Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline koolikoostöö leping — RT II, 2010, 22, 109

Vabariigi Valitsuse 30.05.2002 korraldus nr 352-k lepingu eelnõu heakskiitmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus – püüdes tugevdada kahe riigi suhteid ja süvendada teineteisemõistmist, olles veendunud, et saksa keele ja kultuuri parem tundmine Eestis on tähtsaks eelduseks kultuurisidemete tugevdamisele kahe maa vahel, soovides kaasa aidata Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi kultuurisuhete süvendamisele, teineteise ajaloo ja kultuuri tundmaõppimisele ning saksa keele laialdasele levimisele Eestis, järgides koolikoostöö süvendamise ideed, mis on väljendatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel 29. aprillil 1993. a sõlmitud kultuurikoostöö lepingus ja Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel 29. aprillil 1993. a sõlmitud kokkuleppes Saksa õpetajate lähetamise kohta Eesti koolidesse – on kokku leppinud järgnevas: Artikkel 1 Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi koolikoostöö leping sõlmitakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel eesmärgiga luua Eesti õpilastele soodsad võimalused saksa keele omandamiseks ja edasiõppimiseks Saksamaa Liitvabariigi kõrgkoolides. Artikkel 2 (1) Lepingupoolte kokkuleppe alusel moodustatakse ühes kuni kahes väljavalitud Eesti Vabariigi koolis saksa õppekeelega osakonnad (edaspidi saksakeelsed osakonnad), mille lõpetajad saavad saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse ning Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistuse ja riigieksamitunnistuse. (2) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistus annab õiguse asuda edasi õppima Saksamaa Liitvabariigi kõrgkoolidesse. (3) Eesti Vabariigi koolides süvendatult saksa keelt õppinud õpilased saavad gümnaasiumi lõpetamisel sooritada eksami Saksamaa Liitvabariigi maade kultuuriministrite alatise konverentsi (edaspidi kultuuriministrite konverents) Saksa II astme keelediplomi saamiseks. Kultuuriministrite konverentsi Saksa II astme keelediplom tõendab, et Saksamaa Liitvabariigi kõrgkoolides edasiõppimiseks nõutav saksa keele oskus on omandatud. Artikkel 3 Eesti Vabariigi valitsus kannab hoolt, et: 1. linna- või vallavalitsus, kelle haldusalasse saksakeelse osakonnaga kool kuulub, loob selles koolis saksa keele õpetamiseks ja saksakeelseks aineõppeks vajalikud ruumi- ning korralduslikud tingimused, samuti võimalused rühmaõppeks; 2. saksakeelse osakonnaga kooli direktor sõlmib töölepingud vajalike Saksa ja Eesti õpetajatega ning saksakeelse osakonna juhatajaga; 3. saksakeelse osakonnaga kooli õppekavas on 2.–6. klassis saksa keele süvendatud õpe tasemel, mis võimaldab edasi õppida kooli saksakeelses osakonnas. Artikkel 4 (1) Saksamaa Liitvabariigi valitsus kinnitab oma valmisolekut teha koostööd Eesti Vabariigi valitsusega saksakeelsete osakondade loomisel Eesti Vabariigi koolides ja toetada neid osakondi oma võimaluste piires. (2) Saksamaa Liitvabariigi valitsuse toetus hõlmab eelkõige: 1. kooli saksakeelse osakonna juhataja valimist, lähetamist ja finantseerimist (sh töötasu), 2. Saksa õpetajate (välisteenistuses olevate õpetajate ja programmõpetajate) valimist ja lähetamist, 3. välisteenistuses olevate õpetajate finantseerimist (sh töötasu), 4. saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami komisjoni esimehe määramist, 5. nõustamist vajalike ainekavade väljatöötamisel, 6. õpilastele ja õpetajatele vajaliku õppekirjanduse ja õppevahendite eraldamist, samuti koostööd õpikute koostamisel, 7. Eesti õpetajate võimalikku osalemist täienduskoolituses, 8. raadio ja televisiooni pakutud võimaluste kasutamist saksa keele õppe ja keeleoskuse täiendamiseks, 9. Eesti Vabariigi koolide saksakeelsete osakondade õpilaste kaasamist Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi õpilasvahetusse. Artikkel 5 (1) Saksa õpetajate Eesti Vabariigi koolidesse vahendamise ja lähetamise üksikasjad, samuti programmõpetajate finantseerimine on määratletud 29. aprillil 1993. a Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppes Saksa õpetajate lähetamise kohta Eesti koolidesse. (2) Kooli saksakeelse osakonna juhataja pädevuse piirid ning Saksa õpetajate õiguslik seisund ja vastutus on sätestatud lepingule lisatud personalistatuudis (Lisa 1), mis on lepingu lahutamatu osa. Artikkel 6 (1) Kooli saksakeelne osakond hôlmab pôhikooli III astet (7.–9. klass) ja gümnaasiumiastet (10.–12. klass). (2) Kooli saksakeelses osakonnas toimub õpe eesti ja saksa keeles. Saksa õpetajad võivad õpetada saksa keelt, inglise keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat, bioloogiat ja ajalugu, v.a Eesti ajalugu. (3) Kooli saksakeelse osakonna saksa keeles õpitavate õppeainete ainekavade koostamise aluseks on Saksamaa Liitvabariigi ühe maa gümnaasiumide ainekavad. Saksa keeles õpitavate ainete ainekavad arvestavad Eesti Vabariigi riikliku õppekava nõudeid. (4) Saksa keele õppe ja saksakeelse aineõppe mahu saksakeelse osakonna üksikutes klassides määrab kultuuriministrite konverentsi ja Eesti Vabariigi haridusministeeriumi esindajate poolt ühiselt kokkulepitud tunnijaotusplaan. (5) Kooli saksakeelses osakonnas toimub õpitulemuste hindamine vastavalt Saksamaa Liitvabariigi koolides kehtivale hindesüsteemile. Klassi- ja lõputunnistuste jaoks konverteeritakse hinded Eesti Vabariigis kehtivasse hindesüsteemi vastavalt Eesti Vabariigi haridusministeeriumis kokkulepitud hinnetetabelile. Artikkel 7 (1) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks sooritavad saksakeelse osakonna lõpetajad eksami vastavalt kultuuriministrite konverentsi otsusega kinnitatud saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise korrale (Lisa 2), mis on lepingu lahutamatu osa. (2) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami komisjoni esimees on kultuuriministrite konverentsi volitatud esindaja. Eksamikomisjoni kuulub ka Eesti Vabariigi haridusministeeriumi esindaja ja üks saksakeelse osakonna väline kooli esindaja. (3) Eesti Vabariigi gümnaasiumi eesti keele riigieksamit arvestatakse Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami eesti keele eksamina ja selle tulemused konverteeritakse Saksamaa Liitvabariigis kehtivasse hindesüsteemi. Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksamisse kuulub eesti keele eksam ühe kirjaliku eksamina. (4) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami saksa keele kirjalik ja suuline eksam ning matemaatika kirjalik eksam on samas ka Eesti Vabariigi gümnaasiumi riigieksamid ning nende tulemused konverteeritakse Eesti Vabariigis kehtivasse hindesüsteemi. (5) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami teisi eksameid arvestatakse Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistuse väljaandmisel koolieksamitena ning nende tulemused konverteeritakse Eesti Vabariigis kehtivasse hindesüsteemi. Artikkel 8 (1) Kultuuriministrite konverentsi Saksa II astme keelediplomi eksam süvendatult saksa keelt õppinud õpilastele viiakse läbi pädeva Saksa eksamivoliniku juhtimisel vastavalt kultuuriministrite konverentsi poolt kindlaksmääratud korrale. (2) Kultuuriministrite konverentsi Saksa II astme keelediplomi eksamit tunnustab Eesti Vabariik kui gümnaasiumi saksa keele riigieksamit. Artikkel 9 Saksamaa Liitvabariigi gümnaasiumides õppinud õpilased võetakse kooli saksakeelsesse osakonda õppima klassitunnistuse alusel ja vastuvõtukatseteta, kui nad on valmis intensiivselt eesti keelt õppima, et järgmisel aastal edukalt eestikeelsest aineõppest osa võtta. Nende õpilaste vastuvõtu otsustab kooli saksakeelse osakonna juhataja koos kooli direktoriga. Artikkel 10 (1) Leping jõustub päeval, mil lepingupooled on teineteisele kirjalikult teatanud lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike protseduuride lõpuleviimisest. Lepingu jõustumise kuupäevaks loetakse viimase ametliku teate laekumise kuupäev. (2) Leping kehtib kuus aastat ja lepingu kehtivus pikeneb automaatselt kuue aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepingupool teatab vähemalt kaks aastat enne asjaomase perioodi lõppemist teisele lepingupoolele diplomaatilisel teel kirjalikult oma kavatsusest leping lõpetada. (3) Lepingut on vōimalik muuta lepingupoolte vastastikusel nōusolekul kirjaliku kokkuleppe sōlmimisega. (4) Lepingu lõpetamisel tagavad lepingupooled, et saksakeelsete osakondadega koolide gümnaasiumiastmes (10.–12. klass) õppivad õpilased saavad oma õpingud lõpetada samas koolis samadel tingimustel, mis kehtisid lepingu kohaldamise ajal, ning lepivad kokku lepingu lõpetamise tingimustes ja korras. Leping on sõlmitud Tallinnas 03. juunil 2002 kahes eksemplaris eesti ja saksa keeles, kusjuures kõik tekstid omavad võrdset jõudu. Eesti Vabariigi valitsuse nimel Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nimel Mailis RAND Gerhard Enver SCHRÖMBGENS

Lisa 1 Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse koolikoostöö lepingule Personalistatuut § 1 Personalistatuut määrab kindlaks saksakeelse osakonnaga Eesti Vabariigi kooli ja sellesse kooli tööle lähetatud Saksa õpetajate ja saksakeelse osakonna juhataja (edaspidi osakonnajuhataja) töötingimused ja vastastikuse vastutuse. § 2 (1) Saksamaa Liitvabariigi välisministeerium soovitab kooli direktorile osakonnajuhatajaks kvalifitseeritud pedagoogi, kes soovitavalt oskab eesti keelt ja tunneb Eesti Vabariigi koolisüsteemi. (2) Kooli direktor sõlmib osakonnajuhatajaga töölepingu kolmeks aastaks. Töölepingut võib pikendada kokku kuni kaheksa aastani. § 3 (1) Osakonnajuhataja ja kooli direktor vastutavad saksakeelse osakonna õppe- ja kasvatustegevuse eest. Sealjuures vastutab osakonnajuhataja eelkõige saksa keele õppe ja saksakeelse aineõpetuse eest. (2) Osakonnajuhataja ja kooli direktor on vastutavad saksakeelse osakonna õppe- ja kasvatustegevuse korralduse, ruumide jaotuse, korrapidamise ja tundide asendamise eest. (3) Osakonnajuhataja kannab hoolt kooli ja saksakeelse osakonna koostöö eest. (4) Osakonnajuhataja ja kooli direktor esindavad osakonda õpilaste, lastevanemate ja avalikkuse ees. Osakonnajuhataja nõustab vajaduse korral õpilasi ja lastevanemaid. § 4 (1) Saksa õpetajad alluvad kooli direktori järel osakonnajuhatajale. Pedagoogilisi korraldusi annab osakonnajuhataja kooskõlastatult kooli direktoriga. (2) Osakonnajuhataja kohustus on õppe- ja kasvatustegevuse ainealane ning metoodilis-didaktiline kooskõlastamine ning sellega seotud ülesanded. (3) Eksamitega seoses täidab osakonnajuhataja Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise korraga (Lisa 2) seotud ülesandeid. (4) Osakonnajuhataja külastab Saksa õpetajate tunde, esmajoones esimesel tööaastal ja enne töölepingu pikendamist. (5) Osakonnajuhataja annab Saksa õpetaja tööle kirjaliku hinnangu ja esitab selle kinnitamiseks kooli direktorile. Seda hinnangut arvestatakse Saksa õpetaja töölepingu pikendamisel. (6) Osakonnajuhataja tutvustab Saksa õpetajatele Eesti Vabariigi seadusi ja teisi õigusakte, mille tundmine on neile oluline Eesti Vabariigis töötamiseks ja elamiseks. (7) Osakonnajuhatajal on õigus kokkuleppel kooli direktoriga anda oma üksikuid ülesandeid, v.a õppetundide jaotamine ja õpetajate tööle hinnangu andmine, täita teistele saksakeelse osakonna õpetajatele. Tema otsustusõigus ja vastutus ei lähe sellega osakonna õpetajatele üle. § 5 Osakonnajuhataja vastutab ühenduse pidamise eest Saksamaa Liitvabariigi ametiasutustega (Saksamaa Liitvabariigi välisesindus, Föderaalne Haldusamet, kultuuriministrite konverents). § 6 (1) Saksamaa Liitvabariigi välisministeeriumi ülesandel lähetab Saksamaa Liitvabariigi Föderaalne Haldusamet (edaspidi Föderaalne Haldusamet) Eesti Vabariigi koolide saksakeelsetesse osakondadesse tööle saksa keele ja saksa keeles õpitavate õppeainete õpetajad (välisteenistuses olevad õpetajad ning programmõpetajad). (2) Välisteenistuses olevad õpetajad on Saksa õpetajad, kes on Saksamaa Liitvabariigi maade kooliteenistusest ajutiselt vabastatud ning keda tasustab Saksamaa Liitvabariik. (3) Programmõpetajad on Saksa õpetajad, keda tasustab saksakeelse osakonnaga kool. § 7 (1) Välisteenistuses olevate õpetajate lähetamise eeltingimus on nende kooliteenistusest ajutine vabastamine Saksamaa Liitvabariigi pädevate ametiasutuste poolt. (2) Enne Saksa õpetaja lähetamist saadab Föderaalne Haldusamet tema suunamis-dokumendid asjaomase Eesti Vabariigi kooli saksakeelse osakonna juhatajale, kes teeb kooli direktorile ettepaneku sõlmida selle õpetajaga tööleping. (3) Välisteenistuses oleva õpetajaga sõlmib kooli direktor töölepingu kolmeks aastaks, programmõpetajaga üheks aastaks. § 8 Saksa õpetajad on kohustatud täitma töölepingut ning järgima Eesti Vabariigi seadusi ja teisi õigusakte. § 9 (1) Saksa õpetajate tunde on õigus külastada kooli direktoril, osakonnajuhatajal, Eesti Vabariigi haridusministeeriumi, kooli asukohajärgse maavalitsuse riikliku järelevalve ametnikel ning Saksamaa Liitvabariigi Föderaalse Haldusameti ja kultuuriministrite konverentsi volitatud esindajatel. (2) Kultuuriministrite konverentsi volitatud esindajal on Saksa ametiasutuste ülesandel õigus anda välisteenistuses oleva õpetaja tööle teenistusalane hinnang. § 10 Saksa ja Eesti õpetajad püüavad teha konstruktiivset koostööd. Lahkarvamusi ja neist tulenevaid probleeme lahendavad koostöös kooli direktor ja osakonnajuhataja. Kui tekkinud probleeme ei õnnestu koolis lahendada, esitatakse need lahendamiseks Eesti ja Saksa pädevatele ametiasutustele. § 11 Kooli direktoril on õigus vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusele kooskõlastatult osakonnajuhatajaga vabastada Saksa õpetaja töölepingut lõpetamata ajutiselt tööülesannete täitmisest. § 12 (1) Välisteenistuses oleva õpetaja töölepingut võib kooli direktor osakonnajuhataja ettepanekul üks aasta enne töölepingu tähtaja lõppu kolme aasta võrra pikendada. (2) Programmõpetaja töölepingut võib kooli direktor osakonnajuhataja ettepanekul pikendada ühe aasta kaupa kokku kuni kuue aastani. (3) Töölepingu pikendamiseks on vajalik Föderaalse Haldusameti viis kuud enne töölepingu tähtaja lõppemist antud nõusolek ning välisteenistuses olevate õpetajate puhul ka kooliteenistusest ajutise vabastamise pikendamine pädevate Saksamaa Liitvabariigi ametiasutuste poolt. (4) Töölepingu pikendamise korral aitab kool Saksa õpetajat elamis- ja tööloa kehtivuse pikendamiseks vajalike dokumentide koostamisel, et tagada taotluse õigeaegne esitamine. (5) Kui töölepingu pikendamist ei taotleta või selle pikendamiseks ei anta nõusolekut, lõpeb töösuhe töölepingu tähtaja möödumisel. § 13 (1) Kui Saksa õpetaja rikub töölepingut või ei järgi kooli tegevust reguleerivaid õigusakte, informeerib osakonnajuhataja sellest kooli direktorit. (2) Kooli direktoril on õigus pärast õpetaja selgituse ärakuulamist, kooskõlastatult Saksamaa Liitvabariigi välisesinduse pädeva esindaja ja Föderaalse Haldusametiga, õpetaja tööleping seadusega sätestatud alustel ja korras kuni asjolude lōpliku selgitamiseni peatada. § 14 (1) Saksa õpetaja ja osakonnajuhataja töölepingu võib kooli direktor ennetähtaegselt lõpetada seadusega sätestatud alustel ja korras. (2) Kui kooli direktoril on kaalukaid põhjusi Saksa õpetaja töölepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, teavitab ta sellest osakonnajuhatajat, esitab oma põhjendused ning palub temalt ja õpetajalt seisukohavõttu. (3) Pärast eelnevat hoiatamist ning osakonna juhataja ja Saksamaa Liitvabariigi välisesinduse osavõtul toimunud lepituskatse ebaõnnestumist lõpetab kooli direktor õpetaja töölepingu ennetähtaegselt seadusega sätestatud alustel ja korras. (4) Kui kooli direktoril on kaalukaid põhjusi osakonnajuhataja töölepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, teavitab ta sellest asjaosalist, esitab oma põhjendused ja palub temalt seisukohavõttu. Kui direktor ka pärast asja arutamist osakonnajuhataja ja Saksamaa Liitvabariigi välisesindusega on seisukohal, et edasine koostöö on võimatu, lõpetab ta osakonnajuhataja töölepingu ennetähtaegselt. § 15 Saksa õpetaja töölepingu lõppemise või ennetähtaegse lõpetamise korral lähetab Föderaalne Haldusamet kooli saksakeelsele osakonnale uue õpetaja. § 16 Osakonnajuhataja töölepingu lõppemise või ennetähtaegse lõpetamise korral teeb Saksamaa Liitvabariigi välisministeerium kooli direktorile ettepaneku uue osakonnajuhataja suhtes. § 17 (1) Eesti Vabariigi haridusministeeriumil ei ole vastuväiteid, et saksakeelse osakonna siseste otsuste vastuvõtmisel lähtutakse Saksamaa Liitvabariigi maade koolikoostöö-komisjoni poolt välismaal tegutsevate saksa koolide jaoks kehtestatud eeskirjadest, kui nende rakendamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktidega. (2) Eesti Vabariigi haridusministeeriumil ei ole vastuväiteid saksakeelse osakonna õpetajate nõukogu moodustamise suhtes. Õpetajate nõukogu tegutseb kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktidega. (3) Koolikoostöö lepingu käesoleva lisa rakendamisel tekkida võivad probleemid lahendatakse diplomaatilisel teel Saksamaa Liitvabariigi välisesinduse, Eesti Vabariigi välisministeeriumi ja Eesti Vabariigi haridusministeeriumi vahel. Lisa 2 Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise koolikoostöö lepingule Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise kord Kultuuriministrite konverentsi otsus 07.03.2002 § 1 Eksami eesmärk Eksamil peavad eksaminandid tõestama, et nad vastavad keele- ja ainenõuetele, mille täitmist vastuvõtt Saksamaa Liitvabariigi ja Eesti Vabariigi kõrgkoolidesse eeldab. § 2 Eksami läbiviimine (1) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksam viiakse läbi gümnaasiumiastme lõpus koostöös Eesti Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega (edaspidi Eksamikeskus). (2) Kool teatab eksamist kultuuriministrite konverentsile iga õppeaasta algul ja taotleb eksamikomisjoni esimehe määramist. Teates tuleb näidata kirjalike ja suuliste eksamite toimumise Eesti Vabariigi haridusministeeriumi poolt määratud ajad ja eksami sooritajate tõenäoline arv. (3) Eesti keele kirjaliku eksami sooritavad õpilased Eesti Vabariigi gümnaasiumi riigieksamina. (4) Saksa keele kirjalik ja suuline eksam ning matemaatika kirjalik eksam on ka Eesti Vabariigi gümnaasiumi riigieksamid. (5) Kool teatab Eksamikeskusele riigieksamite sooritamisest vastavalt Eesti Vabariigi haridusministeeriumi kehtestatud korrale. § 3 Eksamiained, eksaminõuded (1) Eksamit saab sooritada ainult tervikuna. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. (2) Nõuded eksamiainetes peavad vastama neile nõuetele, mis on kindlaks määratud Saksamaa Liitvabariigi maade välismaa koolitöö komisjoni kinnitatud õppekavas. (3) Eksamiained on: – saksa keel, – eesti keel, – inglise keel, – ajalugu, – matemaatika, – füüsika, – keemia, – bioloogia. (4) a) Kahel viimasel õppeaastal on kolmest loodusteaduslikust ainest (füüsika, keemia, bioloogia) õpilastele kohustuslikud kaks. b) Seega sisaldab eksam eksaminandile seitset eksamiainet. (5) Kirjaliku eksami neli ainet on: – saksa keel, – eesti keel, – matemaatika, – üks loodusteaduslik aine (füüsika, keemia, bioloogia), mida on eksami sooritamise ajaks õpitud vähemalt neljas järjestikuses klassis, sealjuures kahes viimases klassis kummaski vähemalt kolm tundi nädalas, või – inglise keel õpilase valikul. (6) a) Iga eksaminandi eksamineeritakse suuliselt vähemalt kahes aines: – saksa keeles ja – veel ühes aines, mida eksamineeritav viiest ülejäänud ainest valib (§ 3 (3)). b) Eksamikomisjon võib eksaminandi suuliste eksamite arvu suurendada (§ 12 (4)). § 4 Hindamine (1) Õpilaste kahel viimasel õppeaastal ja eksamil saavutatud tulemusi hinnatakse järgnevalt: väga hea – kui tulemus vastab nõuetele erilisel määral; hea – kui tulemus vastab täielikult nõuetele; rahuldav – kui tulemus vastab üldiselt nõuetele; piisav – kui tulemuses esineb küll puudusi, aga see vastab üldjoontes veel nõuetele; puudulik – kui tulemus nõuetele ei vasta, kuid on siiski näha, et hädavajalikud; põhiteadmised on olemas ja puudusi on võimalik lähemal ajal kõrvaldada; ebapiisav – kui tulemus nõuetele ei vasta ja isegi põhiteadmised on nii lünklikud, et puudusi ei ole võimalik lähemal ajal kõrvaldada. (2) Hinnete pallisüsteemi ümberarvestamiseks kasutatakse järgmist võtit: 15/14/13 pallile vastab väga hea 12/11/10 pallile vastab hea 9/8/7 pallile vastab rahuldav 6/5/4 pallile vastab piisav 3/2/1 pallile vastab puudulik 0 pallile vastab ebapiisav (3) Kahe viimase õppeaasta mõlema poolaasta ja eksami tulemusi eksamiainetes hinnatakse pallides. Pallide konverteerimine toimub kokkulepitud hinnetetabeli põhjal. § 5 Eksamikomisjon, aineeksamikomisjon ja teised osavõtjad (1) Eksamikomisjoni kuuluvad: a) kultuuriministrite konverentsi volitatud esindaja eksamikomisjoni esimehena, b) Eesti Vabariigi haridusministeeriumi esindaja, c) kooli direktor d) saksakeelse osakonna juhataja, e) õpetajad, kes gümnaasiumiastmes eksaminande eksamiainetes õpetavad. (2) Eksamikomisjoni esimees nimetatakse kultuuriministrite konverentsi presidendi poolt kooskõlastatult Saksa Liitvabariigi Välisministeeriumiga. Reeglina on ta Saksa Liitvabariigi maade välismaa koolitöö komisjoni liige. (3) Aineeksamikomisjoni kuuluvad eksamikomisjoni esimees, aineõpetaja ja teine hindaja/protokollija. (4) Eksamiainete saksa keel ja matemaatika aineeksamikomisjonide liikmed kuuluvad Eesti Vabariigi haridusministeeriumi poolt Eksamikeskuse juures moodustatud komisjonidesse. (5) Suulisel eksamil osalevad peale eksamikomisjoni ja aineeksamikomisjoni liikmete ka Eesti Vabariigi pädevate ametiasutuste ja Saksamaa Liitvabariigi välisesinduse esindajad. Suulisel eksamil võivad osaleda kooli teised õpetajad. (6) Eksamikomisjoni liikmed ja teised selles töös osalevad õpetajad, samuti muud suulistel eksamitel osalejad on kohustatud eksami käigust vaikima. § 6 Eksamiks registreerimine, eksamile lubamise nõupidamine (1) Kirjalik taotlus eksami sooritamiseks tuleb esitada kooli määratud tähtajaks saksakeelse osakonna juhatajale. Taotleja teatab ka, millistes ainetes ta soovib sooritada neljanda kirjaliku (§ 3 (5) ja suulise valikeksami (§ 3 (6)). (2) Taotlusele tuleb lisada oma käega kirjutatud elulugu ja hariduskäik. (3) a) Enne kirjalikku eksamit tehakse eksamikomisjoni kuuluvate õpetajate (§ 5 (1)) koosolekul, mida juhatab saksakeelse osakonna juhataja, iga taotleja kohta õppetulemuste põhjal ja kooskõlastatult kooli direktoriga otsus, kas teda lubatakse eksamile. b) Eksamile lubamine eeldab, et taotleja on regulaarselt õppetööst osa võtnud ja tulemusi näidanud, mis lubavad eksami sooritamist oodata. § 7 Kirjaliku eksami nõuded (1) Ülesanded peavad andma eksaminandile võimaluse näidata teadmisi, meetodite tundmist, iseseisvat mõtlemist, otsustus- ja esitamisvõimet. Nad ei tohi olla väga lähedased juba lahendatud või läbitöötatud ülesannetele ega olla õppetöö käigus nii ette valmistatud, et nende lahendamine iseseisvat saavutust ei nõua. (2) Ülesanded peavad tulenema kahel viimasel õppeaastal õpitust. (3) Ülesanded peavad olema selliselt koostatud, et eksaminandid saaksid näidata oskusi ja teadmisi kolmes nõuetevaldkonnas: I. Teadmiste ja faktilise materjali esitamine piiritletud alal ja õpitud seostes ning õpitud ja harjutatud töövõtete ning toimimisviiside kirjeldamine ja kasutamine korduvas seoses. II. Tuttava materjali iseseisev seletamine, töötlemine ja esitamine, õpitu iseseisev kasutamine ja ülekandmine samalaadsetesse uutesse olukordadesse. III. Kompleksse teabe plaanipärane läbitöötamine eesmärgiga jõuda iseseisvate lahenduste, põhjenduste, järelduste, tõlgenduste ja hinnanguteni. Ülesannete raskuspunkt asub II nõuetevaldkonnal. Ühtlasi tuleb arvestada I ja III valdkonna nõudeid, sealjuures I valdkonna nõudeid suuremal määral kui III valdkonna nõudeid. § 8 Kirjaliku eksami ülesanded (1) Keeleainete ülesannete koostamisel on õpetaja kohustatud põhiaspektidena silmas pidama sisu, vormi ja seisukohavõtmist. Ülesanded peavad olema koostatud nii, et eksaminandil oleks võimalik nende läbitöötamise tulemusi seostatult esitada. (2) a) Aine saksa keel eksamiülesannete kolm liiki on: – teabeteksti analüüs, – kirjandusteksti analüüs, – teksti alusel probleemi arutlus. b) Aineõpetaja esitab Eksamikeskuse riigieksamit ettevalmistava komisjoni liikmena ühe ülesande iga ülesandetüübi kohta. Eksamikomisjoni esimees kinnitab kaks ülesannet. Eksamineeritav saab eksamil valida täitmiseks ühe kahest kinnitatud ülesandest. (3) Aine eesti keel eksamitöö kohta kehtivad Eesti Vabariigi gümnaasiumi kirjaliku riigieksami nõuded. (4) a) Aine inglise keel ülesannete liigid on: – tekstülesanne: teabetekst, – tekstülesanne: kirjandustekst. Etteantud teksti maht peab olema umbes 600 sõna. b) Aineõpetaja esitab iga ülesandeliigi kohta ühe ettepaneku. Eksamikomisjoni esimees määrab täitmiseks ühe ülesande. Eksaminandi koostatud tekst ei tohi olla lühem kui 500 ja ei peaks olema pikem kui 900 sõna. (5) a) Aine matemaatika eksamil nõutakse kolme ülesande lahendamist. b) Aineõpetaja esitab Eksamikeskuse matemaatika riigieksamit ettevalmistava komisjoni liikmena kaks ettepanekut, millest kumbki sisaldab kolme ülesannet. Iga ettepanek peab sisaldama ülesandeid vähemalt kahest valdkonnast, neist üks peab olema analüüsi valdkonnast. Ülesanded peavad olema koostatud nii, et nende lahendamine ei piirduks aritmeetilise lahenduskäiguga. Analüüs on eksami objektiks igal juhul. c) Eksamikomisjoni esimees kinnitab eksamiülesandeks reeglina ühe pakutud variandi. (6) a) Loodusteaduste (füüsika, bioloogia) eksamiülesannete liigid on: katse analüüsimine; ainespetsiifilist materjali (mittedemonstreeritud katse kirjeldus, tekstid, pildid, tabelid, graafikud, mõõteread, mikroskoopilised preparaadid jms) sisaldava ülesande läbitöötamine; nende ülesannete segatüübid. b) Küpsuseksami aluseks on järgmistest õppe- ja eksamivaldkondadest need, mida kahes viimases klassis vastavalt ainekavadele käsitleti. Nõutavad põhiteadmised pärinevad kolmel viimasel õppeaastal käsitletud sisuvaldkondadest. Füüsika: mehaanika; elektri- ja magnetväljad; elektromagnetvõnkumised ja elektromagnetlained; aatomi- ja tuumafüüsika. Ettepanekud ülesannete kohta tervikuna peavad silmas pidama vähemalt kahte kuuest õppe- ja eksamivaldkonnast. Bioloogia: rakubioloogia; aine- ja energiavahetus; ökoloogia ja keskkonnakaitse; informatsioonitöötlus ja käitumine; geneetika ja areng; evolutsioon. Ettepanekud ülesannete kohta tervikuna peavad silmas pidama vähemalt kahte kuuest õppe- ja eksamivaldkonnast. Keemia: aine ehitus; reaktsioonitüübid ja -mehhanismid; keemiliste reaktsioonide toimumise tingimused; süsivesinike ja nende derivaatide reaktsioonid; looduslikud ained ja tehisained; analüütilise keemia meetodid; valitud teemad rakenduslikust keemiast. Ettepanekud ülesannete kohta tervikuna peavad silmas pidama vähemalt kolme seitsmest õppe- ja eksamivaldkonnast; iga üksik ettepanek peab silmas pidama neist seitsmest valdkonnast vähemalt kahte. c) Iga ülesande keskne osa on tööks pakutud materjal või läbiviidav katse. Materjali või katseta ülesanne ei ole lubatud. Kui eksami käigus peab katsega kvantitatiivseid andmeid saama, fikseeritakse need juba ülesande koostamisel. Nii on võimalik katse ebaõnnestumise korral anda eksaminandile edasiseks tööks vajalikud andmed. Kui ülesanne jaguneb osadeks, tuleb vältida liiga lühikesi lahenduskäike. d) Aineõpetaja esitab kaks ülesannete ettepanekut erinevatest õppe- ja eksamivaldkondadest. e) Eksamikomisjoni esimees määrab kasutamiseks ühe ettepanekuvariandi. (7) Ülesannetele lisatakse lühikesed selgitused eksaminandidele töö teostamiseks; nimetakse abivahendid, mida eksaminand peab saama kasutada. (8) Koos iga ülesannete ettepanekuga esitatakse andmed õpilaselt oodatava soorituse kohta (ootuste horisont) lühendatud lahenduskäigu vormis ning hindamise kriteeriumid; sealjuures näidatakse ära seos kolme nõuetevaldkonnaga. Lisada tuleb kahe viimase õppeaasta õppesisude lühike kirjeldus ja kirjalike tööde teemade loend. (9) Ülesannete ettepanekud esitatakse saksakeelse osakonna juhatajale, kohustudes hoidma eksamiülesannete saladust. Osakonnajuhataja kontrollib ülesannete vastavust käesolevas korras sisalduvatele sätetele ning saadab need õigeaegselt eksamikomisjoni esimehele. (10) Eksamikomisjoni esimees võib esitatud ülesandeid muuta või uusi ülesandeid nõuda, kui ta peab neid ebasobivateks. (11) Ülesanded esitanud õpetajad ja saksakeelse osakonna juhataja on kohustatud hoolt kandma, et kirjaliku eksami ülesanded ei saaks eksaminandidele teatavaks enne eksamitöö algust. Iga varasem vihje esitatud ülesannete kohta on lubamatu. (12) Eksamiainete saksa keel ja matemaatika väljavalitud eksamiülesanded saadab eksamikomisjoni esimees Eksamikeskusele tagasi. § 9 Kirjaliku eksami läbiviimine (1) Eesti keele, saksa keele ja matemaatika riigieksami kinnitatud ülesanded antakse kooli direktorile üle eksamipäeva hommikul. Eksam viiakse läbi Eesti Vabariigi haridusministri määrusega kehtestatud korras, silmas pidades ka käesoleva korra sätteid. (2) Neljanda eksamiaine ülesannete pitseeritud ümbrik avatakse alles kirjaliku eksami päeval saksakeelse osakonna juhataja juuresolekul. Kui eksamikomisjoni esimees on ülesannet muutnud, märgitakse see ümbrikule. Sel juhul avatakse ümbrik vastavale kirjalikule eksamile eelneval päeval saksakeelse osakonna juhataja juuresolekul. Samuti toimitakse siis, kui eksamikomisjoni esimees on loodusteaduse eksami jaoks valinud katsega ülesande. (3) Eksaminandid töötavad ülesannetega õpetajate pideva järelevalve all. Järelevalvet korraldab saksakeelse osakonna juhataja. Nõutav on eksamineeritavate istumise plaan. (4) Kirjalike eksamitööde sooritamise aeg on: eesti keeles 6 astronoomilist tundi, saksa keeles 5 astronoomilist tundi, inglise keeles 4 astronoomilist tundi, matemaatikas 4 astronoomilist tundi, loodusteadustes 3 astronoomilist tundi. Loodusteaduste eksamil võib eksamikomisjoni esimees põhjendatud taotluse korral tööaega pikendada. Tööaeg algab vahetult pärast ülesannete kätteandmist. Saksa keele eksamil valivad eksaminandid täitmiseks ühe ülesande. Tööaeg algab 20 minutit pärast ülesannete kätteandmist. (5) a) Õpilane, kes kirjalikul eksamil petab, proovib petta või aitab pettusele kaasa, kõrvaldatakse eksamilt. Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami kohta tehakse siis märge „mitte sooritatud“. b) Kui vahejuhtumi iseloom võimaldab erandkorras teha leebemat otsust, annab saksakeelse osakonna juhataja loa uue ülesande täitmiseks. Selle sätte rakendamine eeldab eksamikomisjoni esimehe nõusolekut. (6) Õpilane, kes on oma eksamitöö lõpetanud, annab selle järelevalvet teostavale õpetajale ära ja lahkub eksamiruumist. Kui tööks ettenähtud aeg on läbi, tuleb kõik tööd ära anda. Töödele tuleb lisada kõik mustandid ja ülestähendused. (7) Kirjaliku eksami käigu kohta koostatakse protokoll. § 10 Kirjalike tööde parandamine ja hindamine (1) Kirjalike eksamitööde parandamine ja hindamine peab näitama, kui kaugele jõudis eksaminand antud ülesande edukal täitmisel või millised ainealased või loogikavead teda selles takistasid. Tõsised ja sagedased eksimused saksa keele õigekeelsuse või välise vormi suhtes tingivad töö lihthindamisel pallide arvu vähendamise 1 kuni 2 palli võrra; aine saksa keel kohta kehtivad õigekeelsuse suhtes eri kriteeriumid. (2) Saksa ja inglise keele kirjalike eksamitööde hindamisel arvestatakse töö sisu (tekstist arusaamine, teemaarendus, mõttekäik, ülesehitus, seisukohavõtmine) ja keelekasutust (väljendusoskus, õigekeelsus). Saksa keele eksamitöö tulemuste hindamisel on töö sisul ja keelekasutusel on ligikaudu sama osakaal. Hinnang inglise keele eksamitöö tulemustele koosneb kolmest osast. Eraldi hinnatakse eksamitöö sisu, väljendusoskust ja õigekeelsusust. Kui üks kolmest hinnangust on null palli, on töö tulemus alla 4 palli. (3) Matemaatika ja loodusteaduste kirjalike eksamitööde puhul on nõutavate tulemuste saavutamise protsendimäära ja pallide suhe järgmine: 100–95% – 15 palli 94–90% – 14 palli 89–85% – 13 palli 84–80% – 12 palli 79–75% – 11 palli 74–70% – 10 palli 69–65% – 9 palli 64–60% – 8 palli 59–55% – 7 palli 54–50% – 6 palli 49–45% – 5 palli 44–40% – 4 palli 39–34% – 3 palli 33–27% – 2 palli 26–20% – 1 pall (4) Eesti keele riigieksamitöid hindab Eksamikeskuse hindamiskomisjon. (5) Saksa keele ja matemaatika eksamitöid hindavad kaks aineeksamikomisjoni õpetajat kui Eksamikeskuse hindamiskomisjoni liikmed vastavalt saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami nõuetele. Erinevaid hinnanguid tuleb põhjendada. (6) Kirjaliku eksami 4. õppeaine teise hindaja määrab saksakeelse osakonna juhataja. Teine hindaja tunnustab pärast töö läbivaatamist antud hinnet või esitab oma hinnangu ja hinde. Erinevat hinnangut tuleb põhjendada. (7) Aineõpetaja märgib ära iga kirjaliku töö vead liigi ja raskusastme järgi, annab hinnangu töö headele külgedele ja puudustele ning hindab tööd pallide arvuga (lihthindamine). Juurde lisatakse üldhinnang eksamitööde kohta. (8) Üksikainete kirjalikud tööd esitatakse koos ülesannete ja üldhinnanguga eksamitööde kohta saksakeelse osakonna juhataja vahendusel eksamikomisjoni esimehele. Juurde tuleb lisada kirjaliku eksami protokoll. (9) Eksamikomisjoni esimees, kes annab eksamitöödele lõpliku hinnangu (vt § 12 (2)), on õiguspädev esitatud hinnanguid muutma. Kahtluse korral, et mõni töö või kõik eksamitööd ei ole tehtud iseseisvalt, võib ta need kehtetuks tunnistada ja uued ülesanded anda. § 11 Eksaminandide eelhindamine eksamiainetes (hinnetenõupidamine) (1) Enne suulist eksamit toimuval eksamikomisjoni kuuluvate õpetajate nõupidamisel, mida juhib saksakeelse osakonna juhataja, määratakse kindlaks eksaminandide eelhinded eksamiainetes (õpitulemused). Eelhinde pallide arvu aluseks on kahe viimase õppeaasta poolaastahinded; sealjuures on viimase õppeaasta hinnetel suurem kaal. (2) Nõupidamise protokoll ja eksamileht (ülevaade tulemustest) antud hetke seisuga tuleb eksamikomisjoni esimehele õigeaegselt üle anda. § 12 Eksamikomisjoni nõupidamine enne suulise eksami algust (eelnõupidamine) (1) Enne suulise eksami algust toimub nõupidamine, millel osalevad eksamikomisjoni esimees, eksamikomisjoni ja aineeksamikomisjonide liikmed. (2) Eksamikomisjoni esimees avaldab arvamust eksamit sooritava klassi ja kirjalike eksamitööde kohta. Kirjalike eksamitööde hinded määratakse lõplikult kindlaks. (3) a) Juhul, kui kolm või kõik neli kirjalikku eksamitööd on saanud alla 4 palli, on suulisele eksamile lubamine välistatud. Kui kaks kirjalikku eksamitööd on saanud alla 4 punkti, otsustab eksamikomisjoni esimees eksamile lubamise peale eksamikomisjoni ära kuulamist. Sealjuures arvestab ta kirjalike eksamite tulemuste kõrval ka õppetöös saavutatud tulemusi. b) Eksaminand, keda suulisele eksamile ei lubatud, ei ole sooritanud saksa kõrgkooliküpsuse eksamit. (4) Eksamikomisjoni esimees määrab vastavalt § 3 (6) a) kindlaks, millistes ainetes iga eksaminandi suuliselt eksamineerima hakatakse. Eksamikomisjon võib eksaminandile määrata suulisi lisaeksameid. Eksamite järjekord määratakse kindlaks. (5) Eksamikomisjoni esimees lepib aineeksamikomisjoni liikmetega kokku suulise eksami läbiviimise korra ja vormi. (6) Koosoleku kohta koostatakse protokoll. § 13 Suulise eksami sisuline korraldus ja läbiviimine (1) Iga eksam tuleb kavandada nii, et eksaminandid saaksid näidata kindlaid ja korrastatud teadmisi, aine töömeetodite tundmist, arusaamist ja otsustusvõimet, iseseisvat mõtlemist, ainealaste seoste mõistmist ja esitamisoskust. Suuline eksam ei tohi olla kirjaliku eksami sisuline kordamine. (2) Suulised eksamid toimuvad eksamikomisjoni esimehe juhatusel üksikeksamitena. (3) Eksaminandid valmistuvad eksamiks õpetajate järelevalve all. Järelevalve korraldab saksakeelse osakonna juhataja. Ettevalmistusaeg on reeglina 20 minutit. (4) Eksamitel tuleb igale eksaminandile anda uus piiritletud ülesanne. Ülesande esitab aineõpetaja kirjalikult. Tekstide ja muu kätteantud materjaliga koos antakse tööjuhendid. See ei kehti § 13 (10) kohta. (5) Suulise eksami ülesanded tuleb eksamikomisjoni esimehele üle anda õigeaegselt enne eksami algust. (6) Suulise eksami viib põhimõtteliselt läbi aineõpetaja. Eksamikomisjoni esimehel on õigus eksaminandile küsimusi esitada ja aeg-ajalt eksamineerimist üle võtta. (7) Suuline eksamineerimine kestab reeglina 15 kuni 20 minutit. (8) Eksamil peab eksaminand kõigepealt püüdma oma ettevalmistatud ülesannet iseseisvas sidusas ettekandes lahendada. Ettevalmistusruumis tehtud märkmete mahalugemine, teemaga mitteseotud ainese esitamine, samuti suvalised küsimused üksikteadmiste kohta on vastuolus eksami eesmärgiga. (9) Eksami käigus peavad eksamivestluses selguma ulatuslikumad ainealased seosed, mis tulenevad antud ülesandest. Kui see eksaminandi puudulike teadmiste tõttu võimalik ei ole, läheb eksamineerija üle teise valdkonda. Ka ainealastel põhjustel võib olla otstarbekas teise valdkonda üle minna. (10) a) Saksa keele ja võõrkeele (inglise keel) eksami aluseks on teabetekst või kirjandus- tekst. Eksami hindepallide arvu määramiseks hinnatakse eraldi eksaminandi esinemise sisu ja keelekasutust. b) Saksa keele eksamil peab eksaminand oma ettekandes tõestama, et ta on antud teksti sisust aru saanud ja selle keelelist omapära mõistnud. c) Võõrkeele (inglise keel) eksamil peab eksaminand näitama, et tema suuline väljendus on piisavalt ladus ja ta suudab antud teksti sisu võõrkeeles arusaadavalt käsitleda. (11) Komisjoni esimees määrab reeglina pärast iga õpilase suulist eksamit protokollija ja aineõpetajaga arutamise järel kindlaks eksamitulemuse pallide arvu. (12) Kui on selgunud, et eksaminand ei ole saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksamit sooritanud, teatatakse talle sellest viivitamatult. (13) Eksamikomisjoni esimees teeb eksaminandide kohta, kes ei saanud eksamile ilmuda või pidid selle katkestama, vajalikud korraldused. (14) Pettuse, pettuse katse või pettusele kaasaaitamise korral suulise eksami ajal toimitakse vastavalt § 9 (5) sätetele. (15) Iga eksami kohta koostatakse protokoll. § 14 Eksamitulemuste kindlaksmääramine (lõppnõupidamine) (1) Peale suulise eksami lõppu toimub eksamikomisjoni lõppnõupidamine. (2) Olles eelnevalt eksamikomisjoniga nõu pidanud, paneb eksamikomisjoni esimees eksaminandidele igas eksamiaines välja lõpphinde. a) Iga eksamiaine lõpphinne koosneb reeglina eelhindest ja eksamitulemusest (kirjalik või/ja suuline). Kui need hinded on erinevad, on eksamitulemusel eelhindega võrreldes suurem osakaal. Kui hinnete erinevus on paarisarv palle, võib lõpphindeks panna kahe hinde keskmise pallide arvu. b) Kui ühes aines eksamineeriti nii kirjalikult kui ka suuliselt, on erinevuste korral kirjalikul eksamil suulise eksamiga võrreldes suurem kaal. Kui hinnete erinevus on paarisarv palle, võib lõpphindeks panna kahe hinde keskmise pallide arvu. c) Kui aines ei olnud ei suulist ega kirjalikku eksamit, on aine lõpphinne sama eelhindega. (3) Peale eksamikomisjoni ärakuulamist otsustab eksamikomisjoni esimees iga eksaminandi eksami üldtulemuse. Üldtulemuse kindlaksmääramisel võetakse aluseks eksamiainete lõpphinded vastavalt § 3 lõige 5. (4) a) Eksam on sooritatud, kui lõpphinnete summa lihthindamisel on vähemalt niisama suur kui kogusumma, mis saadakse eksamiainete arvu korrutamisel viiega. Sealjuures peab neljas kirjalikus eksamiaines saavutama vähemalt 20 palli. b) Peale selle kehtib: Üheski aines ei tohi tulemus olla 0 punkti ja kõige rohkem kahes aines, mille hulgas võib olla ainult üks kirjalik eksamiaine, tohib tulemus olla 1–3 palli; kui kahes aines on tulemuseks 1–3 palli, peab kõigis teistes eksamiainetes olema saavutatud vähemalt 5 palli. c) Juhul, kui nõutud pallide arvu (vt (4) a)) ei ole saavutatud, ei ole eksam ka siis sooritatud, kui kõik üksiktulemused on vähemalt 4 palli. (5) a) Eksamiainete pallide arvust saadakse pallide koguarv järgmisel viisil: – nelja kirjaliku eksamiaine tulemusi arvestatakse kahekordselt, – teiste eksamiainete tulemusi arvestatakse ühekordselt. Seega on seitsmes eksamiaines võimalik saada maksimaalselt 165 palli (120+45). b) Pallide koguarv arvestatakse ümber keskmiseks hindeks lisas 3 toodud tabeli järgi. (6) Määratakse kindlaks ülejäänud ainete lõpphinded. (7) Lõppnõupidamise kohta koostatakse protokoll. § 15 Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistus Eksaminandid, kes on eksami sooritanud, saavad lisas 1 toodud näidisele vastava „Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse“. § 16 Eksami kordamine (1) Mittesooritatud eksamit võib korrata reeglina ühe korra, ühe aasta möödumisel. (2) Eksami kordamine eeldab, et selle taotleja on korranud saksakeelses osakonnas viimast klassi. Sealjuures arvestatakse viimase klassi puhul ainult klassi kordamisel saavutatud tulemusi. (3) Sooritatud eksamit ei saa korrata. § 17 Lõppsäte Käesolev kord jõustub vastuvõtmise kuupäevast. Seda rakendatakse esimest korda eksamil 2002. aastal. Lisa 1 Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise korrale Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse näidisvorm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (Kooli nimi ja asukoht) SAKSA ÜLDISE KÕRGKOOLIKÜPSUSE TUNNISTUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (nimi) Tunnistuse aluseks on saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise kord (Saksamaa Liitvabariigi maade kultuuriministrite alatise konverentsi . . . . . . . . . . . . otsus). Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse 2. lehekülg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , kes on sündinud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (aeg) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (koht), . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kodakondsust, lõpetas . . . . . . . . . . . . õppeaastal edukalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (linn/koht) (kool) saksakeelse osakonna ja sooritas eksami saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks. Eksamiainete lõpphinded Aine Pallide arv Kirjaliku eksami ained Saksa keel Eesti keel Matemaatika Teised eksamiained Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse 3. lehekülg Koguhinnang Nelja kirjaliku eksamiaine kahekordne pallide arv Teiste eksamiainete pallide arv Pallide koguarv (vähemalt 55, kõige enam 165 palli) Keskmine hinne 12. klassi teised ained 10. ja 11. klassis lõppenud ained Märkused: Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse 4. lehekülg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . sooritas eksami ja on seega võimeline õppima Saksamaa Liitvabariigi kõrgkoolis. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (koht), «. . .» . . . . . . . . . 2001. a. Saksamaa Liitvabariigi maade kultuuriministrite alatise konverentsi esindaja Eesti Vabariigi haridusministeeriumi esindaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Saksakeelse osakonna juhataja Kooli direktor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (Saksamaa Liitvabariigi diplomaatilise või konsulaaresindaja pitser) (Kooli pitser) Lisa 2 Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise korrale Eksamileht Kool Nimi: Eesnimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Tulemused Kirjaliku eksami ained Teised eksamiained Kohustuslikud ja kohustuslikult valitud ained 12. klassis Ained, mis lõpevad 10. klassis 11. klassis S E M 11. klass 1. pa 2. pa 12. klass 1. pa 2. pa Eelhinne Kirjalik eksam Suuline eksam Lõpphinne Nelja kirjaliku eksami aine pallide arv kahega korrutatult: Teiste eksamiainete pallide arv: Pallide koguarv: Keskmine hinne: Eksami tulemus: sooritatud/ mittesooritatud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (Lõppnõupidamise kuupäev) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (Eksamikomisjoni esimehe allkiri) Lisa 3 Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise korrale Pallide koguarvu keskmiseks hindeks ümberarvestamise tabel Punktide koguarv Keskmine hinne 165–151 1.0 150–148 1.1 147–145 1.2 144–141 1.3 140–138 1.4 137–135 1.5 134–131 1.6 130–128 1.7 127–125 1.8 124–122 1.9 121–118 2.0 117–115 2.1 114–112 2.2 111–108 2.3 107–105 2.4 104–102 2.5 101–98 2.6 97–95 2.7 94–92 2.8 91–89 2.9 88–85 3.0 84–82 3.1 81–79 3.2 78–75 3.3 74–72 3.4 71–69 3.5 69–65 3.6 64–62 3.7 61–59 3.8 58–56 3.9 55 4.0