Rahvastepall Kai Kiik Korvpall Erla Soots Korvpall Reet Mutso Võrkpall Erla Soots Kergejõustik Meinhard Kirm Kergejõustik Kai Kiik Maadlusring Antti Evert Lauatennis Antti Evert Jalgpall Indrek Jegorov 4.6.2. Täiendavate ringide vajadus: Lisaks olemasolevatele ja tegutsevatele ringidele on vaja käsitöö- ja kunstiringe algklassidele, aineringe ja teisi huvialaringe, et noortel oleks rohkem võimalusi vaba aja sisustamiseks. Koordineerida tuleb huvialaringide tegevus Suure-Jaani regioonis, arvestades võimaluste ja vajadustega Sürgaveres, Olustveres, Tääksis ja Suure-Jaanis. IV. Õppeprotsess ja õpikeskkond 5. Õppe- ja ainekavad 5.1. Kooli õppekava 5.1.1. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid Toetudes Suure-Jaani üldsuse – lastevanemate ja õpilaste – seas läbi viidud uuringutele ja soovidele, on selgunud, et Suure-Jaanis peab säilima gümnaasiumiharidust andev õppeasutus. Koolil on heatasemeline pedagoogiline kaader, kooli näitajad mitmesugustel konkurssidel ja ülevaatustel on väga head ja ka riigieksamite tulemused kinnitavad head taset. Kooli pedagoogiline kaader tahab oma tööd teha hästi ja on valmis end täiendama, et aja nõudmistega kaasas käia. Õpetajad on teadvustanud, et nende ülesanne on aidata kujuneda isiksusel, kes: – elab inimväärikalt, tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; – on õpitahteline, avatud enesearendamisele; – tunnetab end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunnetab oma seotust Euroopa ja kogu inimkonnaga; – tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule; – usaldab ennast, on eneseväärikas, enesekriitiline ja ennastjuhtiv; – suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja inimväärikust; – püüab mõista õpitu tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida; – peab lugu kodust ja kodumaast; – tunneb oma rahva kultuuri ja omab ettekujutust ja teadmisi maailma kultuuridest, suhtub eelarvamustevabalt ning lugupidavalt kõigi rahvaste kultuuridesse; – juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; – austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest; – mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima ja suuteline leidma endale sobivat tööd; – on avatud koostööle, soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; – hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes; – tahab ja oskab olla füüsiliselt ja vaimselt terve; – on tundeline esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt; – oskab mõtelda süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt; – oskab oma tegevust kavandada, eesmärgistada, hinnata; – teeb teadlikke valikuid, suudab otsustada ja prognoosida oma tegude tagajärgi. 5.1.2. Õppe- ja kasvatustöö põhimõtted Suure-Jaani gümnaasiumi uksed on avatud kõigile oma piirkonna põhikooli haridust vajavatele õpilastele ja vähemalt rahuldavalt edasijõudvatele gümnaasiumi õpilastele, kes tahavad õppida ja omandada gümnaasiumiharidust. Igal õpilasel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses arvestada võimaluste piirides vanuselisi, soolisi ja individuaalseid iseärasusi. Suure-Jaani Gümnaasium püüab hoida sellist õpetamise taset, mis annab õpilastele võimaluse õpingute jätkamiseks kõrgkoolides. Selleks komplekteeritakse paralleelklasside olemasolu korral gümnaasiumi klassid vastavalt võimetele reaalkallakuga ja üldklassideks, et anda ka keskpäraste võimetega õpilastele võimalus keskhariduse omandamiseks oma kodukohast lahkumata ja töötada maksimaalselt võimekamate õpilastega. Juhul kui paralleelklasse pole võimalik avada, kasutada maksimaalselt võimalust rühmade moodustamiseks, et viia läbi võimetekohast õpetamist. Kuna elame kiiresti muutuvas maailmas, siis seab see nõudeid nii õpetamisele kui ka õppimisele. Peame olema valmis vastavalt vajadustele oma tööd ka ümber korraldama või korrigeerima. 5.2. Suure-Jaani Gümnaasiumi õppekava ja ainekavasid läbivad teemad 5.2.1. Keskkond: (looduskeskkond, sotsiaalne keskkond ja kultuurikeskkond) 1.–6. kl Säästlik suhtumine loodusesse. Inimese ja looduse vastastikused suhted. Inimene ja kultuur. 7.–9. kl Säästlik suhtumine loodusesse ja keskkonda üldse. Inimene ja kultuur loovad keskkonna. Väärtushinnangute kujundamine. Keskkonnaprobleemid kodupaigas. 10.–12. kl Keskkonda säästev eluviis. Inimese ja keskkonna vastastikused suhted. Ümbritseva maailma mitmepalgelisus. 5.2.2. Elukutse valik. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 1.–6. kl Vanemate elukutsetega tutvumine. 7.–9. kl Elukutsetele esitatavad nõuded. Võimed ja elukutse. Teadmised ja elukutse. Töövaatluse praktika. 10.–12. kl Õpilaste soovid, võimed, võimalused. Tööturu nõudmised ja pakkumised. Edasiõppimisvõimalused. Valmisolek elukestvaks õppimiseks. 5.2.3. Turvalisus. Liiklus 1.–9. kl Liikluskultuuri kasvatamine. Ohusituatsioonide tundmine ja nende vältimine. Hädaabi kutsumine. Esmaabi andmine. Käitumine veekogudel. Uimastite kuritarvitamise tagajärjed. 10.–12. kl Inimese tervise ja elukeskkonna väärtustamine. Suurõnnetuste korral rakendatavad meetmed. Uimastitega seotud seadusandlus. Ohutusnõuete täitmise tähtsus. Tegutsemine tulekahju korral. 6. Kooli kultuur Suure-Jaani Gümnaasiumi kultuuri, sarnaselt mis tahes organisatsiooni kultuurile, põhikomponentideks on traditsioonilised üritused, koolisisesed ja -välised suhtlemisviisid ning standardid, identifitseeriv sümboolika. Gümnaasiumi kultuuri säilitamise ja arendamise põhieesmärgid on turvalise sotsiaalse keskkonna ning turvatunde loomine õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele. Kooli hea nimi ja kooliga seotud inimeste identiteet parandavad kooli kui organisatsiooni toimetulekuvõimet ja efektiivsust muutuvates välistingimustes. 6.1. Traditsioonilised üritused 1. september Kooliaasta avaaktus september Spordipäevad september Sügise sünnipäev-matk oktoober Loomakaitsepäeva oktoober Õpetajate päev oktoober Hõimunädal november Isadepäev november Rebaste pidu november Kadripäev detsember Advendihommikud detsember Jõululaat detsember Jõulunäitus detsember Jõulujumalateenistus jaanuar Lumelinna ehitamine veebruar Vastlapäev veebruar Eesti Vabariigi aastapäev märts Lauluvõistlus märts Laululinnu konkurss 1. aprill Järvejooks aprill Mini-Miss ja Mini-Mister mai Viimase kella aktus mai Emadepäeva kevadkontsert mai Õpilastööde näitus mai Õppeaasta lõpetamine juuni Põhikooli ja gümnaasiumi lõpuaktused 6.1.1. Koolisisesed suhtlemisstandardid 6.1.1.1. Õpilane – õpilane Koolis on kõikidel õpilastel võrdsed võimalused, õigused ja kohustused õppimisel koolis, osalemisel ringides, õpilasomavalitsuses ja -organisatsioonides ning (vajadusel) täiendava õpetuse saamisel. 6.1.1.2. Õpilane – õpetaja Õpilase ja õpetaja suhetes on valitsevad partnerlus, koostöö ja vastastikune austamine. 6.1.1.3. Õpilane – juhatus Iga õpilane võib olla valitud gümnaasiumi õpilaste esindusse. Iga õpilane saab teha ettepanekuid koolielu muutmiseks õpilaste esinduse kaudu õpetajaile, õppenõukogule või pöörduda otse kooli direktsiooni poole. 6.1.1.4. Õpetaja – õpetaja Õpetaja – õpetaja suhetes valitsevad teineteise austamise ja arvestamise tasand, ühised eesmärgid õpilaste õpetamisel – kasvatamisel, ühiselureeglitest kinnipidamine, töösisekorraeeskirjade ja õppenõukogu otsuste täitmine. 6.1.1.5. Õpetaja – juhtkond Õpetaja ja juhtkonna arusaamad kooli tegevuse eesmärkidest on ühesugused. Õpetaja ja juhtkonna koostöö aluseks on kooli töösisekorraeeskirjad, kollektiivleping, ametijuhendid, kooli õppekava ja üldtööplaan. Õpetajal on õigus osaleda gümnaasiumi tegevuse ja eesmärkide planeerimisel ja nende elluviimisel (ka õppenõukogu ja ainekomisjonide – metoodilise nõukogu) kaudu. 6.1.2. Koolivälised suhtlemisstandardid 6.1.2.1. Õpilane – täiskasvanu Õpilaste ja täiskasvanute suhtlemise aluseks on üldtunnustatud viisaka suhtlemise ja käitumise normid ning lugupidav suhtumine endast vanematesse inimestesse. 6.1.2.2. Õpetaja – lapsevanem Õpetaja ja lapsevanema suhtlemise aluseks on arusaam, et lapsevanemale on tema laps alati kõige parem. Koostöö lapsevanema ja õpetaja vahel. Õpetaja ja lapsevanema suhtlemisviisideks on individuaalne vestlus ja klassi lastevanemate koosolek (vähemalt kord veerandis). 6.1.2.3. Juhtkond – lapsevanem Juhtkonna ülesanne on eesmärgistada kooli tegevus sellisena, et koolis arvestatakse lastevanemate soove ja ettepanekuid laste kvaliteetsel õpetamise ja kasvatamisel. Kooli tegevus ja tulemused oleksid võimalikult avalikustatud. Kooli ja lastevanemate õpetuslikud ja kasvatuslikud eesmärgid on ühesed. Kooli juhtkonna suhtlemisviisiks on lastevanemate üldkoosolek, klasside lastevanemate koosolekud, individuaalsed vestlused. 7. Õppevahendid 7.1. Pidevalt metoodiliselt muutuvas õppeprotsessis on vajalikud ka ajaga kaasas käivad õppevahendid. 7.2. Kuigi olemasolevad õppevahendid võimaldavad hakkama saada, siis kindlasti peab olema täidetud põhimõte – igas õppeaines peavad olema täielikud õppekomplektid (õpik, töövihik, CD, kassett, kaardid, fotokogud jne). 7.3. Eriti peab muutuma suhtumine selliste õppeainete varustamisse õppevahenditega (tsentraalselt) nagu kehaline kasvatus, tööõpetus ja informaatika. 8. Õpilaste ja õpetajate töökohad 8.1. Õpilaste töökohad peavad vastama tervisekaitse nõuetele. 8.2. Õpilaste töökohad peavad võimaldama riikliku õppekava nõuete täitmist. 8.3. Õpetaja töökohaks on üldjuhul kool ja koolikeskkond. 9. Meetmed 9.1. Ainekavade arendamine 9.1.1. Mitmesuguste kaasaegsete õppemetoodikate kasutamine õpetamisel. 9.1.2. Traditsiooniliste ürituste läbiviimise toetamine. 9.1.3. Uute ja uuendatud riiklike ainekavade rakendamine. 9.2. Õppevahendite uuendamine 9.2.1. Pidev õppevahendite uuendamine ja kaasajastamine. 9.2.2. Uue arvutiklassi sisustamine ja töölerakendamine. 9.2.3. Õppeinete komplekteerimine terviklike õppekomplektidega. 9.3. Koolimööbli uuendamine 9.3.1. Koolimööbli uuendamiseks planeeritakse igal aastal kooli eelarvesse minimaalselt kahe klassikomplekti sisustamiseks rahalisi vahendeid. 9.3.2. Mööbli ostmisel lähtuda sellest, et koolipinkide kõrgus oleks reguleeritav. 9.4. Õpetajate töökohad 9.4.1. Õpetajate töökohaks on koolikeskkond. 9.4.2. Õpetajatel on võimalik kasutada kooli raamatukogu, arvutiklassi, arvuteid ja teisi õppevahendeid koolis. 9.4.3. Õpetajate töötingimuste parandamiseks täiendada pidevalt ainekabinette arvutitega, raamatukogu fondi. Osta koolile uus paljundusmasin ja teine dataprojektor. V. Õpetajad 10. Õpetajate üldiseloomustus 10.1. Põhikohaga õpetajad 10.1.1. Suure-Jaani Gümnaasiumis töötab kokku 34 õpetajat, nendest 33 on põhikohaga. Õpetaja Õpetatav aine 1. Vello Aleksejev ajalugu, vene keel 2. Varje Aule vene keel 3. Rihet Aver füüsika 4. Õnne Aver matemaatika 5. Tiina Idla keemia 6. Anneli Joandi matemaatika 7. Aime Kirm algklassid 8. Tiiu Kitsemets inglise keel, vene keel 9. Siiri Kivisoo tööõpetus (T) 10. Ene Kõvatomas emakeel ja kirjandus 11. Ene Lust geograafia 12. Avika Maisalu algklassid, inglise keel 13. Riina Mankin muusika 14. Helga Mirka algklassid 15. Reet Mutso kehaline kasvatus 16. Ene Männik algklassid 17. Anne–Mall Pael inglise keel 18. Ülle Piir algklassid 19. Heino Põder tööõpetus (P) 20. Jaanika Reier ajalugu, matemaatika 21. Peeter Sadam direktor, ajalugu 22. Reeda Sadam algklassid, kunstiõpetus 23. Helle Saluveer emakeel ja kirjandus 24. Tõnu Siimsoo matemaatika, arvutiõpetus 25. Urve Siimsoo õppealajuhataja, emakeel 26. Erla Soots kehaline kasvatus 27 Kristi Sääsk usuõpetus, usundiõpetus 28. Ludmilla Tšulkovskaja vene keel 29. Aili Umda õppealajuhataja, psühholoogia 30. Sirje Urbel emakeel ja kirjandus 31. Ly Valdmaa bioloogia 32. Kersti Vendelin algklassid 33. Ülle–Ly Vohnja inglise keel 34. Reet Võlumägi saksa keel 10.1.2. Põhikohaga töötavad veel 2 treenerit, huvijuht, logopeed, orkestrijuht ja raamatukoguhoidja. 10.2. Tööettevõtulepingu alusel töötavad õpetajad Tööettevõtulepingu alusel töötab gümnaasiumis ainult üks õpetaja – EELK Suure-Jaani koguduse diakon Kristi Sääsk, kes on saanud pedagoogilise ettevalmistuse usu- ja usundiõpetuse õpetamiseks. 10.3. Sooline ja vanuseline struktuur 10.3.1. Õpetajana töötab mehi 5, naisi 29. 10.3.2. Keskmine vanus on 45 aastat. 10.3.3. Õpetajate vanuseline struktuur: vanuses 20–30 eluaastat on 2 õpetajat; vanuses 30–40 eluaastat on 10 õpetajat; vanuses 40–50 eluaastat on 9 õpetajat; vanuses 50–60 eluaastat on 10 õpetajat; vanuses üle 60 eluaasta on 3 õpetajat. 10.4. Haridus ja kvalifikatsioon 10.4.1. Kõrgharidusega 29 ja keskeriharidusega 5 õpetajat 34-st. 10.4.2. Kvalifikatsioonilt vastavad oma ametikohale 32 pedagoogi. 11. Õpetaja roll 11.1. Õpetaja roll koolis on: 11.1.1. õppimiseks, vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arenguks soodsa keskkonna kujundamine, seda ka individuaalsete arenguerinevuste ja -kriiside korral; 11.1.2. õpilasel vajalike õpioskuste kujundamine ja tema edasist arengu ja individuaalsete õpistiilide kujunemise toetamine; 11.1.3. õpilase kui õppija teadvustamine; 11.1.4. õpilase toetamine riikliku õppekavaga kehtestatud pädevuste omandamisel; 11.1.5. koostöö tegemine teiste õpetajatega. 11.2. Õpetaja roll kogukonnas: 11.2.1. koostöö tegemine lapsevanemate või neid asendavate isikutega ja piirkonna teiste asutustega ning täiskasvanutega, järgides gümnaasiumi kasvatustaotlusi; 11.2.2. õppe- ja kasvatustegevuse seostamine kodukohaga, selle looduse, igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga; 11.2.3. isikliku eeskujuga noorte arusaamade kujundamine kultuursest käitumisest ja inimestevahelistest suhetest; 11.2.4. oma aktiivse osalusega ühiskondlikus elus ja oma tegevusega ühiskonna positiivse arvamuse kujundamine koolist; 11.2.5. õpilase usaldus- ja kontaktisikuks olemine suhetes täiskasvanute maailmaga. 12. Õpetajate koormuse prognoos 12.1. Käesoleval ajal on Suure-Jaani Gümnaasiumis ametikohti 35,444 (õpetajad, klassiõpetajad, direktori asetäitja õppe-kasvatusalal, direktor). 12.2. Õpetajaid töötab 34, see teeb keskmiseks koormuseks 1,04 ametikohta ja see on ka optimaalne ning võikski tulevikus olla samas suurusjärgus. 12.3. Väheneb algklassiõpetajate vajadus – nelja õppeaasta jooksul kaks (kolm) ametikohta. 13. Meetmed 13.1. Ainealase täiendusõppe programm Suure-Jaani Gümnaasiumis on kinnitatud õpetajate täienduskoolituse kord ja süsteem ning täienduskoolituse prioriteedid. 13.2. Uue pedagoogilise kaadri juurdetoomine Kooli praegusest õppekavast lähtudes on lähiperspektiivis vaja nelja pedagoogi kvalifitseeritud poeglaste tööõpetuse, kvalifitseeritud maateaduse, inglise keele ja keemia õpetajat. 13.3. Õpetajate isikliku arengu toetamine Õpetaja isikliku arengu põhimõtted on kinnitatud Suure-Jaani Gümnaasiumi täienduskoolituse korras ja pedagoogide atesteerimise juhendis. VI. Juhtimine ja personal 14. Kooli juhtimine 14.1. Hoolekogu Suure-Jaani Gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kuuluvad Suure-Jaani Gümnaasiumi pedagoogide õpilaste, Suure-Jaani Linnavolikogu, Suure-Jaani Vallavolikogu, Olustvere Vallavolikogu, Vastemõisa Vallavolikogu, lapsevanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide ja ettevõtete esindajad. Hoolekogu ülesanne on eespool nimetatud organisatsioonide ühine tegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning õppe- ja kasvatustegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel 14.2. Juhtkond Kooli juhtkonna moodustavad direktor, direktori asetäitjad õppe- ja kasvatustegevuse alal ja õppenõukogu. Kooli juhtkonna ülesanne on riiklikust õppekavast lähtudes organiseerida ja juhtida tulemuslikku õppeprotsessi vahenditega, mida võimaldab ja loob gümnaasiumi omanik. 14.3. Linnavolikogu Kinnitab gümnaasiumi põhimääruse ja arengukava ning määratleb vahendid ja võimalused, üldhariduse riiklikust õppekavast ja kohalikest arenguperspektiividest lähtudes kasvatuslike ja hariduslike eesmärkide täitmiseks ja elluviimiseks. 14.4. Personal Jrk Amet Ametikohti 1. Aednik 0,5 2. Arvutiadministraator 0,5 3. Baaritöötaja 1,0 4. Huvijuht 1,0 5. Kokk 1,0 6. Koristaja 6,3 7. Köögitööline 2,0 8. Laborant 1,5 9. Logopeed 1,0 10. Majahoidja 1,5 11. Majandusjuhataja 1,0 12. Meditsiiniõde 0,5 13. Pikapäevakasvataja 0,7 14. Päevane korrapidaja 1,0 15 Raamatukoguhoidja 1,0 16. Remonditööline 2,0 17. Riietehoidja 1,0 18. Sekretär-asjaajaja 1,0 19 Staadionimeister 1,0 20. Treener 0,7 21 Ringijuht 3,0 14.5. Meetmed 14.5.1. Suure-Jaani Gümnaasiumis praeguse juhtimisstruktuuri säilitamine. 14.5.2. Kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamine. VII. Töökorralduse muutmine 15. Koolihooned 15.1. Algklasside maja Hoone on ehitatud 1940. aastal. Hoones õpib 2001/ 2002. õppeaastal 146 õpilast seitsmes klassikomplektis. Töötavad seitse õpetajat, lisaks logopeed ja muusikaõpetaja. Hoones töötavad pärast õppetööd huvialaringid ja pikapäevarühm. 15.2. Gümnaasiumi maja Hoone on ehitatud 1961. aastal. Hoones õpib 2001/ 2002. õppeaastal 359 õpilast, õpetavad 27 õpetajat. Töötavad huviala- ja spordiringid, muusikaklassid, puhkpill. 15.3. Juurdeehitus Riikliku õppekava täitmiseks on planeerimisel juurdeehituse – koolile võimla ehitamine. 15.4. Spordiväljakud Kooli staadion on ehitatud 1970. aastatel ja see on eelkõige õpilaste sportimise kohaks nii tundides kui ka koolivälisel ajal. Algklasside maja juures asub tagasihoidlik spordiväljak, mis võimaldab kehalise kasvatuse tundide läbiviimise. 16. Meetmed 16.1. Algklasside maja rekonstrueerimine 16.1.1. Hoones kapitaalremondi tegemine ruumide kaasajastamiseks. 16.1.2. Elektrisüsteemi uuendamine, klasside valgustuse ümberehitamine ja vastavusse viimine tervisekaitsenõuetega. 16.1.3. Katuse vahetamine, akende vahetuse lõpetamine. 16.2. Gümnaasiumihoone rekonstrueerimine 16.2.1. Jätkata akende ja uste vahetust. 16.2.2. Jätkata elektrisüsteemi ja klasside valgustuse ümberehitamist. 16.2.3. Vahetada hoone katus. 16.2.4. Vajalik klasside ja kabinettide remont ja kaasajastamine. 16.2.5. Praeguse aula-võimla remont (taastamine aulaks). 16.3. Võimla Võimla eskiisprojekt on olemas, on ka kokkulepe omavalitsuste vahel ning maakonna positiivne ja toetav suhtumine gümnaasiumile võimla ehitamise vajadusest. Võimla on hädavajalik õppekava nõuete täitmiseks ja teiste kooli ees seisvate probleemide lahendamiseks (söökla kohtade arvu suurendamine, riieteruumiga seotud kitsaskohtade lahendamine jne). Paraneks ka tundide andmise kvaliteet, sest momendil peavad kehalise kasvatuse tunnid toimuma kabinettide uste taga kooli koridorides, mis aga segab ainetundide läbiviimist. 16.4. Spordiväljakud 16.4.1. Staadionil on vajalik rajakatete korrastamine ja piirdeaia uuendamine. 16.4.2. Algklasside maja juures asuv spordiväljak koos mänguplatsidega ümber ehitada. 16.5. Kooli territooriumi korrastamine Kooli ümbritsevate tänavate muutmine tolmuvabaks, kõnniteede katete uuendamine, hoone panduste uuendamine.